8

doc

Balti ristisõda ja keskaeg 1200-1557

Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta)  1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...

Ajalugu → Ajalugu

18 allalaadimist

6

pptx

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Koostajad: Elen ja Triinu  Elulugu Sündis 4.juunil 1971 Tallinnas Õppis Tartu Ülikoolis ,,Eesti Ekspress" ja ,,Liivimaa Kroonika" Saated ,,OP" ja ,,Jüri Üdi klubi" Eesti Kirjanike Liidu esimees (2007) Valgetähe IV klassi teenetemärk  Looming Omapärane luulestiil Tundelüürika 1990.aastatel ,,täiskasvanulikkus"  Tuntumad teosed 1989 ,,Kolmring" 1991 ,,Vari ja viisnurk "2011 ,,Krümitor 0671" http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#.UpYVG8RdXKt TÄNAME!:) 

Muu → Ainetöö

3 allalaadimist

8

doc

Uinak- hea sooritusele?

Sissejuhatus Uni on inimestele eluliselt vajalik füsioloogiline nähtus. Magades toimub inimese organismis hulk bioloogilisi ja füsioloogilisi protsesse, mistõttu on magamine vältimatu tegevus elus püsimiseks. Teooriaid kui palju, millal ja kuidas magada on mitmeid. Iga inimese magamise harjumus on aga unikaalne, sest inimeste organismid on erinevad ning toimivad neile omasel viisil. Une uurimine on võlunud paljusid tervisespetsialiste ja uneuurijaid. Iga järgnev uurimus on alguses nagu uus tõde, mida me peaksime oma magamisharjumuste juures teada võtma. Lühikesed uinakud on üks uurimisvaldkondadest, mida uuritakse ning millele nii pooldajaid kui ka vastuseisjaid leidub. Selleski referaadis on kirjeldatud üht mitmetest, uinakut ja selle mõjusid uurivat katset. Üritan leida vastust, kas tõesti on lühiajalisel uinakul selliseid positiivseid mõjusid, et see üks meie päevaplaani lahutumatu osa peaks olema. Mis on uinak? Enam kui 85% imet...

Psühholoogia → Psühholoogia

43 allalaadimist

2

doc

Liivi Sõda

- 1501 ­ 1503 toimus sõjategevus Liivi ordu ja Venemaa vahel. - 1503 ­ vaherahu sõlmimine, mida tuli pikendada iga 3 aasta järel kuni 1554, mil hakati nõudma Tartu maksu. Liivimaa ordumeistriks oli Wolter von Plettenberg ( kokku 41 aastat), suri 1535. - 1554 ­ Liivimaa saadikud Moskvas rahu pikendamas, sooviti 30 aastaks, pikendati 15 aastaks. Venamaa nõudis aga ka Tartu maksu ära maksmist 3 aasta pärast. - 1557 ­ Liivimaa saadikud jälle Moskvas, maksu kaasas pole. Ivan IV ütleb: tuleme ja võtame ise. 3.Liivi sõja ajend: Tartu maks . 4. Liivi sõja personaalia: Ivan IV ­ Vene tsaar (1533 ­ 1584 ) Gustav I Vasa ( 1523 ­ 1560 ) - Rootsi kuningas Erik XIV ( 1560 ­ 1568 ) - Rootsi kuningas Johan III ( 1568 ­ 1592 ) - Rootsi kuningas Pontus De la Gardie ­ Rootsi väepealik Sigismund II August ( 1544 ­ 1572 ) - Rzeczpospolita ( Poola ­ Leedu ) kuningas

Ajalugu → Ajalugu

8 allalaadimist

4

docx

Vana-Liivimaa ja Liivi sõda

teenistuse eest maad jagada. Liivimaa oli, aga nõrk naaber kellelt oli lihtne talupoegade hõivatud maid vallutada. Väljapääs Läänemerele Liivimaa nõrkus: 1556-1557 toimunud Koadjuutorivaenus näitas kõikidele Liivimaa naabritele, et nende kõige suurem sõjaline jõud ei suuda kordineeritult tegutseda, mille tõttu sõlmiti Poola-Leeduga vaherahu juba ennem sõjalise tegevuse algust. Posvoli leping: 1557. aastal sõlmivad Poola-Leedu ja Liivi ordu Koadjuutorivaenus lõpetava rahu, millega luuakse liit Venemaa vastu. See on aga vastuolus 1554. aastal sõlmitud Liivi-Vene vaherahuleppega, mille kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Usk: Liivimaad takistab luterlik hereesia ning seetõttu on nad loobunud õigest usust. Järelikult on nende karistamine vältimatu. Liivisõjas osalesid: Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond,

Ajalugu → Ajalugu

8 allalaadimist

8

pptx

Karl Martin Sinijärv

Karl Martin Sinijärv Helina Romatsov IIIHU Elulugu 4.juuni 1971 Tallinna 2. keskkool, Tartu Ülikool "Eesti Ekspress" ja "Liivimaa Kroonika" Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan k...

Kirjandus → Kirjandus

5 allalaadimist

4

doc

Liivi sõda

suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 1554­1557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga

Ajalugu → Ajalugu

65 allalaadimist

20

pptx

Hawaii

Hawaii Mis koht see üldse on? Hawaii saarestik Hawaii Maui O’ahu Kauai Niihau Molokai Lanai Kahoolawe Hawaii saar Pindala 10 400 ruutkilomeetrit Inimesi 185 100 Kasvatatakse kohvi Noorim kuid suurim saarestikus Tekkis 5 kilpvulkaani liitumisel Kilauea on tegevusel Vihmamets Wao Kele ‘O Puna Maui 1883 ruutkilomeetrit 144 444 elanikku Kõrgeim tipp Haleakala vulkaan (3055 m) Tegeletakse põllumajanduse ja turismiga O’ahu 1557 ruutkilomeetrit Hawaii saarestiku pealinn Honolulu 976 372 elanikku Laevastikubaas Pearl Harbor Kailua, Waipahu, Pearl City, Kane’ohe James Cook suri seal 2 nädala pärast eurooplased HMS Resolutionist. Turistimagnet Võeti üles seiklussari „Teadmata kadunud“ Laterna festival Igal aastal 25. mai Floating Lantern Festival Osaleb 40 000 inimest Festivali point on austada ja armastada inimesi, kes on elanud enne meid. O’ahu lõunakaldal Küsimused. Mis on Hawaii saarestiku pealinn? ...

