Hingedepäev (2. november) Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud oma uskumustele tugineva hingedeaja varju. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine,
Eesti kirjanduse ajalugu I Eksamiküsimused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemises"; Henriku ,,Liivimaa kroonika" jt) 98. aastal on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Arvatakse (nt L. Meri), et jutt käib eestlastest. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Tacitus on kõike võõrast kirjeldanud koletise või vaimselt piiratuna. Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest,
Kraav, I. (1988). --- Kraav, I. (1999a). Sotsiaalne tõrjutus --- Kraav, I. (1999b). Vanematekasvatuse probleeme --- Kraav, I. & Kõiv, K. (1999). Inimeseõpetus --- Kraav, I. & Schultze, J. (1999). Eesti, Soome ja Saksa üliõpilaste --- Tabel 3. Viitamise näited. Raamat Üks autor Viide tekstis (Must 2000: 234) Kasutatud 1. Must, A. (2000). Eestlaste perekonnaloo allikad. Tartu: allikates Kleio. Sama autori mitu Viide tekstis (Kivirähk 2013a: 72) (Kivirähk 2013b: 15) teost, mis on ilmunud samal Kasutatud Kivirähk, A. (2013a). Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn: allikates Eesti Keele Sihtasutus. aastal Kivirähk, A. (2013b). Limpa ja mereröövlid. Tallinn: Varrak.
Talupoegadest saab hakata rääkima alles siis, kui tekivad ka maaharimisega mitteseotud elukutsed. Kirjanduslikest ja arheoloogilistest allikatest teatakse, et juba kuningate ajal oli Roomas käsitöölisi ja kaupmehi. Need aga moodustasid absoluutse vähemuse ning olid enamasti sinna asunud välismaalased. Kogu varase vabariigi aegne valitsev kiht koosnes talupoegadest. Rooma kuningriigi ajast ning varase ja keskmise vabariigi ajast rääkivates allikates kordub pidevalt fakt, et talupoegade maavaldused olid väga väikesed. Romulus olevat kõigile roomlastele jaganud kahe juugeri suuruse maatüki. Ilmselt on tegemist maatükiga, mida võis pärandada. Ka järgnevatel perioodi allikates räägitakse üksnes väikesest maatükkidest. Küsitav on, kuidas suutis ära elada talupoja perekond, kes majandas kahe juugeri suurust valdust, isegi kui nad harisid seda maalappi intensiivselt ja käsitsi. Tuleks veel
Ajaloo kodune töö nr 1. 1. Milliseid sündmusi allikad kajastavad? Allikad kajastavad Trumani Doktriini, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. 2. Too välja allikates leiduvad põhiseisukohad. Allikas A: USA president Truman leidis, et kindlustamaks Kreeka positsiooni vaba riigina on majanduslik ja rahaline abi möödapääsmatu. Allikas B: Venelaste nägemuse kohaselt oleks Ameerika Ühendriikide abi Kreeka riigi iseseisvusele ja suveräänsusele suureks ohuks. 3. Leia ja põhjenda allikates A ja B esitatud erinevaid seisukohti ja vaateid ning sarnaseid seisukohti ja vaated.
Ühiskonnakorralduse aluseks said territoriaalsed kogukonnad. Kui ürgkogukondlik kord hakkas lagunema, algas varanduslik eristumine kogukonnast. Eraldusid jõukad pered ja suguvõsad, kes elasid väikestes linnustes (Iru, Peedu, Rõuge jt.). Käsitöö ja kaubitsemine oli koondumas kesksetesse, liiklusoludelt soodsatesse asulatesse ja sadamakohtadesse, kuhu rajati suuri hästi kindlustatud linnuseid (Tallinn, Tartu, Otepää, Varbola, Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm.
Lõunatüüp Rehetoa ehitus · 19. sajandi keskpaigani aknata · Rõhtpalkseinad · Muldpõrandad · Paekivipõrandad · Pae või maakividest tehtud suitsuahi Rehealune · Põhiliselt majandusruum · Peksti reht ja tuulati villa · Laia väravaga tagaotsas, viljaveo tõttu · Seal hoiti talvel loomi, heina ning põhku · Pulmade puhul tantsuruum Kamber · Esmamainimine alles 17 saj. allikates · Kaua aega kütteta ruum · Kasutati hoiuruumina · Suvel magati kambris · Algselt pääsesid sinna peremees ja perenaine väikelastega, teised täiskasvanud ja perekonnaliikmed jäid veel rehetuppa
eoseid, millest arenevad uued vetikad. 5. Rohevetikad · Elavad magevees · On nii üherakulised kui hulkraksed · On akvaariumidel, kividel, vihmavee tünnides jne. 6. Pruun ja punavetikad · Elavad meres · Suurem osa kasvab sügavamas vees · Neis leidub palju erinevaid pigmente · Suurem osa on hulkraksed 7. Sinivetikad e. Tsüanobakterid · Elavad meres kui ka mageveekogudes, kuumavee allikates. · Mõned põhjustavad õidsemise ajal massiliselt paljunemist. · Võivad põhjustada loomadel mürgitusi ja inimestel allergiat.
