Noarootsi Gümnaasium Hallituse mõju inimorganismile Uurimistöö Teele Meister & Marit Iila 10.I klass Juhendaja Õp Kadi Kivilo Noarootsi 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mis on Hallitus?................................................................................................................4 Hallituse mõju inimorganismile........................................................................................5 Kokkuvõte...............................
Järgmine tihedam vald on Ridala, sest seal asub maakonna keskus Haapsalu. Ka Haapsalu ümbrus on tihedalt asustatud kuna Haapsalus on palju töökohti, kooli ja lasteaedu. Kõige kuulsamad Haapsalus asuvad firmad on nt. Uksetehas AS, Est-Trans Kaubaveod AS, AS Heal (Fra Mare Thalasso SPA), Swedest Motel Group AS (Roosta Puhkeküla), OÜ Hardinger (Müüriääre kohvik), Haapsalu Tarbijate Ühistu, Haapsalu Kuurort AS (Spa Hotell Laine). Kõige hõredamalt on asustatud Martna, Nõva, Noarootsi, Oru vald. Sest nendes valdades on palju soid, mis on eluks kõlbmatud alad ja paljud alad on seal ka looduskaitse all. 3.Rahvuslik koosseis Nagu ka igal pool mujal Eestis pole erandiks ka Läänemaa, kus peale eestlase elavad ka venelased ja loomulikult rootslased. Rahvuslikku koosseisu on kujundanud mitte miski muu kui meie ajalugu. Haapsalus on nt. Venelaste osakaal u. 1/5. Kõige enam venelaste osakaaluga vald
Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike, soela (hiiumaa saarema vahel), irbe e kura kurk (saaremaa all edel), kesk punkt jõgevamaal
Paljudes kohtades hakati kuulutama ja ootama maailma lõppu, mõned taevaskäijad on kuulutanud end ka lunastajaks või imetegijaks. Läänemaa usuline ärkamisliikumine ja uued vabakogudused. Noarootsi koolitööle siirdunud Rootsi misjonäri Thure Emanuel Thoreni ja tema ametivenna, Vormsile õpetajaks läinud Lars Johan Österblomi kuulutustegevuse tulemusena algas uus usuliikumine. Tänu T. E. Thoreni ja tema õpilaste pingutustele levis usule ärkamine aastateks 18771878 terves Noarootsi kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele: paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina, suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld.
Aadress Turu plats 2, Rakvere.Valminud 09.2015. Ehituse maksumus oli 3,5 miljonit eurot. Objekt on projekteeritud täielikult BIM keskkonnas. Rakvere Tarm Maja valiti 2014/2015 aasta ehitusprojektiks. Projektijuhiks oli Andres Voorand. Sinimäe koolihoone ja lasteaiahoone. Sinimäe alevik. Valminud 11.2014. Ehituse maksumus oli 3,1 miljonit eurot. Meedias palju kõneainet pakkunud, kuna väidetavalt jättis vald ehitajale ligi 900 tuhat eurot tasumata. Noarootsi Gümnaasiumi rekontrueerimine. Pürksi küla, Noarootsi. Valminud 09.2012. Pneumohall. Ehitajate tee 141, Tallinn. Valminud 10.2013. Hoone kogumaksumus koos välistrasside rajamisega 1,3 miljonit eurot. Lasnamäe Saun. Pae tänav 19, Tallinn. Valminud 02.2015. Ehituse kogumaksumus koos sisutusega 870 000 eurot. Projektijuht Olav Esinurm. 3 Jüri Gümnaasiumi pallisaal
