docstxt/1283183536103622.txt
Liivakivi on enamasti kihiline. Liivakivi sisaldab tihti kivistisi, ehk kivimitest on reeglina säilinud vaid fragmendid. Liivakivi moondumise tulemusel tekib kvartsiit. Suur osa Eesti aluspõhjast koosneb Devoni ajastul ladestunud liivakivist Liivakivi • -on punaka või kollaka värvusega • -settekivim • -koosneb kvartsist • -kasutatakse ehituses, tööstuses, klaasi tegemisel Liivakivi leiukohad Dolokivi ehk Dolomiit • Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Dolomiit • -settekivim • -karbonaatkivim • -tekkinud lubjakivist • -koosneb mineraalist
KALTSIUM Reio Saarniit KBp-12 Kaltsium on kõige tähtsam mineraalaine inimese organismis, sest kaltsiumist sõltub luude tugevus, aga ka hammaste, küünte ning juuste tervis. Kaltsium moodustab inimese kehakaalust kuni 2%. Inimese luumass suureneb pidevalt kuni 30. eluaastani toidust saadava kaltsiumi abil. Seejärel hakkab kaltsiumisisaldus luudes järkjärgult vähenema. Kui luumassi suurenemise perioodil, aga ka selle vähenedes, on kaltsiumi tarbimine ebapiisav, võib see põhjustada suuremat riski luumurdudeks hilisemas elus. KALTSIUM LOODUSES Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises.Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. KALTSIUMI TÄHTSUS Ø täidab struktuurseid funktsioone, kuuludes organismi luukoe ja teiste kudede koosseisu, Ø oluline roll kudede...
Tizian Koostaja: Meeri Kuustemäe Elulugu 1477 või 1488 Veneetsias Dolomiidi mägedes Gregoorio Vecellio (isa) 10 aastaselt onu juurde Gentili ja Giovanni Bellini/ Veneetsia tuhatkülgne ja -värviline elu Tiziani ja Giorgio Fondaco dei Tedeschit Judith Tagasi Veneetsias Taevalik ja maine armastus Doozide saali kaunistamine? Tunnustus ja maalritöö Senjoora kannatus katkes 20 aastat 1800 tukatit Kesrinna Isabella ,,Maarja templisse minek" Veenus Peegliga Perekond 1523/ 1524 abiellus Tütar Lavinia ja 2 poega
Paekivi on tekkinud mere madalas, rannalähedases osas. Sügavamas meres moodustusid mergel ja domeriit. Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Paekivi on kujunenud siinsetes meredes elanud organismide elutegevuse kaasabil. Eesti paekivi ladestunud Baltika ürgmandrit katnud laugepõhjalise Paleobalti meres 472-417 miljonit aastat tagasi. Paekivi mahukaal jääb vahemikku 2200 - 2650 kg/m³. [1] Pilt 1 Lubjakivi Osmussaarel [2] Pilt 2 Dolomiidi karjäär Sopimetsas [2] PAEKIVI OMADUSED Paekivi on hinnaline maavara. Olenevalt paekivi keemilisest koostisest ja füüsikalis-mehaanilistest omadustest on välja kujunenud tema kasutusvaldkonnad. Lubjakivi ja dolokivi kasutatakse ehituskivina, tehnoloogilise kivina, lubja põletamiseks ja tsemendi tootmiseks. Paekivist tehakse suveniire ja on hakatud valmistama ka ehteid. [3] Eestis on nii lubjakivi ( Joonis 1) maardlaid kui ka dolomiidi maardlaid ( Joonis 2).
Kaltsium Mari-liis Mürk Mp-10 Kaltsium Lühend: Ca Keemiline element Keemiliselt aktiivne ega esine looduses vabal kujul Sulamistemperatuur: 839 °C Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav ning tal on suur reageerimisvõime Oksüdeerub õhus ja kattub kaltsiumoksiidi ja hüdroksiidi valge kihiga Kaltsium reageerib kergesti mittemetallide, vee, etanooli ja eriti energiliselt hapetega Oksüdatsiooni vältimiseks säilitatakse kaltsiumit petrooleumis Tähtsamad kaltsiumiühendid on kaltsiumoksiid (põletatud e. kustutamata lubi), kaltsiumhüdroksiid (kustutatud lubi) ja kaltsiumkloriid Kus leidub? Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, k...
