WTRO, WTO, ÜRO jpt. Rootsist pärit rahvusvahelised firmad: · Tuntud on rahvusvaheliselt Rootsi automargid: Volvo,SaabSCANIA. · Telefonid ja elektroonika: Ericsson · Metall ja tööriistad: Uddeholm · Rõivafirma: Lindex TÄHTSAMAD LINNAD - Stockholm (703 600) - Göteborg (444 600) - Malmö (242 700) (L. Metsküla 2005) - Uppsala (237 000) - Kiruna (237 000) - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Rootsis elab üle 9 miljoni inimese. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku üle 85% rahvastikust elab linnades. Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samuti ka
sündimus 10.36 sündi/1,000 inimesest suremus 10.36 surma/1,000 inimesest väikelaste suremus: kokku 2.77 deaths/1,000 elussündi meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 014 aastased: 17.1% 1564 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Tähtsamad linnad Stockholm Göteborg Uppsala Kiruna Sundsyall Örebro Kalmar Linköping Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja lääne ja keskosa jäävad Skandinaavia mäesiku küllaltki
2002 1,3 -2,7 0,4 2,6 2001 2,9 -3,9 -1,4 1,0 2000 1,4 11,5 10,3 4,7 (Eesti Suursaatkond 2005) 8 3. Linnastumine Rootsi Kuningriigi suuremad linnad on (rahvaarv): · Stockholm (685 000) · Göteborg (434 000) · Uppsala (237 000) · Kiruna (168 000) (L. Metsküla 2005) Rootsis elab 8,6 miljonit inimest. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku - üle 85% rahvastikust elab linnades. (Ülar Praakel, 2006) Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt, et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samtui ka selle pärast,et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. (L
meessoost: 2.93 surma/1,000 elus sündi naissoost: 2.59 surma/1,000 elus sündi Rahvastik: 0-14 aastased: 17.1% 15-64 aastased: 65.5% 65 aastased ja vanemad: 17.4% Riigi rahvastik ei vanane, sest vanu on sama palju kui noori. Rannar Jantson Tähtsamad linnad - Stockholm - Göteborg - Uppsala - Kiruna - Sundsyall - Örebro - Kalmar - Linköping - Jönköping Maavarad Rootsi põhilised maavarad on: raud, uraan, vask, plii, tsink ja hõbe. Hoolimata rikkalikust uraanivarust,(umbes 80% Euroopa omast) on Rootsil ainult 4 tuumajaama ja needki kaotatakse varsti, sest Rootsi valitsuse poliitika näeb ette, et tuumaenergia tootmine tuleb lõpetada 2010 aastaks. Pinnamood Rootsi on enamus kõrge reljeefiga, sest põhja- lääne ja keskosa jäävad Skandi-naavia mäesiku
väga tähtis, milles on väga suur rõhk paberi tootmisel. Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Tööstusettevõtted paiknevad Rootsis suuremate linnade ümbruses, näiteks masina- ja elektroonika tööstus on kogunenud põhiliselt Stockholmi, Göteborgi, Eskilstuna, Malmö ja Helsingborgi lähistele. Keemia tööstus on koondunud samuti Stockholmi ja Helsingborgi. Tekstiili tööstus on Boråses, Norrkäpingus, Malmös ja Karlskogas. Rauamaaki kaevandatakse põhiliselt Kiruna ümbruses, töödeldakse aga Luleas, Bomlängs ja Sandvikenis. Põhjuseks on tarbijate lähedus linnades, tööjõu olemasolu ja samas ka hea transpordi võimalus, sest suurtes linnades on kõigis sadamad ja lennujaamad. Milliseid tööstustooteid riik ekspordib ja impordib? Rootsi impordib kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast),
