1. Iseloomusta vee hulka ja jaotumist maal. Kui palju vett (soolast, magedat), kus, miks? Vesi moodustab maailmas 71%, milles 2,8% on magevett(pinna,-põhja-ja mullavesi) ja 97,2% on soolast vett. Enamik mageveest paikneb liustikes. 2. Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid (sademeid, aurumist, infiltratsiooni, põhjavett). See selgitab kõike :D cool Veeringe sõltub: sademetest (ookeani- ja maapinnalt aurustunud vesi langeb Maale
PUHAS JOOGIVESI AGA MEIL ON JU VETT!? · Planeedi pinnast on ligikaudu 70% kaetud veega, sellest 97,5% merevesi. · Ülejäänud 2,5 protsendist mageveest asub 68,5% jääpankades ning liustikes. · Vaid 1% kogu maailma veest on kõlblik inimtarbimiseks. http://goo.gl/GQ0G9g EESTI JOOGIVESI · Lubatust rohkem rauda ja väävelvesinikku, kohati ka baariumi, magneesiumi ja fluori. · Eesti põhjavesi on kare ja põhjustab torude korrosiooni. · Seetõttu peab seda enne tarbjani jõudmist veetöötlemisjaamades töötlema ja stabiliseerima.
.................................................................................. (Hüdrosfäär tekkis tõenäoliselt Arhaikumi algul vulkaanipursetel eraldunud gaaside ja veeauru kondenseerumisel) 4. Märgi joonisele puuduvad protsendid 5. Märgi punktiirjoontele puuduvad numbrid Kogu maakera pinnast on veega kaetud ..... % , magedat vett on alla .... % kogu veehulgast. Mageveest .... % on igijää ja lumena ning sügaval maa sees põhjaveena .... %. Inimkond saab kasutada ... % kogu mageveest. See ...% jaguneb järgmiselt : .... % järvedes, ....% mullas; .... % auruna atmasfääris ja .... % jõgedes. 6. Mis on veeringe ? ................................................................................................................ (Veeringe on vee pidev ja korduv liikumine põhilistes Maa sfäärides ja nende vahel) 7. Märgi joonisele õigetesse kohtadesse vastavad tähed. A) PÕHJAVESI B) SOOLANE VESI C) INFILTRATSIOON D) MAAPEALNE ÄRAVOOL E) TRANTSPIRATSIOON
· Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse Lahendused: · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) · Vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud · Liustikuvee kasutamine joogiveena · Merevee destilleerimine · Vihmavee kogumine. · Magevee korduv kasutamine. Huvitavat teada... · Umbes 70% kogu maailmas kasutatavast mageveest kasutatakse ära põllumajanduses niisutuseks · Tööstusriikides (USA) kasutatakse ligikaudu 380 liitrit vett inimese kohta päevas, Saksamaal 129 liitri inimese kohta päevas. Arenguriikides aga 2030 liitrit päevas inimese kohta. · Eestis on vett piisavalt, kuid meie põhiprobleemid veekasutusel tulenevad kvaliteetse vee kohati raskest kättesaadavusest. Huvitavat teada... · Arvatavalt sureb igal nädalal ligikaudu 42 000
...........................................9 Lisad.......................................................................................................10 SISSEJUHATUS Eestist 6000 kilomeetri ja neljapäevase rongisõidu kaugusel Siberis asub maailma sügavaim järv Baikal, 2 milles on viiendik kogu maailma vedelast mageveest ja mille ilu on vapustav. Baikali kandis olles tasub ära käia ka Burjaatia pealinnas Ulan-Udes, mis asub 500 km kaugusel Irkutskist. Kuigi linn erilise iluga ei üllata, siis sealsed kaks peamist vaatamisväärsust on pikka sõitu igati väärt. Ulan-Udest paarikümne kilomeetri kaugusel asub kaunis Ivolga klooster, mis oli Nõukogude Liidu esimene ja praegune Venemaa peamine budismikeskus. Linna keskväljakul, mille nimi on loomulikult
Mõjutab miljardit. Vaesed kraabivad prügis, kui meie kaevame maavarasid milleta elada ei suuda. Energia vajadus kasvab pidevalt. Mõnekümne aastaga on süsinik, mis kunagi muutis meie atmosfääri katlaks ja mida loodus sidus üle miljoni aasta, et elu saaks areneda, suurel määral atmosfääri tagasi. Poolustel on kliima soojenemist kõige enam märgata. Jääkate 40 a kaotanud 40% oma paksusest. 2030 võib see kadunud olla. Aastaks 2050 võib veerand. Gröönimaa jää sis. 20% planeedi mageveest. Kui sulab tõused tase 7 m. ohustab kasvuhoonegaasid. Enamik neid liustikevee jõgesid liituvad ja uuristavad end pinna alla. Vesi voolab jää all kandes jääkatte merre, mis laguneb jäämägedeks. Kui G mageveest jääkate sulab ookeani soolastesse vetesse, madalmaad ohus. Meretase tõuseb. Korallrahud äärmiselt tundlikud pisemalegi t muutusele. 30% neist kadunud. Tulevood muudavad suunda. Vihmatsüklid teisenenud. Kliimavööndite geograafia muudetud. 70% elab rannikualadel.
Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean Maailmakaardil Kliima · Temperatuur · Sademed Virmalised ILUS Pinnamood · Pindala on 2 166 086 km² . · 85% kogupindalast katab mandrijää · Mandrijää paksus on umbes 3500 m Fjordid Mount Gunnbjorn 9 % kogu maakera mageveest Liustikud Hädaohtlik laevadele Elustik Loomad maismaal Loomad vees Rahvuspark Taimestik Rahvastik · Gröönimaal on 56 648 elanikku · 45 000 elab linnades · Pealinn Nuuk Greenland Globaalne soojenemine Lõpp
Baikali järv Baikali järv Täpne asukoht • Venemaa ja Mongoolia riigipiiril • Ida-Siberi lõunaosas • 104-110N , 51-55E Üldandmed • Suurim sügavus 1637m (758m) • Pikkus 636km • Laius 80km • Soolsus 0‰ (mageveekogu) • Kaldajoone pikkus 2000km • Pindala 31 500km² • Ümbritseb Euraasia manner Veekogud ümbruses • Baikalisse suubub 1123 jõge • Väljavool Angara jõest • Sissevool peamiselt Selenge jõest, Barguzini jõest, Ülem-Angara jõest. • Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala ...
Baikal Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Ta asub Venemaal. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Järve pindala on 31 500 km² ja valgla pindala 560 000 km². Baikali keskmine sügavus on 758 meetrit, aga suurim sügavus isegi 1637 meetrit. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart, millest suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Baikal on jääs jaanuari algusest maini
suudmealadele, millele omakorda avaldavad mõju ka mere tõusud ja mõõnad. Niisuguse jõesuudme maastik on pidevas muutumises, kuna tänu tõusudele ja mõõnadele uhutakse setted merre ning kantakse siis jällegi maismaale tagasi. 14.) Kus paiknevad suurimad mageveealad maakeral? (1p) Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja- Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust. Põhilised mageveevarud asuvad arenenud riikides, kus elab ainult viiendik maailma rahvastikust. 15.) Joonisel on kujutatud litosfäärilaamasid. Tähista kaardil järgmiselt: (8p) A-ga: kus tekivad võimsad mäestikud B-ga: kus tekivad ookeanisüvikud C-ga: kus ookeanipõhi laieneb, võivad tekkida vulkaanilised saared
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes ning seal on külm kuiv talv ning lühike suve. Baikal on jääs jaanuari algusest maini.
Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Sadamad on Baikal, Baikalsk, Tanhol, Turka, UstBarguzin ja Nizneangarsk. Valglas, mis ulatub Mongooliasse, elab 5 miljonit inimest. Kliima
7. Kui palju valgust jõuab rohu- ja samblarindeni? Oleneb metsaliigist, umbes 1- 5% 8. Eesti niitude teke... a) Metsade lageraiete ja järgnenud niitmise või karjatamise tulemusena. b) Mahajäätud põldudele. 9. Iseloomusta niitude taimkatet ja loomastiku. Niidul kasvavad valguslembesed taimed, loomad on taimtoidulised, pisiimetajad, putukad. 10. Iseloomusta Läänemere riimvett. Läänemere riimvesi on segu Põhjamere veest ning jõgede ja sademete mageveest. (vee keskmine soolsus on ainult 6-9 kuna ookeani vee soolsus on harilikult 35 11. Loetle Läänemerd ümbritsevad riigid (9). Eesti, Venemaa, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Saksamaa, Poola, Taani. 12. Miks vajab Läänemeri kaitset? Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladeslt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu- ja metsamajanduses kasutatavaid toiteaineid ja taimekaitsevahendeid. 13. Mis on soo?
