TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledž Aidu karjäär Uurimistöö Õppejõud: Üliõpilane: Üliõpilase kood: Rühm: Kohtla-Järve 2014 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Karjääri skeem..............................................................................................
• Maakonnalinn: Jõhvi • Omavalitsuslikud linnad: Kiviõli, Kohtla-Järve, Narva, Narva-Jõesuu, Sillamäe Loodus • IDA-VIRU MAAKOND PAIKNEB MAASTIKULIKE LIIGESTUSE JÄRGI NELJAS MAASTIKURAJOONIS: SOOME LAHE RANNIKUMADALIK, VIRU LAVAMAA, ALUTAGUSE MADALIK JA PEIPSI RANNIKUMADALIK. • PINNAMOOD: ÜSNA TASANE • KOLMEST KÜLJEST ÜMBRITSEB IDA-VIRU MAAKONDA VESI: PÕHJAST SOOME LAHT, LÕUNAST PEIPSI JÄRV JA IDAST NARVA JÕGI. Vaatamisväärsused ● AIDU VEESPORDIKESKUS SA ● ALUTAGUSE SEIKLUSPARK ● AVINURME ELULAADIKESKUS ● IISAKU MUUSEUM ● JÕHVI ISSANDA RISTIMISE KIRIK ● JÕHVI MIHKLI KIRIK JA MUUSEUM ● KAUKSI RAND ● KIVIÕLI SEIKLUSKESKUS ● KIVIÕLI TUHAMÄED ● KOHTLA KAEVANDUSPARK ● KOHTLA-JÄRVE PÕLEVKIVIMUUSEUM ● KOHTLA-JÄRVE PROMENAAD ● KOHTLA-NÕMME KIVITUBA ● KUKRUSE POLAARMÕIS ● KUREMÄE KLOOSTER ● KURTNA JÄRVESTIK JA MATKARADA ● NARVA MUUSEUM JA PÕHJAÕU ● NARVA-JÕESUU RAND
Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi mõju Eestile Põlevkivi kaevandamise poolt mõjutatud ala moodustab üle 1% Eesti maismaapindalast, mis võrreldes teiste maailma riikidega on
● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala ● Helesinine laguun ● Pakub puhkevõimalust Valaste juga ● Ida-Viru maakonnas Toila vallas ● Umbes 30 meetri kõrgune ● Eesti kui Baltimaade kõrgeim ● Ei ole looduslik, saab vee Kaasikvälja kuivenduskraavist Kiviõli tuhamägi ● Seikluskeskus ● Põlevkivi poolkoks Juminda tuletorn ● Asub Juminda poolsaare põhjaosas ● Aitab laevadel orienteeruda
palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade toitainete hulk ja liikide arv kasvanud Liigniisketes tingimustes gleistumine ja turvastumine → sinika- ja siirdesoo männikud ning rabad (kesk- ja idaosa) Lääneosas gleimuldadel soostunud metsad. Ojade läheduses lodusanglepikud Peipsi põhjarannikul luitevöönd – männimetsad Liigirikas Poruni ürgmets Vaatamisväärsused ja muud huvitavat Aidu karjäär, sõudekanal Kuremäe nunnaklooster Vaivara sinimäed Kiviõli tuhamäed, seikluskeskus Purtse kindlus Aidu karjäär http:// www.soudeliit.ee/UserFiles/image/Pilte_uudistesse/Uudised_2014/201406_Aidu_kanal_copy Kiviõli tuhamägi http://www.ut.ee/BGGM/maavara/kiviqli_tuham1.jpg Kuremäe nunnaklooster http:// Kasutatud allikad http://www.estonica.org/et/Loodus/Alutaguse/ Alutaguse_madalik/ http://www.eestiloodus
Kristina Uibukant Andrei Mironovits Eduard Vilde oli eesti riigiametnik ja eesti kirjanik kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg Tema tädipoeg oli Eduard Bornhöhe. Eduard Vilde oli kaks korda abielus:Berliinis Antonie Gronau'ga, ajakirjaniku Linda Jürmanniga. Nõukogude Liidu postmark, Eduard Vilde, 1965 Eduard Vilde monument Tallinnas. Eduard Vilde Muuseum
Selle orgaanilise aine lähteallikaks olid meres massiliselt elutsenud sinivetikad. Põlevkivi kütteväärtus on vähemalt 1450 kcal/kg. Ajalugu Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. Kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Eestis nii allmaakaevandustes (Estonia ja Viru kaevandused) kui lahtustes karjäärides (Aidu ja Narva karjäärid). Pildid Pilt 1 Tükk põlevkivi Pilt 2 Kohad, kus Eestis on põlevkivi leiukohad Kasutatud kirjandus: http://www.ut.ee/BGGM/maavara/pqlevkivi.html http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/geol/pkivi.html