Geograafia → Geograafia

4 allalaadimist

14

docx

Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu

- feodaalsete väikeriikide killustatus; - sõjaline nõrkus võrreldes naabritega; - väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda; - vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:  1556-1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola,  1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu. Vana-Liivimaa sisemine nõrkus meeltas naaberriike sekkuma piirkonna siseasjadesse ja laiendama oma valduseid Vana-Liivimaa arvelt. 1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust Vana-Liivimaa ümber olid 16. sajandiks tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud (tugeva keskvõimuga) riigid, kes olid valmis alustama võitlust ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul: 1) Moskva suurvürstiriik (Venemaa)

Ajalugu → Ajalugu

11 allalaadimist

6

odp

W. Shakespeare eluloo kokkuvõte

William Shakespeare 1564-1616 W.SHAKESPEARE ON renessansi suurvaim Tuntud näitekirjanik Kuulus luuletaja Kõigi aegade kuulamaid kirjanikke üldse  Üldiselt William Shakespeare sündis 1564. aastal Kesk- Inglismaal, jõuka kindaltegija pojana Williami isa John Shakespeare abiellus 1557. aastal Mary Ardeniga Mary Arden tõi ilmale 8 last, neist 3 tütart surid noorena William Shakespeare oli oma pere kaheksast lapsest vanim William Shakespeare õppis Strattfordi Grammatika koolis Kogu kooli peale oli üks õpetaja Kooli võeti 7. eluaastast alates, õpetus kestis 14. eluaastani  Shakespeare pereloomine 27. novembril 1582. aastal abiellus 18-aastane William 26- aastase Anne Hathawayga Neil sündisid tütar Susanna ja

Kirjandus → Kirjandus

15 allalaadimist

11

doc

Liivisõda

Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 1554­1557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene- vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema

Ajalugu → Ajalugu

122 allalaadimist

7

docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma

Kolmas osapool ­ Vana-Liivimaa riigid, Liivi ordu- ja piiskopiriigid, kes soovivad säilitada olemasolevat olukorda. Sõja ajend: 1554 ­ läbi on saamas viimane vaherahu (aastast 1503, lõpeb 1557). Vana-Liivimaa võimud taotlevad vaherahu pikendamist 30 aastaks. Ivan IV peab võimalikuks pikendada vaherahu 15  aastaks tingimusel, et makstaks ära ebamäärane ,,Tartu maks", milleks koguda 3 aasta jooksul (aastaks 1557, vaherahu lõpuks) igalt Tartu piiskopkonna elanikult aasta kohta 1 Riia mark. 1557 ­ lõpeb vaherahu, Liivimaa delegatsioon läheb Moskvasse ilma rahata, lootes pikendada maksutähtaega, millega Moskva ei nõustu. Saaremaa soovib minna Rootsi kaitse alla, kuid soov ei teostu. Sõja algus ja käik: 22. 01. 1558 ­ Vene väed tatari khaani sahh Ali (Sig-Alei) juhtimisel tungivad Tartu piiskopkonda rüüstama, lahkuvad

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

1

doc

Plaatina

Plaatina(Pt) Plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. 1557.aastal nimetas Julius Caesar Scaliger plaatina hõbedakeseks ehk kassihõbedaks. Hispaanlasest maailmarändur kirjeldas põhjalikult inimestele oma Lõuna- Ameerika reisil kogetud kullapesemist, kus eraldati plaatina ja kuld. Esimene teaduslik artikkel plaatinast ilmus 1750. aastal Inglise filosoofajakirjas. Euroopasse jõudis plaatina 18.sajandil. Suuremad plaatina leiukohad asusid Venemaal ning Lõuna- Ameerikas. Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena

Keemia → Keemia

19 allalaadimist

4

docx

LIIVI SÕDA (1558-1583)

12.KÜSIMUS LIIVI SÕDA (1558-1583) Sõja eeldused: Usk-Liivimaad takistab luterlik hereesia ning nad on loobunud õigest usust, karistamine on vältimatu. Tartu maks-Liivimaa ei maksnud maksu, eeldati et nendega sõdimine on seetõttu õigustatud. Posvoli leping (1557)-Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. Liivi-Vene vaherahuleping (1554)-Lepingu kohaselt ei tohi Liivimaa Venemaa vastastes liitudes osaleda. Sõja põhjused: *Rootsi soovis laiendada oma ülemvõimu ida suunas *Võimu tahtis laiendada ka Poola-Leedu *Venemaa tahtis laiendada oma alasid Läänemere idakaldani. *Liivimaa hakkas blokeerima Lääne-Euroopa spetsialistide suundumist Venemaale. *Sõja ajendiks oli nn ’’Tartu maksu’’ maksmata jätmine. Sõja käik: *(22.jaanuar 1558) tungisid Vene väed tatari khaani šigAlei juhtimisel Tartu piiskopkonda. Järjest läksid tähtsad keskused Venemaale. (Esimesena Norra, siis Tartu ja lõpuks olid väed ...

