SOOD Teele Tammaru Anna Araslanova Mis on soo? Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana. Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Soode tüübid ehk soode arenguastmed Madalsoo Siirdesoo Kõrgsoo ehk raba MADALSOO Madalsoo on soo arengu esimene järk, kus soo pind on ümbruskonnast madalam; valdab toitainete kokkukandumine veega. Madalsoos kasvavad peamiselt rohttaimed. Madalsoos ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi. Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Loomad Sookurg Tikutaja Soo-loorkull Siirdesoo Siirdesoo ehk üleminekusoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoolt kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga ...
KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega ...
11 . . : , , 1521 . 9836 . . : , , , . : , , , , . - - -
Baltimaades, mis rajati arheoloogiliste andmete järgi 7-8. sajandil. c. Raplamaa vapi aluseks on ______________. d. Raplamaal asub Eestimaa klaasipealinn - ___________. e. Eesti suurimad karstikoopad asuvad ________________ f. Raplamaal kasvavad maailmas haruldased ____________. g. _______ ______kõrgus merepinnast on 106 m. h. Raplamaa soodest saavad alguse _________, _________ ja ________ jõgikondade seitse jõge. i. Pakamägi on võetud kaitse alla _________. 3. Vihjeküsimused a. on Kasari veerohkeim lisajõgi. Asub Raplamaal Kehtna vallas Hertu, Lau, Linnaaluste ja Põrsaku külas. Jõe pikkus on 101,8 kilomeetrit, valgala suurus 1577,2 ruutkilomeetrit. b. Tüvi hargneb peaaegu maapinnalt kolmeks
Auramist limiteerib meil eeskätt päikeselt tulev soojushulk, vähemalt määrab ka veekogus pinnases. Sademete hulka suurendavad kõrgustikud: nende kohal õhumassid tõusevad ning jahtuvad, mistõttu seal algab sageli sadu. Võib öelda, et lõhederohketel paealadel ning karstialaladel on pinnavee aastase äravoolu kadu põhjavette 20-30 mm. Lõuna-Eesti kõrgustike alal valguvad veed aluspõhja lõhedesse ega satu üldse enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi)
kõige magedam , jahedam ja vesi liigub kõige vähem . läänemere keskosa ei jäätu SOOD Eestis on soid pindalalt 22% ( seda on palju ) ,sest sademeid on rohkem kui ära aurab ja pinnamood on tasane , maksimaalne vanus on 10 000 a Madalsood (57% soodest) Taimede juured saavad kätte põhjavett , turvas on hästi lagunenud ja tume , madalsoo kooslus suhteliselt liigirikas -paju -lepp -pilliroog - tarnad -varsakabi - palderjan -angervaks Siirdesoo ( 12% soodest ) Langunemata taimejäänustest tekivad mättad , millel kasvavad taimed enam põhjavett kätte ei saa . mätaste peal on seega raba tingimused ja kasvavad rabataimed ja mätaste vahel madalsoo tingimused ning kasvavad madalsoo taimed Kõrgsoo e. Raba Ümbritsevast kõrgem ala . Turvas vajub gravitatsiooni mõjul laiali ja lõhedesse tekivad laukad. Rabataimed põhjavett k'tte ei saa. Toitaineid saavad sademetest ja õhust -turbasammal -jõhvikas -tuppvillpea - murakas - mänd - vaevakask
Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris. Kuigi süsinikdioksiid neelab ja kiirgab infravalgust teistest kasvuhoonegaasidest vähem, on selle suurenemine tingitud fossiilsete kütuste üha kasvavast tarbimisest. Kui kütuste põlemine jätkub seinises tempos tõuseb atmosfääri keskmine temperatuur selle sajandi jooksul 4'C
kõige vastuvõtlikumas kohas. Transgeen võib hakata tootma kahjulikke produkte, mis on organismile toksilise ja allergeense mõjuga. Inimene on harjunud sööma looduslikku toitu. Meie organism pole aga suuteline nii kiiresti muutuma ning omastama geneetiliselt muundatud toitu. GM toit on madalama toiteväärtusega. Biogaas on anaeroobse kääritamise teel saadud gaasiline kütus. Biogaasi on võimalik saada loomuliku protsessi käigus soodest, rabadest ja prügilatest ning spetsiaalseid kääriteid kasutades sõnnikust, reoveest, rohtsest biomassist ja teistest biolagunevatest jäätmetest. Eesti toodetakse biogaasi soojus-ja/või elektrienergiaks.