1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu vaalkaevandamine Varem kasutati Eestis Narva ja Aidu karjääris lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Estonia ja Viru kaevanduses Pealmaakaevandamine Plussid Miinused Odavam ja kiirem tootmine Maastiku ja elustiku muutus Saab kasutada suurema Põhjaveekihi saastumine jõudlusega masinaid Suure territooriumi hõivamine Kõrge tööviljakus Minimaalsed põlevkivikaod Ohutud ja tervislikumad töötingimused
impordib 1/3. Oluliseim energeetiline maavara on põlevkivi, mille leiukohad paiknevad KirdeEestis. Põlevkivi on eestis kaevandatud alates 1916. aastast. Järsult kasvas kaevandamine pärast Teist maailmasõda. 2003. aastal toodeti põlevkivist 82 % kodumaisest energiast. Eesti energeetika toetuvus põlevkivile on maailma suurim. Praegu töötavad Estonia ja Viru kaevandus ning Aidu ja Narva karjäär. Ettevõte: Eesti Energia Eesti Energia on ühtlase väärtusahelaga rahvusvaheline energiaettevõte. Terviklik lähenemine klientide energiavajadusele ja energiatootmisele annab klientidele kindlustunde ja loob lisaväärtust investoritele.Eesti Energia tegutseb ühtse kaubamärgi all ja juhib äritegevust kolme ärivaldkonna kaudu. Ärivaldkonnad.
toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse Ida-Virumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis.
seda esimesena kasutas. Lupja tarvitati sideainena (hiljem kui savi ja kipsi) Mesopotaamias, Egiptuses ja Hiinas juba mõni tuhat aastat enne meie ajaarvamist. Materjalid Tooraineteks on lubjakivi ja savi ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Savi kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, kohale tuuakse kallurautodega. Aidu karjäärist ja Ubja karjäärist kaevandatakse põlevkivi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja süsi laevaga Kunda sadama kaudu. Kipsi tuuakse tsemendi tardumisaja reguleerimiseks, mis tuuakse laevaga Hispaaniast. Turg Kunda Nordic Tsemendi peamised eksportturud on Venemaa, Soome ja Läti. Kaupu on vahetatud 21 riigiga, kaugeimad neist USA, Maroko, Togo ja Gaana. Peamine lähetuste piirkond on siiski Läänemere ümbrus.
„Külmale maale“ E. Vilde Autorist • Sündis 4. märtsil 1865.a, suri 1933.a • Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik • Alustas kirjutamist 1880.a • Tema tuntuimad teosed on „Külmale maale“, „Mahtra sõda“, „Pisuhänd“ ning „Tabamata ime“ • Oli kriitilise realismi algataja Eestis ning hiljem novelist Autori pseudonüümid • Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovitš Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt E. Vilde teosed • „Musta mantliga mees“ (1886) • „Kuhu päike ei paista“ (1888) • „Kõtistamise kõrred“ (1888) • "Karikas kihvti“ (1893) • „„Linda" aktsiad“ (1894) • „Külmale maale“ (1896)
1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja Matkasoo looduslikesse sihtkaitsevöönditesse teatud ajavahemikul. Kogu kaitsealal on aasta läbi keelatud jaht ning kalapüük. Mootorsõidukite ning jalgratastega tohib liikuda vaid üldkasutatavatel teedel. Oht kaitsealale Muraka raba looduslikku seisundit võib ohustada OÜ VKG Aidu Oil kavandatav põlevkivikaevandus, mille mäeeraldisega kattub kaitseala üks lahustükk ning millest vaid paari kilomeetri kaugusele jääb kaitseala põhiosa. Eestimaa Looduse Fondi arvates ei kajasta kaevanduse keskkonnamõju hindamise aruanne kõiki võimalikke keskkonnamõjusid ning nende leevendamise võimalusi. Aruandes puudub ka hinnang Ratva raba veereziimi muutuse kohta. Tänan kuulamast !
Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi(google) Põlevkivi kaevandamine Põlevkivi kaevandatakse IdaVirumaal Eesti põlevkivimaardla osas, mis ulatub Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist VäikePungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini VäikePungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). 3 Põlevkivi kaevandus(google) 1) Pealmaakaevandamine: Kohtades, kus põlevivikihind pole nii sügaval, on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest
sorteeriti käsitsi, kaevuri töönormiks oli 2 t põlevkivi päevas. Peamine kasutaja oli põlevkiviõlitööstus ja sellel tuginev põlevkivikeemiatööstus, mis töötlesid 60% põlevkivist. Õli oli tähtis väljaveokaup, andes 8% Eesti eksporditulust. Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabrikute tarbeks. Põlevkivi kõrgeim toodangutase oli 1980. aastal, kui kaevandati 31,3 miljonit tonni. Põlevkivi kaevandamise tänapäevatehnoloogia kujunes välja kuuekümnendatel aastatel, kui tööstust asusid juhtima Eestis õppinud mäeinsenerid ja -tehnikud
Esimene tööstuslikus mahus põlevkiviõli tootev tehas rajati 1924. aastal Kohtla-Järvele. Põlevkivitööstuse peamisteks toodeteks oli kütteõli, immutusõli ja madalamargiline autobensiin, kõrvalproduktina toodeti ka gaasi. Põlevkivi leidub Kirde- ja Ida-Eestis. Eristatakse Eesti ja Tapa põlevkivimaardlat, kaevandatakse aga ainult Eesti maardlas. Tapa maardla põlevkivi suhteliselt paksud kihid on halva kvaliteediga ja lasuvad sügaval. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli.
keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. AS Eesti Põlevkivi AS Eesti Põlevkivi aastane põlevkivitoodang ulatub 14 miljoni tonnini ning käive ligi kahe miljardi kroonini. Kokku töötab ettevõttes ligikaudu 3400 töötajat. Pealmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht pole sügaval vaal- ja transportkaevandamine Eestis peamiselt vaalkaevandamine Eestis Narva ja Aidu karjääris Allmaakaevandamine kui avakaevandamine kujuneb liiga kalliks või kui maakasutuse muutmine on lubamatu Varem kasutati lankkaevandamist, nüüd kamberkaevandamist Pealmaakaevandamiseks sobivad alad Puuduvad kaitsealad ja kaitsvad loodus- arhitektuuri-,kultuuri jmt. objektid Katendi paksus vähem kui 30 m Vähene asustus Väheväärtuslik mets Endised turbakaevandusalad Alad, kuhu on võimalik rajada veekogud Pealmaakaevandamise eelised
Ressursid jagunevad kolmeks: loodus- ja maavarad, kapital ja tööjõud. Üks enimkasutoov maavara Eestis on põlevkivi. Kuna 80% maailma põlevkivist on toodetud Eestis, on see üks tähtsamaid. Põlevkivi on kasutatud juba ürgajast alates, kuna see põleb ilma eelneva töötlemiseta. Põlevkivist toodetakse peamiselt elektri- ja soojusenergiat. Majanduslikult küljest oleks otstarbekas toota põlevkivist vedelkütuseid. Suurimad põlevkivimaardlad Eestis asuvad Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides ning maa-alune tootmine toimub Jõhvi lähedal. Teiseks tähtsaks loodusvaraks on kindlasti mets puitu läheb vaja paberi tegemiseks, mööblitööstuses, ehituses ja küttepuudeks. Puidutööstus on Eestis töötava tööstuse kõige kiiremini arenenud haru, toodang on kvaliteetne ning väga nõutud. Maavarade kaevandamiseks ning metsatööstusega tegelemiseks on väga oluline ka kapital töö tegemiseks on vaja osta masinaid ja ehitada
Paadrema looduskaitseala Rannametsa-Soometsa looduskaitseala Sookuninga looduskaitseala Viljandimaa Järveküla looduskaitseala Kurimetsa looduskaitseala Lehtsaare looduskaitseala Parika looduskaitseala Raudna looduskaitseala Tündre looduskaitseala 4 Tartumaa Alatskivi-Padakõrve looduskaitseala Võrumaa Timmase looduskaitseala Põlvamaa Akste looduskaitseala Maruoru looduskaitseala Piusa koobastiku looduskaitseala Veski looduskaitseala Jõgevamaa Aidu looduskaitseala Ida-Virumaa Muraka looduskaitseala Puhatu looduskaitseala Lääne-Virumaa Suigu looduskaitseala Uhtju looduskaitseala Hiiumaa Leigri looduskaitseala Pihla-Kaibaldi looduskaitseala Rattagu looduskaitseala Tahkuna looduskaitseala Saaremaa Koorunõmme looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala Laidu saare looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala Viieristi looduskaitseala Raplamaa Rumbi looduskaitseala Tillniidu looduskaitseala Vardi looduskaitseala