Ajalugu → Ajalugu

10 allalaadimist

22

pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas

Keemia → Keemia

5 allalaadimist

2

doc

Eesti ala valitsejad 13.-18. sajand

Põhjendades seda sellega, et tegu on põlise Vene maaga, mis peab hakkama Venemaale maksma. Peagi laienes maksunõue kogu Liivimaale. Aastatel 1556-1557 pidas ordu järjekordse sõja Riia peapiiskopi ning viimasega liidus olnud Poolaga. Võitlused lõppesid Posvoli rahuga, mille Liivi ordu sõlmis Poola-Leeduga Venemaa-vastase liidu. See aga pidi hakkama 5 aasta pärast alles kehtima, kuna siis lõppes Poola-Venemaa vaherahu. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja tsaar oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. 22.jaanuaril tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. Kuid sõjakäik kujunes pigem rüüste-, luure-ja hirmutamisretkeks

Ajalugu → Ajalugu

33 allalaadimist

3

docx

Loode ja kirdeväila Otsingud

Frobisheri väinaks(nüüd Frobisheri laht).Seal avastati saar, kuhu kapten maabus koos kuue madrusega.Frobisher tõusis mäetippu ja nägi läänes, arvatava väina lõpus kaht neeme ning nende vahel laiuvat veevälja.Sealtpoolttulevate tugevate hoovuste järgi otsustades nägi Frobisher enda ees merd mille kaudu võis jõuda Hiinasse ja Indiasse.Frobisher kohtus ka eskimodega. Kes avastas kirdeväila? Esimene hollandlaste laev jõudis PõhjaDvinaa suud messe 1557. aastal ­ neli aastat pärast inglasi. Alates 1584. aastast üritasid hollandlased liikuda ka ida poole 1611. aastal pani Madal maade Generaalstaadid välja suure auhinna esi m esele Kirdeväila läbijale, kuid ei 17., 18., e ga ka 19. sajandil (kuni 1878 ja 1879. aastani) suudetud e es m ärki täita. Enamasti ei jõudnud ei hollandlased e ga teised m ereriigid kauge male Jugorski Sari väinast, kus nende tee peatas jäine Kara m eri. 159497 a sõitis Wille m Barents (u.

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

44

pptx

Sammaltaimed

SAMMALTAIMED (Bryophyta) Sammaltaimede ehitus, elutsükkel ja mitmekesisus Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel.  1. Sissejuhatus • Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis ~530. • Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS.  2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus  3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperi...

Bioloogia → Bioloogia

6 allalaadimist

2

rtf

Barokk ajastu muusikas

See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...

Muusika → Muusikaajastud

2 allalaadimist

9

rtf

Mairde keel

Referaat Sissejuhatus Marid ehk marilased (endanimetus ) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.Levinum ja varasem (ametlik) nimetus on tseremiss.Rahvusena pole marid konsolideerunud, nad elavad kolme rahvusrühmana: mäe-, niidu-, ja idamarid. Usk Suurem osa maridest on õigeusklikud, kuid paljud on säilitanud põlise usu.Väike osa marisid on muslimid. Keel Marid räägivad mari keelt.Mari keel kuulub soome-ugri keelkonna volga rühma (sinna kuuluvad veel ersa ja moksa keel).Mari keelt peab emakeeleks 464 000 inimest, ehk 77% elanikkonnast. Teiste soome-ugri rahvastega võrreldes on marid oma emakeele kõige paremini alal hoidnud.Mäe-,ja niidumaridel on olemas oma kirjakeel, niidumari kirjakeelt kasutavad ka idamarid. Koostas: Richard Vesselov 9a klass. Elukoht Mari Vabariik (23 000 km², pealinn Joskar-Ola) paikneb Volga keskjooksul Vjatka ja Vetluga jõgikonnas...

Kirjandus → Kirjandus

5 allalaadimist

2

docx

Kärde mõisnikud

Viimase tütar andis maad oma abikaasale, Riia kodanik Jacob Friedrichsile, kellele need 1638. aastal ametlikult kuuluvaks kinnitati. 1639. aastal müüs Friedrichs Kärde koos Ripukaga Tartu kodanikule, kohtunik Samuel Akkerbaumile, kes need tühjalt ja kasutamata seisvad valdused veel samal aastal Laiuse kaptenile, Erich Johannsohn Zwillingule 1200 taalri eest üle andis. Kui Kärde Paddoweri (Paduvere) ja Tirmasti (Tirma) mõisate koosseisu kuulus, müüs omanik Johann Derten 1557. aastal mõisad 250 marga eest oma vennale Nicolausile. Viimase tütar Gertrude andis need omakorda oma abikaasale, kelle nimi oli Vegesack. Gertrud Holstfer, Daniel Vegesacki lesk, kes 1637. aastal oli abiellunud oma teise abikaasa Wolmar Urkülliga, müüs samal aastal (oma esimesest abielust sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule.

Ajalugu → Ajalugu

13 allalaadimist

10

pdf

Keskajast uusajani kontrolltöö

Ajaloo​ ​kontrolltöö Keskajast​ ​uusajani 1​.​ ​Iseloomusta​ ​rahvusvahelisi​ ​suhteid​ ​Läänemere​ ​piirkonnas​ ​16.​ ​sajandil.​​ ​3p  16.​ ​sajandiks​ ​oli​ ​Euroopa​ ​muutunud,​ ​keisri-​ ​ja​ ​paavstivõimu​ ​suur​ ​vastasseis​ ​hakkas​ ​leebuma  ning​ ​pisiriikide​ ​ajastu​ ​hakkas​ ​otsa​ ​lõppema.​ ​Algas​ ​ühte​ ​kohta​ ​koondatud​ ​võimuga​ ​ehk  tsentraliseeritud​ ​rahvusriikide​ ​ajastu.​ ​Samas​ ​lõdvenes​ ​Vana-Liivimaa​ ​niigi​ ​lõtv​ ​kokkukuuluvus  veelgi​ ​ning​ ​ordu​ ​ja​ ​piiskoppide​ ​vaenutsemine​ ​ei​ ​lõppenud.​ ​Valitsevad​ ​ja​ ​põlisrahvad​ ​ ​ei​ ​olnud  kokku​ ​sulanud​ ​ning​ ​peagi​ ​kadus​ ​ka​ ​usuline​ ​ühtsus.    2.​​ ​Mis​ ​tingis​ ​15.​ ​sajandi​ ​alguses​ ​Saksa​ ​ordu​ ​nõrgenemise?​​ ​2p   Saksa​ ​ordu​ ​languse​ ​alguseks​ ​loetakse​ ​1410.​ ​aastal​ ​Poola-Leedu​ ​ühisväele​ ​kaotatud Tannenbergi​ ​(...