kasutamine nõuab Vetikat kahandavad rohekm väetist ning tõhusamat taimekaitset. lahustunud hapinuku Väetis leostub põhjavette kogust kandub sealt edasi Võib hävida mullaelustik. veekogudesse,põhjustade s nende eutrofeerumist. VEEKOGUDE EUTROFEERUMINE PUHTA VEE PUUDUS Haritavast maast 18% on niisutatav ja selleks kasutatase ¾ kogu maailmas kaasutatavast mageveest. Intensiivse põllumajanduse piirkonnas, kus niisutamiseks kasutatakse suures koguses vett võib põhjutada: Põhjavee taseme alanemist Jäävad kuivaks paljud jõed, järved, kaevud Maapinna vajumist ning mäeräärstetes piirkondades soolase vee sissetungi põhjaveekihtidesse. PUHTA VEE PUUDUS PÕHJAVEE JA VEEKOGUDE REOSTUMINE Tekib suures koguses sõnnikut, mis sisaldab palju nitraate, fosfaate,ammoniaaki ja muidu ühendeid. Veisekasvatusest võib
Vesi kui loodusvara Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad kiiresti ja präeguseks on vähe ettevõetud, et seda peatada. Maailma veevarud on jaotunud ebaühtlaselt
Suurt tähelepanu tuleb pöörata haritava maa loomisele. Seda saab teha näiteks niisutades, väetisi kasutusele võttes, metsaraiega, soode kuivendamisega, maaparandusega jne. Siiski kaldun arvama, et neid meetmeid võiksid kasutusele võtta ainult need riigid, kellel looduslik olukord väga hull ei ole, vastasel korral võivad liigse looduse muutmisega kaasnega väga halvad tagajärjed. Näiteks põhjustab liigne metsaraie muldade erosiooni, niisutamisega kasutatakse ära väga palju maailma mageveest, suur aurumine põhjustab muldade sooldumist jne. Neid tagajärgi arvestades poleks mõttekas luua põllumaad näiteks kõrbe, vaid targem oleks rahaallikas muud moodi leida ja toitu sisse osta. Järgmiseks probleemiks oleks kindlasti liiga suur ja kiiresti kasvav rahvaarv. Üks efektsemaid viise, kuidas rahvaarvu kontrolli alla saada, oleks rahvast harides. Nii hakkavad inimesed üha enam tähelepanu pöörama karjäärile ja raha teenimisele ning lükkavad lapsesaamise hilisema peale
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura Läänemeri on sisemeri, mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu. Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi,
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena
Parim kasutus nendele mahajäetud piirkondadele oleks põllumaa rajamine, kui see vähegi võimalik on. Rahvastikku kasv võib kiirelt kujundada suuri näljahädasid ning kui jätkub trend mitte lasta end ning oma lapsi vaktsineerida, võib ühest viirusest kujuneda välja epideemia, millist enne pole maailma ajaloos veel, nähtud. Lisaks toidu puudusele ning traditsiooniliste toiduainete alternatiivide kasutusele võtu on aina suurem probleem puhta, mageda joogivee puudus. Enamus mageveest peitub liustikes ning seda ei saa sealt just kuigi hästi kätte. Et suurenevat vee probleemi kahandada on loodetavasti arendatud tehnoloogiad, millega eraldada mereveest tarbimiseks piisavalt puhas ja mage vesi. Maa on inimeste poolt asustatud juba mitu millenniumi ning et see saaks veel vähemalt sama kaua püsida peavad riigid rahvaarvu kasvu kontrolli alla saama. Suurimaks murekohaks on vanadest harjumustest ning uskumustest kinni hoidmine. 52 aasta pärast on
vähenemisega Põhjustab maa karjamaa või põllukultuuri jaoks vabastamine Alepõllundus, palmiõli istandused, palkide hankimine, karjakasvatus Raiskav veekasutus Jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ja põhjaveeallikad Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsus ning saasteained võidakse uhtuda veekogudesse Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest Paljud suured toiduaineid tootvad riigid on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt Peamised põhjused on lekkivad niisutusüsteemid ning suure veenõudlusega taimede kasvatamine sobimatus keskkonnas Pinnase erosioon ja maa väärtuse langus Olukorras, kus looduslik taimkate kaob ja selle asemele rajatud põllumaad, muutub pinnas avatuks tuulele või vihmale ning toimub pinnase ärakanne