Konservatismist üldiselt: Konservatsim ehk konservatiivsus ehk alalhoidlikkus on enamasti demokraatlik parempoolne mõtteviis, mis tugineb eelkõige traditsioonilistel väärtustel. Konservatism, mis tekkis 18 sajandi lõpus, on enamus allikates määratletud kui ideoloogia, kuigi selle puhul kasutatakse erinevates allikates ka selliseid termineid nagu poliitiline filosoofia, filosoofiline orientatsioon, poliitiline teooria, poliitiline liikumine, poliitiline jõud jmt. Seejuures püütakse rõhutada, et konservatism nii ideede, organisatsioonide kui ka sotsiaalsete gruppide tasandil on pidevalt muutunud ja arenenud.Konservatismi rajajaks peetakse Edmund Burke'i, kes arvas, et pole õige anda igale inimesele võimalust elada nii, nagu mõistus talle ütleb, sest
keegi ei tea milline oli tema elu täielikult, tänu sellele on tekkinud müüdid. http://www.biography.com/people/william-shakespeare-9480323 Väiteid mis on vastu Shakespearele • Pseudonüüm • Tema elust teatakse väga vähe; • Suur osa biograafilisest informatsioonist puudub; • Räägitakse mehest Statfordis; • Andmete kohaselt ei ole kooli kus ta oleks hariduse omandanud; • Ühtegi kirja või tema poolt kirjutatud asja ei ole; • Erinevates allikates on ajaloo vältel muutunud palju tema perekonnanime kirjutamine; • Peale surma avalikke matuseid ei peetud. Väited mis on Shakespeare poolt • Tema haud on säilinud; Meie isiklik arvamus Kasutatud materjalid • https:// et.wikipedia.org/wiki/William_Shakespear e • http:// miksike.ee/docs/referaadid2005/shakespe are_siljapaulus.htm • https:// en.m.wikipedia.org/wiki/Shakespeare_aut horship_question • http:// www.history
Küsimused 23.09 1. Miks on Eesti muinasusundi uurimine keeruline ja raskem? Sest muidseid uskumusi, nagu ka üldse kaugema mineviku inimsete vaimumaailma kajatavaid allikaid on äärmiselt vähe säilinud. Sellest kõnelevad vaid nappid vihjed vanemates kirjalikes allikates. 2. Mõisted: Vägi- Arvati, et inimesed ja üldse kõik elusolenid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Hing- oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. 3. Milline oli muinaseestlaste suhtumine loodusesse? Muinaseestlaste elu oli väga tigedalt seotud loodusega. Loodusobjektidesse suhtumisel lähtusid meie esivanemad seiokohast: „nagu mina talle, nii tema minule“. 4
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud.
Boccaccio Täpselt detailid tema sünnist on ebakindlad. Ta oli ebaseaduslik laps, isaks oli Firenze pankur ja ema ei ole teada. Tema sünnikohaks oli arvatavasti Toscana, Certaldo, tema isa elulinn.Boccaccio kasvas üles Firenzes. Ta isa abiellus 1320ndatel aastatel Margherita del Mardoli'ga, kes kuulus kuulsasse perekonda. Nagu ka teistes allikates mainitud usun, et Boccaccio't õpetas Giovanni Mazzuoli ja läbi tema sai ta varajase tutvumise Dante töödega. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks seal pangas ja ta veetis seal kuus aastat. See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida
Ta töötas vendade Lorenzo ja Giovanni de medici juures, kes saatsid ta 1491 oma ettevõtte Sevilla osakonda. Vespucci tegi aastail 1497-1504 (toonaAragoni ja kastiilja) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" (Lorennzo de Pierfracesco) ja "Amerigo neli reisi" (Piero Soderinile), mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. On oletatud, et Vespucci valetas teadlikult, et iseenda rolli suurendada; neid kirju on ka teiste kirjutatuiks peetud. Reisidel jõudis ta 25. Lõuna laiuskraadini ning taasavastas tähed α Centauri (Proxima centauri) ja B Centauri ja Lõunaristi tähtkuju, mida põhjapoolkeral näha pole. (Nende olemasolust teatiVana-Kreekas, kuid keskajal nad Euroopas unustati.)