Põlevkivi on üks Eesti tähtsamaid maavarasid. See on tekkinud ordoviitsiumi ajastu taimedest, kus olid esindatud merevetikad, mis on põlevkivi ehk kukersiidi orgaanilise aine allikaks. Eestis leidub kõige suuremas koguses põlevkivi Kirde-Eestis, kuid on ka avastatud suur maardla Tapa lähistel. Meil toimub kukersiidi kaevandamine nii maa peal karjääride näol, kui ka maa all kaevandustes. Hetkel saadakse põlevkivi Viru ja Estonia kaevandustest ning Aidu, Narva ja Sirgala karjääridest. Sirgala karjäär on eriti tuttav Viru Üksik-jalaväe Pataljoni ajateenijatele, kuna selle pataljoni laskelaagrid toimuvad antud kaevanduse territooriumil. [] Eesti põlevkivist 80% kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks. Umbes 19% põlevkivist läheb termilisse tootmisse. Näiteks Viru Õlitööstus AS-s ja Tamme Auto OÜ-s toodetakse õli. Lisaks toimub Eesti Elektrijaamas õlitootmine õliretordis. Ainult 1% kukersiidist läheb tsemendi tootmisse
Kopenhagenis ja Eesti saadikuna Saksamaal. Suurimaks tööks pidas Vilde siiski oma kogutud teoste välja andmist. 1927. aastal ostis Vilde endale Kadriorus korteri (praegu asub seal majamuuseum). 1929. aastal valiti Vilde filosoofia audoktoriks. Vilde suri 26. detsembril 1993. aastal ja surma põhjuseks oli südametromboos. Ta oli oli esimene Eesti kultuuritegelane, kes maeti Tallinnas Metsakalmistule. *Pseudonüümid Gronau, Aidu Raidula, Tiiu Tasane, Annus Aiduraidula, Rein Rihm, Siim Sarjus, Vennaksed Praakmanid, K. Päts, Europas, Pavel Pavlovits Pulemjotov, Kepivere mõisa perisherra, Parun Haubold-Mordheim-Schimpfenburg, Siim Sõnajalg jt.
Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Katend teisaldatakse ekskavaatoriga kaevandatud alale 30-40 m laiuse ribana, sellega valmistatakse põlevkivi varud ette väljamiseks e koristustöödeks. Katendi ülemine osa, kvaternaarsetted, on lihtsalt ekskaveeritavad. Katendi alumine, tunduvalt paksem osa, mille moodustavad mergel ja lubjakivi, vajab eelnevat kobestamist lõhketöödega.
territooriumist. Rohkem metsi kasvab põhja-ja idaosa nõgusamatel aladel (Päinurme, Härjanurme, Puurmani ümbruses). Asustus Palju on peamiselt põllumajandustootmisega seotud suhteliselt suuri maa-asulaid. Suuremad on Adavere (659 el), Puurmani (659 el), Võisiku (526 el), Väike-Kamari (499 el) ning Koigi (455 el). Antud piirkonda jääb ka 2 linna: Põltsamaa (4170 el) ja Võhma (1596 el). Kaitsealad Kaitsealasid on vähe. Aidu LKA on loodud must-toonekure, metsise ja kassikaku püsielupaikade ning ürgmetsailmelise puistu kaitseks. Kaitse all on veel Luiga paeala ja Prandi allikad. Tänan kuulamast !
Suuremateks tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Üleriigilised põlevkivikaevandused aastal 2002. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva ja Kohtla-Nõmme karjäärides. Praegu olemasolevate paljandusmasinate park võimaldab tasuvalt põlevkivi kaevandada kuni 30 m sügavuselt. Allmaakaevandamine toimub põlevkivimaardla osas, mis asub Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides. Siin asuvad kaks praegust suuremat kaevandust Estonia ja Viru. Aastal 2001 toodeti 11 840 000 tonni põlevkivi ja 345 500 tonni põlevkiviõli. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia
ogapõske vähi introdutseerimine. Niinimetatud liigid kannavad jõevähile surmavat seenhaigust vähikatku. Samal ajal on Põhja Ameerikast pärinevad vähiliigid ja Euroopa kitsasõraline vähk agressiivsemad, domineerivamad ja vastupidavamad vee reostuse suhtes, mis samuti aitab kaasa jõevähi väljatõrjumisele. Jõevähi levik Jõgevamaal Praegused andmed näitavad, et jõevähk esineb 11 Jõgevamaa veekogus. Väga arvuka vähipopulatsiooniga paistab silma Aidu tehisjärv, Amme jões leidub vähki arvukalt. Viies veekogus (Raigastvere ja Saare järves, Kääpa jões, Pedja jões ja Nava ojas) leidub vähki vähemalt ühes katselõigus keskmiselt arvukalt. Haavakivi jões, Kullavere jões, Kaave jões ja Mudajões on jõevähi arvukus madal. Ebameeldiva üllatuse valmistas 2005.2006. a kontrollpüükidega Põltsamaa jõgi .Võib oletada, et Põltsamaa jõge on tabanud aastatel 20042005 vähkide katkulaadne suremine. Ajaloolised andmed :
põlvevkivisegu. Kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist:· odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega· võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus· minimaalsed põlevkivikaod· ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes.Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 m sügavuselt. Lahtimurtud kaevis rikastatakse vabrikus, kus põlevkivist eraldatakse paevahekihtidest pärinevad kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks
säilitamine. Nimeline kaitse: punane raamat- tehakse nimekirjad, must raaamt- need võõrliigid, kes on Eestis elupaiga leidnud. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning keskkonnakasutuse säilimiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.(Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu) Looduskaitseala on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. (Alam- Pedja, Aidu, Võtikvere) Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, uurimiseks, kaitsmiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks. Hoiuala moodustatakse loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see pole tagatud muul viisil. Programmid:Pandivere veekaitseala,Nitraaditundlik ala Rahvusvahelised kokkulepped: Helsingi konentsioon 1974; Ramsari konventsioon 1975 ; Washgintoni konventsioon 1975;Bioloogilise mitmekesisuse koventsioon 1992; 6
2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. [2] 1.2. Pealmaakaevandamine Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt.[3] Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. [3] Lõhketööd Lõhkamiseks puuritakse kaeveribale sadakond puurauku, mis laetakse lõhkeainega. Tehasest toodava lõhkeaine koostisosad segatakse autos, lõplikult valmib aine alles puuraugus. See muudab lõhkamise täiesti ohutuks ning võimaldab laengu moodustada ka veega täidetud puuraugus. [3] Paljandustööd Põlevkivikihi pealt eemaldatakse ekskavaatoriga 3040 meetri laiuse ribana kattekiht.
Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevivikihind lebab väiksemal sügavusel on otstarbekas kasutada karjääriviisilist kaevandamist: · odavam ja kiirem tootmise ettevalmistamine võrreldes allmaakaevandamisega · võimalus kasutada suurema jõudlusega masinaid, sellest tingitud kõrge tööviljakus · minimaalsed põlevkivikaod · ohutud ja tervislikumad töötingimused kui allmaakaevandustes. Käesoleval ajal toimub põlevkivi pealmaakaevandamine Narva ja Aidu karjääris. Olemasolev paljandusmasinate park võimaldab majanduslikult efektiivselt kaevandada põlevkivi kuni 30 meetri sügavuselt. Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede süsteem oleks sellega nurga all
Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa) Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi Läbimõõt Vanus Tekke aeg Asukoht Muid
Geoloogiliste ja maastikuliste tingimuste tõttu on kujunenud nii, et enamus kunagi töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga). [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 19992001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille altkaevandatud alade üldpindala moodustab _125 km2. Tulevikus suletakse paratamatult
.................8 2 1.Sissejuhatus Mart Raud (1903-1980) oli luuletaja, prosaist ja näitekirjanik. Debüteeris luuletajana (1919), teda peeti 1920. aastatel üheks lootustandvamaks nooreks autoriks. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist. Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana. Sündinud on ta Viljandimaal, Aidu vallas külapoodniku pojana, õppis Heimtali vallakoolis (1912-1915), Paistu ja Viljandi kiheljkonnakoolis (1916-1917) ning Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis (1919-1923). 1923-1924 õppias ka Tartu Kõrgema Muusikakooli viiuliklassis ja vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. Hiljem olnud kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas, oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige 1930. Sõja puhkemisel astus Raud Tartu hävituspataljoni, olles ETA rindekorrespondent.
· B horisondi läbikobestumine toimub talviti esinevate läbikülmumiste kaasabil Leostunud liivsavimullad karbonaatsel moreenil Adavere ümbruse põllumajandusmaastik Põllustatud alad LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda
punaste lubadused olid väga suured ja võimsad. 11. Eestlased oli juba valmis taganema ning vastu võtma kaotust, kuid pidasid veel vastu raskustes. Eestlased nägid äkitselt vaenlast taganemas ning karjusid vaenlasele eesti keelseid sõimusõnu, Eestlastel polnud aimugi miks vaenlane taganeb, kuni nad nägid endast möödumas abiväge mis suundus otse vaenlase poole. Tänu sellele suudetigi punaarmee pealetung peatada. Suurimad lahingud toimusid Kehra, Aidu ja Kärstna all. 12. Ahas tundis kuidas oleks nagu koorem südamelt langenud. Ta oli rõõmsa meeleoluga. Ta sai lõpuks aru ning tuli järeldusele, et ta soovib just võidelda Eesti poolel ning, et ta on väga õnnelik, et saab olla Eesti kodanik. 13. Ahasel oli häbi sellepärast, et ta ei olnud veel korda saatnud midagi olulist, ega meeldejäävat mis jääks ajalukku. Ta mõtles endast, kui arast poisikesest, kes pole veel piisavalt mehine ning elukogenud, et asjadega toime tulla.
