noorem vend Seslav, kes Polotsovis valitses. Izjaslav põgenes Poola kui kuulis, et Seslav ka vabanes. Rahvas pani Seslavi uueks vürstiks aga Izjaslav sai Poola kuningalt abivägesid ja nüüd oli Seslav sunnitud põgenema. Izjaslav lasi hukata Seslavi vabastajad. Novgorodi piiskop taketakse orjade (holoppide) poolt Kiievis. Volhv (isik, kes on muinasusu preester/nõid). Ka tsuudi volhove nimetatakse kroonikais. Paljud venelased uskusid ja käisid tsuudi volhovi juures. Targa ravitseja. Volhov pole vene keelne sõna, kohalikelt soome-ugrilastelt laenatud. Velho nodid( tark soome keeles. Järgmise piiskopi vastu astub Volhov ja palju rahvast tema poolel. 1069-70 kõikpolnud korralikud kristlased, rahvas hoidis muinasusu esindaja poole. Ka usuvabaduse küsimus võis olla, et uus piiskop ei tahtnud vanu usukombeid lubada. Aga piiskopil õnnestub lasta volhov mõrvata ning asjad rahunevad maha. Suustali maal oli soome-ugri rahvaid enamus, seal oli siir nälg 1070. Rahvas läks
levitamise tõhustamiseks töötasid välja kaks tähesitkku. Bütsantsi kirik saavutas edu slaavlaste seas, Tänu sellele tihenesid ka muud suhted Bütsantsi ja slaavi hõimude vahel. kahest tähestikust glagoolitsast ja kirillitsast jäi ellu lihtsam tähestik kirillitsa, mis on tänase slaavi tähestiku aluseks. 7. Vana-Vene riigi teke. Idaslaavlaste asundused tekkisid algul põhiliselt suurte jõgede äärde, sest Neeva Volhov, Dnepr ja vahel ka Volga olid oluliseld veeteed araabia ja bütsantsi kaupmeestele. Seda mööda hakkaisd liikuma ka viikingid varjaagid. (Ajaloos tuntud varjaakide tee kreeklaste juurde.) 8. 862. aastal kutsuti idaslaavlaste juhiks varjaagid. "Meie maa on suur ja külluslik, aga korda temas pole. Tulge meid valitsema ja saatke meile vürst." Nii jõudiski Rjurik oma kaaskonnaga 862. aastal Novgorodi ja haaras seal võimu. 882
--- 101 Lahed Liivi, Pärnu, Narva, Lohusalu, Ihasalu, Odessa, Kalamõti, Botnia e Põhjalaht, Soome, Gdanski. Jõed Narva, Suur Emajõgi, Ahja, Pedja, Elva, Amme, Laeva, Võhandu, Pärnu, Kasari, Navesti, Põltsamaa, Halliste, Vigala, Piusa, Jägala, Keila, Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Nasva, Pirita, Soodla, Valgejõgi, Jõelähtme, Kuivajõgi, Thames, Dnepr, Doonau, Dnestr, Neeva, WisJa, Oder, Nemunas, Daugava, Kemijoki, Göta, Rein, Volga, Kama, Oka, Vetluga, Uural, Volhov, Sjass, Vuoksi, Prõpjats. Järved Peipsi, Pihkva, Võrtsjärv, Vagula, Lämmijärv, Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Udsu, Tsolgo, Mustjärv, Uhtjärv, Keema Suurjärv, Koorküla Valgjärv, Pindi Kärnjärv, Ülemiste, Mullutu- Suurlaht, Narva veehoidla, Karujärv, Laadoga, Äänisjärv (Onega), Vanem, Saimaa järvistu, Vättern, Beloje, Mälaren. Saared Saaremaa, Hiiumaa, Osmussaar, Vilsandi, Vaika, Piirissaar, Suurbritannia, Orkney, Shetland,