sööki vaestele, abistas oma kaasmaalasi karmidel aegadel. Teisest küljest ta röövis rikkaid, selle jaoks, et aidata teisi; tapis süütu inimesi. Inimeste jaoks ta on nii mõrvar ja röövija, kui ka Robin Hood ja kangelane. Milline ikkagi oli Salvatore? Miks teda kutsutakse Robin Hoodi'ks? Milliste tegude eest teda kutsutakse mõrvariks ja röövijaks? Kas tohib tema tegevusi õigustada? Kuidas teda kujutatakse ajaloolistes allikates? Ning kuidas teda kujutatakse kirjandus allikates ja filmides? Nende küsimustele on mõistlik otsida vastust juhul kui me tahame aru saada Giuliano iseloomust ja tema tegevustest. Analüüsides erinevad allikad ja süvenedes Salvatore Giuliano kujusse ma loodan saada vastust püstitatud küsimusele. Milline kuju ja kelle jaoks on Salvatore Giuliano? Salvatore Giuliano Sündinud talupojana, tema bandiidi karjäär algas siis, kui ta oli 20 aastat vana. Ta vedas
Kuni 1 sajand leötide Gallia aeg. 1-3 sajand Rooma-Gallia aeg. 5-8 saj Merovingide Gallia. 8-10. saj Karolingide Gallia. Piirkonna hõimud: Belgid, gallid, akvitaanlased, liguurid. 238 märgiti franke esimest korda rooma allikates. 253 tungisid frankide ja alemannide hõimud üle Gallia piiri. 5 saj lõpp ja 6 algus - kuningas Chlodovech Merovech (481- 511). 496 ristiusu vastuvõtmine Chldovech I poolt. Saali õigus kujutas endast saali frankide tavaõiguste üleskirjutamist. 6 sajandi keskel korjas Chlotar Chlodovechi valdused jälle kokku. 7 saj keskpaik laiskade kuningate ajastu. 714 võimule sai Karl Martell kes loobus majordoomuse nimetusest ja hakkas Frangi hertsogiks. 732 Poitiers'i lahing
Meie esivanemate muinasusund erines suuresti tänapäevasest kristlusest, kuid oli üsna sarnane teiste loodusrahvaste usule. Usk oli inimestele lähedasem, polnud keerukat mütoloogiat ega kutselisi preestreid, küll aga tegutsesid targad ja nõiad, kelle poole sai vajadusel pöörduda. Muinasusundi olulisemad osad olid animism usk hingestatusse ja esivanematekultus. Usuti loodushingedesse, kes elasid puudes, kivides, metsas, allikates ja mujal. Lahkunutesse suhtuti suure aukartusega. Muinasusund hakkas muutuma paikse eluviisi ja kokkupuudete tõttu balti ja germaani hõimudega. Tekkisid kujutelmad haldjatest ja koduvaimudest, kes erinesid varasematest looduse hingestatuse ideedest. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga said alguse tõneäoliselt muinasaja lõpusajanditel. Ristiusu leviku kohta Eestis on kirjutatud ka ,,Liivimaa kroonikas". Esimesi segunemise märke kristlusega võib täheldada Lääne-Eestist, kus
Peale araablaste vallutusi ei säilinud mitte ühtegi iraani ajaloo allikat. Tekkis oht ka pärsia keelele (ehk pahlawi keel), kõik asendus araabia keelega. 9. Sajandil tekib farsi keel (suurte araabia keele mõjudega, u 40% araabia keele laensõnu). Pärslased aastani 559 eKr Pärslased kujunesid rahvana välja 1000 eKr. Saabusid Iraani aladele koos teiste Iraani hõimudega. Kohalikud allutati ja sulatati. Mainitakse esimesena Süüria allikates, olidki esialgu Süüria või Eelami alluvuses; alates 7. sajandist Meedia all. Esimene ajalooline isik Kambüüses, ta naiseks saab Meedia kuningatütar ja neil sünnib poeg Kyros II, kes on algul Parsu valitseja. 553-554 eKr tõusis Kyros II Meedia vastu üles ja allutas ta, viimastele jääb siiski austusväärne koht riigielus. Kreeklased vahetust ei märka ja sellest segadus nende päritoulu allikates. Ahhemeniidide kultuur ja religioon
läänistada. Et ordu sõjalise põhijõu moodustasid rüütelvennad, ei olnud selleks suurt vajadust. * Vakus (ka: vakk) oli maksustuspiirkond keskaegsel Vana-Liivimaal ja tõenäoliselt ka hilisrauaaegses Eestis. Keskajast on teada, et maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel. Sel puhul said maksukoguja ja talupojad kokku ning lisaks maksude maksmisele peeti ka pidu. Seda üritust on nimetatud vakusepeoks ehk vakuseks. Vakus- kirjalikes allikates on nimetatud vakuõigus 1341 aastal, vakupiirkond 1408. aastal. * Vakuse kolm olulist tunnust: 1. kindel territoorium e vakupiirkond, 2. maksude tasumine – vakuõigus 3. maksude sissenõudja kostitamine maksukohuslaste poolt e vakupidu. Vakuseid kasutati 16.–17. sajandini. Termin esineb kirjalikes allikates. * Uue võimu kindlustumine maapiirkondades oli aeganõudev. Tõenäoliselt piirdus see esialgu vaid kohaliku rahva maksustamisega