tekkinud http://www.geoeducation.info/geoturism/polevkivi/pohja_kivioli_kar_labiloige.gif Põlevkivi kaevandamine Jaguneb: · Pealmaa kaevandamine e karjääriviisiline · Allmaa kaevandamine Tuleta meelde eelised ja puudused!" ·http://ecocrete.eu/images/image_galleryB.jpg Võrdle! Eelsied puudused · Karjäär · Allmaa- kaevandus Põlevkivikarjäärid Aidu karjäär Narva karjäär Põlevkivikaevandused Estonia kaevandus Viru kaevandus Põlevkivi keskkonnamõju http://ecocrete.eu/ET_24_4.htm Põlevkivi keskkonnamõju ·Maastiku rikkumine ·Põhjaveevarude rikkumine/vähenemine ·Õhu saaste ·Vee saastumine ·Aheraine- ja tuhamäed Rekultiveerimine - kaevandus- ja karjääri- alade taastamine põllu- ja metsamaaks Põlevkivi kasutusalad http://lemill
praeguse tarbimismahu (15 mln t/a) juures 2020. aastani. Kui tarbimismaht ei vähene tuleb viieteistkümne aasta pärast avada uusi kaevandusi, tarbimismahu kasvu korral juba varem. Lisaks AS Eesti Põlevkivi kasutuses olevale varule: 1)avas 2003. a oma põlevkivikarjääri Kiviõli Keemiatööstus OÜ Põhja-Kiviõli kaeveväljal (põlevkivivaru ~25 miljonit tonni). 2) väljastati 2004. a maavara kaevandamisluba VKG Aidu Oil OÜ-le Ojamaa kaeveväljale (põlevkivivaru 65 miljonit tonni). Sellest tuleb selgelt välja see, et Eesti ühe olulisema maavara, põlevkivi varud on ammendumas, järelikult tuleb otsida enda kogemustele vastavat eriala väljaspool Eestit, seda Eesti praegu ka üritab, soovides hakata tootma Jordaania põlevkivist õli, põlevkivi on küll teistsuguse ehitusega, kuid nendest probleemidest üritatakse vabaneda.
ning kütusena kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. Lubjakivi Kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning transporditakse tehasesse. Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. Põletatud põlevkivi (tuhk) Portland-põlevkivitsemendi valmistamisel kasutatakse lisandina Narva Elektrijaamades
1 tonnist põlevkivist saab toota 850kWh elektrit,125kg põlevkiviõli ja 35Nm³ uttegaasi. Pealmaakaevandamine Kohtades, kus põlevkivikiht ei ole väga sügaval, kaevandatakse põlevkivi karjäärides nii saab põlevkivi kaevandada kuni 30 meetri sügavuselt. Pealmaakaevandamisel saab kasutada suurema jõudlusega masinaid ning seetõttu on see kaevandamisviis palju tõhusam kui allmaakaevandamine. Pealmaakaevandamine toimub Narva ja Aidu karjääris. Allmaakaevandamine Kui põlevkivikiht on sügavamal kui 30 meetrit maa all, tuleb kaevandamiseks avada allmaakaevandus teha kaeveõõned, need toestada ning luua kivimi väljatoomiseks vajalikud süsteemid. Allmaakaevandus on jagatud paneelideks, mida eraldavad veo- ja tuulutusteed. Paneelid omakorda on jaotatud kamberplokkideks. Läbindustööd Läbindus- ehk ettevalmistustöödega rajatakse juurdepääs kaevandatavasse alasse
Muidu olemas ka väike tutvustav film, tehtud VKG Gruppi poolt. 5.3.3 Eesti Energia reklaam võrdluseks Eesti Energia võrreldes VKG Gruppiga tegeleb kas heategevuse kui ka enda ettevõtte reklaamiga. Eesti Energia reklaamivideot võib näha paljudel eestikeelsetes kanalites. Lisaks, päris tihti me näeme reklaami ka ühistranspordis ja ühistranspordi peatustes. Toetud projektide hulka kuuluvad: MTÜ Terve Narva; MTÜ Aidu Spordiklubi; TTÜ Mäeinstituut; TTÜ Soojustehnika instituut; Eesti Tööandjate Liit; SA Entrum; Jne. 5.4 VKG GRUPPi Konkurentsieelised Eesti suurim põlevkiviõli ja põlevkivikeemia tootmisettevõte; VKG Kaevandused OÜ-le kuuluv Ojamaa kaevandus on Eesti esimene erakaevandus ja Eesti esimene uus kaevandus, mis on rajatud pärast taasiseseisvumist;
