Tänu neile jäi kontsert mõnus, rahulik ja jõululine. Kokkuvõtteks jäin kontserdiga väga rahule. Tavaliselt mulle ei meeldi kuulata 2 tundi mõnda koori laulmas, aga see oli väga tore, sest jõulud olid tulemas ja see tekitas väga hea jõulutunde. Varem polegi nii head koori kuulnud, neid võiks isegi korra veel kuulama minna. Mulle oleks meeldinud muidugi ka rohkem, kui kõik laulud oleks olnud jõuludega seotud, sest muidu tundus see nagu Jarek Kasari reklaamina, sest ta esitas päris mitu enda laulu. Õnneks aga oli piisavalt jõululaule ja rahulikku meeleolu, niiet kontserdiga võis rahule jääda.
12/20/1977 70 12.00 205 12/21/1977 64 10.00 205 12/22/1977 58 8.50 205 12/23/1977 56 8.00 205 12/24/1977 48 6.50 205 12/25/1977 49 6.55 205 12/26/1977 48 6.50 205 12/27/1977 52 7.45 205 12/28/1977 64 10.50 205 12/29/1977 66 11.70 205 12/30/1977 72 13.50 205 12/31/1977 76 16.00 205 Harv Q 30p Jää lagunemine jääminek - libisev -° x keskmine Tabel 1. Kasari jõe statistilised andm 3.56 3.57 3.58 3.58 3.58 3.59 3.59 3.60 3.61 3.62 3.62 3.63
rannarootslaste kultuuripärand. Loodushuvilisele Euroopas ainulaadne Matsalu Rahvuspark. Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuhuvilistele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad. Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse. Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim omataoline Läänemere ääres. Matsalu linnuriigi avastamise algusaegadel pakkusid just siinsed silmapiirini ulatuvad rooväljad uurijatele kõige suuremat huvi.
aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi
Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks. Harunemiskohal on ümbermõõt 8,9 m, jämedamatel harudel rinnakõrgusel 4,1 ja 3,8 m. Oletatavalt 600-aastane. Eesti jämedaim. c
html 7 Tabel 5. Kümne suurima jõe järjekord Pikkuse järgi (km) Vooluhulga järgi (m3/s) Valgala järgi (km2) Võhandu (162) Narva (399) Narva (56 200) Pärnu (144) Suur Emajõgi (70,1) Suur-Emajõgi (9740) Põltsamaa (135) Pärnu (65) Pärnu jõgi (6920) Pedja (122) Kasari (30) Kasari jõgi (3210) Keila (116) Navesti (26,9) Pedja jõgi (2710) Kasari (112) Halliste (17,1) Halliste jõgi (1900) Piusa (109) Vigala (14,1) Mustjõgi (1820) Pirita (105) Mustjõgi (13,4) Jägala jõgi (1570) Emajõgi (101) Jägala (12,9) Võhandu jõgi (1420)
3. Matsalu rahvuspargi tähtsus 4. Külastamine 5. Kasutatud allikad Sissejuhatus Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis. Hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Rahvuspargi keskus asub Penijõel. Pindala 48 610 ha. Matsalu rahvuspargi tähtsus Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas. Väga hea koht linnuvaatlejatele. Märgatud 275 erinevat linnuliiki. 175-el liigil on pesapaigad ning 33 liiki on rändavad veelinnud. 49 kalaliiki.
Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4 Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine). Loodeosa on järvederikkam osa , näiteks Tantsujärv, Veskijärv , Tänavjärv. Lõunaosas Tõhela ja Ermistu järved . Rabades laukajärved. Suurimaks veekoguks on paekõrgendiku läänepiiril paiknev 12,8 ha suurune madalaveeline ja tugevasti mudastunud pruuni ja
Second level Third level Fourth level Fifth level Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (kuni Risti-Virtsu maanteesillani), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Matsalu Rahvuspargi keskus asub Penijõel (3 km. Lihulast), 2000 a. renoveeritud Penijõe mõisas. Click to edit Master text styles Second level
Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid. Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala, Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar,
eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga mõnusad elupaigad merelindudele, hüljestele ning kasvukohad paljudele mujal Eestis tundmatutele taimeliikidele. Soomaa Rahvuspark
................................................................................5 Matsalu lahe kalastik.................................................................................................................6 Matsalu looduse uurimisloost 2 Matsalu lahe ja selle ümbruse uurimist alustati üksikute loodusteadlaste ekskursioonidega lahe äärde ja kasari luhtadele 19.saj. esimesel poolel. Matsalu looduse uurimise algust tähistab aga alles Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi konservaator Valerian Russowi linnuteaduslik retk lahele 1870 aastal. Ta käis läbi Haeska ,Saastna,Matsalu ja kloosri alad kus ta registreeris 45-46 linnu liiki seoses lahega ja luhaga. Tema andmeid on hiljem kasutatud O. Koch ülevaates Eestimaa lindude kohta. Teise retke Matsallu tegi Russow 16.mail kuni 4.juunini 1873 aastal
20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43. Aastaajaliselt avaldub äravoolu muutlikkus selgemini Eesti läänepoolmikul. Väiksemad on erinevused Pandivere piirkonna jõgedel ning eriti ühtlane on Emajõe ja Narva jõe äravoolu aastasisene jaotus. Territoriaalselt on suurim äravool Pandivere kõrgustikult ja selle lähiümbrusest (Kunda jõgi, Põltsamaa jõgi, Valgejõgi ja Pärnu jõgi) ning Loode-Eestist (Keila, Vääna ja Kasari jõgi). Eesti keskmisest väiksem on äravool Kagu-Eestis (Piusa, Võhandu jaAhja jõgi, Väike Emajõgi) ning saarte ja mandri rannikuala väikestel jõgedel ning suurtest soostikest. Omapärane on Emajõe äravoolureziim tema alguses, Võrtsjärvest väljavoolul. Kõigil teistel jõgedel on suurim äravool aprillis, kuid seal on see kevadise suurvee ajal kõige väiksem; suurim kuu keskmine vooluhulk on aga juunis. Pede suudmes olev paisutus on põhjustanud
valminud uurimus OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt. 2. Taimestik Rannaniitude taimestiku seiret on tehtud alates 1994. aastast. Saadud teave võimaldab paremini planeerida karjatamist ja karjatuskoormusi. 3. Kalad Matsalu rahvuspargis on uuritud kalastikku väga erinevatest aspektidest Eesti Mereinstituudi teadlaste poolt. 4. Kahepaiksed Kahepaiksete sigimispaikade inventeerimist on teostatud alates 1994. aastast. Peamiselt on uuritud rannikualasid kuid vaatlusi on teostatud ka Kasari luhal ning Puise, Matsalu ja Kloostri metsades sigivatest kahepaiksetest. Kahepaiksete seire toimub Penijõe ümbruses riikliku seire raames. Peamine eesmärk on saada võrdlusandmeid erinevate koosluste kahepaiksetest ning erinevate Eesti piirkondade kahepaiksete seisundist. Kaitseala huvides on saada teavet kahepaiksete üldisest seisundist. Juttselg-kärnkonna e. kõre seire on siiani toimunud Kumari saarel ja on osa riiklikust keskkonnaseire kahepaiksete seirest
........................................................................ ....10 1. Matsalu üldiseloomustus Matsalu looduskaitseala pindala on 48 610 ha. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). Matsalu Rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Märgala pinnamood on tasane. Matsalu märgalakoosluste tekkimise ja säilimise oluliseks eelsuseks on olnud ulatuslike ja kestvate üleujutuste esinemine Kasari jõe alamjooksul, väga lauge reljeefiga orundis ja deltad. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus a) Valgus Kanarbik vajab rohkelt kõrvetavat päikest
pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale. Maastikukaitsealal kaitstakse eriti sookurgede pesitsuspaiku. 3. Matsalu rahvuspark Kaitseala pindala on 486,1 km². Matsalu rahvuspark hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu (alates Risti-Virtsu maanteesillast), lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart (neist suurimad on Tauksi, Liia, Sõmeri, Kumari ja Papilaid). Teised tuntumad laiud on Sipelgarahu ja Tondirahu. Matsalu looduskaitseala loodi 1957. aastal, 1976. aastal kanti see rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastast kannab nime Matsalu rahvuspark ning haldab ka
Kulutusvorm-kulutab vee ja tuule abil, Kanjon-kitsas ja sügav(kalametsa kanjon), kiltmaa- paikneb enamasti üle 500m merepinnast, liustik-liikumises olev jäämass poraalaladel ja mäestikes, rannik-on maismaa ja ookeani või mere vahelisel kitsal alal(peipsi rannik), rand- suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdava...