Pinnavesi peab ülal elu Nagu tõestab pilt Niiluse deltast Egiptuses, võib elu õitseda ka kõrbes, kui pinna- (või põhja-)vesi on saadaval. Maapinnal olev vesi on tõepoolest elu tugi. Ning põhjavesi on seetõttu olemas, et osa pinnaveest imbub maasse ja jõuab põhjaveekihtidesse. Maakera pinnal on magevett suhteliselt vähe. Ainult umbes kolm protsenti kogu Maa veest on mage ning järvedes ja magevee-märgalades on vaid 0,29 % Maa mageveest. Kakskümmend protsenti kogu mageveest on Baikali järves ning teine 20 % Põhja-Ameerika Suurjärvedes (Huron, Michigan, Ülemjärv). Jõgedes on vaid 0,006 % kogu mageveevarust. Nagu näed, sõltub elu Maal vaid "tilgast meres"! Maasseimbumine (infiltratsioon): vee liikumine maapinnalt mulda ja poorsetesse kivimitesse Põhjavesi pärineb sademeist Igal pool maailmas imbub osa sademetega langevast vihma- ja lumeveest maasse ja kivimeisse
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6.millistes maapiirkondades on kõige suurem aurumine? Soojade hoovuste mõjualad (sahara kõrb, kaspia mere vesikond, kesk austraalia kõrbealad) 7.iseloomusta veetemperatuuri erinevatel laiustel Veetemp on kõrgem pinnasekihis, ekvaatori juures. Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9
Baikal asub Venemaal. Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km . Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared (Svjatoi Noss). Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara, mis suubub Jenisseisse ning on mitmes kohas üles paisutatud.
maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks. Mageveekogud on eriti saastumistundlikud, see põhjustab ka nakkushaiguste levikut. Veetarbimist aitavad vähendada niisutussüsteemid(usa, iisrael). Merevee destilleerimine on liiga kulukas, seega üha enam rakendatakse veehoidlate rajamist, kuhu kuivaperioodideks varutakse vett tagavaraks. 6)Happevihmad-see on otseselt tingitud inimtegevusest
Tuulte läbi jõuab veeaur maale sama kiirusega nagu sademete vesi merre. Puhas, värske joogivesi on oluline inimestele ja muudele eluvormidele. Juurdepääs puhtale joogiveele on oluliselt kasvanud viimastel aastakümnetel peaaegu kõikidel mandritel maailmas. Siiski on mõned vaatlejad on hinnatud, et aastaks 2025 on rohkem kui pool maailma elanikkonnast kannatab veepuuduse all, mida kirjeldatakse kui kriisi. Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked.Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. Joogivee tootjad, kes villivad vee veepudelitesse, kasutavad allikavee puhastamiseks
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane
puitu äraelamiseks Mõtle : ( vaata üle ka esitluste vastavad ülesanded ) Eestis on põllumajanduslik tootmine viimastel aastatel vähenenud. Selgita selle ühte positiivset ja ühte negatiivset tagajärge. Miks on maailmas ikka näljahädasid ja alatoitlust, kuigi põllumajandustoodang kasvab ? KORDAMISÜLESANDED : 1. Selgitage, milliseid tagajärgi looduskeskkonnale võib tekitada kunstlik niisutamine kuiva kliimaga aladel ? Enamus mageveest kulub niisutamisele- 70 % Keskkond- sooldumine, jõgede kuivamine, Araali meri 2. Märkige kolm tõest väidet x- ga. 1=õ 2=v 3=v 4=v 5=õ 6=õ 3. Kaardil on A, B, C ga tähistatud kolm USA põllumajandusvööndit. Milline täht tähistab nisu ja maisi vööndit, milline rantsovööndit ning milline täht istanduste vööndit ? Nisu ja mais ......... ..B............... rantsod ....c....................istandused .......a.......