Suuremateks põlevkivi tarbijateks on soojuselektrijaamad, kus kasutatakse 80-82% kaevandatavast põlevkivist, keemiatööstus (15-17%) ja tsemenditööstus (2-3%). Ida-Viru suured elektrijaamad katavad valdava osa Eesti riigi elektrienergia vajadusest. Mineraalaine suure sisalduse tõttu pole põlevkivi transport kaevandamiskohast kaugele õigustatud. Seepärast asuvadki kõik tarbijad kaevanduste lähedal. Pealmaakaevandamine toimub Aidu, Narva, Vanaküla, Põhja-Kiviõli ja Ubja karjäärides (kuni 30 m ) Allmaakaevandamine - põlevkivimaardla osas (Jõhvist lõuna pool ja kus kihindi lebamissügavus on 40-70 m piirides). Siin toodetakse põlevkivi Estonia ja Viru kaevandustes. Kokku toodeti 2009. aastal põlevkivi 12 604 900 tonni Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008-2015" näeb ette sätestada põlevkivivaru säästlikul kasutamisel kaevandamise piiriks kuni 20 miljonit tonni aastas
Karjäärist saab männik või veekogu Kui tehnilist korrastamist ehk maa ettevalmistamist taaskasutuseks teostavad karjäärid oma jõududega, siis bioloogilist korrastamist on näiteks Eesti Põlevkivi tellinud lepingulise töö korras. Et mäetööd toimuvad valdavalt soo-, raba- ja metsaaladel, korrastatakse tasandatud sisepuistangud valdavalt metsamaaks. Nii rajab tasandatud ja ettevalmistatud Narva karjääri sisepuistangutele metsakultuure RMK, Ahtme ja Aidu karjääri sisepuistangutele Kohtla metskond. Rajatud metsakultuuridest moodustavad lõviosa männikud. Tulekaitse seisukohalt on istutatud vahele ka lehtpuuribasid. Karjääride kasutuselevõtu algusest on Eesti Põlevkivi korrastanud ühtekokku Jõhvi valla suuruse maa-ala. Karjääride sulgemisel algab põhjavee taseme tõus enamvähem kaevandamiseelsele kõrgusele ning on alust arvata, et väljaveotranseedesse kogunev vesi moodustab kaunid veekogud
piirkondi, kus pärast sõda elati petrooleumilambi valgel või saadi elektri väikestest kommunaal- ja tööstuslikest elektrijaamadest. 4. Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris; -kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m); *Allmaakaevandamine -Estonia ja Viru kaevanduses + varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust - suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus 5. Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid? Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks
kasutatakse põlevkivi ja naftakoksi (kivisöe) segu. - Lubjakivi Kaevandatakse 6 km kaugusel asuvas Lõuna-Aru karjääris. Toorainena kasutatakse Lasnamäe alumist ja ülemist ning uhaku kihti. Mäemass lõhatakse ja laaditakse dumpkaarvagunitesse ning transporditakse tehasesse. - Savi Kaevandatakse 2 km kaugusel asuvas mereäärses savikarjääris, millest kasutatakse lontova horisondi mahu ja keila kihti. Savi tuuakse tehasesse kallurautodega. - Kütus Kütusena kasutatakse Aidu karjääri (50 km Kundast) rikastatud põlevkivi (kütteväärtus 2700 kcal/kg), 4 Ubja karjääri põlevkivi (kütteväärtus 1700 kcal/kg), naftakoksi (kütteväärtus 7500 kcal/kg) või söe (kütteväärtus 6200 kcal/kg) osi. Põlevkivi tuuakse tehasesse autodega või vagunitega ja koks (süsi) laevaga Kunda sadama kaudu. - Põletatud põlevkivi(tuhk)
Korraldus minna järgmisel hommikul üldpealetungile. Kesk-Eestis jaan alguses olukord veidi ebakindlam. 3.01 Järva-Jaanist löödi välja ratsapolk 4-5.01 Paide olukord väga ebakindel. 6.01 õhtuks olid kõik PA rünnakud tõrjutud ja veidi ka edasi tungitud. Põltsamaa-Jõgeva rindelõik Punasoomlased: eesmärgiks vallutada Põltsamaa ning lõigata läbi Tln-Vilj raudtee. Põltsamaa kaitseks 2. jalaväepolk, mis oli Tartu lahinguta ära andnud. Võtsid positisoonid sisse Aidu küla alla. PA teostas kolm suuremat pealetungi. 27.12 lahingu kaotasid mõlemad. Punasoomlased tõmbusid tagasi, eestlased olid lahingust väsinud ja jätsid ka Aidu maha. Juhuse tahtel sai selle hommikul endale 2. jalaväepolk. 2.01 lahing samuti viiki. RV positsioonidelt ei lahkunud 4.01 lahingus löödi punasoomlased puruks ja algas nende taandumine Aidu küla alt. Edasi hõivati ka rida Aidu ümbrsuses olevaid külasid.