Alternatiivsed energiaallikad Kati Kullamaa 10 c ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD Alternatiivseks ehk roheliseks energiaallikaks loetakse päikese, tuule, biomassi, vee ja geotermaalenergiat. PÄIKESE EHK HELIOENERGIA Päikeseenergia abil toodetakse elektrit, köetakse elumaju ja soojendatakse vett. Arvestatakse, et 2010. aastal võib päikeseenergia anda 17% kogu vajaminevast elektrienergiast. Hüdroenergia Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% Maailma elektrist. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 (m³/s) Emajõgi 71,8 (m³/s) Pärnu jõgi 64,1 (m³/s) Kasari jõgi 27,6 (m³/s) Navesti jõgi 27,2 (m³/s) Pedja jõgi 25,4 (m³/s) TUULEENERGIA Praeguse tehnoloogia juures õigustab tuuleenergia end vaid nendes piirkondades, kus tuule...
kahepaiksete, kalade, veetaimede ning paljude selgrootute populatsioonidele. Paraku konkureerivad kaitse alla võetud märgalad veeressursside pärast sageli niisutusprojektide, asundustele või tööstusettevõtetele vajalike veereservuaaride, üleujutuste kontrollsüsteemide ja hüdroelektrijaamde veehoidlatega. Üheks võimalikuks märgalade kaitse strateegiaks on võtta kaitse alla terviklik valgala. Matsalu rahvuspargis merre suubuva Kasari jõe valgala on liiga suur, et seda täies ulatuses kaitsta, kuid Kasari vee kvaliteedi parandamiseks on koostatud kaitsekorralduskava ja algatatud mitmeid suurprojekte (Primack jt., 2008). Praeguseks on Eestis ühtekokku kaitse all 94 sood (Kuresoo). Kaitstavate loodusobjektide seaduse kohaselt on Eestis neli tüüpi looduskaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad (Kuresoo, 1998).
soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõuge Suurjärv. Looduslik vöönd q Eesti kuulub segametsade vööndisse. q Valdavad on okaspuuenamusega puistud, kuid on ka lehtpuumetsi. q Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada ainult kuusk ja mänd, kase ja haavapuistud on ajutised. q
frondialaks, on siin rohkesti mitmesuguseid atmosfäärinähtusi. Küllalt sageli esineb udu, eriti kevadel ja sügisel ning tormituuli (Miilmets, 1981). Valdavateks muldateks (joonis 2) on valitud alal sooldunud turvastunud mullad (ArG1), Sooldunud mullad (Arv) ja ranniku turvastunud mullad (Gr1) (Maa-ameti geoportaal). Vee läbipaistvus on lahes väike keskmiselt 2,3 meetrit. värvuselt on vesi roheline, pisut pruunika varjundiga. Abiootilise tegurina võib välja tuua Kasari jõe aeglase voolukiiruse, mis on Matsalu lahe idaosa intensiivselt roostikuga vohama pannud. Joonis 2. Valitud piirkonna mullastik. (Maa-ameti geoportaal) Roostik Tänapäeval hõlmab kompaktne pilliroomassiiv teiste kõrgete vee- ja sootaimede lisandiga matsalu lahe idaosas umbes 3000 ha. Matsalu siselahe roostikuala on viimase sajandi jooksul pidevalt suurenenud (Kumari, 1985). Roostiku idapiir muutub väga aeglaselt, siin luhapoolses
ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve Järv veega täitunud maapinnanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega. Järv saab oma vee: jõgedest, ojadest, kraavidest, sademetest, põhjaveest Eesti sügavaim järv on Rõuge Suurjärv (Haanja kõrgustikul, 38m) Eesti suurim järv on Peipsi (pikkus 144km, laius 50 km) Järvede tekkimine: mandrijää tegevus (peipsi),
ohustatud liikide elupaiku ning haruldasi kooslusi. Maastikukaitsealad ehk looduspargid on rajatud peamiselt selleks, et hoida väärtuslikke loodus- ja pärandkultuurmaastikke ning maastikuelemente. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks. Matsalus on märgatud ühtekokku 275 liiki linde, neist 162 liiki ka pesitsevad siin. Vilsandi rahvuspark Vilsandi rahvuspark on Lääne- Eesti saarestiku esindusala, mille eripära on meri koos saarestikuga – mõnusad
· Teravilja on kerge müüa · kanepit on veel lihtsam müüa · Heina on kõige raskem müüa Kas ja kuidas võimaldab äriidee kasumit teenida? · Äriidee võimaldab kasumit teenida üpriski kergelt · Kasumit aitab teenida pria toetus · Kui kasutada õigeid töövõtteid ja omavahel sobivat tehnikat · Kanepi kokkuostuhind on väga kõrge ja on tõusuteel Millised head kontaktid soodustavad porjekti elluviimist? · Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad · tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt Kuidas mõõta äriprojekti edukust? · Iga aasta teha detailne arvutus Kas kellelgi on küsimusi? Tänan kuulmast!
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud
· Baltimaade vanim rahvuspark. Asustati 1910. aastal Artur Toom'i algatusel. · Kaitstakse rannikumaastikuala, merd, linde, taimi ja hüljeste lesilaid. · Kiviaiad, pukktuulikud ja tuletornid. · Hüljeste lesila ning ebapärlikarbi elupaik. Matsalu rahvuspark · Asub Lihula, Martna, Ridala ja Hanila vallas. · On noorim rahvuspark, loodi 2004. aastal. · Kaitstakse pesitsus-, toiutumis-, sulgimispaiku, saari, luhaniite ja roostikke. · Pindala on 48 610 hektarit. · Kasari jõe lehtersuue, lääneosa delta ja idaosa roostik. Lahemaa rahvuspark · Asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu, Lääne- Virumaal Kadrina ja Vihula valla maadel. · Loodi aastal 1972. · Metsa, soo, ranna ja pärandkultuuri kaitseks. · Pindala on 72 510 hektarit · Elatud üle 4000 aasta. · Valitsevad okasmetsad, kuid ehteks on pangametsad. Soomaa ja Karula rahvuspark ·Soomaa rahvuspark- esineb nn viies aastaaeg. ·Karula rahvuspark- kõige
87 Lääne-Eesti madalik * Kunda j. 88 Pärnu madalik * Loobu j. 89 Võrtsjärve madalik * Valgejõgi 90 Peipsi-äärne madalik * Jägala j. 91 Põhja-Eesti e. Harju lavamaa * Pirita j. 92 Kagu-Eesti e. Ugandi lavamaa * Keila j. 93 Viru e. Kirde-Eesti lavamaa * Kasari j. 94 Kesk-Eesti tasandik * Vigala (Konuvere) j. 95 Haanja kõrgustik (Suur Munamägi) * Sauga j. 96 Otepää kõrg. (Kuutse m.) * Halliste j. 97 Pandivere kõrg. (Emumägi) * Raudna j. 98 Sakala kõrg. (Rutu m.) * Kõpu j. 99 Karula kõrg. (Rebasejärve Tornimägi) * Reiu j. Rahvuspargid: * Pärnu j.