Cr3O4: kroom (II, III) oksiid Sulfiidid Cr2S3: kroom (III) sulfiid Telluriidid Cr2Te3: kroom (III) telluriid Sulamid Einvar raua, nikli, kroomi ja süsiniku sulam Kromansiil kroomi, mangaani ja räni sisaldav konstruktsiooniteras Nikroom nikli ja kroomi sulam Silkroom räni ja kroomisisaldusega teras Sormait süsinikku ja kroomi sisaldav valurauasulam Stelliit koobalti, volframi ja kroomi sulam Kroommagnesiit kromiidi ja põletatud dolomiidi segu Kroomi kasutamine Parkainena Oksüdeerijana Pigmendina Legeerimiseks ehk suurendamaks terase kõvadust, kulumis ja korrosiooni kindlust Roll looduses ja elusorganismides Keskmine sisaldus maakoores 8,3103% Kroomi leidub looduses kahel kujul: Bioloogiliselt aktiivset kolmevalentset kroomi leidub toidus Toksiline kuuevalentne kroom tuleb tööstuslikust saastest ja on kantserogeense toimega. Kroomi on vaja: Veresuhkru taseme stabiliseerimiseks
Kirjeldus Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on
ka merelise tekkega kivisütt, näiteks boghed Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim Savikilt koosneb valdavalt silikaatseist purdsetteist Koostismineraalidest domineerivad savimineraalid, kvarts ning päevakivid Dolokivi Dolokivi ehk dolomiit on valdavalt dolomiidist koosnev karbonaatkivim Seda kivimit nimetatakse reeglina dolomiidiks Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja hüdroksiidid Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Aitäh lugemast!
Järeldused Allika [1] kohaselt on graniidi tihedus 2500-2700 kg/m 3, katsetulemuste keskmine on 2654 kg/m3, ehk mahtus antud vahemikku. Silikaattellise etteantud tihedusvahemik on 1700-1900 kg/m3. [1] Katsete põhjal saadud keskmine tulemus oli 1946 kg/m3. Saadud tulemus ei jää küll antud vahemikku, kuid selle lähedale. Vead võisid tulla näiteks tehtud ümardamisvigadest. Dolomiidi tiheduseks sain arvutuste teel 2183 kg/ m3. Allika [2] kohaselt peaks dolomiidi tihedus olema umbes 2840 kg/ m3 kuid allikas [1] väidab, et dolomiitsete marmorite tihedus võib kuuluda vahemikku 2000..2700 kg/ m3 ,antud juhul võis tegu olla dolomiitse marmoriga. Korrapärastest kehadest kõige tihedam oli terasest silinder, tiheduseks saadi 7109 kg/m3. Allika [3] põhjal on terase tihedus 7850 kg/m 3. See erinevus on tingitud õõnsusest etteantud terassilindris. Kõige väiksema tihedusega oli polüstüreen, 13 kg/m 3 kohta.
· Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. · Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema.
Vihmavees võib olla magneesiumi 1 g/t kuni 50 g/t. Magneesiumi leidub kõigis organismides. Taimede klorofülli koostises oleva magneesiumi üldhulka hinnatakse 100 miljardile tonnile. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi esineb ka mikroelementidena loomses organismis. Magneesiumi tootmine Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadakse magneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest. Üha enam toodetakse magneesiumi ja selle sulameid jäätmetest. Magneesiumi varud on praktiliselt piiramatud. Magneesiumi omadused
Looduses leiduvaid karbonaate (nt.lubjakivi) kasutatakse ehitusmaterjalina ja paljud mereloomad valmistavad neist endale toeseid. 5 Karbonaadid looduses Dolomiit [CaMg(CO3)2] esineb enamasti tiheda massina, harvem romboeedriliste kristallidena.Värvuselt on ta valge, kollakas või hall ning ta lõhenevus on väga täiuslik. Dolomiit esineb peamiselt settekivimites. Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Aragoniit (CaCO3) on heledavärvuseline mineraal. Ta esineb sageli tihedate ooidsete moodustiste ja nõrgvormidena, harvem prismaliste, plaatjate või nõeljate kristallidena. Normaaltingimustel on aragoniit metastabiilne ning kristalliseerub aja jooksul ümber kaltsiidiks
Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas
Kaltsium kasutamine Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid - betoon, klaas, tellis, lubi ja tsement - sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad mitmesuguseid värvinguid, on nii igapäevane, et me talle nagu üldse mingit tähelepanu omistada ei oska. Ometi ei saa me selleta läbi
Ala on valdavalt metsamaa Aluspõhi Lõunasuunaline jäävool on kaotanud rohkem ja paksemalt pindmisi kivimikihte Viimase jääaja lõpuks jäid aluspõhja pealiskorraks põhjaosas Jaagarahu lademe lubjakivid, mergel ja dolomiit. Pärnu jõest lõuna pool lasuvad Pärnu ja Aruküla lademe liivakivi ning aleuroliidikihid, kohati ka savi ja domeriit. Nende vahele jääb Narva lademe edelakirdesuunaline avamus, kus domineerivad domeriidi ja dolomiidi ning savikihid. Kulutusnõod> jääsulamisveejärved> viirsavid (Sindist lõuna pool) Devoni kiht Ruhnu saare idarannikul Pinnamood Õgvenev kulutus-kuhjeline rannikutüüp, kus jõesuudmed on oluliselt muutnud oma asukohta Tsükliline randade areng. Jäävabadel talvedel tormidega on ajuvesi murrutanud rannaastanguid ja eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri)