üleujutus 2005. aastajaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega ülilühikese aja jooksul. Üks kõige paremini tajutavaid tagajärgi on temperatuuride suurenemine. Viimased aastad on olnud soojemad, kui kunagi varem. Kõrgemate temperatuuridega kaasnevad kuumusega seotud haigused ning enneaegsed surmad nii eakate kui ka elujõuliste inimeste seas. Kõrgemate temperatuuride kaasneb liustike sulamine, mis omakorda toob kaasa veetaseme tõusu igal pool maailmas. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Igaaastane külmumine ja jäätumine on neile siiamaani piisava joogiveevaru taganud, kuid nüüd ähvardavad need liustikud jäädavalt sulada. See teeb praguse mageveenapi olukorra veelgi hullemaks. Need miljonid inimesed hakkavad siis endale uut kodu otsima, tekitades ümbritsevates riikides hulgaliselt immigratsiooniga seotud probleeme, sealhulgas
-Kehasisene vedelik hüperosmootiline. –Aktiivne NaCl imendumine ja uriini tootmine. –Kehapind väga madala permeaablusega. –Osaline ioonide kontroll. (Konn) *Esimesena maal: -Niisked elupaigad. –Kehapinna permeaablus vee suhtes väheneb. –Vee säästmiseks mõned halvasti arenenud kohastumused. *Mageveest maismaale: -Vere madal osmootiline rõhk. –Kehapinna madal permeaablus. –NaCl transpordimeh-d ning vee reg. –Eellased mageveest. *Tagasi vette: -Vere madal osmolaarsus. –Vastupidine gradient algsetele mereloomadele. –Veekadu kompenseeritakse joomisega. –Soolade imendumine korvatakse aktiivse NaCl ja vee eritamisega. 12. Hormonaalne kontroll loomorganismis (selgrootutel) Endokriinne süsteem selgrootutel •Ainuõõsed: (hüdra) rakud eritavad aineid, mis osalevad reproduktsioonil, kasvul ja regenereerumisel •Lameussid: Aine, mis osaleb regeneratsioonil, esinevad ka hormoonid, mis osalevad
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad.
Põllumjanadus- ja keskkonnainstituut Bioloogiline mitmekesisus Avaliku keskkonnahüvise ja sellega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Referaat õppeaines ,,Keskonnapoliitika ja korraldus" Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus Bioloogilisel mitmekesisusel on suur roll inimeste heaolu kujundamisel, 40% maailma majandusest sõltub bioloogilisetest toodetest ning protsessidest. Bioloogiline mitmekesisus pakub meile elatist, aitab meil toime tulla, rikastab meie kultuuri ning sellest sõltub ka meie ellujäämine liigina (EEA 2007). Kahjuks on aga inimene ainus liik, kes on suuteline ohustama ja isegi hävitama ökosüsteeme, millest sõltub tema eksistents. Inimene on hõivanud kõik maismaa ükosüsteemid ja tehnoloogiat appi võttes neis valitsevale koha tõusnud ning leidnud ka võ...
kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale. Kuni 90% kogu mageveest kulub niisutusele, 7% tööstusele ja 3% olmele. Võimalus kasutada pinnavett joogiveena on samuti piiratud. Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning vajab eelnevat töötlust, enne kui seda saab joogiveena kasutada. Arengumaades enamasti ennetav veetöötlus puudub ja vett on väga vähe ja piiratud kogustes. Umbes 2 miljardit inimest kannatab joogivee puuduse käes, mis enam ei puuduta ainult arengumaid vaid ka ülerahvastatud piirkondi.
Nii suur prognooside erinevus ei ole tingitud mitte sellest, et ei osata aru saada looduslikest protsessidest, vaid inimkäitumise ennustatamatusest. Mis saab kui keskmine temperatuur tõuseb 5 kraadi võrra? Inimesed saavad elada ka 5 kraadi võrra soojema kliimaga, kuid kahjuks ei ole see nii lihtne. Paar kraadi soojem kliima toob endaga kaasa rohkem haigusi, tihedamini esinevad võimsad tormid ja jääliustike sulamise. Mageveest koosnevate liustike sulaveed on miljonitele inimestele üle terve Maa ainukeseks joogivee allikaks. Kui jää poolustel sulaks, hakkaksid need miljonid inimesed uut kodu otsima tekitades palju immigratsiooniga seotud probleeme. Kui temperatuurid tõuseks 5 kraadi võrra, jääksid vee alla paljud suurlinnad: London, Shanghai, New York ja Hong Kong. Kui kogu maailma jää ära sulaks, tõuseks veetase 68,8 meetri võrra ning selleks ei ole üldse palju vaja
Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid 1. Mille poolest erinevad selgroogsed loomad selgrootutest? Selgroogsetel loomadel on selgroog ning arenenum närvisüsteem, sh aju. Selgrootutel pole selgroogu ning neil on algeline närvivõrgustik ja aju. Selgrootuid on kordades rohkem kui selgroogseid (98%). Selgrootutel saab olla kaht viisi sümmeetria vormi: 1) kiireline sümmeetria, mille puhul saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria. Suur osa selgrootutest saab elada veekeskkonnas, selgroogsed aga mitte. 2. Iseloomusta selgrootuid loomi. Selgrootutel loomadel pole selgroogu. Neil on vähe arenenud närvisüsteem ja algeline aju. Meeleelundeid neil peaaegu ei olegi. Selgrootud moodustavad kogu maailma loomadest suurema jao, ligi 98%. Neil ...
Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid. Veeta ei saaks olla ka elu. Veest sõltub vähemal või suuremal määral kõigi elusorganismide elutegevus. Kuid inimesel on suurim mõju meie planeedi veevarudele. Joogi ja söögiga tarbib inimene päevas vaid paar liitrit vett. Enamus vett kasutatakse majapidamises ja tööstuses. Keskmine tartlane tarbib näiteks 80 liitrit vett päevas. Veevarud pole lõpmatud Maakeral leiduvast veest 96,5% on merevesi ja kõigest 2,53% magevesi. Mageveest on 30,1% põhjavesi; 0,34% pinnavesi (jõed, järved) ja 69,56% liustikud, jäämäed ja lumi. Joogiveena kasutatakse peamiselt põhjavett. Tartus näiteks kasutatakse veevärgis 100%-liselt põhjavett. Enamus sellest läheb paraku solgiveena kanalisatsiooni. Maailmas kehtestatakse nii joogivee kvaliteedile kui solgi puhastamisele üha rangemaid nõudeid. See tähendab aga paratamatult vee hinna tõusu. Maailmas suureneb pidevalt rahvaarv, mistõttu veekogus ühe inimese kohta väheneb
referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad
või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral aurustub vesi merepinnalt ning langeb ka sinna tagasi. Suure veeringega on tegemist juhul, kui merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. * Maakeral võib magevee tarbimise jagada põhiliselt kolmeks: 1) põllumajandus, u 90% kogu tarbitavast veest läheb niisutamiseks 2) tööstus kasutab u 7% veevarudest 3) igapäevaelus kasutab inimene u 3% mageveest Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes. 2. Maailmameri jaotatakse viieks ookeaniks: Atlandi ookean, Vaikne ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna ookean. Eesti asub Vaikse ookeani juures. * Soolad, mida merede ja ookeanide vesi sisaldab, pärinevad mandritelt murenenud kivimitest, mille jõed on väga pika aja jooksul sinna kandnud. Soolsust mõõdetakse promillides, mis näitab, mitu grammi mineraalainet on lahustunud ühes liitris vees
proportsioonide alusel. Petrograafia ülesandeks on uurida kivimite omadusi: mineraloogilist ja keemilist koostist,ehitust,teket jne. Hüdrogeoloogia- on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Hüdrogeoloogia uurimisojektiks on maapinnaaluse vee liikumine, põhjavees sisalduvad keemilised ühendid ja nende liikumine, põhjavee vastastikumõju ümbritsevate kivimitega jne. Hüdrogeoloogia on rakenduslikult tähtis teadus, sest suur osa inimkonna poolt tarbitavast mageveest on põhjavesi. 3. Maa kui planeedi ehituse põhijooned(kolmikjaotus), Maa kuju. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakoreks. Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimasstist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on
gaasilises. · 80% Maakerast on kaetud veega. · Vaid 3% maailma vetest on magevesi, ülejäänud 97% asub meredes ja ookeanides. · Suurimad magevee varud on jääliustikud · Sajast aastast 98 aastat püsivad vee molekulid ookeanis, 20 kuud jäätunult, umbes kaks nädalat jõgedes ja järvedes ning nädala atmosfääris. · Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett · 70% mageveest kulub põldude niisutamiseks. · Kui põhjavesi on reostatud, võib selle isepuhastumiseks kuluda sajandeid. · Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. · 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. · Inimene kaotab päevas väljaheidetega, higistamise ja naha kaudu aurustumise teel ligikaudu 3l vett. Ainevahetuses " toodab " keha vähem kui liiter vett. Puuduv osa tuleb joogiveega
Ungari ei oma merepiiri ja seega veondus toimub peamiselt maismaad pidi, kuid ka õhuteid pidi. Kauplemine toimub peamiselt Saksamaaga, Itaaliaga, Suurbritanniaga, Prantsusmaaga, Rumeeniaga, Slovakkiaga ja Austriaga maismaad pidi. Seetõttu on Ungaris päris tihe raudteevõrk. Ungari suurim lennujaam asub Budapestis. 4.Tähtsamad loodusvarad. Ungarist voolab läbi Doonau jõgi, mis jagab Ungari riigi kaheks osaks. Ungaris on ka väga palju järvi ja seega mageveest pole seal puudust. Ligikaudu üks neljandik kogu Ungari maa-alast on metsade all. Ungari on päris rikas ka maavarade suhtes seal leidub naftat, maagaasi ja pruunsütt. Peamine mineraalne maavara on boksiit, mida ka eksporditakse. 5.Kliimaolud võimalused põllumajanduseks! Ungari mullad on üsna mitmekesised. Madalikel on viljakaid must- ja lammimuldi, kohati ka vähem viljakaid liivaseid muldi. Küngastel on keskmiselt viljakad pruunid metsamullad. Ungaris valitseb mandriline