Ajalugu → Ajalugu

3 allalaadimist

2

docx

Liivi sõda

Liivisõda 16 saj oli vana ­liivimaa nii nõrk ,et vene,taani ja poola-leedu hakkasid plaanima vana-liivimaa vallutamist.vana-liivimaast sai sõdade tallermaa.peamine oht oli venemaa kes oli huvitatud sadamastest ja kaubalinnadest.vana-liivimaa oli ühinenud venemaa vastase relva liiduga,see tõttu oli ka venemaal õigus olla vihane.sõjaohtu suurendas ivan 4 julm(1533- 1584.)sõja ettekäändeks kasutati nn ,,tartu maksu".nõuti vaherahu sellega nõustuti vaid tingimusel et hakkatakse maksma iga meeshinge eest ühe hõberaha aastas.rahu pikendamiseks nõustuti tingimustega.1556-1557-pidas vana- liivimaa viimase kodusõda ordu ja riia peapiiskopi vahel,sellesse sekkus Poola- Leedu,kes nõudis et ordu endaga venemaa vastase liidu sõlmilks.Algas suursõda,mis oleks peaaegu eesti rahvale saatuslikuks saanud. Liivi sõda 1558-1583 Algas 1558 talvel sig.alei juhtimisel vene vägede luure ja rüüsteretkega eestisse.kevadel piirasid venelased sisse Tartu ja Narva....

Ajalugu → Ajalugu

58 allalaadimist

2

doc

Liivisõda

kauplemise keeld vene ja teiste maade kaupmeeste vahel) · Vana ­ Liivimaa oli Läänemere piirkonna nõrgim lüli Sõja ajendiks sai nn Tartu maksu küsimus. Venelased nõudsid, et Tartu Piiskopkond tasuks ühe marga aastas iga elaniku pealt (tagasiulatuvalt 50 aasta eest). Kuigi summa oli suur, nõustusid Liivmaa esindajad maksmisega, püüdes sel moel sõda edasi lükata. Kuna lepingule kirjutati alla, võis vene tsaar Ivan IV Julma (Groznõi) 1557.a õigusega raha nõuda. Vana-Liivimaa valitsejad üritasid pikendust paluda ja raha ei maksnud. Kuna vene sõjavägi ei olnud sel ajal seotud võitlustega teistes riigi piirkondades, otsustas Ivan IV Tartu Piiskopkonna vastu sõda alustada. 1558.a jaanuaris rüüstasid Vene väed tatari khaani Sahh Ali juhtimisel Tartu piiskopkonda. Retk oli pigem hirmutava iseloomuga ning tõsiselt keegi venelastele vastu ei hakanud. Vaatamata

Ajalugu → Ajalugu

30 allalaadimist

3

docx

LIIVI SÕDA

LIIVI SÕDA 1.Kes on pildil ja millega ajalukku läinud? 4P Ivan IV ehk Ivan Julm- Balthazar Russow ­ Ta läks ajalukku Ta läks ajalukku kui üks kõige verisemaid Liivimaa kroonika kirjutamisega. Venemaa valitsejaid enne 20. Sajandit. 2.Täida lüngad. 12P 15. sajandi lõpul oli Vana-Liivimaa formaalselt Saksa-Rooma keisri võimu all, sisuliselt kuulus võim Liivi ordule, osaliselt piiskoppidele, mõisnike-läänimeeste rüütelkondadele ja teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis...

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

2

docx

Liivi sõda arutlus

loetakse 1558-1583. aastaid. Liivimaa suutis hoida suhteid Moskva tsaaririigiga stabiilsena 16. sajandi keskpaigani, peale mida sai konflikt sai alguse Ivan Julma sissetungiga Liivimaale 1558. aasta jaanuaris. Algas nõrgenenud Vana-Liivimaa ning selle tugevnenud naaberriikide vaheline sõdimine võimu üle. Venemaad, Liivi sõja algatajat, peeti vähearenenud riigiks. Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel pikendati vaherahu, eelkõige tingimusel, et Vana-Liivimaa Tartu maksu ära tasub. Kui 1557. aastal oli tasumise tähtaeg käes, vajalikku summat polnud. Loomulikult kasutas Ivan Julm võimalust, kuid kõigepealt ainult hirmutamisretkega, mille käigus endiselt raha nõuti. Linnad hakkasid nõutud summat kokku panema liiga hilja ning Ivan Julm andis käsu Vana-Liivimaa vallutamiseks.1558. aastal tungisid Vene väed Narva, mis paari nädala jooksul alistati. Sama aasta suvel õnnestus Vene vägedel ka Tartu piiskopkond vallutada 1559. aastal valiti

Ajalugu → Ajalugu

8 allalaadimist

2

odt

Liivi sõda

Liivi sõda(1558-1583) LIIVI SÕJA PUHKEMISE PÕHJUSED: Üks põhjustest oli Venemaa (Moskva suurvürstiriigi) välispoliitika ­ soov allutada Läänemere idarannik ja saavutada vaba väljapääs Läänemerele. Aga üheks peamiseks põhjuseks võib tuua Vana-Liivimaa sisemise nõrkuse. See tähendab väikeriikide killustatust ning ka seda, et oldi sõjaliselt naabritest nõrgemad. Mööda ei saa vaadata ka faktist, et vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud. Näiteks aastatel 1556-1557 toimunud kodusõja Liivi Ordu ja Riia peapiiskopi vahel. Peale sisemise nõrkuse soodustas sõja teket ka tõsiasi, et Vana-Liivimaa ümber olid kujunenud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid. Sõja puhkemise ajendiks või nn. ettekäändeks oli Tartu maks. Enamasti on oletatud, et tegu võis olla naturaalmaksuga Pihkva järve kalakohtade või Setumaa mesipuude eest. Mingisugused maksunõuded esinesid ka 16. sajandil sõlmitud Vene-Li...