luudes, veerandi jagu leidub teda lihastes ja nahas. Katsetes on tõdetud, et kroomivaegusel kaotavad loomad vere glükoosisisalduse reguleerimise võime, ilmneb hüperglükeemia ja glükosuuria. Seepärast tuntakse kroomi ka kui glükoositolerantsfaktori üht koostisosa. Kroomi leidub Venemaal, Türgis, Iraanis, Albaanias, Soomes, Madagaskaril ja Filipiinidel ja ka muudes paikades. Kroommagnesiit on tulekindel materjal, mida toodetakse kromiidi ja põletatud dolomiidi segust. Sobiva tooraine ja tehnoloogiaprotsessi puhul ulatub kroommagnesiidi tulekindlus üle 2000 0C ja ta talub ka hästi järske temperatuuri muutusi. Sellega vooderdatakse konvertereid, elektriterasesulatusahje ja värvilises metallurgias kasutatavaid seadmeid. Fluoriidid · CrF2: kroom (II) fluoriid · CrF3: kroom (III) fluoriid CrF4: kroom (IV) fluoriid · CrF5: kroom (V) fluoriid · CrF6: kroom (VI) fluoriid Kloriidid · CrCl2: kroom (II) kloriid · CrCl3: kroom (III) kloriid
seetõttu on ressursina arvel ning mis vastab etteantud nõuetele Maavara leiukoht Eesti Vabariigi maapõueseadus - maavara on majandusliku tähtsuse tõttu riigi poolt arvele ja kaitse alla võetud kivimi, setendi, vedeliku või Maardla gaasi looduslik lasund, st. dolomiidi, fosforiidi, järvelubja, kristalliinse Maagikeha ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba Maavarailming lasund, mis on arvele võetud riiklikus registris. Eesti maavarad:
Keemistemperatuur: 1484 °C Tihedus: 1,55 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke 6. Kaltsiumit leidub looduses ainult ühenditena: kaltsiumkarbonaadina, (lubjakivi, kriit, marmor), kaltsiumfosfaadina (fosforiit, apatiit), mida sisaldub ka hambapastas, mis takistab hambasööbija teket, kaltsiumsulfaadina (anhüdriit,kips) ja mitmesuguste silikaatide koostises. Looduses leiame kaltsiumit ka paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi jt. koostises. ,,Ca on looduses väga levinud (5.kohal). CaCO3 on maakoores laialdaselt levinud. See on hallika paekivi, mitmesuguse värvusega marmori, helkiva pärli või koralli peamine koostisosa. CaCO3 esineb mitmes kristallkujus. Levinum on kaltsiit, mida leidub igas paemurrus. Läbipaistvet kaltsiiti nimetatakse islandi paoks, millele on iseloomulik kaksikmurdumine. Läbi islandi pao näeme kõike kahekordselt. Hispaania Aragoni järgi nimetatakse sealse CaCO3 kristallkuju aragoniidiks
, 22°40' ip.) paikneb 9 meteoriidikraatrit: peakraater ja 8 kõrvalkraatrit. Peakraatri põhjas asetseb Kaali järvik, mille läbimõõt olenevalt vee hulgast on 30-60 m, sügavus 1- 6 m. Põhja katvate setete paksus ligi 6 m. Kaali meteoriit on kukkunud nö. kahekihilisse "märklauda" - nii savikasse moreeni kui ka lamavatesse dolomiitidesse. Seetõttu on kraatrid täitunud omapärase täitematerjaliga, mis on tekkinud plahvatusel purustatud dolomiidi segunemisel põhimoreeni ja mullaga. Valli ülemine osa koosne kraatrist plahvatusel väljapaisatud materjalist ja kergitatud 25-95°-se kallakusega dolomiidikihtidest. Ülestõstetud kihikompleksi paksus on keskmiselt 10 m ning ta on lõhestunud üheksaks eraldi nihkunud kuni 50 m laiuseks plokiks. Dolomiitplokkide all esineb kuni 6 m paksuse läätsena plahvatusel pulbristunud dolomiiti. Geofüüsikaliste meetoditega on kindlaks tehtud, et dolomiidikihid on kraatri ümbruses 40-50 m
Mööda ei saa minna ka Abruka saarest, mis asub 6 kilomeetri kaugusel Roomassaare sadamast. Saarel asub 91,67 ha suurune kaitseala - salulehtmets, mis loetakse Euroopa kõige põhjapoolsemaks seda tüüpi laialehiseks metsaks. Maavaradest leidub Kaarma vallas dolomiiti, liiva, turvast ja muda. Geoloogia Aluspõhi koosneb siluri ajastu settekivimitest. Sel ajastul jätkusid Saarmaal merelised tingimused ja toimus karbonaatsete kivimite - lubjakivi, dolomiidi ja mergli settimine. Aluspõhja moodustavad kivimid asetsevad nagu mujalgi Eestis väikese kallakuga lõuna poole. Selle kallaku tõttu avanevad kivimite kihid lääne-ida suunaliste ribadena. Saaremaa keskosas paljandub lääne-ida suunalise vööndina kaarma dolomiit. See on peene kihisusega, tuhkjas, maa seest murdes pehme, õhu käes kõvenev kivim. Kaarma lademel lasuvad paadla lademe kollakad, porsunud õhukesekihilised ja kivististerikkad lubjakivid ning dolomiidid.
keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal, paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Mulla teke. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete laguneminemaapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv
Kaltsiumi ühendeid kasutatakse meditsiinis ja põllumajanduses (väetisena). Kaltsiumoksiidi, kaltsiumhüdroksiidi ja kipsi kasutati juba antiikajal. Kaltsium on üks vähestest elementidest, mis ümbritseb meid absoluutselt igal pool. Peaaegu kõik põhilised ehitusmaterjalid betoon, klaas tellis, lubi ja tsement sisaldavad seda metalli suurtes kogustes. Looduses leiame seda väga paljude mineraalide lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. Koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Seda ühendit sisaldavad mineraalid katavad ligikaudu 40 miljonit ruutkilomeetrit maakera pindalast. Eriti puhtaid läbipaistvaid kaltsiumkarbonaadi kristalle nimetatakse islandi paos ja neid kasutatakse optikas. Tavaline lubjakivi, Eestimaal lihtsalt paas, millele lisandid annavad
saab teha loputades kationiiti kontsentreeritud soolalahuses. Tavaliselt valmistatakse vajalik soolalahus eraldiseisvas reservuaaris, kus naatriumkloriidi graanulid aeglaselt lahustuvad. Veepehmendusseadmete optimaalseks ning probleemivabaks tööks on tähtis kasutada õiget tüüpi regenereerimissoola. 7 3.3. Lubjakivi Looduses leiame seda väga paljude mineraalide - lubjakivi, kriidi , marmori, dolomiidi. Eesti looduses leidub ohtralt teist väga tuntud soola - lubjakivi. Lubjakivi põhjavees lahustub, on vesi kare. Lubjakivist saab põletada lupja. Kõrgel temperatuuril kaltsiumkarbonaat laguneb ja süsihappegaas lendub. Järele jääb põletatud lubi - kaltsiumoksiid, mida peale ehitajate tarbivad ka põllumehed. Mullas vähendab põletatud lubi selle happesust. Lubjakivi kui üht Eesti levinumat maavara kasutatakse lubja tootmiseks, tsemenditööstuses,
erinevatest kultuurikihtidest. Mõningaid kasutati põllutöödes, kodutöödes teisi, aga sõjariistadena. Mõningaid sõjariistu pole kunagi kasutatud ja need on olnud sümboli staatuses. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) sõjakirves DOLOMIIT On saanud oma nimetuse mineraal dolomiidi järgi. Enamasti esineb ta kihtide ja läätsedena harilikult koos lubjakiviga. Harvemini esineb vaheldumis kipsi ja terrigeensete kivimitega liivakivi või saviga. Struktuur on teraline ja tekstuur massiline. Erinevalt lubjakivist reageerib dolomiit külma lahjendatud soolhappega vaid pulbristatud kujul. Kuuma soolhappe toimel kihiseb tugevasti. Dolomiiti leidub maa all peaaegu kõikjal. Tekkinud on ta enamasti
tavaliselt lakitakse, galvaniseeritakse või oksüdeeritakse kromaadiga. Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid(Mg3N2). Teda oksüdeerib ka väävel. Magneesium reageerib kergesti halogeenidega.[1] TOOTMINE Magneesiumi toodetakse mineraalidest, näiteks karnalliidist ja dolomiidist, ning eriti mereveest. Rea protsesside, sealhulgas kaltsineeritud dolomiidi ja merevee vahelise reaktsiooni (reduktsiooni) teel saadaksemagneesiumkloriid. Metall eraldatakse elektrolüüsi teel sulatatud kloriidist; väikese tiheduse tõttu tõuseb magneesium pinnale, kust ta imetakse välja. Magneesiumi toodetakse veel silikotermilise redutseerimise teel magneesiumoksiidist. Magneesiumi toodetakse ka asbestijäätmetest (magneesiumsilikaat). Üha enam toodetakse
hobuste kasvatamiseks karjamõisa rajasid.Tänapäeval on saarel umbes 30 elaniku. Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on