Samuti, kui paljud sooviksid üldse minna välismaale õppima. Uurimustöö hüpoteesiks on seatud, et üle poolte küsitletud noortest sooviksid minna välismaale õppima, kuid peamiseks nende takistavaks põhjuseks on kas majanduslikud põhjused või vähene keeleoskus. Töö koosneb esimesena teooriaosast, kuhu on lisatud andmeid eelnevate uuringute kohta samal teemal. Uurimismeetodina on kasutatud küsitlust ning valimiks on valitud 25 Noarootsi Gümnaasiumi õpilast. Teiseks tuleb küsitluse analüüsiosa, kus on analüüsitud noorte arvamusi selle kohta, kust nad said infot välismaale õppima suundumise kohta, kas nad sooviksid minna välismaale õppima ning miks nad ei ole oma soovitud sihtpunktidesse saanud minna õppima minna. 4 1.Paljud noored tahavad välismaale Eestis on läbi viidud mitmeid uuringuid, mille alusel selgub, et peamised välismaale õppima
Viies tase Mitu maakonda on Eestimaal? Leia kontuurkaardilt: Piirissaa Saarema Ruhnu Muhu Hiiumaa Kihnu Naissaar Vormsi SAARED ra Leia kontuurkaardilt: Kõpu Viimsi ps Noarootsi Juminda Pärispea Sõrveps ps psps ps POOLSAARE D Leia kontuurkaardilt: S LoMatsalu iPärnu iNarva ovm laht i lea h lta h t laht laht LAHED Leia kontuurkaardilt: Ülemiste
Ploomipuude istandiku rajamine Koostanud: Eliisabet Ojar Räpina 2015 Sissejuhatus Kultuur valitud juhuslikult. Ootused töö koostamisel: saada tööga efektiivselt hakkama ning saada uut harivat informatsiooni. Olemasoleva istandiku lühikirjeldus: Asub Räpina Aianduskooli õppemajandi aias, ploomipuud ühes reas, palju erinevaid sorte. Kultuuri iseloomustus Levik, ajalugu Harilik ploomipuu ehk aed-ploomipuu (Prunus domestica) on roosõieliste sugukonda toompuu perekonda kuuluv viljapuu. Harilik ploomipuu on levinud Euraasias, Põhja- Ameerikas ning Põhja- ja Lõuna-Aafrikas. Aed-ploomipuu hõlmab enamuse aedades kasvatatavatest ploomisortidest. Tänapäeval tuntakse maailmas üle 2000 ploomisordi. Aed-ploomipuu on tekkinud laukapuu ja haralise ploomipuu ristumisel juba 8500 aastat tagasi. Ploomipuul on 48 kromosoomi, sama palju kui laukapuul (32) ja haralisel ploomipuul (16) ...
Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda. Praegu on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel ca 0,65 miljonit tonni meremuda. Aastas kasutatakse ära umbes 0,5 tuhat tonni meremuda – nii et varu jätkub veel väga paljudeks aastateks. Haapsalu lahe põhi on suures osas kaetud mitmesuguse terajämedusega liivadega, mille lamami moodustab valdavalt viirsavi. Aleuriit levib vaid meremudalasundis ning mõnes piirkonnas Noarootsi rannikul ja Saunja lahes. Peene aleuriidi fraktsioonis esineb tsirkoon 5 koos monatsiidiga (kuni 13 %), mis tõenäoliselt määrabki ravimuda loodusliku radioaktiivsuse. Varasemat metoodikat kasutades 1986. aastal tehtud uuringu tulemused näitasid, et Haapsalu Tagalahes on muda intensiivne ammutamine olukorda mõnevõrra muutnud
Viimaks oleks veel nimetada Tõlla kivi ehk Rootsi kuninga tõld Ehasalus. Läänemaal. Rootsi mõis Karuse kihelkonnas. Rootsi küla Kasaris Kirbla kihelkonnas. Rootsi küla Orus Nigula kihelkonnas. Rootsi Umbmäe küla sealsamas. Rootsi küla Reigi kirikuvallas. Vigalas Vigala kihelkonnas. Valgus Märjamaa kihelkonnas. Kassaares nimetatakse 1720 Rootsi talu. Peale selle tuleks veel nimetada Piivarootsi mõis ja Noarootsi kihelkond. Saaremaal. Rootsiküla vald Kihelkonna kihelkonnas. Rootsi küla sealsamas. Tagametsas sealsamas kihelkonnas. Püha kihelkonnas suur ja väike Rootsi küla. Tumalas Pöide kihelkonnas. Karja kihelkonnas. Uue Lõves Valljala kihelkonnas. Rootsimaa Jamaja kihelkonnas. Tamsal Muhumaal. Rootsivere Muhu Suurevallas. 1465 nimetatakse kuskil järve ääres Rotzinpe; muidu koht lähemalt määramata (Briefl. I, 255).