Ajalugu → Ajalugu

39 allalaadimist

2

docx

Liivi sõda

AJALUGU Liivi sõda SÕJA ALGUSE PÕHJUSED: · 16. sajandil tugevnes võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Poola, Leedu, Taani ja Rootsi vahel · 16. sajandil keelati venelaste otsene kauplemine välismaalastega ja tehti takistusi nii isikute kui kaupade venemaale pääsule · Liivimaa oli Läänemere äärsete riikide seas ainuke killustunud ja nõrk riik. 1554 ­ Vaja oli pikendada vaherahu venelastega, ning venelased seadsid tingimusteks: 1) täielik kauplemisvabadus 2) maksta vene tsaarile (Ivan Julm) Tartu maksu ­ 1 hõbe mark aastas iga kodaniku kohta. (lubati ära maksta 3 aasta jooksul) 1557 ­ jäeti Ivan Julmale maks maksmata ning see jäi Liivi sõja ajendiks. 1558 ­ kevadel algas otsene rünnak Liivimaa vallutamiseks; esimesena alistati Narva (pandi põlema) ning järgmisena Tartu 1559 ­ sõlmiti vaherahu pooleks aastaks. Liivimaa alustas välisabi otsimist, poolalt saadi ­ uueks ordumeistriks sai Gotthard ...

Ajalugu → Ajalugu

33 allalaadimist

2

docx

Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine

Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 1622­1645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 1629­1634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690. aastal sai Tartust jälle ülikoolilinn. Ülikooli viimine Tartust Pärnusse oli tingitud Rootsi-vastasest koalitsioonist...

Ajalugu → Ajalugu

26 allalaadimist

2

odt

Kordamisküsimused teemal "Sõdade ajajärk"

Ajaloo kordamisküsimused 1. Millal oli Eesti ajaloos ,,Sõdade ajajärk"? Sõdade ajajärk oli 16. sajandil. 2. Milliseid sõdu sellel perioodil peeti? Liivi sõda (1558-1583) Venemaa sõdis Riia peapiiskopi ja Poolaga (1556-1557) Narva piiramine ja pommitamine Vene vägede poolt (1558 kevad) Tartu piiramine ja pommitamine (1558 juuli) Eesti talupoegade ülestõus (1560 ­ 1561) 3. Nimeta 16. sajandi suurriigid Läänemere ääres. Venemaa, Poola ­ Leedu, Taani ja Rootsi. 4. Mis oli Tartu maks? Tartu maks oli Venemaa poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut Vene tsaarile. Maksma pidi aastas iga elaniku pealt 1 marga. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud võrstid saksa feodaale sinna asuda vaid juhul, kui need maksavad korralikult makse. 5. Miks oli Liivi sõja põhjuseks ja ajendiks? · Venemaa (Moskva s...

Ajalugu → Ajalugu

19 allalaadimist

2

doc

Liivi sõda

Liivi sõda 1558 ­ 1583 Liivi sõja puhkemise ajend ja põhjused. 16 sajandi keskpaigaks oli Vana-Liivimaa aeg ümber saanud. Esiteks oli siinne poliitiline korraldus ­ keskvõimu puudumine ­ ajast maha jäänud, teiseks olid naabrid tugevaks saanud. Jõudu oli kogumas Rootsi, mis oli vabanenud Taani võimu alt, tõusuteel oli ka Poola. Kuid kõige rohkem ihkas Liivimaad Venemaa, mille troonil istus võimukas valitseja Ivan IV ehk Ivan Julm. Sel laieneval ja agressiivsel riigil oli vaja laiendada kaubavahetust Lääne ­ Euroopaga. Liivlased keelasid venelastel otse kauplemise siin viibivate välismaa kaupmeestega, ühtlasi oli keelatud vedada Venemaale sõjavarustust ja selleks vaja minevaid metalle. Kuid, et kuulutada sõda terve maa vastu, selleks oli ka 16. sajandil vaja enam ­ vähem viisakat ettekäänet ja kaubandustülidest jäi üksi väheks. Ettekääne leiti laestvõetud Tartu maksu...

Ajalugu → Ajalugu

27 allalaadimist

3

docx

William Shakespeare'i päritolu, elu ja tegevus

Shakespeare sündis 1564. aasta 26. aprillil Inglismaa väikeses linnas nimega Stratford.16.saj. keskel oli Stratfordis 2000 elanikku, linn paiknes elava kaubatee ääres, seal olid hästi arenenud mitmesugused käsitööharud. Dramaturgi vanaisa Richard elas Stratfordi lähedal. Oli talumees ning suri 1560.-60. aastal talvel. Varanduse pärijaks oli ametlikult maakonnast lahkunud John Shakespeare. Esimesed teated tema asumisest Stratfordi pärinevad 1552. Aastast. 1557. Aastal abiellus John Mary Ardeniga. Samal aastal tõusis ta silmapaistvate linnakodanike hulka. 1568 sai temast tänapäevases mõttes linnapea. Teadmata põhjustel sattus võlgadesse ega tahtnud isegi enam kirikusse ilmuda. Arvatavasti vaesustus ta täiesti. Peres oli kokku 8 last, kellest kolm surid juba lapsepõlves. William Shakespeare oli pere kolmas laps. Shakespeare õppis Stratfordi grammatikakoolis. Põhirõhk oli ladina keelele. Tolleaegse

Kirjandus → Kirjandus

9 allalaadimist

4

doc

Muistne vabadusvõitlus ja keskaeg

Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks ­ KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt ­ Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid?