hobuste kasvatamiseks karjamõisa rajasid.Tänapäeval on saarel umbes 30 elaniku. Vilsandi saarel koos seda ümbritsevate saarestikega asub Vilsandi rahvuspark.1910.a.moodustati seal merelindude kaitseala.Seal pesitseb umbes 100 linnuliiki.Tänapäeval on seal elanikke umbes 30. Praeguseks on Vilsandil korrastatud mitu põlist pukktuulikut ja Tolli talu hooned.Tolli elumajas on suvitanud mitmed Eesti kirjanikud. Vilsandi ja Vaika saared koosnevad ligi 400.milj.aasta vanustest dolomiidi pankadest.Saared on Eestis haruldaste kaljusaarte tüüpi.Vilsandi saarel paljandub dolomiit ka põhjarannikul Vesiloo saare vastas ja majaka läheduses,sadamaks kasutatava lahesopi rannas.Majakas on ehitatud 1809.aastal. 7 Saare maakonna lõunapoolsemal saarel Ruhnus asub Eesti vanim puitehitis ja ühtlasi meie vanim säilinud puidust pühakoda,1644.a.ehitatud kirik.Rihnu uus kirik on ehitatud kahe meetri kaugusele vanast puukirikust.Kiriku müürid on
on sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Magneesiumi leidub maakoores 2,1% ja leviku poolest on ta keemilistest elementidest 7 kohal. Magneesium kuulub ligikaudu 200 mineraali koostisesse. Ammendamatud magneesiumivarud on ookeanides ja meredes. 3 SAAMINE Metallist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerumise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200°C juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH) 2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. 4 ASUKOHT PERIOODILISUSTABELIS Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12, asub IIA rühmas, 3. perioodis, magneesiumi sümbol on Mg. Magneesiumil on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 24, 25 ja 26
60,35 %, tööeast nooremad 17,15 % ja pensioniealised 22,51 %. 3. (Loodus)ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine 30.11.2010.a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud 1836 katastriüksust pindalaga 37731,5 ha, mis moodustab 86 % Koonga valla üldpindalast. Valla pind on üldiselt väga madal, enamas ulatuses 13-25 m kõrgusel üle merepinna, kerkides ainult üksikuis kohtades 40 meetrini. Koonga vallal on märkimisväärsed varud dolomiidi ja turba näol. Valla keskosas valitsevad leostunud liivsavi ja saviliivmullad, millest liigniiskeid on 4060%. Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja
Eesti kunsti ajalugu keskajast klassitsismini: Saare Lääne kirikud: Juba enne 14.sajandit olid seal püstitatud kõik tähtsamad kirikud. Teisest Eestist suhteliselt erineva majandusliku-poliitilise olukorra pärast arenes siin ehituskunst omalaadselt. Ehitust soodustas ka dolomiidi olemasolu. Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskop võitlesid omavahel ka ehitustegevuses ning see stimuleeris ehitustegevuse arengut. Vahel kasutati isegi samu ehitusmeistreid. Peaaegu kõik Saaremaa vanemad kirikud on ehitatud kaitsekirikutena (kindlustatud, linnuseid peaaegu pole). Läänemaal kaitsekirikud peaaegu puuduvad (arvukalt linnuseid kaitsefunktsioon). Kirikud on ühelöövilised, tornid puuduvad. Nad vastasid dominiiklaste ja tsistertslaste ehituskunstilistele nõudmistele
Sakala kõrgustik Referaat Tartu 2009 Sissejuhatus Sakala on kulutuskõrgustik, mis on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks. Sakala kõrgustik meenutab põhijooniselt kolmnurka, mille alus asub Põhja-Lätis ja mandrijää poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhij...