EESTI TOP10 Sander Hallikas Noarootsi Gümnaasium Ruja Ruja oli eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv
Keravälk Noarootsi Gümnaasium Kristi Kähär 2011 Definitsioon Keravälk on harva esinev muutuva värviga helenduv kera läbimõõduga umbes 20 cm kuni meeter. Keravälk on plasmakera ehk siis kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb enamasti koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas. On olnud ka tähelepanekuid, kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud. Kuidas tekib? Uus-Meremaa Canterbury ülikooli teadlased John Abrahamson ja James Dinniss, seletavad keravälgu teket, lähtudes tavavälgust. Kui välk lööb pinnasesse, siis muutub räni räniauruks. Kui aur jahtub, kondenseerub räni aerosooliks, mis moodustabki kerakujulise palli, mida hoiavad koos selle pinnale kogunevad elektrilaengud. Ja see pall hiilgab, kuna räni ühinedes hapnikuga eraldub soojust. Isel...
Tallinna 21. Kool. Koostaja: Katre Rohumägi, Caroly Huobolainen 8c klass Tallinn 2010 1971. aastal kirjutati Iraanis Ramsari linnas alla märgalade konventsioonile.Ramsari konventsiooni eesmärk on kaitsta kogu maailma märgalasid, sest nende pindala ja väärtus väheneb pidevalt nende kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu. Konventsioonis rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli, seda eriti veelindude rände, puhke ja pesitsuspaikadena. Kõik konventsiooniga liitunu...
Katku surm Haapsalu lahes Küla inimestest tühjaks Inimesed peitnud end katku eest Oru vallas Keedika külas murdnud metsadesse. Katk otsinud neid katk väga palju inimesi maha. Üks mööda metsi taga. vanapoiss vedanud surnuid Katk läinud viimaks lootsikuga Kondimaa poole kalmistule. Katku ta ei kartnud. Kui läinud surnuga, üle Haapsalu lahe Noarootsi. siis ajanud ise laulujoru; saanud ta Üks naine tulnud talle saarel surnu maha maetud, siis rüübanud vastu ja ütelnud: "Tere tulemast! pudelist viina ja sõitnud kodu Jumalale tänu, et sa ometi poole. Sedaviisi läinud asi Keedika ükskord ka siia said! Küll meie külas kuni viimane inimene ära sind kaua oleme oodanud!" surnud ja maha maetud
Eesti kohanimed kordamiseks. Lahed ja väinad: Poolsaared: 62 Irbeni e. Irbe väin e. Kura kurk * Sõrve ps. 63 Kihnu v. * Tagamõisa ps. 64 Suur v. * Kõpu ps. 65 Väike v. * Noarootsi ps. 66 Soela v. * Pakri ps. 67 Väinameri * Viimsi ps. 68 Hari kurk * Juminda ps. 69 Voosi kurk * Pärispea (Purekkari) ps. 70 Kurkse (Kurksi) v. * Käsmu ps. 71 Liivi (Riia) laht * Vergi ps. 72 Pärnu l. 73 Suur katel Saared:
Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit? Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3.2 Leida Erik Dahlbergi korraldus 04.03.1697.Mida sisaldab? Mõisnikelt nõutakse võlguolevate laeka- ja saatekonnaraha tasumist. 4. Eesti ala mõiste register 4.1 Nimetada Noarootsi kihelkonna eramõisad: Pürksi, Vööla,Saare,Nõmmaküla,Paslepa,Riguldi,Tahu,Sutlepa 4.2 Leida Harju Madise kihelkonna Männiku mõisa saksakeelne nimetus.Mis tüüpi mõisaga oli tegemist? Tannenthal,karjamõis 5.Hingerevisjonide register 5.1 Keila kihelkonna läbiviidud hingerevisjoni materjalide otsing: Palju revisjonilehti leidub? 12
Madalmaade kunst 15. sajandil Karla Vahar Noarootsi Gümnaasium 11S 15. Sajand madalmaades Enamasti maalikunst Üldjuhul puudub antiikunsti eeskuju Kunst oli linnakodanike teenistuses Esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õigluse ideed Kunstis olid usulised meeleolud Inimeste hingeelu avamine 15.Sajand madalmaades Üsna sarnane tolleaegse Itaalia kunstiga (renessanss) Tahvelmaalide osatähtsus Õlivärvide kasutamine JAN VAN EYCK (1390-1441) Üks madalmaade esimesi maalikunsti suurmeister
NOAROOTSI GÜMNAASIUM Elery Mitman KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid
Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...