Robert Rivik Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg Mis on kliimasoojenemine, selle põhjused, tagajärg ja kuidas peaks inimene käituma, et seda vähendada? Kliimasoojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Teadlased on üsnagi kindlaks teinud, et kliimasoojenemine on põhjustatud enamjaolt inimeste poolt. Viimase saja aastaga on inimkonnal olnud palju leiutisi, kuid ka nendega on Maa keskmine temperatuur kasvanud 0,74 kraadi võrra. Selle põhjuseks on kasvuhoonegaaside suurenev kogus atmosfääris. Kasvuhoonegaasid tekivad inimeste jaoks eluvajalike tegemiste tagajärjel. Peamised nendest on erinevate kütuste põletamine ja põldude või soiste alade valesti kasutamine. Inimesed püüavad saada maksimaalset kasumit viljakasvatamisega, milleks on vaja põldude sügavkündi ja soode liigkuivendamist. Just sellega eraldub...
Kõrvemaa Kõrvemaa · Kõrveks või Kõrvenurgaks kutsutakse metsarikast ala Põhja Eestis Harju-, Viru- ja Järvamaa rajal · Rohkesti Kõrve nimelisi kohanimesid Reljeef ja loodus · Pikk edelasuunaline ulatus ordoviitsiumist siluri karbonaatkivimiteni. · Paene saarlava kirdes ja soodest ümbritsev paetasandi · Paks pinnakate · Kogupindala 3130 ruutkilomeetrit · Karstialad · Suured rabad, mõhnad ja oosid · Ürgmets Vetevõrk · Nimi Kõrvemaa veidi eksitav · Üle 100 erineva, nii metsiku kui hooldatud järve ja kaks suur veehoidlat · Soodla jõgi- kalastuskoht · Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse
A Harku järv 1. mandrijäätekkeline B Kaali järv 2. rannajärv C Pühajärv 3. meteoriidijärv 7. Kuidas tekivad sood? (2) 2 p. 8. Selgita mõisted: 1. mineraalvesi 2. arteesiavesi 2 p. 9. Millist sootüüpi kirjeldab järgmine tekst? 1 p. Enamik toitaineid saab pinna-või põhjaveest. Üle poolte Eesti soodest on selles arengufaasis. 10. Mille eest on vaja põhjavett kaitsta? (2 ) 2 p. Eesti siseveed. II 1. Kirjuta loetelust välja Peipsi vesikonna jõed: 2 p. Emajõgi, Kasari, Põltsamaa, Võhandu, Pirita, Keila, Ahja 2. Millest toituvad Eesti jõed? Eesti pikim jõgi on..... 2 p. 3. Joonista peajõgi, millel on üks parempoolne lisajõgi. Märgi peajõe
L-Eesti ja Pärnu madalikud, Hiiumaa, Soomaa põhjaosa. Aeglaselt soojenevad külmad mullad ja kultuuristamisel vajavad kuivendamist. pH G01 alla 5,6. Soomullad: (M,R,S) raba-, siirdesoo, madalsoo-, lammimadalsoo-, rannikusoomullad Jagatakse väga õhukesteks(30-50cm), õhukesteks(50-100) ja sügavateks(üle 100cm) T kihi paksuse järgi. Täpsema jaotus turva lagunemisastme järgi. M: üle 30cm T2 või T3. Toituvad põhjaveest või üleujutustes. 7,8% har. maast. 55% soodest. Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad nii liigirikkad kui vaesed. Tekivad maismaa soostumisel või veekogude kinnikasvamisel. S: 9% Eesti soodest. Aladel, kus põhjaveest toitumine on asendumas atmosfäärse toitumisega. Tekivad madalsoode rabastumisel. Metsadest padumetsas. 0,1% haritaval maal. Ülesharimiseks sobivad rohusood. R: Atmosfäärse toitumisega. Tekivad siirdesoo edasisel rabastumisel. Osa rabasid järvede kinnikasvamisel. 0,1% haritava maana
· Abiootilised tegurid · Kohastumused · Laia ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Kitsa ökoloogilise amplituudiga liik siirdesoos · Toiduvõrgustik · Toiduahel · Näited biootilistest teguritest · Toiduahela astmed · Ökoloogiline püramiid · Populatsiooni näide · Inimmõju · Kasutatud allikad Lühiiseloomustus · Tegemist on makroökosüsteemiga. · Võrreldes teiste ökosüsteemidega on siirdesoo kõige liigivaesem. · Rabadest ja soodest kõige liigirikkam. · Dominantliikideks on mänd, sookail, jõhvikas, ämblik. Pilt 1: jõhvikas Pilt 2: sookail Abiootilised tegurid · tuul · valgus · temperatuur · sademed · veereziim Kohastumused · Mänd on kohastunud niiskusega, võivad olla madalamad. · Liigniiskes keskkonnas hakkab tekkima turbasammal, kuna taimed ei lagune täielikult. · Ka rohurinne (nt: jõhvikad, pohlad) vajab niisket keskkonda. Pilt 3: turbasammal
kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. Atmosfäär Probleem teki siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju Kuumus kasvuhoonegaase, mis põhjustab Maa temperatuuri tõusu. "Kasvuhoonegaasid" · Süsihappegaas eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel · Metaan eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiid eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest · Freoonid eralduvad aerosoolidest, külmikutest jne Globaalsed tagajärjed · Kliima soojenemine, kõrbealade laienemine · Liustike sulamine, veetaseme tõus, maismaa üleujutused · Loodusvööndite nihkumised · Haigustekitajatele soodsam keskkond · Ilmastikuanomaaliate sagenemine · Organismide ökoamplituudid kahanevad Mida tuleks teha?