Selgita mõisted: 1. mineraalvesi 2. arteesiavesi 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Enamik toitaineid saab pinna-või põhjaveest. Üle poolte Eesti soodest on selles arengufaasis. 10. Mille eest on vaja põhjavett kaitsta? (2 ) 2 p. Eesti siseveed. II 1. Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p. Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita, Keila, Ahja 2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p. 3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, lähe L tähega, viiruta jõe vasakkallas ja piiritle 3 p. alamjooks. 4. Mille poolest erinevad Soome lahte suubuvad jõed teistest Eesti 2 p. jõgedest? ( 2) 5. Miks on Pandivere kõrgustikul vähe järvi? (2) 1 p. 6
paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdropotentsiaal Jõgede ja ojade arv Eestis on aukartust äratav üle 7000. Kahjuks on enamik neist lühikesed ja väikese vooluhulgaga. Umbes 400 jõge on pikemad kui 10 km ja ainult üheksa (Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Kasari, Keila, Jägala, Navesti, Emajõgi, Pedetsi) pikkus ületab 100 km. Ainult ligikaudu 50 jõe vooluhulk ületab 2 m3/sek ja 14 jõel on see üle 10 m3/s. Eesti veerikkamad jõed Nimi Keskmine vooluhulk suudmes (m³/s) Narva jõgi 400 Emajõgi 71,8 Pärnu jõgi 64,1 Kasari jõgi 27,6
kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Matsalu rahvuspargis on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad
B- Hiiumaa G- Vilsandi L- Prangli C- Vormsi H- Osmussaar M- Vaindloo D- Muhu I- Pakri s-d N- Uhtju saar E- Ruhnu J- Naissaar P- Piiri JÕED 1- Emajõgi 7- Narva 13- Keila 20- Navesti 2- Ahja 8- Kunda 14- Kasari 21- Põltsamaa 3- Võhandu 9- Valga jõgi 15- Vigala 22- Pedja 4- Värska 10- Soodla 16- Pärnu 5- Peeli jõgi 11- Pirita 17- Sauga 6- Väike Emajõgi 12- Harku 18- Haliste 19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv
200. Alam-Pedja luhad • Kogu üleujutusala võib küündida kuni 9200 hektarini, luhtasid umbes 2500 ha. • Hooldatavaid luhtasid ca. 1000 - 1500 ha. • Emajõe luht on arvatud Ramsari konventsiooni märgalade hulka. • Pedja, Umbusi, Põltsamaa ja Pede jõe äärsed lamminiidud on väiksemad ja paiknevad enamasti jõeloogetes. Kasari luht • Suuremas osas primaarne luht. • Kasari luha üleujutuspiirkond algab Risti-Virtsu maanteest. Algul on jõelamm kitsas ja vaid lühiajaliselt üleujutatav, Matsalu lahe suunas laieneb luht kolmnurkselt ning roostiku servas on selle laiuseks juba 8km. • Läänetormidega tõuseb veetase Matsalu lahes pool meetrit ja enamgi, mis ei lase Kasari jõe vett enam lahte voolata ning vesi valgub luhta. Kevadel jäämineku paiku, mil veetase Kasari jões tõuseb 1,5- 2 meetrit, ujutab see
1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. · 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. · 2004. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Asukoht · Matsalu Rahvuspark asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile (Lihula, Martna, Ridala ja Hanila). · Matsalu rahvuspargi territooriumile jääb Matsalu laht ja Kasari jõe suue koos neid ümbritsevate üleujutatud luhtade, rannaniitude, roostike ja metsadega. · Matsalu laht on madal, vesi soolakas ning toitainerikas. Matsalu lahega piirnevas Väinameres asub enam kui 40 saart, mis on samuti rahvuspargi osaks. Matsalu laht on 18 km pikk ja 6 km lai, kuid ainult 1,5 meetrit sügav. Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks
Harjumaa aladel pikemalt peatuma jäi. Sellele vastupanujoonele ongi mandrijää ja sulaveemere piirile tekkinud settekuhjatised - põik-oosid. Need on mäeseljandikud, kust praegugi võib alla vaadata Vahe-Eesti soistele metsadele, mida ka Kõrve- ja Kõnnumaaks on nimetatud. Mandrijää raskest painutamisest toibub Harju lavamaa veel tänapäevani, kerkides merest igal aastal kuni 3 millimeetrit. Harju lavamaa lõunapiiriks võib pidada Kasari jõe ürgorgu, mis pärineb jääeelsest ajast mis on, aga nüüdseks mattunud jääjärve setete - viirsavidega. Harju lavamaa on umbkaudu 3070 meetri kõrgune lubjakiviplatood, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud ning mitmesugused karstivormid. Maastikuliselt esineb soid, paetasandikke ja lavajaid paekõrgendikke ning karsti ja liivatasandikke. Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea,
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt kõrrelised, lõikheinalised ja liblikõielised taimed. Niidutaimed annavad toitu ja varju paljudele pisikestele loomadele nagu putukatele, ämblikele, närilistele kui ka lindudele. Aruniidud: Levivad kuivadel või parasniiketel aladel. Seal olevad mullad on harikult liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinnet enamasti pole aga kui esineb, siis nimetatakse seda kooslust puisniiduks. Põõsarinne on väga ...
Levik ja rändamine. Rohunepp pesitseb kohati Skandinaavia põhjaosas, Soomes, Poolas, Baltimaades ja Venemaal.Vähemalt pooltuhat haudepaari pesitseb Poolas ja Ukrainas. Erinevalt teistest nepiliikidest on rohunepp pikamaarändur, kelle rändeteed ulatuvad Aafrikasse – üle Sahara kõrbe, kuid teda on talviti kohatud ka Edela-Euroopas ja Loode-Afrikas. Kus võib kohata... Suuremad ja elujõulisemad asurkonnad Eestis paiknevad suurtel jõelammidel – Suur-Emajõe, Kasari, Soomaa ja Mustajõe niitudel. Haudeajal on rohunepi meelispaikadeks üleujutatavad luhaniidud, kuid teda kohtab ka teistel niisketel niitudel (heinamaadel, rannaniitudel), madal- ja siirdesoodes. Eluiga. Tüüpiline eluiga on 4 aastat, pikim teadaolev eluiga on pea 14 aastat. Eluviis. Alates aprilli lõpust kuni jaanipäevani koonduvad isasnepid õhtuhämaruse saabudes mängupaikadesse, mis asuvad mõnel kuivemal luhakühmul. Igal isasel on mänguplats, mida ta
mustriga. Häälitsevad üliharva TOITUMINE Selgrootud loomad Harva taimeseemned ELUPAIK Eelistab rikkaliku taimestikuga merelahti ja siseveekogude kaldaid. Pesa on maapinnalohus, mis on kõrtega vooderdatud ja paikneb enamasti tihedas rohus. Kesk-Eesti põhiliseks leiukohaks on Emajõe jõgikond, aga põhiliselt on levinud Lääne ja Põhja-eesti rannavööndis või ranniku lähedastel aladel. Matsalu ja Kasari lahe ümbrus, Saaremaa rannikuniidud RÄNNE • Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes ning talvitub Lääne-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas ning Kagu- ja Lõuna-Aasias • Saabuvad Eestisse aprilli teisel poolel ja lahkuvad juuni alguses. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad septembris • Kevadisest saabumisest alates kuni juuni keskkpaigani hulguvad isaslinnud ringi ja peavad kõrgematel kühmudel või kraavide