püsivus www-lehestikku ajakohastatakse pidevalt hallatakse ja peetakse ülal piisava vastutustundega, jätkuvusega WWW-lehekülgede püsiv kasutatavus www-lehestik on üldiselt pidevalt kasutatav (server pole tavaliselt ülekoormatud, serveri tehniline sooritusvõimsus on piisav ja tehnilisi probleeme üldiselt ei esine) Internetiainestu allikana Interneti-ainestu suhteline väärtus kas ainestu (ressursi) sisu on originaalne või kordab see juba teistes allikates olemasolevat Mis on kättesaadav väljaspool allikaks valitud ainestut (ressurssi), kas ressurss sisaldab infot, mis pole kergesti kättesaadav mujalt
Muinasusund. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral
PCR pôhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek); 2) praimerite hübridiseerimine e. "istutatamine" kummalegi üksikahelale, milleks temperatuur viiakse alla ca 50 °C juurde 30 sekundiks; 3) komplementaarse DNA ahela süntees DNA-polümeraasi toimel (72 °C juures aeg sôltub lôigu pikkusest, kuid ca 1-3 min). Ensüüm on termostabiilne ja on isoleeritud kuumavee allikates elavatest bakteritest (näit. Thermus aquaticus ja temalt saadud ensüümi nimetatakse TaqI). Reaktsioonis kasutatavad komponendid (maatriks DNA, praimerid, ensüüm ja vabad nukkleotiidid- viiakse kohe algselt ühte katsutisse. Kuna ahelreaktsiooni etapid toimuvad erineva temperatuuri juures, siis on kogu protsess juhitav temperatuuri abil ja vastavaid tsükleid vôib korrata kümneid kordi. Igas tsüklis DNA hulk teoreetiliselt kahekordistub.
Bakterid on üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid moodustavad fülogeneetiliselt suure prokarüootsete mikroorganismide domeeni. Nad on kujult üsna sarnased, tavaliselt kerakujulised või ka pulkjate või spiraalsete vormidega. Bakterid olid ühed esmastest Maal tekkinud eluvormidest. Nende elupaigad on väga mitmekesised. Baktereid leidub nii pinnases, vees, happelistes kuumavee allikates kui ka radioaktiivsetes jäätmetes. Bakterid on väga olulised aineringes, näiteks surnud orgaanilise aine lagundajatena ja lämmastiku sidujatena atmosfäärist. Mõned lämmastikku fikseerivad bakterid on sümbioosis taimedega, olles viimaste juuremügarates. Näiteks mügarbakterid fikseerivad lämmastikku sümbioosis liblikõielistega. Bakterid tagavad elu säilimise ka veealuste külma- ja kuumaveeallikate lõõride ümbrust asustavatele bioomidele, muundades sealset vees
Amerigo on italiseeritud vorm keskladina nimest Emericus. See arvatakse pärinevat saksakeelsest nimest Heinrich, mis omakorda pärineb germaani nimest Haimirich. . Reisid: Vespucci tegi aastail 14971504 Hispaania (toona Aragóni ja Kastiilia) krooni teenistuses olles mitu uurimisretke Ameerikasse. Aastal 1504 kirjutas ta kirjad "Uus maailm" ja "Amerigo neli reisi", mis peatselt trükiti ning levisid Euroopas laialdaselt. Kirjade järgi olevat ta neli korda Ameerikas käinud. Teistes allikates on kinnitus ainult teise ja kolmanda reisi toimumisele, esimene ja neljas on arvatavasti väljamõeldised. Vespucci oli nähtavasti esimene eurooplane, kes taipas, et tegu on uue mandriga, mitte Aasiaga, kuhu Christoph Kolumbus arvas end olevat jõudnud. Ta külastas nii Lõuna-Ameerika põhja- kui ka idarannikut. Jõudnud tagasi kirjutas ta, et taema reis tõestas, et ekvaatorist lõunapool avastas ta mandri. 3
Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5) Vastamisi olid natsionalistid, keda juhtis kindral Francisco Franco ja vabariiklased. 1 Natsionaliste nimetatakse osades allikates ka mässulisteks ja falangistideks. Neid toetasid suurmaaomanikud ja inimesed, kes soovisid tsentraliseeritud võimu. Vabariiklaste hulka kuulusid mitmed erinevad rühmitused nagu näiteks kommunistid, naiste brigaadid, anarhistid ja tsentristid. Nende toetajateks olid just linlased, tööstuspiirkondade elanikud. Vabariiklaste poolepeal võttis sõjast osa ka palju naisi. Mõnedes allikates nimetati neid ka lojalistideks.
üldhulgast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, U.S.A.s, KaguAafrikas, Kasahstanis ja KeskAasias. Suhteliselt hiljuti avastati liitiumiühendid, mis olid lahustunud soolajärvede vetes. Nii näiteks avastati Searlesi järve soolalademates Kalifornias tühimikud, mis olid täidetud küllastatud soolalahusega, mis sisaldas kuni 0,02% liitiumiühendeid (liitiumkloriidi). Lahustunud liitiumiühendeid leidub mõnedes allikates. Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast. Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire maniaepisoodide ravis.