suur tagasilöök USA-le, siis tegelikult oli kahju märksa suurem. Keskkond ja majandus olid olid samuti saanud suure löögi osaliseks. Torm põhjustas olulisel määral ranna erosiooni ning mõnes kohas olid rannaalad täiseti hävitatud. Need piirkonnad, mida enam polnud, olid olnud elukohaks mereimetajatele, partidele, kilpkonnadele, pelikanidele ja teistele loomadele. Lisaks sellele oli ligi 20% kohalikest soodest tänu tormile täielikult vee all. Loodusele tekitas orkaan palju kahju. Kokkuvõtteks võib öelda, et orkaan Katrina oli vaid üks laastavatest orkaanidest, mis on me Maad laastanud. Tänaseks oleme kuulnud juba ka Ikest ja Gustavist. Nagu väidavad teadlased, oleme meie, inimesed, ise oma hävitava eluviisiga nende orkaanide ja muude looduskatastroofide sagenemise põhjuseks. Võib ju loota, et olukord läheb paremaks, kuid see on vägagi kaheldav. 19.september 2008
maale. Soost valguva vee ja niiske kliima tõttu levisid niiskuslembesed taimed sooservast iga aastaga ikka kaugemale, põhjustades ka seal turba tekkimist ning seega soo pindala pidevat suurenemist. Niisiis, soo säilitab oma arenguloo turbas. Soode areng sõltub aga soo geneesist. Soode veereziim Sood on suured vee akumulaatorid. Turbalasundis on vett 89 - 94 %. Seejuures ka kuivendusega ei saa soode veesisaldust oluliselt vähendada. Vee vähenemine soodest sõltub peamiselt aurumisest. Vee liikumine turbas sõltub turba lagunemisastmest. Vee liikumine on aeglasem suure lagunemisastmega turbas. Veetase turbapinnases oleneb reljeefist, kliimast ja kuivenduskraavide olemasolust. Veetase pole soos horisontaalne, see jälgib reljeefi. Kliima mõjul veetase soos mõnevõrra kõigub, aurumine soost sõltub veetasemest. Kui veetase ulatub praktiliselt soo pinnani, siis toimub vee aurumine nagu vabalt veekogult. Keskmisena on
inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi Vett kandev kiht vesi liigub selles kihis vabalt Vettpidav kiht laseb vett halvasti läbi ja takistab sellel imbumist sügavamale maa sisse. Põhjavee kasutus: 1) joogivesi 2) tööstus 3) põllumajandus 4)mineraalvesi joogiks oma tervendavate omadustega . Põhjavee reostus: 1) maavarade kaevandamine 2) põllumajandusreostus 3) transportreostus 4) olmereostus Sood ..
On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid Põhjavee tase on viimaste aastate jooksul oluliselt kahanenud, kuna veekasutamise hulk ületab veevarude taastumise hulga. Seda on põhjustanud näiteks inimeste hoolimatu veetarvitamine, Eestis tarvitatakse peaaegu 1 miljon m3 põhjavett ööpäevas. Lisaks kasutatakse seda põllumajanduses, tööstustes ning
võetaks. Bingley tuli tagasi Netherfieldi, et Janega abielluda ja Darcy temaga kaasa. Seekord Lizzy ei lükanud enam tema ettepanekut tagasi ja nad abiellusid samuti. Gardinerid Mr.Gardiner (Mrs.Benneti vend, käis Londonis Lydial järel, väga tsiviliseeritud ja tore) Mrs.Gardiner (abikaasale väga sarnane, seiklushimuline, kuid tark ja viisakas) Suhtlesid palju Bennetitega, käisid reisil koos Elizabethiga ja aitasid Benneteid hädas. Meeldisid ka kõrgemast soodest isikutele, olles alamklassi kohta väga targad ja osavad suhtlejad. Wickham Elas väikese poisina Darcyde juures, olles praktiliselt mr.Darcy (surnud, Darcy isa) teine poeg. Küll aga oli tegu väga salakavala ja laisa mehega, kes üritas naisi enda lõksu meelitada ja nendega ära joostes abielluda, et kaasavara endale saada ning ära elatuda ilma tööd tegemata. Teenis küll sõjaväes, kuid võlgade pärast tahtis minema kolida ja pidi töö maha jätma. Tegi mr
viikingiaeg tootmisele; arenes ka oskus rajada efektiivseid erinevad aardeleiud (ehete või tööriistade ning relvade välja kujunenud erinevad väikekülad; põllunduses linnuseid leiud) põldudelt, asulakohtadelt, kalmetest, soodest oli kasutusel ribapõllud (viljakuse põhjal jaotamine)