Ajalugu → Ajalugu

46 allalaadimist

17

pptx

Plaatina

Elektronide/Prootonite arv: 78 o Neutronite arv: 117 o Kristallide struktuur: Kuupjas o Tihedus: 21.45 g/cm3 o Värvus: Hõbedane Avastamine o Ehe plaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat e.m.a. o Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelse plata (= hõbe) järgi hõbedakeseks e. kassihõbedaks. Põhjalikult kirjeldas hispaanlasest maailmarändur don Antonio de Ulloa oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kullapesemist, mille käigus eraldati kuld ja plaatina. o 1750. a ilmus Inglise filosoofiakirjas William Watsoni ja William Brownriggi kirjutis "Poolmetallist nimega plaatina del Pinto".

Keemia → Keemia

7 allalaadimist

8

doc

Rootsi aeg Eestis

Rootsi aeg Eestis (1629 – 1710) “vana hea Rootsi aeg” – ainukesed vallutajad kellesse kohalik rahvas suhtus hästi. Tegelikkus oli siiski teine, kuna põhiline võim oli sakslaste käes • Eesti ala saab just 17.saj. Euroopa kultuuri osaks. Hea Rootsi aeg kajastub kiires rahvaarvukasvus: 1629 – 100000 in, 1695 – 400000 inimest. Rahvaarv kasvab nii kõrgele iibele kui suurele sisserändele Soomest, Venemaalt; Hollandist.. • Sisepoliitikas sakslaste võim jääb Eestis kohalikul tasandil püsima Saksa rüütelkonnad (13.saj. ristisõdijate järeltulijad) asutasid Eestisse Balti hertsogiriigi (Balti maariik -autonoomia õigustega ehk piiratud iseseisvusega) Hertsogiriik jagunes: Eestimaa-, Liivimaa-, ja Saaremaa rüütelkonnaks. 1671.a. kuulutati eestlased seaduslikult pärisorjadeks. (vastandus kaks poliitikat Eestis: Rootsi keskvalitsuse -Eesti talupoegi soosiv ja Baltisaksa aadlikpoliitika -talupoegadele suuremat orjust pooldav. Kuningas Karl X (1654-1660...

Ajalugu → Eesti ajalugu

16 allalaadimist

2

docx

Liivi sõda 1558

Vana-Liivimaa saadikud kirjutasid alla sellele leppele, aga kui nad jõudsid tagasi Vanale- Liivimaale, siis seal ei võetud seda lepingut tõsiselt. Põhimõtteliselt ei tehtud midagi selleks, et raha kokku saada, mindi hoopis kodusõtta. Ühelpool oli ordu ja teisel pool peapiiskop. Ordu sõlmis ka veel liidulepingu Poolaga. See andis Venemaale aluse Vana-Liivimaa süüdistusteks, sest Vana-Liivimaa ei tohtind sõlmida liitu. Kui saabus 1557, kui tuli maks viia, olid saadikud Moskvas, aga raha polnud. Taheti lepingu piekndust, aga seda ei juhtund. 1558 ründasid Vene väed Vana-Liivimaad. 58 a jooksul terve rida Ida-Eesti linnused vallutati või pärast piiramist alistusid. Järelikult Tartu piiskopkond lõpetas eksisteerimise. Venemaa kontrollis ka nt Virumaa alasid. Siinsete väikeriikide valitsejad tundsid ohtu ja hakkasid ostima liitlaseid. Ordu otsis kontakti Poola,Leeduga. Ordu andis end Poola kaitse alla. Saare-

Ajalugu → Ameerika ühiskond ja kultuur

8 allalaadimist

9

docx

Plaatinametallid

Maakoores leidumise poolest on plaatinametallid kullast haruldasemad. Nende levimus väheneb reas RuPtPdRhOsIr. Raili Silluste Page 3 Plaatina Avastamine Eheplaatina on inimkonnale tuntud juba ammu. Muinas-Egiptuse XII dünastia ajast pärit kulesemetes oli plaatina sisaldus kõrge. Vana-Roomas loeti plaatinat aga plii erimiks. 1557. a. nimetas Julius Caesar Scalinger plaatina hispaania keelse hõbeda nimetuse plata järgi hõbedakeseks- plaatinaks. Maailmarändur don Antonio de Ulloakirjeldas oma Lõuna-Ameerika reisil kogetud kull pesemist ja kulla eraldamist plaatinast. Plaatina oli sel ajal kullast odavam. Kuna plaatina tihedus on lähedane kulla tihedusele, siis oli võimalik kulda võltsida sellesse plaatina sulatamisega. Seepärast tuli kuninga dekreeni kohaselt kogu eraldatud plaatina uputada jõgedesse.