Kärde rahumaja Kärde rahumajas kirjutati väidetavalt 21.06.1661 alla nn. igavese rahu leping Venemaa ja Rootsi vahel. Rahuleping lõpetas 16561658 kestnud VeneRootsi sõja Norra allikad Endla Looduskaitseala lääneosas on 11 allikate rühma ligi 40 allikaga. Need veerohked karstiallikad avanevad Pandivere kõrgustiku nõlval Osmussaar Osmussaar on saar Soome lahe suudmes Lääne maakonna looderannikul Noarootsi vallas Saare pindala on 4,69 km², pikkus 4,6 km, laius 1,3 km Piusa Koopad Piusa koopad tekkisid 1922. aastal, mil sealset klaasliivaks sobivat kvartsliiva hakati maaalustes käikudes kaevandama. Helme Linnus Rahvasuu kõneleb, et targa soovitusel müüritud Ordulossi seina Annenimeline tüdruk Paistu kirik Paistu Maarja kirik ehitati 13. sajandi lõpuveerandil
idapikkust, mille kivine tähis asub Tallinn-Tartu maantee ääres Adaverest paar kilomeetrit lõuna pool vasakul pool metsatukas. Eestimaa: ·idapoolsem paik - Narva linn (280 13/ ip ·lõunapoolseim paik - Naha talu, mis asub Peetri jõe ääres Mõniste vallas Võrumaal 570 30/ pl ·läänepoolsem paik - Nootamaa laid Saaremaa läänerannikul (210 46/ ip), mandriosas Ramsi neem Noarootsi poolsaarel (230 24/ ip) ·põhjapoolsem paik - Vaindloo saar Soome lahes, mandriosas aga Purrekari neem Pärispea poolsaare tipus, 590 40/ pl Lääne-Euroopas on Eestiga samal laiusel Kesk-Rootsi ja Lõuna-Norra. Loodusgeograafilisest aspektist on Eesti koos teiste Läänemere rannikumaadega parasvöötme põhjaosa ja Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolsem ning ühtlasi merelisem osa. Lähtudes eeltoodust on Eestile iseloomulikud järgmised tunnused:
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o ...
nullpunkt margus karu Mihkel Juhkam Tegelased JOHANNES:hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. LIISA:Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. ZAIID:Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi bossK. JOHANNESE EMA:Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. IRINA:Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. BIANKA:Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja.
17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju
Nature: Spiders and snakes Noarootsi Gümnaasium Jaanika Rumjantseva 10I Spiders Spiders are Arachinds. They live everywhere in the world. Click to edit Master text styles All spiders have: Second level Third level 1. eight legs Fourth level 2. a spinneret that spins Fifth level silk 3. fangs 4. jaws and teeth but cannot chew Facts about spiders Male spiders use modified appendages Click to edit Master text styles called to mate with females. Second level Males risk being eaten by their female Third level ...
fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmib Baltikumi Suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenegia kasutamine on veel lähiaastatel kallis. Arvatakse ka, et Eestis ei ole piisavalt päikesevalgust, et kasutada päikeseenergiat. See arvamus on osaliselt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele. Märtsist kuni oktoobrini on päike täiesti arvestatav energiaallikas. Kuna meie päikesekiirguseressursid on küllaltki väikesed ning
Põltsamaa (Liivi ordu linnus, lossihoov, veinikelder), Mustvee (vanausuliste kirik), Palamuse (O.Luts), Elistvere loomapark, Puurmani loss, Kratiküla (Kalevipoja muuseum). Pärnumaa: Pärnu (raekoda, Punane torn, rannapromenaad), Nigula LKA (raba), Tõstamaa (mõis, Pootsi tuulik, kirik), Kurgja (C.R. Jakobsoni Talumuuseum), Tori põrgu, Kihnu saar (Liivi lahe suurim). Läänemaa: Haapsalu (piiskoplinnus, kirik, raekojahoone, Suur Promenaad), Vormsi, Noarootsi kalurikülad, Osmussaar (tuletorn, kivikabel, rand), Lihula linnus ja mõis, Matsalu RP (linnud). Saaremaa: Kuressaare (piiskoplinnus, vanalinn, linnapark, rand), Panga pank, Viidumäe LKA, Kaali met kraater, Vilsandi (Eesti läänepoolseim saar) RP, Muhu. Hiiumaa: Kärdla (keskväljak ja Pritsimaja, rannapark, Ristija Johannese kirik), Pühalepa kirik, Suuremõisa mõis, Reigi kirik, Kõpu ps, Kõrgessaare mõis (viinaköök, restoran, külalismaja).