Pinnamood – Põhja- Eesti klint. Lõhelised paekivid soodustavad karstumist. Karstiväljad Kostiveres, Tuhala ehk Kata karstiala ( Eesti suurim karstitühimik Virulase koobas, käikude kogupikkus 90m ), Kuimetsa karstiväli, Pae karstiala (Karriväli) 3.2.2 Veestik Enamik jõgesid saavad alguse soodest ja neil on lavamaal voolates moldorud, klindilt laskudes aga juga, kaskaad või kärestik. JÕED - Jägala, Pirita, Keila, Vääna, Treppoja, Vasalemma. Kasari jõestik – Teenuse, Vigala, Velise. JÄRVED – Kahala, Maardu, Ülemiste, Klooga. Tehisjärved – Rummu, Männiku. SOO – Soostumus 20,5%. Kostivere soo, Mahtra soostik, Juuru soo, Kodila linnuraba Pirita jõgi Kahala järv 8 Kodila linnuraba 3.2.3 Muld ja taimkate
3. Vetevõrk · Mandrijäätekkelised järved · Rannajärved · Rabajärved · Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad
lubjakivid ning dolomiidid, mis lasuvad kambriumi liivakividel ja savidel; nimetatud settekivimite all on moonde- ja tardkivimid: graniidid, gneissid, kildad. Maastikuliselt jaguneb maakond neljaks: Põhja-Eesti lavamaa, Lääne- Eesti madalik, Kõrvemaa ja Pärnu madalik. Maakonna läbib Põhja-Eesti ja Lääne-Eesti vesikondi eraldav veelahe. Siit saavad alguse Soome lahte voolavad Keila (koos lisajõe Atlaga) ja Vääna jõgi. Maakonna läänepoolseid alasid läbivad tiheda võrguna Kasari lisajõed: Teenuse, Konuvere ehk Vigala, Päärdu ehk Velise, Nurtu ja Enge. Põhja-Eesti lavamaal asub maakonna põhja- ja keskosa, umbes pool üldpinnast. Sellele piirkonnale on iseloomulik laugjate kõrgendike ja madalate nõgudega vahelduv tasandik, kus kõrgusvahed ületavad harva 10 meetrit. MAJANDUS Rapla on tüüpiline põllumajanduslik maakond, kus üle 60% inimestest elab maal ja ka linnaelanikud on maaga tihedais sidemeis. Maakonna töötajatest on
kuuluvad laiema mõiste — rohumaa — alla, hõlmates veel kultuurrohumaid. 5. Kuidas tekivad lamminiidud? Nimeta tuntuim lamminiidu ala. Kui jõed või ojad üleujutavad madalad kaldad, eriti kevadise suurveega. (madalatele kallastele uhutakse hulganisti toitaineid, mis muudavad mulla viljakaks) Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal,
1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda kvaternaar Haapsalu,Kuressaare,Värska meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas kvaternaar Ellamaa,Puhatu,Sangla kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus kvaternaar Männiku,Kuusalu,Piusa ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi Joosu,Arumetsa,Küllatova keraamilised plaadid · Devoni liiv Piusa liiv klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ordoviitsium-siluri Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse toorain...
Läänemaal kerkib maa sajandi jooksul mõnekümne sentimeetri võrra! Läänemere rannikualade tõus ja mõõn on VÄHEMÄRGATAVAD, 3 cm. Soomes on graniitrannik, Lätis on levinud pikad liivarannad. Eesti maastikku ilmestavad graniitrahnud on pärit Fennoskandiast! Pankadel avaneb meie geoloogiline esiajalugu, mis ulatub kümnete miljonite aasate tagusesse aega! Liivapinnas soosib taimestiku liigirikkust! Kasari jõgi toob aasta jooksul tohutul hulgal toitainerikkaid setteid. RANNIKULÕUKAD on endised lahed, seal pesitsevad paljud veelinnud! Rannaniidud on karjatatavad või niidetavad niidud, mis on merevee mõju all. Seal kasvavad mitmed soolalembesed taimed, nagu rannikas, rand-teeleht, soolarohi jt. Rannaniitudel pesitsevad paljud kurvitsalised: mustsaba-vigle, suurkoovitaja, kiivitaja + haned, lagled!