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid

35 allalaadimist

2

odt

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel

Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest. Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Sig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu. Sama aasta sügisel

Ajalugu → Ajalugu

7 allalaadimist

4

odt

Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel

Vana-Liivimaa oli killustatud viieks nõrgalt seotud väikeriigiks. Liivimaa soodne geograafiline asend Lääne- ja Ida Euroopa vahel ning mitmed suured tugevad riigid ümerringi, kes tahtsid siinset territooriumi endale. Eelkõige ihus Venemaa hammast Läänemere kaubateede valitsemisele.Üha rohkem hakkas huvi Liivimaa vastu kasvama nii Moskva suurvürstiriigil, Poola-Leedul kui ka Taani-Rootsil, need riigid tugevnesid ning huvitusid vägagi kaubandustulude endale haaramisest.   Pärast 1557. aasta lõpul toimunud nurjunud rahuläbirääkimisi Vene tsaari Ivan IV ja Vana- Liivimaa saadikute vahel tungisid Vene väed endise Kaasani khaani Šig-Alei juhtimisel järgneva aasta jaanuaris Liivimaale. Maad rüüstati kuni veebruarini, seejärel sõlmiti vaherahu ja liivimaa- lased püüdsid tsaariga uuesti rahuläbirääkimistesse astuda, kuid aprillis alustas tsaar taas Liivimaa- vastaseid rünnakuid ja vallutas mais Narva, juunis Vastseliina ja juulis Tartu. Sama aasta sügisel

Ajalugu → Ajalugu

17 allalaadimist

12

docx

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP

RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...

Muusika → Muusika ajalugu

10 allalaadimist

4

doc

Liivi sõda

Liivi sõda. Läänemere väinades valitses Taani.Rootsi,kellele kuulus ka soome,püüdis laiendada oma mõjuvõimu veelgi ida suunas.Võimsust kogus poola riik,mis XV saj. Oli jõudnud oma piiridega taas Läänemereni.Sõjaliselt tugev oli Poolaga ühendatud Leedu.Diplomaatiline eellugu.1550-ndate algul käskis Tartu raad kontrollida linnamüüri ja seada see valmis võimaliku rünnaku vastu.Rahu siiski esialgu veel püsis.1554.aastal said ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlikud ülesande pikendada seda veel 30 aastaks. Delegatsioon oli kohustatud ka mitte järele andma senises kaubanduspoliitikas. Kuid Moskva elas veel 1552. aastal Kaasani khaaniriigi üle saavutatud võidu meeleolus ja taotles selgelt oma kaupmeestele täielikku , kauplemisvabadust. Nõuti samuti, et tasutaks ära Tartu piiskopkonna maks Vene tsaarile -üks mark aastas iga elaniku pealt. Põhjenduseks toodi, et Liivimaa on Vene võimu alune maa ning aastasadu tagasi lubanud vürstid saksa feodaale ...

Ajalugu → Ajalugu

89 allalaadimist

5

doc

Eesti haldusjaotus ja võõrvõimude vahetumine

1) Üldisemaks põhjuseks võitlus ülemvõimu pärast Läänemere piirkonnas, sealjuures püüd laiendada oma valdusi sisemiselt killustunud ja sõjaliselt nõrga, liitlasteta Vana- Liivimaa arvelt. Huvitatud olid Poola-Leedu, Venemaa, Rootsi, Taani. 2) Suhete teravnemine Vana-Liivimaa ja Venemaa vahel, kuna Venemaa välispoliitika üheks peasuunaks oli võitlus Läänemere idakalda pärast. Sõja ajend: 1554. a Vana-Liivimaa poolt võetud kohustus tasuda nn. Tartu maks Venemaale 1557. a. lõpuks, ainult sel juhul nõustus Venemaa veel pikendama 1503. a. sõlmitud vaherahu. 3. Vene ­ Liivi sõda 1553 ­ 1584 Venemaa <---> Liivi ordu Ivan IV (Julm) Tartu piiskopkond (hävitati Venemaa poolt 1558 juulis) ^ Saare ­ Lääne piiskopkond Sõjaliselt väga võimas | Riia peapiiskopkond Kuramaa piiskopkond Tingituna vene vägede edust ja 1560. a

Ajalugu → Ajalugu

18 allalaadimist

10

docx

Liivi sõda, Eesti kolme kuninga valduses, Rootsi aeg, Põhjasõda

Samas ei suutnud ordu ega piiskopid maad kindlustada. Peagi (1557) laienes maksunõue kogu Liivimaale. Ordu püüdis Vene ohu vastu leida kaitset, sõlmides esialgu liidu Rootsiga. Kuid 1554­1557 kestnud Rootsi-Vene sõjas jäi ordu erapooletuks ning pälvis nõnda Gustav Vasa silmis reeturi maine. Pealegi algas Liivimaal Riia peapiiskopi (kes oli Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola-Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha

Ajalugu → Ajalugu

171 allalaadimist

4

doc

Madame Tussaud " Vahakujude muuseum

1509 sündis (oletatavasti), 1536 abiellus, 1537 suri Edward VI ristimisel saadud viirusesse. On maetud Henry VIII ühte hauda Windsorisse. Jane Seymour krooniti surnuna. Poeg Edward VI 1547 ­ 1553. 1527­1529 alates elati Hampton Court Palaces. Selle kinkis Henry VIII 1517. a. kardinal Wolsey, et saada lepitust. Wolsey ei tahtnud lahutada Henry VIII ja Catherinet Aragooniast. 4. Cleve/Kleve Anne 1515 sündis, 1540 abiellus, lahutas. Formaalselt kestis abielu 6 kuud. Suri 1557. Poliitiline abielu: 1538 Hispaania ja Prantsusmaa näikse liitu moodustavat. Inglismaa tahab ka liitu ­ Kleve. Abielluda Kleve valitseja õega. 1540 ­ liitu ei tule, Hispaania ja Prantsusmaa läksid tülli. Henry VIII ka ei ole liitu tarvis. Järelikult, ka naist pole tarvis inetu. Lahutus. Anne Klevest ­ "Flaami mära". Mõlemad vastased himustasid Flaami piirkonda Belgias, et seda lüpsta. Thomas Cromwell 1485 ­ 1540. Löödi pea otsast, sest valis Henry VIII vale naise