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil.Preisi tõus Koostaja: Kertu Ojamäe Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18.sajandil Saksa-Rooma keisririiki. Ametlik nimi-Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Valitsejaks oli keiser. Esindusorganiks oli Riigipäev, mis koosnes 3-st kuuriast: 1.Kuurvürstide kuuria 2.Vürstide kuuria 3.Linnade kuuria 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid võimukandjate saadikud. Riigipäeva kompetentsi jäi käsitöönduse korraldamine, mille raames keelati ,,sinised esmaspäevad" ja naisi lubati ka muudele tööaladele tööle Brandenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks 1415. aastal sai Nürnbergi linnusekrahv Brandenburgi kuurvürsti tiitli ning nii tekkiski Brandenburgi kuurvürstiriik. 1614. aastal sai kuurvürsti pärandiks mõned väikeriigid Reini suudmealal. 1618. aastal lisandus kolmanda osana Preisi her...
Keravälk Noarootsi Gümnaasium Kinne-Riin Reest Emma Trumm 2012 Definitsioon Keravälk on plasmakera ehk kõrgel temperatuuridel (500°C-1500°C) ioonide kämp, mida hoiavad koos selle enda magnetväljad. Esinemine Keravälk esineb tavaliselt koos tavalise äikesetormiga ning üsna sageli nähtakse teda just pärast äikeselööki maapinna kohal hõljumas On olnud tähendusi kus keravälk on justkui pilvedest alla langenud Esinemine majades On juhtunud, et keravälk satub majja, kas läbi lahtise akna, läbi korstna või läbi pistikupesa. Liigub mööda elektrijuhtmeid ja inimeste liikumise peale. Ehk kui keravälk on majas, ei tohi ennast liigutada. Väljub üldjuhul aknast või läbi seina. On olnud olukord, kus keravälk läheb läbi akna, akent purustamata. Keravälgu korral ei tohi ennast liigutad, muidu see ,,ründab" sind. Olukord: Keravälk tuleb läbi pi...
tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas. Eestis on vähesel määral kasutusel ka päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamine on veel lähiaastatel kallis. Arvatakse ka, et Eestis ei ole piisavalt päikesevalgust, et kasutada päikeseenergiat. See arvamus on osaliselt õige, kuid see kehtib ainult talvekuudele. Märtsist kuni oktoobrini on päike täiesti arvestatav energiaallikas. Kuna meie päikesekiirguseressursid on küllaltki väikesed ning ebaregulaarsed, siis on võimalik
kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides kadakakasvukohtades on õlletegemisel alati kasutatud ka kadakaoksi. Lääne-eesti. kala ja liha • Läänemaalt on teada veiseliha toiduks tarvitamist rohkem kui mujal Eestis. Söödi veel nii lamba kui ka sealiha. • Rannarootslased tapsid Noarootsi suurtes taludes oma tarbeks aastas 8-10 lammast, 1-2 siga ja veise. • Saaremaal, Hiiumaal ja Muhus keedeti sülti mitte sea vaid vasikalihast, Hiiumaal ka veiselihast. • Rannarootslased valmistasid ka juustu. Ida-eesti toit • 18. sajandist kasvatasid Ida-Eesti
Eesti Vabariigi kodanikel on õigus Rootsis viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul. Rootsis kehtib igamehe õigus, mis tähendab, et eravaldusi on lubatud kõikjal läbida. Rootsi rahvuslind on musträstas. Rootsi on üks Eurovisiooni kõige edukamatest riikidest olles võitnud neljal korral ja tõusnud esiviisikusse 18. korral. Rootslased on ühed varasemad tuntud rahvusvähemustest Eestis, kes elavad peamiselt Eesti põhja- ja läänepoolsetel rannikualadel, väiksematel saartel ja Noarootsi poolsaarel. Kasutatud materjalid http://wapedia.mobi/et/Rootsi http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_teadlaste_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi#Kultuur http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.htm