Vihmametsad on koduks erakordselt liigirikkale looma-, taime- ja linnumaailmale (vihmametsades arvatakse elavat pool Maa taime- ja loomaliikidest) , millest iga liik on oluline tasakaalu säilitamiseks meie planeedil. Soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada mitmeid kasulikke puuliike- kautsukipuud, kohvi-, suhkruroo- ja õlipalmi istandused. Metsa varjus kasvavad hästi ka banaanid. Amazoonase vihmametsad näiteks toodavad 20% Maa hapnikust, seal on 30% mageveest ja 60% vähivastaste ravimite jaoks kasutatavatest taimedest. Vihmametsad endisel kujul tagasi ei kasva või teevad seda kohutavalt aeglaselt, seega asulate, ligipääsmatutesse piirkondadesse teede rajamine on vihmametsade puhul eriti kriitiline teema. 5) Milliste näitajate alusel oleks otstarbekas võrrelda Leedu ja Soome metsavarusid? Põhjenda. Metsamaa pindala (ha) või metsasuse (%) alusel. Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida
See on muidu bakterimaailmas üpris haruldane. Selts: Caulobacterales Perekonnad: Caulobacter, Asticcacaulis · Caulobacteri rakul on jätke, mis koosneb membraanist ja rakukestase ning millel on kinnitusplaat. Selle kaudu kinnituvad tahkele pinnale. Jätked on pikemad (kuni 10 rakupikkust), kui keskkonnas on vähe toitaineid. Rakud on kemoorganoheterotroofid. Neid isoleeritakse puhtast mere- ja mageveest, aga ka mullast. Nad kinnituvad teistele bakteritele, vetikatele jt mikroorganismidele ja saavad seega omastada toitaineid, mida eritavad teised rakud. · Caulobacteri raku jagunemisel moodustuvad erisugused rakud: üks liikuv, viburiga rakk ja teine liikumatu kinnitusjätkega rakk. Selts Rhizobiales · Seltsi kuulub 10 sugukonda, millel on väga erinevad fenotüübid. · Rhizobium on juuremügarate sümbiont, kelle abil liblikõielised taimed seovad
Elva Gümnaasium Vesi imeline aine Referaat Silver Kurrik 9.C klass 2011/2012 õppeaasta Sisukord 1. Vesi....................................................lk 3 2. Kasutamine........................................lk 4 3. Joogivesi.........................................lk 5-6 3.1.Kare vesi.....................................lk 6 3.2.Suure rauasisaldusega vesi.........lk 7 3.3.Mineraalvesi............................lk 7-8 3.4.Klooritud vesi.........................lk 8-9 4. Saastamine..................................lk 10-11 5. Puhastamine...............................lk 11-12 6. Kasutatud kirjandus....................lk 12-13 2 Vesi Vesi ehk divesinikoksiid on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Vesi on kõig...
hapinuk aatomist. Polaarsus vee molekuli koostises seob hapnik vee molekuli. Hapnik omab neg ja vesinik pos laengut ja see annab vee molekulile polaarsuse. Vesinikside(tähtsus elusloodusele)- vesinikside on molekulidevaheline side.moodustub tugevalt polaarsete molekulide vahel. ( HF, H2O, NH3). Vesinikside looduses on v.olul.tähtsusega tänu vesiniksidemele on vesi üldse vedel. Vee levimus universumis: Vedelat vett on universumis vähe. Peamiselt tahkel või gaasilisel kujul. Enamik mageveest on meile kättesaamatu ja kasutuskõlbmatu - liustikud ja jää. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H2 ja CO järel). Vesi Maal kus leidub, katvus, olulisus elu jaoks: Vesi olul. komponent maal. 70% maa pinnast on kaet.veega. maailmameri on kõige suurem vee reservuaar. Jõed, järved, mered, märgalad (rabad, sood), veeaur, vesi elusorganismides, liustikud. Kõik protsessid toim. vesikeskk.-s. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimus), reljeef (tasane/mägine, nõlva kalle) Majanduslikud tegurid- kapital (hooned, masinad/seadmed, väetised, seemned/tõuloomad), tööjõud (kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika) Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega SKT-s. Arenenud riikides (kõrgtehnoloogilistes) on põllumajanduse sektoris hõivatud vaid 2-3% töötajaist....