oma jumalate puitkujusid ning ohverdasid neile head äriõnne paludes lambaid ja veiseid. Skandinaavias ei toodud ohvreid mitte ainult jumalatele, vaid ka vaimudele, keda arvati elavat koobastes, kaljudes ja koskedes. Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini (võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid- järvedest, soodest ja mujaltki on välja toodud suurtes kogustes rituaalsete vigastustega relvi. Esmärgiks näis olevat, sõltumata ohvrianni iseloomust, saada millegi väärtusliku annetamise eest jumala soosingu osaliseks. Ohvritoomise viisidest Peaaegu kõikjal, kus on juttu inimohvrist, on läbivaks teemaks valu ja piin ning on öeldud, et ohvrid tapeti julma piinamisega. Piinarikas surm ja valu on läbivad teemad mitte ainult Põhja-Euroopas, vaid enam-vähem kõikjal maailmas, kus on inimohvrit toodud
Eriti mõistatuslikuks muudab asja see, et metaani hulga ootamatu suurenemine on edastatav enam- vähem kõigis seirepunktides. Ootuspärane oleks, et tõus on suurem tööstuslikul põhjapoolkeral, sest lisametaani jaotumisele ühtlaselt üle terve atmosfääri peaks kuluma palju aega. Põhjapoolkeral suurenenud metaanikoguse ühe võimaliku põhjusena on välja toodud erakordselt soe mullune aasta Siberis, mis pani bakterid vohama ja soodest rohkem metaani tootma. See ei seleta aga kuidagi metaanikoguse rohkenemist ka lõunapoolkeral. Sestap teeb olukord keskkonnakaitsjaile ja teadlastele tõsiselt muret. Ka kunagised merre ladestunud metaanivarud hakkavad jõudsalt pinnale pulbitsema, kui Siberis püsivalt soojemaks läheb ja igikeltsa pindala veelgi väheneb. Esimesed tõendid merepõhja igikeltsast pärit metaani vabanemisest on juba hangitud. Avastati, et igikeltsas on väikesed augud. Tehti kindlaks, et nii
Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7 Lk 1 ...
tsükli miinimumaeg kogu holotseeni aegseist külmim. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Kasvuhoonegaasid põhjustavad kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on soojuskiirgust neelavad gaasid. Süsihappegaas on põhiline kasvuhoonegaas, mis on iseenesest kõige tavalisem põlemisprotsessi kaasprodukt. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Dilämmastikoksiidi moodustumine toimub lämmastikurikkas keskkonnas anaeroobsetes tingimustes. F-gaasid eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisega. Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule, sest ilma kasvuhooneefektita oleks maakera keskmine temperatuur umbes 30 kraadi madalam. Seega
toitumine. 2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 9.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
praegugi Naistesoo nime kannab. Rändrahnu pikkus on 6,1; laius 5,8; kõrgus 3,8; ümbermõõt 17,9 m. VILSANDI RAHVUSPARK - 14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. ODALÄTSI ALLIKAD - Kihelkonna - Pidula maantee 9. kilomeetril jäävad teest vasakule Odalätsi allikad. Allikate vesi, mis tuleb ümbruskonna soodest ja tõenäoliselt ka Karujärvest, jookseb mööda maa - aluseid karstipragusid mere suunas. Odalätsi küla juures pääseb vesi paljude avade kaudu maapinnale, moodustades veidi kaugemal nn. Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on
· nt laanemetsa ja seal olevaid kasvukohatüüpe x.3. · ühte kindlat kasvukohatüüpi - madalsoo · Külmaseen/haavataelik · üraskitest · Juurepess · - x.1. · kobras · Parasiidid · Mõõtmise teema???? · üks soodest · Soodest madalsoo/siirdesoo/rabamuld kust x.4. oma vee saavad jne · - · soovikumetsad · siirdesoo (ss) kasvukohatüüp · juurepessu nakatumise viisid x.2. juurepessu 3 erinevat vormi
Ø Puhta vee säilitusalad vähenevad. Ø Hävib suur osa orgaanilist ainet, mis on aastatepikkuse protsesskäigus talletunud Ø Taime- ja loomaliikide elupaik hävineb Ø Hävineb pikaajaline majandustulu kogu inimkonnale: marjad- seened, turvas Ø Soode pindala väheneb Ø Soo kuivab kokku Madalsood Eesti looduses Ø Truu, Kurm, Veber, 1964(mullastiku alusel) järgi: andmetel oli Eestis 515. 000 ha madalsoid, mis moodustasid kogu Eesti soodest 57%. Ø Laasimer, 1965(taimkatte alusel) järgi: madalsoid 36 %. Ø Ajakirja "Eesti loodus" artikli "Kui palju on Eestis soid" andmetel on järele jäänud 25. 000 ha madalsoid, liigirikkaid madalsoid on üle 5. 000 ha ja liigivaeseid u. 17. 000 ha. Madalsoode kaitse Ø Madalsoo on kaitset vajav ja kaitse all olev kooslus, kuna märgalad on koduks paljudele liikidele. Ø Turbas seotud süsinik moodustab umbes veerandi mullas olevast süsinikust