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

22 allalaadimist

5

docx

Ürgaeg

Ürgaja kunst 30 000-2000 a. eKr Willendorfi Veenus u. 30 000-25 000 a. eKr (kõrgus 11,9 cm) Inimesi kujutati abstraktsete jumalatena. Materjalideks luu, savi, kivi. Lascaux' koobas u. 16 000-14 000 a. eKr (nim. eelajalooliseks Sixtuse kabeliks) Loomi kujutati väga tõepäraselt ja looduslähedaselt. Tehnikateks süsi, värvimullad ( segatud veega, loomarasvaga, taimemahlaga ), veri. Monistat arvatavasti jumalate ja vaimumaailmaga suhtlemiseks (jahI- ja loomaõnn ), taust ja paigutus polnud olulised. Altamira piison u. 15 000-10 000 a. eKr 15 000 a. eKr muutus kunst abstraktsemaks (käejäljed), inimene oli laudanum keha ja hinge. Koopaskulptuur Piisonid u. 15 000 a. eKr (perfektne anatoomia) Menhir-1 püstine kivi Aligment- palju püstisi kive rivis Dolmen- püstised kivid kivikatusega (seal ei elated, arvatavasti mõni püha koht, ohvrialtar) Kromlehh- menhirid ja dolmenid koos moodustades ringikujul...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

10 allalaadimist

5

docx

Rahvuslik liikumine

Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis Vana-Vändra vallas 16. mai 1819 ning 13. juuli 1890, suri afaasiasse millese ta haigestus 1880. Aastal. Ta õppis Vändra köstri- ja kihelkonna koolis mille ta lõpetas 19. aastasena. Peale kooli lõpetamist töötas nii kantori, hiljem ka köstri ja alates aastast 1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe Algkooli (vallakooli) juhataja. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees, mille sisu oli sarnane Perno Postimehega. Jannseni tegevuse tippajaks oligi rahvusliku ärkamisaja esimene pool ehk 1860. aastad ning 1870. aastate algus: 1865. aastal asutas ta Tartusse laulu- ja mänguseltsi...

Ajalugu → Ajalugu

18 allalaadimist

8

doc

Liivisõda

Liivi sõda. Koostaja: Käti Peedumäe. Juhendaja: Maie Kahju. Klass: Majutusteenindus 13. Kuressaare Ametikool 2007. 1 Sissejuhatus. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset leidnud relvakonflikte, mille üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Venemaa ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa orduriik, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond, hiljem ka Poola-Leedu, Rootsi ja Taani, hõlmates ka viimaste omavahelist sõjategevust. "Liivi sõja" termin ja ajaline piiritlemine pärineb Vene ajalookäsitlusest, jättes kaasa arvamata ka pärast 1583. aastat Vana-Liivimaa aladel hiljem enamasti ilma Venemaa osaluseta väiksemate vaheaegadega kuni 1620-ndate aastateni jätkunud sõjategevuse. Teistes allikates kattub Liivi...

Ajalugu → Ajalugu

120 allalaadimist

12

doc

Geodeesia I mapp

Analüütiline pindala määramine punkti nr. Xi Yi Yi+1-Yi-1 Xi-1-Xi+1 Xi(Yi+1-Yi-1) Yi(Xi-1-Xi+1) 1 6399587,577 653459,044 561,49 -592,02 3593298029,02 -386862130,15 2 6399624,480 653935,599 396,85 320,35 2539671776,01 209488923,08 3 6399267,226 653855,891 -85,60 744,48 -547770875,28 486782633,73 4 6398880,000 653850,000 -481,78 234,77 -3082858805,28 153503056,80 5 6399032,458 653374,110 -390,96 -707,58 -2501740133,65 -462312492,63 SUMMA 0,00 0,00 599990,83 599990,83 Pkoord=2P1/2*10000=599990,83/2*10000=30,00ha Magistraaljoone tagune pindala kujundi nr. Ja pindala arvutamise ...

Geograafia → Geodeesia

194 allalaadimist

26

pdf

KAGU-EESTI PAEKIVI

… KAGU-EESTI PAEKIVI REFERAAT Õppeaines: PAEKURSUS Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 31/41 Juhendaja: …. Esitamiskuupäev:……………. Tallinn 2015 Sisukord 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................. 3 2. PAEKIVI OMADUSED ..................................................................................................................... 4 2. KAGU-EESTI PAEKIVI .................................................................................................................... 7 3. PAEKIVI DEVONI KIHTIDES ......................................................................................................... 9 4. EESTI PAETEKE NING KASUTUS ............................................................................................... 10 5. PAEKIVI TÜ...

Geograafia → Geodeesia

25 allalaadimist

58

pdf

Eesti Uusaeg

Liivi sõja vallandanud sündmused - 1554 Vana-Liivimaa delegatsioon Moskvasse ja sooviti 1503.a rahulepingu järjekordset pikendamist - Venemaa soov muuta V-L enda sõltlaseks diplomaatiliste vahenditega ja teha Tartu piiskopkonnast oma vasall - Näiliselt nõustuti Venemaa karmide nõudmistega: 1. Vene kaupmeestele täielik kauplemisvabadus Liivimaal ja saadikutele takistamatu läbipääs läände 2. Lubati, et ei sõlmita liitu Poola-Leeduga (Koadjuutorisõja rahuleping 1557 eiras neutraliteeti) 3. Tartu piiskopkond pidi maksma suure nn Tartu maksu tagasiulatuvalt 1503.aastast (Raha ei kogutud ega makstud ­ laienes kogu Liivimaale 1557. 1557 uued läbirääkimised ei andnud tulemusi ja Ivan IV otsustas lahendada küsimuse sõjalisel viisil) Välisriikide sõjalise sekkumise põhjused - ,,Saja-aastase sõja" perioodil (1558-1661/1710) Vana-Liivimaa jagamisel osalesid Venemaa, Poola-Leedu, Rootsi ja Taani ­ 152 aastat, nendest 70 sõja-aastat ja 80 rahuaastat

Ajalugu → Eesti uusaeg

62 allalaadimist