palju aega ja raha kokku. Kanepi kokkuostuhind on väga kõrge ja on tõusuteel 2015 aastal oli ühe tonni normidele vastava seemne hind 800eurot ja 2016 aastal 1200eruot, samalajal kui nisu hind on kõikunud 100-200 eurot/tonn vahel. Millised head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Kontakte peab olema palju, kuna nende kaudu on võimalik saada paremat hinda või võimalusi müüa toodangut. Minu head kontaktid on: Reinu-Einari OÜ, Kasari ühistu, sugulased, tuttvad. Tutvuste kaudu saab ka tehnikat või varuosi soodsamalt. 4 Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Iga aasta teha detailne arvutus kus arvutad välja kasumi ning käibe ja siis näed iga aasta kas firma kasum või käive on suurenend, kui käive on sama aga kasum väiksem siis võib see olla kas kehva aasta kus on vili hävinud või kahjustunud, või tuleks vaadata üle tehtud tööd ja
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2. ·Vooluveekogude jaotus on ebaühtlane. Väikseim on tihedus Pandivere kõrgustikul ja saarte rannikualadel. Pandiveres tingib seda õhuke pinnakate ja aluskivimi lõhed. MIKS ...
Eesti luhad Marii Leemet 10c Üldiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Loodusvöönd: segamets Manner: Euraasia Eestis katavad luhad 12 500 hektarit maad (1996. aasta seisuga) praeguseks on see arv arvatavasti kahanenud. Luhtadest üldiselt, on tekkinud inimtegevuse tagajärjel, peamiselt niideti niit loomadele karjamaaks. Peamiselt asuvad niidud jõe üleujutavatel kallastel. Tuntuimad luhaniidud asuvad Soomaal, Matsalus, Alam-Pedja ja Kasari jõe ääres, randade ja järvede äärtes. Taimestik suhteliselt liigivaene, ainult rohurinne liigirikas. Loomastik on liigirikas lindude poolest. Abiootilised e. eluta tegurid Valgus Valgus jaotub kolmeks vahemikuks oma lainepikkustelt: ultraviolettkiirgus, nähtav valgus ja infrapunakiirgus e. soojuskiirgus. Nähtaval valgusel on tähtis osa roheliste taimede elutegevuses, fotosüntees. Luhaniidud on suhteliselt lagedad puudest ja see tõttu saab rohurinne palju valgust.
Nimeta peamised eesti kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus, õhumassid ja aluspind, hoovused Millised suuremad kõrg-ja madalrõhualad mõjutavad eesti kliimat? Madalrõhualad: islandi miinimum. Kõrgrõhualad: Assoori ja Skandinaavia maksimumid suvel ja Siberi maksimum talvel. Miks saavad eesti kõrgustikud vähem päikesekiirgust kui rannikualad? Sest kõrgustikud püüavad sademeid, seal tekivad vihmapilved ja vihm sajab maha. Kuidas mõjutab pinnamood sademete hulka? Kõrgustikke ületav õhumass tõuseb nii palju kordi kõrgemale, kui on takistuse kõrgus. selle käigus õhk jahtub, veeaut kondenseerub ja tekivad vihmapilved. Millised plussid ja miinused on üleminekukliimal võrrelduna mandrilise ja merelise kliimaga? Meil on 4 aastaaega, seega see on hea vaheldus, sest kui oleks mandriline kliima, siis oleks vähe sademeid ja suur temperatuuri kõikumine, samas merelise kliimaga oleks palju sademeid ning väike temperatuuri kõikumine, mis tüütaks ära...
V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus? V:Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. (Keskmine lang on kogu jõe pikkuse ja jõe languse suhe). Langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. 21. Miks on Eestis loodud palju tehisjärvI? V: 22. Nimeta Eesti tähtsamaid kalapüügijärvi. V:Pühajärv, peipsi, võrtsjärv. 23. Mille poolest erinevad Põhja-Euroopa ja Ida-Euroopa lauskmaa vetevõrk?
mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud. Soot
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu maastikukaitsealad. Looduskaitse- ja hoiu- ja Natura 2000 alad hõlmavad kokku 47% valla territooriumist. Matsalu rahvuspargi keskus asub Lihula vallas Penijõel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