molekulide vahel on üsna suured tühimikud. Vee molekul KASUTAMINE 3 · Veel on oluline roll maailmamajanduses, sest umbes 70 protsenti mageveest kulub põllumajandusele. · Vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses ja vereringes, vesilahustena võtavad taimed juurtega mullast toitaineid. · Inimesed kasutavad vett joogiks, söögitegemiseks ja pesemiseks. põllu kastmine veega SAASTAMINE
Satelliitpildid, mis näitavad muutuvat veetaset Araali meres perioodil 2000-2011. Liigne veekasutus põllumajanduses jätab paljudel niisutatud aladel kuivaks jõed, järved ning põhjavee allikad. Liigne niisutamine võib suurendada ka mulla soolsust ja saasteained võidakse uhtuda veekogudesse, mis kahjustab magevee ökosüsteeme ja liike ning lõpuks ka korallriffe ning rannikualadel olevaid kalade koelmualasid. Ülemaailmselt tarbib põllumajandussektor umbes 70% planeedi kättesaadavast mageveest see on rohkem kui kaks korda suurem kui tööstuses (23%) ja olmekasutus (8%) näib selle kõrval tühine. Hinnanguliselt 15-35% põllumajanduse veekasutusest pole jätkusuutlik. Lisaks raiskab põllumajandus 60% või 1500 triljonit liitrit 2500 triljonist liitrist veest, mida ta kasutab igal aastal. Paljud suured toiduaineid tootvad riigid nagu USA, Hiina, India, Pakistan, Austraalia ja Hispaania on jõudnud olukorda, kus veeressursid ei suuda taastuda piisavalt. Peamised
tööstused, mis on ühendatud ühisveevärgi süsteemiga), põllumajandus (niisutamine) ja energeetika tootmine (jahutus elektrijaamades). Lõuna-Euroopa riigid kasutavad oma veevarudest rohkem kui kaks kolmandikku oma riigi põllumajandussektoris niisutamiseks. Lääne-, Kesk, Põhja-, ja Ida-Euroopas ammutatakse vett peamiselt jahutamiseks energia tootmisel ja tööstuste vajaduseks (Use of freshwater resources ..., 2005). Põhjavesi moodustab suurima osa mageveest veeringes (umbes 95% kogu maailmas), mis on mahult suurem kui vesi jõgedes, järvede ja märgalades kokku. Põhjavee liigne kasutamine võib viia põhjavee kvaliteedi languseni ja ammendumiseni. Kuna põhjavesi liigub aeglaselt läbi pinnase, siis inimtegevuse mõju võib kesta suhteliselt pikka aega. Euroopa põhjavesi on reostunud mitmel viisil: nitraadid, pestitsiidid, süsivesinikud, klooritud süsivesinikud, sulfaat, fosfaat ja bakterid
mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Idaosas asuvad suuremad lahed (Barguzini, Tsivõrkui ja Provali laht) ja poolsaared Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid. Soolajärvedeks peetakse
· Kasutatav magevesi u 0,8% kogu veevarust · Joogiveeallikad (põhilised): jõed, järved, põhjavesi · Inimen kasutab (põh tarbija põllumajandus) ligi 20% merre voolava vee üldkogust. · Põhjavesi puhtam kui pinnavesi, kuna filtreerub läbi pinnase kihtide -> sisaldab vähem orgaanilisi aineid ja mikroorganisme. · Ei jagune ühtlaselt: tihedalt asustatud piirkondades napid tarbimiskõlblikku vett. · 1/3 Maa rahvastikust prk-dades, kus puudus mageveest. · Biosfääri veeringe teeb globaalses plaanis veevarud ammendamatuks, lokaalsed võivad ikka ammenduda või muututda kasutamiskõlbmatuks. Merevee koostis · Soolsus ookenaides varieeeruv: ekvaatoritel suht madal, keskmiselt 35 promilli (nõrgad tuuled, palju sademeid), kõrgematel laiuskraadidel soolsus tõuseb, max 25 laiuskraadil (tugevad tuuled, vähe sademeid), edasi soolsus langeb (sademed ületavad aurumise).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