Atmosfäärse vee uurimisega tegeleb meteoroloogia. Allikaks nimetatakse põhjavee looduslikku voolamist maapinnale. Kevadeti on allikaid kõige rohkem, suvel paljud allikad kuivavad.Peale nende allikate, mis avanevad maapinnale, leidub rohkesti allikaid veekogude põhjas - enamasti jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul.Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid.Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse
Aasias Kõvade viljadega liiv-pirnipuu Sordid 'Kurvitsa Lemmik', Eesti sort 'Kägi Bergamott', Eesti sort 'Summer Beauty' 'Suvenirs, Läti sort 'Sudduth' Liiv-pirnipuu vili ehk Hariliku pirnipuu viljad liivpirn Tootmine, ajalugu, iseloomustus 2011. aastal toodeti 23,95 miljonit tonni pirne Pirnipuuistanduste kogupindala oli 1,62 miljonit hektarit Sveitsi alpidest leitud 10 000 aasta vanuseid pirniseemneid Sumerlaste allikates kirjeldatud pirni kui meditsiinilise vahendina kuuma mähise komponent Botaaniliselt on pirni puhul tegemist õunviljaga Esineb pirnikujulisi kui ka ümaramaid õunakujulisi pirne Pirni mass 60-300g Söödav viljaliha moodustub hüpantiumist ehk õiepõhja servadest Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult Korrastab seedimist, dieettoitudes tähtsal kohal Viljaliha sisaldab rohkelt puitunud seintega kivisrakke Seemned viies õõnsuses
Elulugu Dmitri Ivanovits Mendelejev tuli ilmale 1834. aastal 2. veebruaril Siberis, Verhnie Aremzyani külas, Tobolski linna lähedal. Ta oli vene keemik. Poisile pandi nimi vanaisa järgi, kelle nimi oli samuti Dmitri. Mendelejev oli arvatavasti noorim oma 11, 13, 14 või 17 õestvennast. Täpseid andmeid laste arvu kohta pole teada, sest erinevates allikates on erinevad andmed. Peale isa ja ema surma läks 14aastane Dmitri kooli. 1849. aastal kolis vaesunud Mendelejev Peterburgi. Aasta pärast astus ta Peterburi Pedagoogilisse Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal kuldmedaliga. Samal aastal diagnoositi tal tuberkuloos ja ta kolis aastaks Odessasse, Musta mere põhjarannikule tervist parandama. Seal töötas ta kohalikus gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Tagasi Peterburgi naases ta 1857. aastal. Samast
kuid kes selle eest pidid teenima sõjakohustust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad olid need, kes olid end adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. Külaühiskonna alumise kihistuse moodustasid vabadikud ehk maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuvad talupojad, sulased ning teeniad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks (tavaliselt aastaks) ja olid peremehe eestkoste all. 13.-14. sajandi allikates on mainitud ka trääle ehk orje, kelleks võisid muutuda sõjavangid, võlgnikud ja karistusest lahtiostetud surmamõistetud. 15. sajandi jooksul träälid kaovad. 15.-16. Sajandi vahetusel sai tõelise hoo sisse eramõisate rajamine. Mõisapõldude harimiseks kasutati talupoegade tööjõudu ja töövahendeid, millest tekkis uus koormiste liik- teokohustus: iga talu pidi saatma kindlal arvul nädalapäevadel mõisa ühe teolise. 15. Sajandi
edasimüügiks),. 11. Riiklike algete teke- külad, kihelkondade muutumine maakondadeks(Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala). Kesk-Eestis säilisid mõned iseseisvad kihelkonnad/väikemaakonnad (Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiga, Jogentagana). Raikkülas olevat toimunud vanemate iga-aastased ühised nõupidamised. Kirjalikes allikates kohtab juba nimetusi ,,Eesti" ja ,,eestlased". 12. Usundid muinasaja lõpul- Vägi, targad/nõiad, hing, vaimud/haldjad/jumalad, ohverdamine, ripatsid 13. EESTI- Kuni rahvusliku ärkamiseni kutsuti meie esivanemaid maarahvaks(põhiliselt balti sakslastest mõisnike poolt). Jannseni propaganda tulemusena hakati meid kutsuma eestlasteks. Venelased kutsusid meid tsuudideks, lätlased igaunlasteks, soomlased virolasteks, rootslaste esivanemad aestideks(idalased).