magnetiiti, püriiti, galeniiti, sfaleriiti ja molübdeniiti, mis olid sadenenud poorsetesse kivimitesse. El Laco lähedal, nüüdisaegse aktiivse vulkanismi piirkonnas Põhja-Tsiilis, peaaegu 5000 m kõrgusel avastati ulatuslikud happelise (datsiitse) tufi ja laavaga seotud magnetiidi-hematiidi-apatiidisadestised. Analoogilisi fakte teatakse ka vanema, isegi kambriumieelse vulkanismi kohta. Tuntuim, kuigi ikka veel vaidlusi esilekutsuv näide on kuulus Kiruna magnetiidi-hematiidi-apatiidimaagikeha Põhja-Rootsis, mis lasub sillana tufi ja tuffi sisaldavate setetega kaetud porfüürivoolude vahel. Tihedast seost kriidi- ja tertsiaarajastu vulkanismi ning porfüürilise vase maardlate vahel on täheldatud Peruus, Tsiilis, Salvadoris ja Ameerika ühendriikide lääneosas. Sellised maardlad kuuluvad nn. torumaardlate hulka ja neid iseloomustab vase ebatavaliselt kõrge kontsentratsioon. Toodud näidetele võib lisada veel rohkesti muidki. Paljudes
2. 1999 Sappada Itaalia 10 km vaba 3. 1999 Garmisch-Partenkirchen Saksamaa Sprint 4. 2000 Goms Sveits 5 km vaba 5. 2000 Lahti Soome Sprint 6. 2001 Ramsau Austria 15 km vaba ühisstardiga 7. 2002 Lahti Soome 10 km vaba 8. 2002 Kiruna Rootsi 5 km vaba 9. 2003 Kavgolovo Venemaa 5 km vaba 22 10. 2003 Beitostølen Norra 10 km vaba 11. 2003 Kuusamo Soome 2x7,5 km topeltjälitussõit 12. 2003 Dobbiaco Itaalia 15 km vaba ühisstart 13. 2003 Ramsau Austria 2x7,5 km topeltjälitussõit 14
Rootsi Rootsi areng tööstusriigiks: mäe-, metalli-, ja metsatööstus 19.sajandil Lähtekoht: põllumajandusriik, millel olulisemad tööstusriigi traditsioonid, kui teistel Põhjamaadel. Käsitööliste osakaal 5%. Mäe ja metallitööstus: Juured viikingiajas ja algus 13.sajandil (oskustöölised). Faluni vase- (keskajal ½ Euroopa vasest) ja Bergslageni rauamaagi- ja hõbedakaevandused. 19. sajandil Põhja-Rootsi uued kaevandused: Kiruna. Rootsi rauamaagi tootmismaht: 1840.aastatel alla 300 000 tonni, 1914. aastal 7 miljonit tonni. Rootsi majandusareng (1815-1914): mäe- ja metallitööstus Rootsi kaevandused ja rauatööstused arenesid moodsaks suurtööstuseks 19.sajandil. Likvideerus partiarhaalne eluviis ja proletariseerumine. Esialgu siseturu vajaduste rahuldamine: nt raudteede võrgustik, põllumajanduse mehaniseerumine, terasest laevad. Kõrvale areneb (eksportiv) relvatööstus. (Bofors: Alfred Nobel, 1894, kahurid)
--- 41 Riigid Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Maroko, Türgi, Venemaa, Kasahstan, Armeenia, Aserbaidzaan, Georgia, Iirimaa, Island, Portugal, Itaalia, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome, Sveits, Holland, Moldova, Belgia, Albaania, Sloveenia, Valgevene, Ukraina, Austria, Tsehhi, Bulgaaria, Norra, Serbia, Ungari, Kreeka, Rumeenia, Slovakkia. Linnad Tallinn, Narva, Põltsamaa, Kuressaare, Pärnu, Tartu, London, Pariis, Helsingi, Stockholm, Kursk, Krõvõi Rog, Kiruna. --- 42 xxx 2 Euroopa ja Eesti kliima 2.l. Euroopa kliima Euroopa kliimavöötmed koos veebruari- ja juulikuu keskmiste õhutemperatuuridega Linn Veebruari keskmine õhutemperatuur Juuli keskmine õhutemperatuur Valentia 7 kraadi 15 kraadi London 4 kraadi 18 kraadi Lissabon 11 kraadi 23 kraadi
annaabi.ee 