Happelised oksiidid ühinevad veeauruga. Esikohal on väävel- ja lämmastikoksiidid. Taimede kasvu pidurdumine tuleneb sellest, et neile vajalikud keemilised elemendid uhutakse maapinna alumistesse kihtidesse. Happevihmade otseseks tulemuseks on metsade ulatuslik hävimine-okaspuude hukkumine eriti 7)Kasvuhooneefekt-Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääri koostises esinevad kasvuhoonegaasid( metaan, CO2, N2O). Metaani eraldub soodest, riisikasvandustest. CO2 eraldub mootorikütuse põlemisel. Freoonid tulevad külmutusseadmetest.Freoon suurendab ka osooniauke. 8) Eesti põhiliseim keskkonna probleem on seotud põlevkiviga. Seda jätkub vaid 40 aastaks. Lisaks see tekitab palju kasutuskõlbmatut maad, tuhamäed, õhusaaste. 9) Liikide hävimine- Hävimisohus on eelkõige madala arvukuse ja väikese areaaliga liigid. Peamiseks ohuteguriks on inimtegevus. Inimesed elavad seal kus on soe, paljud taimeliigid
toituvad pinnasevetest. Siis oleneb lõppude lõpuks nendegi kaitstus pinnasevee kaitstusest. Pumpamine tähendab veetasemete alanemist. Kui möödunud sajandi alguses tõusis Tallinnas Koplis puurkaevust vesi paar meetrit üle maapinna, siis nüüdseks on see mitukümmend meetrit allpool. Kardetakse merevee sissetungi põhjavette. Seda on juhtunud mitmel pool saartel ja läänerannikul. Intensiivne maaparandus ja soode kuivendamine on samuti alandanud veepinda ja seda soodest üpris kaugel. Magistraalkraave on lõhatud paesse, sellega on avatud survelist põhjavett, mis omakorda on esile kutsunud kaevude kuivenemist suurtel aladel. Soodest tuleb rääkida eraldi. Teatavasti on neid kolme tüüpi: · Madalsood, mis toituvad põhiliselt põhjavetest. Põhiliselt sellepärast, et juurde tuleb ka sademete vett · Siirdesood, mis on üleminekualaks · Kõrgsood ehk rabad, mis toituvad ainult sademete vetest.
osadel nendest järvedest pole välismaailmaga ühendust olnud vähemalt paar miljonit aastat ning seal muide vedelas vees elavad organismid on just need, mis teadlasi huvitavad. 6. Põhjavesi. JUTUSTA 10 lausega. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Põhjavesi asub maakoores kivimite ja setete pooride lõhedes. Põhjavesi on vaba vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu suunas. Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Põhjavesi saab täiendust: soodest, jõgedest, järvedest. Põhjavett kasutatakse joogiks, tööstustes, põllumajanduses. Tööstused, prügi, transpordireostus reostavad põhjavett. Põhjavesi sisaladab ka mineraale. Nt Värskas saab mineraalvett. Põhjavett saab kaevude kaudu kätte. 7. Pinnavesi. JUTUSTA 10 lausega. Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud jne
· Tekib nähtamatu gaaside kiht Kasvuhoonegaasid: · Veeaur · Metaan · Süsinikdioksiid · Lämmastikoksiid · Osoon · Freoonid NEED KÕIK ON LOODUSLIKUD GAASID!! Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 · Tekib enamjaolt põlemisel (82%) · Metsade mahavõtmisel, eriti troopilistel aladel kus võetakse kuhjaga vihmametsi maha (11%) · Lubja tootmisel (2%) Metaan värvusetu, lõhnatu, õhust kergem · Eraldub soodest (28%) · Prügilatest (10%) · Koduloomade väljaheidetest (29%) · Toodavad bakterid ja mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist Lämmastikoksiid Nox · Sisepõlemismootorid, autoheitgaasid · Reaktiivlennukite düüsid (35%) · Lämmastikväetise lagunemine mullas (21%) Freoonid hõrendab osoonikihti · Aerosoolid · Külmikud, külmutusseadmed · Õhukonditsioneerid · Tulekustutusseadmed