Keskaeg pöördepunkt eestlaste elus? Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopas ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Eestlaste ellu sekkusid mitmed aspektid: katolik kirik ja kindlad feodaalsuhted, mille kombeid tõid Eestisse välismaised kolonistid. Arenguruum laienes ning tihedased võõrvõimud tõid endaga kaasa palju probleeme aga ka mõistlikke lahendusi. Võrreldes mitmete teiste Läänemere-ümbruse maadega jõudis ristiusk Eestisse suhteliselt hilja. Piirkonna hiline kristlik hõlvamine tulenes sellest, et maa ei pakkunud majanduslikus mõttes kuigi palju huvi. Oli küll Väina jõgi, mida
virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php) 6. on konteksti kirjeldus, mis näitab klasse/objekte ja nende seoseid (http://maurus.ttu.ee/mw/index.php/Uml_ja_use_cased) 7. Isamaaliidu ja Res Publica ideoloogiline kollaboratsioon. Selline lause oli ühes artiklis ja mina mõistan seda kui erakondade vahelist koostööd, heade tulemuste eesmärgil. (http://www.postimees.ee/030506/esileht/arvamus/200092_1.php) 2. Miks antakse erinevates allikates erinevaid tõlked? Äkki antakse sellepärast erinevaid tõlkeid kuna lähtutaks enda arvamusest olgu see viha või pooldamine. Teatakse, et see on koostöö ja muu kas positiivne või negatiivne mõeldakse juurde. Viimaseid ja esimesi võrreldes selgub, et aja jooksul inimesed muudavad julmalt tähendusi, unustavad jne. Aeg teeb oma aja. 3. Kollaboratsionist- 1. Võõrreziimi kaasajooksik või kaastöötaja, kes abistab vaenlast. (http://et.wikipedia
16. sajandil? Ammud arenesid sünkroonis kaitserelvastusega tuli parem soomus, ei kulunud kuigi palju aega, kui parandati ambude omadusi vastavalt parem vinnastusmehhanism, paremad nooled või tugevamad kaared. Ammunoole otsad muutusid järjest laugjamateks ja kuulisarnasteks, nagu näha juuresolevalt pildilt. 13. sajandi esimese veerandi ambudel oli tõmbetugevus vähemalt 100-150 kg. 13. sajandi keskpaiku hakkasid ammukaared muutuma võimsamateks, märgiti kirjalikes allikates esmakordselt 1239, et kasutusele võeti vööhaak, samamoodi tuli kasutusele nimetus kahe jala amb. 14. sajandi teine kolmandik oli ambude ja nendega seonduva küllalt intensiivne arenguperiood. Levisid laiemalt liitammukaared, kirjalikes allikates nimetati neid nende ühe koostisosa järgi veidi eksitavalt sarvambudeks. Kasutusele tulid isegi terasest ammukaared, esmakordselt mainiti neid 1313. aastal. Laiemalt levisid need siiski alles pärast 1425. a.
...................................................................................8 2 Sissejuhatus keskaega, allikatest Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lõääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t. võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud
Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada....
Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka Linnamägi- enim levinud linnusetüübid mägi-ja neemiklinnused, mida kohtab peaaegu kogu Eesti mandril Maalinn- ringvall-linnuste rahvapärane nimetus Saaremaal, Muhus ja mujal Lääne-Eestis. Nimi tuleneb seosest antud piirkonna maaga, olles ühtlasi piirkonna keskuseks. Maalinnad ehitati tavaliselt madalale kühmule või ka tasasele maale kokkukuhjatud ringvallile. Tsuudid- nimetus, mida on algul läänemeresoomlaste ja seejärel ainult eestlaste
1.1 Kuivatakse valmimata kupari piimamahla. 2. Kui on valmimata kupari piimamahl kuivanud, siis saadakse oopium. 3. Otsitakse oopiumis opiaate ehk alkaloidid. 3.1 Seejärel on opiaadid valmis. Opiaadide ja oopiumi ajalugu Legendi kohaselt tärkas opiaadid kohal, kus Buddha silmalaud puudutasid maad. Andmed opiaadid, oopiumi ja selle valmististe kasutamisest ulatuvad kaugemasse aega. Vanade sumerite kirjades III - IV aastatuhandest e. Kr, samuti Assüüria, Egiptuse ja Antiik-Kreeka allikates mainitakse opiaate. Opiaatide kõrvaltoimed Hea: Paha: 1. Mõjub valuvaigistavalt ja uinutavalt 1. Liigne tarvitamine tekitab sõltuvust 2. On ravim 2. On kergesti kättesaadav 4 Allikad 1) http://et.m.wikipedia.org/wiki/Oopium 2) http://et.m.wikipedia.org/wiki/Opiaadid 3) http://www.kool.ee/?783 4) http://www.kool.ee/?784
Innovatsioon turunduses Koostaja: Turundus Turundus ehk marketing on tegevus, mille eesmärgiks on viia kokku ostjad ja müüjad. Turundust on erinevates allikates kirjeldatud ka kui erinevate tegevuste juhtimist, hõlmates tarbijate soovide ja vajaduste tuvastamist ja rahuldamist ettevõttele kasumlikul viisil. Turunduse tuum on mõista, et tarbijad kasutavad mingit toodet või teenust sellepärast, et neil on seda vaja või nad arvavad seda, aga mitte lihtsalt soovist oma raha kulutada. Turunduse põhiobjektid Klientide värbamine Olemasolevate klientidega suhete kinnistamine ja laiendamine Klassikalise turundusmeetmestiku vahendid on (4P) Hind
,,Kümme keskaegset tallinlast" Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd Retsensioon Antud teos räägib kümnest keskaegsest tallinlasest erinevatel ametikohtadel bürgmeister, komtuur, kaupmees, kullasepp, linnakirjutaja, kogudusevaimulik, dominiiklane, seesieestseisja, sadamavaht ja palgasõdur. Kõik on päriselt elanud inimesed ning on allikates ühel või teisel viisil esile kerkinud. Raamatu eesmärk on anda edasi kindla ajastu, sotsiaalse kihi või tegevusala tüüpilisemat esindajat. Tervikuna oli raamat väga põnev lugemine. Üks autoritest, Tiina Kala, ütleb sissejuhatuses, et antud tegelaste elu põhineb allikatel, mis on säilinud, küll aga on nad ebapiisavad, et anda täielik ülevaade antud inimese elust keskajal. Tegemist ei ole traditsioonilise elulookirjeldusega, mistõttu esineb ka palju oletusi. Sellest hoolimata saab üsna selge ülevaate keskaegsest tallinlasest. Mis eriti meeldis selle raamatu puhul oli see, et iga keskaegse tallinl...