kuubiline teralised massid, massiivne FLUORIIDIDE KLASS Fluoriit Kuubilised Roheline, Klaasi L täiuslik K4 HT, esineb koos CaF2 kristallid; teralised kollane, violetne, T 3,2 kaltsiidi, Kuubiline agregaadid sinine jne dolomiidi, barüüdi, galeniidi jt. HAPNIKULISTE ÜHENDITE TÜÜP OKSIIDIDE KLASS Korund Prismalised, paksud Sinakas-punane, Klaasi L puudub K9 MO; M - Al2O3 plaatjad kristallid
raketistes, töölavades, fassaadides ja põrandakonstruktsioonides. 10 6 LOODUSKIVI Looduskivi on kodu rajamisel juba sajandeid kasutatud. Dekoratiivse seina või põranda saamiseks ei pea põlluveerelt siiski suuri maakive veeretama. Piisab õhukestest kiviplaatidest. Looduskivide ehk graniidi, dolomiidi, marmori, paekivi ja kaljukivi ehk kvartsiidi kasutamisvõimaluste nimekiri on nii sise- kui ka välitöödel ülipikk, alates katusest ja lõpetades dusiruumiga. Eesti rahvuskivina tuntud, sajandeid ehitusmaterjalina kasutatud paekivi näeb tänapäeval üha sagedamini ka sisekujunduses. Sellest saadud tükkide ja valmisplaatide värvivalik, mis ulatub kollakaspruunist sinakashallini, annab ruumile rahuliku meeleolu.
sulamistemperatuur on 848 kraadi. Kaltsium on hõbejas läikiv metall, pehme ja kergesti töödeldav. Kaltsiumi leidub looduses ainult ühenditena, kuid see on üks väheseid elemente, mis ümbritseb meid igal pool, ka inimese organism vajab kaltsiumi. Suurtes kogustes sisaldavad kaltsiumi ehitusmaterjalid betoon, klaas , tellis, lubi ja tsement. Looduses leiame seda väga palju mineraalide lubjakivi, kriidi, marmori, dolomiidi jt. koostises. Enamlevinumaks on kaltsiumkarbonaat. Kriidina saab seda kasutada täiteainena paberi ja kummitööstustes, ruumide valgendamisel ja ka koolikriidina. Kaltsium on tähtis mineraalaineallikas. Täiskasvanu organismis on seda kokku kilo kuni poolteist. Kaltsiumi sisaldavad piimatooted, kalakonservid, kuivatatud aprikoosid, mandlid, seesamiseemned ja apelsinimahl. Kaltsium on tähtis luude ja hammaste tugevdaja, osaleb
[6] Magneesiumi ühenditel on rida sarnasusi teiste leelismuldmetallide ja tsingi ühenditega. On ka erinevusi: näiteks lahustuvuse poolest sarnanevad nad rohkem liitiumi ühenditega. Magneesiumi oksüdatsiooniaste on tavaliselt +2, isegi magneesiumhüdriidis (MgH2). Intermetalliliste ühendite puhul kindlat oksüdatsiooniastet ei ole. Magneesiumi ühendid on tavaliselt valget värvi või värvitud. Neid on looduses suurel hulgal, näiteks karbonaadina dolomiidi koostises. Dolomiiti leidub tervete mägedena. Samuti on neid näiteks mitmetes asbestides ning soolakaevandustes, kus nad võivad esineda näiteks karnalliidi ja kiseriidina. Peale selle sisaldab magneesiumi merevesi, sealhulgas magneesiumkloriidina (MgCl2). Mereveest saadakse raskesti lahustuvat magneesiumhüdroksiidi (Mg(OH)2) kaltsiumhüdroksiidi lisamise teel. Magneesiumhüdroksiidi
Loodusliku magnesiidi põletamisel 800-850 juures ja sellele järgneval jahvatamisel saadakse CO2 kaustiline magnesiit ning põletamise käigus eraldub [3]. MgCO 3 . CaCO3=MgO . CaCO 3 +CO2 Peale jahvatamist on tekkinud MgO sideaine omadustega. Kivistunult on tema survetugevuseks 40- 60 N / mm2 . Kaustilise magnesiidi tootmine on piiratud, kuna puhast magnesiitkivimit leidub looduses suhteliselt vähe. [3] Loodusliku dolomiidi põletamisel ja jahvatamisel saadakse kaustiline dolomiit. Põletamisel toimub Mg CO 3 . CaCO 3=MgO . CaCO 3+ CO2 reaktsioon: CaCO 3 Saadud sideaine kvaliteeti alandab , kuna ta ei ole sideaine omadustega. 2 Survetugevuseks on tal 10-30 N /mm . Kaustilisest magnesiidist on ta hinna poolest tunduvalt odavam. [3]
Üheks erandiks nii tekke kui ka välimuse poolest on Saaremaal asuv Kaali järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud. Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat.