Taimkate Looniidud ehk alvarid, Nõmmemetsad, Salumetsad, Lamminiidud, Rabametsad, Rabad, Loometsad. Vihterpalu jõeäärne lammimets. Vaatamisväärsused LääneEesti madalikul on palju vaatamisväärsuseid. Looduskaitsealad : Marimetsa looduskaitseala ja Silma looduskaitseala . Koopad : Salevere koopad , ToilaOru koopad, Utria koopad . Ka kirikuid on seal palju : Haapsalu Püha Johannese kirik , Haapsalu Jaani kirik Noarootsi Püha Katariina kirik ja nii edasi . Mõisad : Keskvere mõis , Vatla mõis , SuureRõude mõis ja nii edasi . Esineb ka linnuseid: Haapsalu piiskopilinnus, Lihula linnus ja Virtsu linnus . Sillad : Kasari , Koluvere ja Vanamõisa sillad . On olemas ka Kullamaa vesiveski . Lk 6 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4neEesti_madalik Eesti atlas . http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 http://www.google.ee/search
Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Kaitsealal võib kohata kotkaid ja kurgi, luiki ja väikseid laululinde. Metsades jätkub ruumi Eestis tavalistele suurtele ja väikestele loomadele - ka karule, hundile ja ilvesele. Kobras, saarmas ja mink on veekogude ääres sagedased tegutsejad. 3.Silma Silma Looduskaitseala (pindala 4780 ha) on asutatud 1998. aastal. Kaitseala hõlmab Haapsalu tagalahed, Noarootsi järved ning neid ümbritsevad rannikualad. Kaitseala loomise eesmärgiks oli madalate merelahtede, roostike, rannaniitude ja rannikulõugaste kaitse. Silma looduskaitseala on üks tähtsamaid veelindude pesitsuspaiku ning rändeaegseid koondumiskohti Eestis. Saunja lahte loetakse Väinamere piirkonna üheks oluli-semaks mageveekalade koelmu-alaks. 4.Nigula Nigula Looduskaitseala on Eesti esimene soode kaitseks loodud kaitseala. Nigula raba on lääne-
Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman EESTI asend, suurus, piirid 1. Eesti ja teised Euroopa riigid Euroopas on 45 riiki ( koos Venemaaga 46) 1 .1. PINDALA järgi *Eesti pindala – 45 227 km² *Euroopa suurim pindalalt on U KRAINA (604 000 km²) *Pindala järgi 9 suuremat riiki (pindala 244 100 km²–551 600 km²) on : ASKASAAM RONAR AITILAA NASAMRPUSTA RUBRISIATUNNA OPLOA OSEMO OTORIS ASPAIHAIN *Pindala järgi Eestist väiksemad Euroopa riigid (17): GEBILA NAABALIA LONHALD VOMODLA TIVŚES ONILSEEVA NATAI ...
Noarootsi Gümnaasium Kehaline kasvatus Kertu Ojamäe 10J Petter Northug Referaat Õpetaja Imbi Kose Pürksi 2013 SISUKORD: 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Petter Northug'i eraelu 5. Karjäär 6. Saavutused 7. Lisaks 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Suusatamine Norras on vägagi populaarne spordiala. On veel teisigi tuntuid murdmaasuusatajaid, näiteks Marit Björgen ja Therese Johaug. Petter Northug on Norra parim meessuusataja. Ta on kuulus oma lõpuspurtide kui ka oma otsese suuvärgi poolest. PETTER NOTRHUG'I ERAELU Petter Northug on sündinud 6. jaanuaril 1986 Mosvikis Nord-Trøndelagi maakonnas ning on Norra suusataja ja kahekordne olümpiavõitja. Tal on kaks venda- Even ja Tomas. Petter on neist ka kõige vanem, järgmine vanustelt on Tomas ja kõige noorem vend on Even. Petteri aru...
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18. sajandil. Preisi tõus Koostaja: Karin Vahar Juhendaja: Margus Maiste Noarootsi Gümnaasium 2012 Saksa-Rooma keisririik Saksamaa kuulus 17.-18. sajandil Saksa-Rooma keisririiki, ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Riiki valitses keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Riigipäev on esindusorgan, mis koosnes kolmest kuuriast: 1. Kuurvürstide kuuria 2. Vürstide kuuria 3. Linnade kuuria Alates 1663. aastast istus koos alaline Riigipäev, kus osalesid ainult võimukandjate saadikud.
Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Naaberriigid on Läti, Soome, Rootsi ja Venemaa. · 45 227 km2. Eestist väiksemad riike Euroopas on 16 näiteks Holland, Belgia, Malta, Vatikan, Albaania. · Põhjapoolsem punkt Soome lahes Vaindloo saarel, mandril aga Pärispea poolsaare tipus Purekkari neemel. Lõunapoolseim punkt Läti piiril Mõniste vallas Nahal. Läänepoolsem punkt Nootamaa laiul mandri osas, aga Noarootsi poolsaarem Ramsi neemel. Idapoolseim punkt Narva linn. · 1,3 miljonit. Väiksemad on Lukenburg, Island, Andorra, Vatikan. Suuremad on Soome, Saksamaa. 2. Eesti põhikaart on kogu vabariiki territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart. Eestis ei ulatu aluskord kusagile maapinnale. Aluskorra kristalsed kivimid on kaetud pealiskorra sette kivimite ja setetega. Aluskord koosneb graniititest, gneissidest, 3
Noarootsi Gümnaasium SAALIHOKI Referaat Õpilane: Merle Tamme Õpetaja: Eve Torim Pürksi 2011 Sisukord SAALIHOKI................................................................................................................................................ 3 AJALUGU .................................................................................................................................................. 4 MÄNGUVÄLJAK........................................................................................................................................ 5 VARUSTUS ............................................................................................................................................... 6 Saalihoki pall .........................................................................................................................................
reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaaradasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan "Nullpunkt" sisu kokkuvõte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on väga keeruline- ta on ta on pärit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamäelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kümnendasse klassi läinud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ära tulla. Niisiis püüab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel õnnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta õppimine pole just kõige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt läbi. Mõne aja pärast aga hakkavad kõik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu väga halb.
Sepo Seeman, Jaan Rekko, Feliks Kark või Cardo Sommerhage (külalistena), Laura-Retti Laos või Nora Vahenurm (külalistena). Lavastaja Enn Keerd on sündinud aastal 1956. Ta on lõpetanud Põlva Keskkooli ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri. Nüüd töötab aastast 1978 teatris Endla. Kunstniku Kristina Lõuk kohta puudub informatsioon. Peategelast mängis Sepo Seeman. S. Seeman on sündinud aastal 1971 Noarootsi vallas. Ta on lõpetanud praeguse Haapsalu Põhikooli ning tegeles ka kohalikus En Garde vehklemisklubis vehklemisega. Aastal 1993 lõpetas S. Seeman Tallinna Pedagoogilise Instituudi, õppis näitejuhi eriala. Hetkel töötab S. Seeman Pärnu teatris Endla ja laulab ansamblis Kala. Sepo Seeman on pälvinud kolm korda publikulemmiku preemia Endla teatris. Etendus oli lauskomöödia. Minu jaoks oli algus kõige huvitavam kui tütar ja poeg said teada,
Tallinna Tehnikagümnaasium Margus Karu ,,Nullpunkt" referaat Kirjaniku CV: Raamatu autor Margus Karu on sündinud Tallinnas, ning veetnud seal ka oma lapsepõlve. Nagu ka tema raamatu ,,Nullpunkt" peategelane, käis esialgu koolis Llasnamäel, keskkooli läks ta Noarootsi Gümnaaasiumisse, kuid sealt llahkus ta siiski ning lõpetas Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi. Haridusteed jätkas ta Tallinna Ülikoolis õppides filmirezissööriks. Preagu on Margus Karu 25 aastat vana. Interneti andmete järgi on ta töötanud filmistuudios ,,Kuukulgur" ning praegu teeb koostööd Rakvere Teatriga. Kuna Margus on nii noor inimene ning tuntuks sai ta oma esimese ja praeguseks ka viimase avaldatud raamatu järgi, siis tema kohta on raske teha mingisuguseid üldistusi. Raamatukaart: Põhiline tegevus toimub raamatus kolmes kohas: Tallinna elamurajoonis Lasnamäel, Vanalinna Rootsi Gümnaasiumis ning üldiset Tallinnas. Peategelaseks on noor poiss,...