majanduse arenguga. Tsaari-Venemaal, kus metsa ja põllumajanduslikuks kasutamiseks kõlblikku maad oli palju, hakati soode vastu sihipärast huvi tundma hiljem kui Lääne-Euroopas. Huvi soode uurimise vastu tekkis praktilisest vajadusest. Soode kasutuselevõtmisel olid Tsaari-Venemaal teerajajateks Eesti- ja Liivimaal tegutsenud edumeelsed mõisnikud. Esimesed andmed nende tegevusest pärinevad 17-18. sajandist (Valk, 1995). Esimese, kuigi üsna pealiskaudse kirjelduse Eesti soodest koostas Põltsamaa kirikuõpetaja A.W. Hupel (1774). Selles märgitakse, et ligi pool Liivi- ja Eestimaa territooriumist on soostunud. 19. sajandil koostatakse mitmete autorite poolt kaarte ja atlasi, mis annavad ettekujutuse soode levikust Liivi- ja Eestimaal. 19. sajandil kujunes Tartu loodusteaduslike, sealhulgas ka sooteaduslike tööde kirjastamise tähtsaks keskuseks Baltimaades, kuna siin paiknes mitmeid õppe- ja teadusasutusi
CO2 vabaneb fossiilsete kütuste (kivisüsi, nafta, põlevkivi, maagaas ja turvas) põletamisel. Süsinikdioksiid on põhiline kasvuhoonegaas, mille arvele langes 1996. aastal 64% kasvuhoonegaaside heitkogusest Eestis. Atmosfääris leiduv CO2 takistab Maalt peegelduvat pikalainelist kiirgust lahkuda maailmaruumi ja see põhjustab õhu soojenemist. Metaan Värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena. Suur osa metaani eraldub aga ka märgaladest, soodest ja rabadest. Metaani soojustneelav ja Maale tagasipeegeldav toime on tugevam kui süsihappegaasil. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mille osa kasvuhooneefekti tekitamisel globaalsel kliimamuutuse tasandil hinnatakse 20%-le. Metaani kogus atmosfääris on tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes suurenenud 145%. Metaani põhilised allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi tootmine ja jaotamine
See, kuidas Tammsaare teoses tegelased tõde ja õigust otsisid seisnes selles, et nad hakkasid ennast kaitsma kiusliku naabri eest, Tammsaare teoses tõde ja õigus kajastub elu tegelik pale, see seisned selles, et kõik elus pole nii lihtne kui see tegelikult võib näida. Nimelt romaan "Tõde ja õigus" algab sellega, et teose tegevuspaika Vargamäele saabud selle äsja ostnud uus omanik Andres Paas koos oma abikaasa Krõõdaga. Seal Vargamäe talus nad loodavad koos edukalt uut elu alustada. Kõik näib Vargamäel alguses sujuvat, kuid peagi tutvub Vargamäe andres oma üleaedsega Oru Pearuga, kes aga osutub üheks kiuslikuks naabriks ja hakkab tasapisi oma naabrile erinevat sorti häda kaela tooma, näiteks kui Andres kohtus esimest korda Oru Pearut kutsus pearu teda ja tema naist kõrtsi, olenevalt Andrese ja Krõõda suurest vastuolust kõrtsi minna. Seepeale algasid Andresel tülid naabriga. Tõe ja õiguse otsing romaanis kajastub selles, et Andreses hakka...
Kasvuhooneefekt - Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, pikalaineline soojuskiirguse väljumine on takistatud, neeldub õhus ja atmosfäär soojeneb, Põhjustavad kasvuhoonegaasid, mis lasevad päikese valguse maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuse: CO2 (süsihappegaas) - fossiilsete (maagaas, põlevkivi) kütuste põlemisel, vulkaanide pursked ja raie CH4 (metaan) - eraldub soodest, rabadest, loomakasvatusest, prügilatest NO2 - autoheitgaasid, põlluharimine Freoonid - eralduvad aerosoolidest ja külmikute kasutamisel 11. Miks tekib tuul, millest sõltub tuule tugevus? Tuul tekib õhu horisontaalse liikumise tagajärjel, õhurõhu erinevused. Tuule tugevus sõltub gradientjõust, tekkinud õhurõhkude erinevusest, suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale. Mida suurem õhurõhu gradient on, seda tugevam tuul. 12
taimede kasvuks on soodsam liikuva põhjaveega toitumine. 2. Üleujutusveest. Esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe. 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1. madalsoomuld (M)- põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud rohttaimedega või lodumetsaga, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2. siirdesoomuld (S)- põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9%. 3. rabamuld (R)- ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36%. 1.8 Rohusoometsad- kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel
merepind). Nimetatud nähtust nimetatakse kasvuhooneefektiks. Süsihappegaasiga sarnaste omadustega on ka teisi gaase, mida kokku nimetatakse karvuhoonegaasideks. Need gaasid põhjustavadki kasvuhooneefekti. Nende gaaside tõttu õhus tõuseb Maa temperatuur. Kasuvhoone gaasideks on: · Süsihappegaa(CO2) eraldub kütuste põlemisel, metsade mahavõtmisel, vulkaanipursetel. · Metaan(CH4) eraldub soodest, rabadest, loomakasvatustest, prügilatest · Lämmastikoksiidid(NOx) eraldub auto heitgaasidest, põlluharimisest(väetised) · Freoonid eraldub aerosoolidest, külmikutest jne. ~6~ Kui kliima soojenemine jätkub võib maakera vaadata varsti, kui hiiglaslikku taime, mis kasvab kasvuhoones. KOKKUVÕTE
Suurimetajatest on võimalik sattuda põdra, metskitse või metssea tegevusjälgedele. Üsna palju elab siin rebaseid ja kährikuid, samuti metsnugiseid ja oravaid. Samas võib viimaste roheliste koridoride hoonestamine sulgeda suuremate imetajate pääsu kaitsealale või sealt sisemaa poole. 2. Laukesoo maastikukaitseala Laukesoo maastikukaitseala asub Harjumaal Kõue vallas, hõlmates Aela, Nõmmeri, Paunaste, Kadja, Pala ja Saarnakõrve küla. Laukesoo on üks soodest, mis võeti kaitse alla 1981. aastal sookaitsealade moodustamise käigus. Kaitseala põhieesmärgiks on suure, puhta vee varudega rabamassiivi kaitse. Laukesoost saab alguse ka Pirita jõgi. Kaitsealal asuvad suured sookurgede pesitsus- ja sügisesel läbirändel kogunemisalad. Kaitseala pindala on 2542 ha. Seda ala vääristavad puutumatu rabamassiiv oma imepäraste rabaelementide ja puhta vee varuga. Siin on suured sookurgede pesitsus- ja kogunemisalad ning tegutsemispiirkond kaljukotkale.
kasutavad õietolmu haudme toitmiseks, vaha tootmiseks ning organismi tugevdamiseks. Töömesilaste tagajalgade väliskülgedel on tugevate karvadega ääristatud süvend, mida nimetatakse suirakorvikeseks. Suirakorvikesse paigutavad mesilased kokku pressitud õietolmuterad, mis tarusse kantakse. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine taimede pungadelt. Korjeid teevad mesilased põldudelt, parkidest, haljasaladelt, metsadest, soodest, karjamaadelt ning igaltpoolt, kus kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Taimi, millelt mesilased teevad korjeid jagatakse omakorda rühmadesse. Õietolmutaimed, mis ei erita nektarit või eritavad seda väga vähesel määral, siis neilt korjavad mesilased vaid õietolmu. Õietolmutaimede hulka kuuluvad sarapuu, lepp, paisleht, kuldvits, haab, pappel, kask, läätspuu, võilill, paisleht ja paljud teised taimed. Kuid on olemas veel taimi, kust meislased saavad
köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks võib olla allikalubi, savi või liiv alumisi mineraalseid kihte märgitakse G-ga. Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust, lehtsammaldest. Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine
Risti vallas Kuijõe ja Piirsalu külas, Oru vallas Seljaküla külas ja Nõva vallas Nõmmemaa, Vaisi, Hindaste ja Variku külas. Geograafilised koordinaadid on 59° 07 32 N, 23° 51 50 E. Läänemaa Suursoo maastikukaitseala moodustati 1981. aastal sookaitsealana. 1998. aastal moodustatud maastikukaitseala pindala on 9056 ha, millest Läänemaale jääb 5000 ha, Harjumaale 4056 ha. Pilt #2; http://register.keskkonnainfo.ee See on üks suurimatest ( 7. koht) Eesti soodest üldse. Maastikukaitseala. Kaitseala eesmärk on Läänemaa Suursoo soostiku ja sealsete kaitsealuste looma- ja taimeliikide kaitse. Ligi 17 730 ha suurusest Läänemaa Suursoost moodustab kaitseala inimtegevusest suhteliselt puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eesti ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba ( Eesti