1 aga dolomiidist (CaMg(CO3)2). Seega saab Hakkame kõik halama:D -Kunda lade: Pakri, Ülem-Sillaoru, Loobu, Siluri kivistisi. Kas mõned kaltsiidist dolomiidi, kui asendada mineraali Shakyna, Kandle, Rokishkis ja Baldone kihistud kivististe rühmad on kristallstruktuuris osad kaltsiumi ioonid -Aseri lade: Kandle, Rokishkis, Baldone ja iseloomulikud ainult teatud 21
Katmikala seemla eelised: 1. Puud ei tolmle „võõra“ tolmuga. 2. Puude kasv ja areng väga kiired. 3. Seemnete kogumine on lihtne. 4. Seemnete kogumisega pole vaja kiirustada, sest kuna kasvuhoones pole tuult, ei hakka seeme ka nii ruttu varisema. 5. Seemnesaak pinnaühiku kohta on rikkalik. 6. Puid on lihtne uuendada/asendada. Kilehoonetes reguleeritakse: ▪ Temperatuuri ▪ Valgust (puudealune pind kaetakse valgust peegeldava liiva või dolomiidi puruga) ▪ Õhuniiskust ▪ CO2 sisaldust ▪ Toitainete sisaldust mullas (väetamine) ▪ Kontroll putukkahjurite ja seenhaiguste üle. 4. Raied. 4.1 Raiete liigitus Kasvavat metsa raiutakse: raieküpse puidu kasutuselevõtmiseks, metsa uuendamiseks või metsa hooldamiseks. Puid raiutakse: üksikpuudena; gruppidena; lankidena. Eristatakse 5 peamist raie liiki, mis omakorda jagunevad: 1. Hooldusraie 1.1. Valgustusraie 1.2. Harvendusraie 1.3. Sanitarraie 2. Uuendusraie 2.1
Põltsamaa Ühisgümnaasium METEORIIDIKRAATRID EESTIS Uurimistöö Koostaja: Katre Küppar 11B Juhendaja: Toomas Annuk Põltsamaa 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mis on meteoriidikraatrid ja meteoriitika........................................................................4 2. Kaali meteoriidikraater...............................................................................................
CO2 + C = 2CO 300°C - algab põlevkivi lagunemine C + H2O = CO + H2 500-550°C kerogeeni lagunemine toimub maksimaalse kiirusega (poolkoksistamise protsess) CO + H2O = CO2 + H2 600-750°C - dolomiidi endotermiline lagunemine Gasifitseerimissüsteemid jagatakse: vanim, fikseeritud kihiga liikuva kihiga Lurgi protsess, keeva kihiga. Saadav 600-900°C - kaltsiidi (CaCO3) lagunemine, eralduv CO2 vesiniku sisaldus seadmete järjekorras on: 38% ja lahjendab saadavat gaasi 41,8% . Madala kütteväärtusega tahket kütust saab muuta kõrge kütteväärtusega gaasiks (30-37 MJ/m3)
150. 200 grammi lubjakivi põletamisel tekkis 33,6 kuupdetsimeetrit süsinikdioksiidi. Mitu vesilahuses. protsenti lisandeid oli lubjakivis? 187. 46 kilogrammi dolomiiti (CaCO3MgCO3) kuumutati süsinikdioksiidi eraldumise 151. 160 tonnist püriidist, mis sisaldas 45% väävlit, saadi 184 tonni väävelhapet. Leida lõppemiseni. Mitme kilogrammi võrra vähenes dolomiidi mass? saagise protsent. 188. Mitu grammi ammooniumsulfaati on võimalik saada 11,2 kuupdetsimeetrist 152. Lahus, mis sisaldas 20 grammi naatriumhüdroksiidi, neutraliseeriti 44%-lise ammoniaagist? lämmastikhappe lahusega (=1277 kg/m3). Arvutada kulunud lämmastikhappe lahuse 189. Mitu kuupsentimeetrit 14%-list naatriumkloriidi lahust (=1100 kg/m 3) kulub 20 ruumala
2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. 4. Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias
*(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. *(10) Pinnaste liigitus insener(ehitus)geoloogias
mõtteline piir). Happeliste muldade lupjamisel kõrvaldatakse Ca kui mineraalelemendi puudus mullas. 13 5 LOENG 01.03.06 MAGNEESIUM (Mg) Mg on klorofülli molekulis kesksel kohal. Mg sisaldus mullas kõigub. (Dolomiidid Mg). Palju Saaremaal, Pärnus. Lupjamisega saab Mg puudust vähendada, kui teame Ca : Mg suhet mullas. Normaalne suhe 10...20Ca : 1Mg. Lupjamisel tuleks valida lubiväetisi nagu dolomiidi jahu. VÄÄVEL (S) 90% mullas olevast S-ist on orgaaniliste ühendite koostises. Meie mullad on S suhteliselt hästi varustatud. Väävli ühendeid saab mulda viia orgaaniliste väetistega. Fosforväetist lihtsuperfosfaati kasutades (väävelväetis), S sisaldavad ka kompleksväetised ja happevihmad. Tendents mida lähemal tööstuspiirkonnale, seda happevihmana S` (elektrijaamaas kasutatakse põlevkivi).
Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast, uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU. c)Täitelubjakivi- täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm 2. *Dolomiiti leidub kõige rohkem Lääne-Eestis ja eriti saartel (Saaremaal Kaarma karjäär). Dolomiit sarnaneb lubjakiviga. Ta on hästi töödeldav, eriti niiskelt. Dolomiidi tehnilised omadused on enam-vähem võrreldavad keskmiste lubjakividega. Dolomiiti kasutatakse -kõige rohkem hoonete välisviimistluses -Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. -Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile (nt treitud esemed). Dolomiit on enamasti hall, mõnikord sinaka või pruunika varjundiga. 3.MOONDEKIVIMID Moondekivimid kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise
47. Eesti kaljupinnased ja nende omadused Lubjakivi Lubjakivi on enamasti ühtaegu nii keemilise kui ka orgaanilise tekkega mereline settekivim. Ta koosneb suuremalt jaolt kaltsiidist, lisandina veidi savi või kvartsiteri, dolomiiti, glaukoniiti, püriiti, raudoksiide ja - hüdroksiide. Paljud Eesti lubjakivid sisaldavad rikkalikult kivistisi ja organismide elutegevuse jälgi, näiteks põhjaeluviisiga loomade roomamis- ja kaevumisjälgi. Dolomiit Dolomiidi lähtematerjaliks on peamiselt laguunide setted, sest tema peamise komponendi, samanimelise mineraali sadestumiseks vajalik kõrge magneesiumikontsentratsioon tekib vee aurumisel. Dolomiidi sagedaimad lisandid on kaltsiit, kips, kvarts, kaltsedon, raudoksiid ja -hüdroksiidid. Purdmaterjali ja organismide jäänuseid on dolomiidis vähem kui lubjakivis. Mergel Mergel on suure savisisaldusega karbonaatkivim. Eristatakse merglit (karbonaatseks materjaliks on peamiselt
1)Väävel ja väävelhape Tavalistes tingimustes esineb vähendab väävli (SO2) emissiooni korstna kaudu. Selle gaasi vahel peab tagama optimaalse temperatuuri. Kolonni väävel helekollases tahkes vormis rombiliste voi meetodi puhul võetakse 4-kihilises kolonnis gaas välja ülemises osas asub restil katalüsaatori kiht. Kolonni monokliinsete kristallidena või tumeda, amorfse massina kolmanda katalüsaatori kihi järel ning suunatakse nn alumises osas on soojusvaheti. Gaasi liikumine kolonnis on (nn plastiline väävel). Üleminek rombilise ja vahepealsesse absorberisse, sealt aga läbi organiseeritud selliselt, et kindlustada optimaalne monokristalse vormi vahel toimub 95,5 °C juures, soojusvaheti neljandasse katalüsaatori kihti tagasi. temperatuur (~ 500°C) katalüsaatori kihis. See sellest kõrgemal...
· Väikese tiheduse tõttu kasutatakse satelliitide ja rakettide valmistamiseks. · Be õhuke leht on röntgenikiirtele läbipaistev ja kasutatakse röntgenikiiretorude akendena. · Be väikesed lisandid muudavad vase oluliselt jäigemaks. Sulam leiab kasutamist tööriistade valmistamiseks (plahvatusohtlikeks rakendusteks). Magneesium : · Metallilist magneesiumit toodetakse tema ühendite keemilise või elektrolüütilise redutseerimise teel. Keemilise redutseerimise korral saadakse dolomiidi lagundamisel MgO, mis pannakse 1200 ºC juures reageerima raua ja räni sulamiga. Elektrolüütilise meetodi korral sadestatakse mereveest Mg(OH)2, mis lahustatakse seejärel soolhappe toimel ja elektrolüüsitakse. · Magneesium on hõbevalge metall, mille pind kattub õhus õhukese, kuid tiheda kaitsva oksiidikihiga. · Magneesium on väikese tihedusega ja väga pehme. Tema sulamid seevastu on sageli kõvad ja tugevad ning leiavad laialdast rakendust lennukitööstuses ja ka autode
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