VENE AEG Ajalooline määratlus • 1700.29sept – 1855 1710. aastal vallutati kogu Eesti ala Venemaa poolt. Aastal 1721 sõlmiti Uusikaupunki rahu, sellega vormistati lõplikult Eesti ala kuulumine Venemaale. Sellega algas ka vene aeg. Haldusjaotus Vene aeg: 1783 kehtestati Baltikumis uus halduskorraldus, mis on tuntud asehalduskorra all. Sellega seoses lisandus Eestimaa kubermangu neljale maakonnale Paldiski maakond. Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseer...
Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
võimalustega inimeste grupp. Sotsiaalne staatus inimese positsioon konkreetses kogukonnas, mis sõltub antud keskkonna väärtushinnangutest Sotsiaalne mobiilsus inimeste või inimgruppide liikumine staatusliku hierarhia skaalal horisontaalselt või vertikaalselt 10. Ühiskonna kolm sektorit Avalik sektor Raviasutused Enamus ülikoole Nõo Reaalgümnaasium, Noarootsi Gümnaasium, Tallinna Muusikakeskkool Julgeolekut tagavad struktuurid Maksu- ja tolliamet jne Haldusasutused (linna- ja vallavalitsused) Erasektor FIE OÜ AS Kodanikuühiskond MTÜ SA Seltsingud
India kunst Alice Karlson Noarootsi Gümnaasium 11M Taust India kunsti valdkonda kuulub peale India enda ka veel suur osa Indoneesiast ja Indo- Hiinast. Tsivilisatsioon tekkis juba ca 4500a tagasi. Aja jooksul on India kunst teinud palju muudatusi ja saanud palju mõjutusi. Induse kultuur Kujunes välja Induse jõe orus(tänapäeva Pakistanis) umbes III aastatuhandel e.Kr, mis on üks inimkonna vanemaid kõrgkultuure
· Paldiski 2. praostkond (Harju-Madise koos abikirikuga Ristil, Märjamaa, Kullamaa kihelkond); · Rakvere 1. praostkond (Rakvere, Kadrina, Haljala, Viru-Jaagupi, Simuna kihelkond); · Rakvere 2. praostkond (Viru-Nigula, Lüganuse, Jõhvi, Vaivara kihelkond); · Paide praostkond (Paide koos Anna abikirikuga, Türi, Peetri, Koeru, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Järva-Madise kihelkond); · Haapsalu 1. praostkond (Haapsalu, Noarootsi, Ridala, Lääne-Nigula, Martna kihelkond); · Haapsalu 2. praostkond (Lihula koos Kirbla abikirikuga, Karuse, Hanila koos Varbla abikirikuga, Mihkli, Vigala kihelkond); · Haapsalu 3. praostkond (Käina, Reigi, Pühalepa, Vormsi kihelkond). Vahepeal tehti küll muutusi praostkondade piirides ja nimedes ning siis taastati esialgne olukord, kuid 1804. aastaks jäi seis siiski järgnevaks: · Võru praostkonda kuulusid lõunaeestimurdelised kihelkonnad: Antsla, Hargla,
Noarootsi Gümnaasium Ove Ojasalu Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Referaat Pürksi 2013 Sissejuhatus Käesoleva referaadi teemaks on "Eesti Vabariigi taasiseseisvumine". Teema valiti sellepärast, sest see teema on huvitav ning see teema on eesti rahvale tähtis ja oluline. Selles referaadis on ülevaade eeldustest, raskustest, tegevustest ja tulemustest Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel. Antud teemas käsitletakse ka eesti rahva ohtusi ning võimalusi. 1. Uue ärkamisaja algus 1985. aastal, kui Gorbatsov võimule tuli, algas perestroika, kuigi see ei saavutanud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaani...
Noarootsi Gümnaasium Kalevipojaga seonduvad kohad Referaat Autor: Kaisa Kask 10 i 1 Sisukord Kalevipoeg Glehni park.......................................................................3 Kalevipoja kohta Koerust, Kolga-Jaanist, Kuremäe....................................3-4 Kalevipoja kalm..............................................................................4-5 ,,Kalevipoeg kündmas".........................................................................5 Vabadussõja monument tartus.............................................................5-6 Männikjärv......................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................7 2 Kalevi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