1,07 * 〖 10 〗 ^(−15) 7 * 〖 10 〗 ^(−15) * 0,0778 = 8,35 * 〖 10 〗 ^(−17) ∗ 〖 10 〗 ^(−17) " " Järeldus Töös FK19 valmistasime uuritava konsentratsioonielemendi: Ag/AgI/KI//KNO3//AgNO3/Ag Olles etteantud konsentratsioonielemendi valmis pannud, mõõtsime selle elektromotoorjõu ja selle põhjal aruvtasime välja soola AgI lahustuvuskorru Arvtuste teel saadud lahustuvuskorrutis tuli: 8,35 * 〖 10 〗 ^(−17) Kirjanduslikes allikates lahustuvuskorrutis oli 8.1 ∗ 〖 10 〗 ^(−17) " " Erinevus võib tuleneda mitmest faktorist, näiteks sellest et katseseadmed e korralikult puhastatud või voltmeetri mõõteviga. Kasutatud allikad: moodlest käsiraamatu tabelid, praktikumi juhend. nielemendi: nnud, mõõtsime selle a AgI lahustuvuskorrutise. 10 〗 ^(−17) 10 〗 ^(−17) " " est et katseseadmed ei olnud ktikumi juhend.
Muutused poliitikas: iseseisev EKP muutus nõukogude osaks, ainult üks partei lubatud, kõrgemad riigiametikud arreteeriti-lasti maha, linna-ja vallavalitsuste asemel linna ja valla täitevkomiteed. (Kõik NSVLi eeskujul). Suvesõda: hävituspataljonid (kommunistid, nõuk.võimuga kaasaläinud) põletatud maa taktika elluviimiseks (metsavendade vastu). Hävituspataljonid aktiivsemad Põhja-Eestis. · Nimeta kolm riiki, mille sõjavägedesse kutsumisest on allikates juttu. NSVL, Saksa, Soome · Leia kaks erinevust allikates A ja B. Allikas A: vanuses 28-34, B: 18-45. Allikas A on formaalne käskkiri, on konkreetne ja karm, ähvardav (kohustuslik mobilisatsioon), B aga õhutav üleskutse, pigem meelitav, lubab väärilist tasu jne (vabatahtlik + tasustatud). A: piirkond Tartu, Viljandi, Lääne, Järva ja Harju maakondades elavad, B: ei olnud piiratud territoorium, vaid kõik Eesti-aladel elavad mehed.
oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal.Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi nn karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; üsna hilise ajani säilis komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres, juustes, süljes, küüntes. Neid võidi teatud viisil kasutada maagilisel otstarbel. Eriti suure väega inimesed targad ja nõiad olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral
aastal Königsbergi postimaanteel. 1770.-1780. väed. See sündmus on kajastatud vanades vallutavad Tartu Vene väed. Elanikud aastatel ehitatakse Raekoda ja imposantne Vene kroonikates ja seetõttu loetakse 1030. küüditatakse Venemaale, Tartu jääb Kivisild. aastat ka Tartu esmamainimise aastaks Vene võimu alla kuni 1582. aastani, kui Tartu Ülikool kirjalike allikates. 1061. aastal vallutasid vastavalt Jam Zapolski rahulepingule 1802. aastal taasavatakse Tartu Ülikool eestlased Tartu tagasi. läheb Lõuna-Eesti Poola võimu alla. saksakeelse keiserliku ülikoolina. Tartu 1583. aastal asutavad poolakad Tartusse muutub Vene impeeriumi oluliseks jesuiitide gümnaasiumi
Eestis loetakse muinasaja alguseks 9000 aastat eKr, kui Pärnu jõe lähistel Sindis leiti Pulli asulakoht. Üle 10000 aasta kestnud esiaja periood lõppeb eestlaste muistse vabadusvõitlusega aastail 1208-1227. Nagu ka muid valdkondi tunneme me eestlaste muinasusundit üsna halvasti, sest kirjalikes allikates on muinasusundi kohta äärmiselt vähe teavet. Ei saa rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Üheks eestlaste muinasusundi põhielemendiks on vägi. Vägi on elusolendites peituv maagiline jõud. Väge leidub ka mõnedes eluta nähtustes, nagu näiteks taevas ja sõnades. Vägi võib muutuda isikuliseks ja selle tugevus sõltub toimiva või selles osaleja tähtsusest. Väega on tihedalt seotud targad, kes oskasid sõna väega loitsida
kogudes väga vähe alles),Mustpealde vennaskonna hõbedat. Olid väga ammusest ajast säilinud hõbedast nõuad, märgid, karikad, prossid ja muu vajalik. Esemed on tehtud väga hoolikalt ja on imepisikeste nikerdustega. Mõndadesse esemetesse on ka kulda listatud, mis annab asjale hoopis huvitavama välimuse. Tallinna Mustpeade vennaskond tekkis keskajal vallaliste kaupmeeste ja kanla sellide ühingusse. Esimest korda on vennaskonda allikates nimetatud 1400. aastal. Oma nime said nad mustanahalise Püha Maritiese järgi, kelle pead on ka vapil kujutatud. Kirik ise on võimas, sambaste ja väga kõrgete seinadega. Osad sambad on nelja kandilised, teised aga ümarad. Hauakivid olid hiiglaslikult suure ja tundusid väga rasked. Kivisse oli toksitud erinevaid maale või kujutusi. Hauakivid olid muidu pikali ja sinna alla mahtus terve perekond matta. Kui
Vaimuelu Eestis varauusajal Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium Julia Smirnova 10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti
kautsuki puu, banaan ja tubakas. Kohalikeks vajadusteks kasvatatakse maisi, riisi, suhkruroogu ja puuvilla. Loomakasvatus on vähemtähtis ,arenenud rohkem maa põhjaosas. Rannikul püütakse kala. Metsades varutakse ekspordiks väärispuitu. Ka mäetööstus toodab peamiselt väljaveoks. Kõik raudteed ja enamik tehiskattega maanteed on maa Lõuna osas. Tähtsam kaubandus partner on Suurbritannia. Ghana ajalugu. Ghana on pärimuste kohaselt rajatud 4.sajandil. Kirjalikkes allikates mainitakse alates 8.sajandist. Õitseajal oli 9.-11.sajand Aafrika võimsamaid riike, mis hõmab peamiselt. Sarakoledega asustaud Lääne Sudaani ning Senegali Ja Nigeri jõe ülemjooksu alad. Riigi tuumik asus umbes 800 kilmoeetrit praeguse Ghana territooriumist loodes, pealinn oli Kumbi- Sale. Praeguse Ghana vabariigi eelkäija oli aastatel 1821-1957 eksisteerinud koloonia Kullarannik. Nüüdse Ghana territoorium oli asustatud juba paleoliitikumis 15.Sajandiks
mitmeid rüüsteretki.12.saj.Rootsi/Taani katsed Eestit alistada,rahvast ristida- erilisi tulemusi polnud.Eestlased muutusid aktiivsemaks rüüsteretkede sooritamisel merenaabritele.12.saj teisel poolel venelaste ja eestlaste vahel palju sõdimisi. Riikluse algete teke-sisemaine kaubitsemine,hakkasid kujunema varalinnalised asulad;küla-kihelkond-maakond.Muinasaja lõpul olid märgatavad mõningad maakondade ühistegevuse püüded,algamas oli eesti rahva kujunemisprotsess,kirjalikes allikates ühisnimetused ,,eesti","eestlased",võis toimuda ühiskonna kihistumine,tugev sõjaline hoiak.Maakondade kaart õpikust. Muinasusundi eripära-meil on võrreldes naaberrahvaste muinasusunditega väga vähe suuremaid/tähtsamaid kõrgjumalaid.Põhimõisted olid vägi,hing,vaimud-haldjad,loodusesse hästi suhtumine,ohvripaigad,maagia. Ristiusk(kristlus) mõjutas muinasaja elu-ristiusuliste naabermaade kaupmehed(kirikud),eestlaste kommete muutumine(surnute põletamine asendus
Basilisk on mütoloogiline roomaja-laadne koletis. Neid on peetud madude kuningaks. Basiliskide välimust on kirjeldatud erinevalt - hiiglasliku sisalikuna, suure maona või koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad. Basiliskid võivad oma ohvri tappa erineval moel - Plinius Vanem kirjeldab teoses "Naturalis Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