alla 10 ha tööstuslasundiga sood. Soode tööstuslasundi kogupindala on 23368 ha ja turbavaru 90,5 miljonit tonni, s.h. alusturvast 11,2 milj.t. Aktiivsed varud moodustavad 59,0 milj. t, sellest 8,1 milj.t alusturvast. Soode maastikulise liigestuse järgi jäävad nad peamiselt kolme piirkonda: Kirde-Eesti lavamaa, Pandivere kõrgustiku keskosa ja Pandivere kõrgustiku nõlv. [8] Kirde-Eesti lavamaa, maakonda jääb sellel alal tähtsamatest soodest Varudi (toiterežiimist lähtudes väljunud põhjavee mõjusfäärist ning jõudnud raba arengufaasi), Laukasoo, Kunda soo. [8] Pandivere kõrgustiku keskosa on tugevalt karstunud piirkond, kus puudub vooluvete võrk ja soid on vähe. Suurim soo sellel alal on Savalduma samanimelise karstiala läheduses. Ülejäänud on grupiti Neeruti ooside ja Loobu jõe piirkonnas. Pandivere kõrgustiku nõlval olevad rohked allikad on põhjustanud ulatuslike madalsoode kujunemist
Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine Infiltratsiooni mõjutab Saju kestus – esimestel päevadel suureneb kuid siis hakkab langema Saju intensiivsus – intensiivse saju korral väike Kivimite poorsus – mida poorsemad, seda suurem
Otepää kõrgustiku järvede hulgas on ülekaalus rohekas- kollase ja kollakasrohelise veega järved. Hüdrobioloogiliselt kuulub enamik kõrgustiku järvi kultuuristatud maastikule omaste toitaineterikaste (eutroofsete) järvede hulka. Ligilähedaste arvutuste järgi on jõgede ja ojade kogupikkus kõrgustikul 350 km. 1 km2 kohta tuleb siin umbkaudu 300 m pikkune oja- või jõelõik. Kõrgustiku suuremad jõed (Väike- Emajõgi, Elva jõgi, Ahja jõgi, Pühajõgi) algavad järvedest ja soodest väikeste ojadena, mis looklevad küngastevahelistes nõgudes või on kraaviks õgvendatud.3 Kõrgustikult laskumisel, kus jõed osalt on endale uuristanud pinnakattesse sügavad sälkorud, osalt aga kasutavad aluspõhjasse lõikunud ürgorge, on nende lang suur. Jõgesid paisutavad siin arvukad veskitammid ja neil on kujunenud paisjärved. Mullastik Peamiselt vahelduvast pinnakattest ja reljeefist tingitult on Otepää kõrgustiku mullastik kirev nii levikult kui erimiliselt koosseisult
2. Üleujutusveest. Üleujutustest toitumine esineb tavaliselt veekogude üleujutusaladel. Seda tüüpi metsamaid on väga vähe 3. Sademetest. Sademetest toituvaid soid nimetatakse rabadeks. Tehakse vahet lageda ja metsaga raba vahel. Taimkatte ja veega toitumise järgi eraldatakse 3 soomulla alltüüpi: 1) madalsoomuld (M) - põhjaveest või üleujutusveest toituvad, kaetud kas rohttaimede või lodumetsadega, samblarindes lehtsamblad. Asuvad nõgusates pinnavormides. Soodest 55% 2) siirdesoomuld (S) - põhjaveest või üleujutusveest toitumine asendub sademeteveest toitumisega. Puurindesse tekib mänd, areneb puhmarinne, lehtsammalde kõrvale tekivad turbasamblad. Soodest 9% 3) rabamuld (R) - ainult sademetest toituvad. Asuvad ümbritsevast territooriumist kõrgemal. Samblarindes turbasamblad, puudest kääbuskased, männid. Soodest 36% 1.8 Rohusoometsad Kasvavad valdavalt õhukestel kuni keskmistel madalsoo muldadel (madalsoo mulla all mõeldakse hästi
paha aimamata ja saada mürgistuse. Samuti pannakse maarja-sõnajala lehti vahel ka padja sisse kilpnäärme suurenenud aktiivsuse korral. Harilik soosõnajalg (Thelypteris palustris) Harilik soosõnajalg on soosõnajalaliste sugukonda kuuluv sõnajalgtaim. Varem on soosõnajalga käsitletud sugukonnas sõnajalalised (Dryopteridaceae), kandes siis liiginime Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane,
äravoolu jaotumine). Suuremad jõed on Fly ja Sepik. Fly on 1,050 km pikk. Jõgi saab alguse Tähe mäestikust (Star Mountains) ja suubub Papua lahte (Gulf of Papua). Lisajõgedeks on Stricklandi jõgi ja Ok Tedi jõgi. Sepik on 1,126 km pikk ja ühtlasi ka kõige pikem jõgi Uus-Guineal. Jõgi omab suurt valgala, kus toimub ka suuri üleujutusi, eriti kui vihmaperiood venib pikaks. Chambri järv koosneb soodest ning kanalitest ja toitub Sepiku üleujutus vetest. (Wikipedia andmepaas). 9. Kirjelda ala geoloogiat. Missugusel ja kui vanal laamal valitud ala asub, missuguses tektoonilises piirkonnas see asub. Uus-Guinea asub India-Austraalia laamal. Rannik on madal, kohati lausa soine, sisemaal kerkivad mäed, mida katavad enamjaolt liigirikkad (pea viiendik maailma liikidest on seal esindatud) vihmametsad. (Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 72). Väga vulkaaniline saar,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