Pisiasulatele on aga kaevanduste ja turbatööstuse sulgemine olnud katastroofiline need kaotavad rahvast ja lagunevad füüsiliselt ja käivad alla moraalselt. Arvatavasti nad kaovad varsti üldse. Tõsi, Sompa võib seoses uue Ojanurme kaevandusega uuesti osutuda vajalikuks kaevuriasulaks. Kohtla-Nõmmel asub kaevandusmuuseum Kiviõli on Kohtla-Järve väiksem (7400 elanikku) teisik. Kiviõli ettevõtted on vanemad, kaevandus juba suletud (seda asendab Aidu karjäär, mida ennast võidakse sulgeda), põlevkivikeemia läks pankrotti ja seiskus. Kuid 1999. aastal ostis selle ära T.R.Tamme Auto, kes on sinna palju investeerinud ning kavatseb oma tütarettevõttest Kiviõli Keemiatööstuse OÜst teha kombinaadi, mis hakkab põlevkivi nii oma karjääris kaevandama kui ka sellest õli ajama, toodangut kavatsetakse eksportida läbi Aseri sadama. Osa põlevkiviõli kavatsetakse edasi töödelda diislikütuseks.
907 976 Leier Tõnis Rapla 03:51:28 M55 1036 1080 Lukk Juhan Läänemaa 03:57:36 M55 2393 2772 Meerits Avo Harju 06:04:23 M55 2423 2016 Moks Enn Pärnu 06:23:20 M55 1655 2444 Mändmets Helges Harju 04:29:01 M55 186 320 Männama Kalle Tallinn 03:10:21 M55 363 364 Oot Anti Tartu 03:21:58 M55 1961 1526 Ots Aidu Harju 04:50:41 M55 669 637 Pallas Lembit Harju 03:39:25 M55 642 762 Purins Janis Läti 03:37:56 M55 1968 1613 Riismaa Tiit Tallinn 04:51:14 M55 318 491 Saarep Peeter Valga 03:19:44 M55 2425 1878 Sepping Paul Viljandi 06:23:27 M55 2067 1805 Sulg Henno Põlva 04:57:42 M55
Ajapikku kasvab sinna peale mets, kuid nooremaid puistanguid on ka plaanipäraselt haljastatud sinna põõsaid ja puid istutades. Põlevkivi kaevandamise protsessi lahutamatu osa on tänapäeval ka nende karjääride korrastamine, kus kaevandustööd on lõppenud. Pinnas tasandatakse, nõlvad silutakse ja metsastatakse. Kohtla suletud kaevanduses tegutseb 2001. aastast muuseum Kohtla Kaevanduspark, kus tutvustatakse kaevanduste miljööd ja kaevuritööd. Aidu karjääri rajatakse 3 km pikkust sõudekanalit ja veespordikeskust, Sirgala karjäärist on osa kasutusel kaitseväe laskeväljana. Ehituses kasutatavate maavarade kaevandamine aastatel 2006-2012. Aasta: 2006 Maavara: tsemendisavi Kaevandamine (tuh m§:): 2260 Maavara: ehituskruus Kaevandamine (tuh m§:): 2500 Maavara: ehitusliiv Kaevandamine (tuh m§:): 5700 Maavara: ehitusdolokivi Kaevandamine (tuh m§:): 6760 Maavara: ehituslubjakivi Kaevandamine (tuh m§:): 6780 Aasta: 2007
luureretki. Tallinna (Põhjarinne)ruumis löödi jaanuari esimestel päevadel edukalt tagasi mitmed Punaarmee rünnakud, 5. jaanuaril aga hõivas soomusrong Aegviidu raudteejaama. Tekkinud segadus sundis enamlasi viieteistkmne kilomeetri võrra tagasi tõmbuma, ning tänu sellele avanes Rahvaväel võimalus edasitungiks. Kesk-Eestis seiskasid Rahvaväe allüksused Müüsleri-Mäo-Vodja ruumis vastase pealetungi Paidele ning Aidu mõisa all rünnaku Põltsamaale. Lõunarindel peatati enamlaste edasitung Pärnu suunal ning saavutati edu Kärstna mõisa piirkonnas. Soomusrongide tegevus ja meredessandid: Eestlaste peamiseks löögijõuks kujunesid soomusrongid, millega suutis Rahvavägi koguni domineerida. Ajal, mil soomusrongid tungisid peale piki Tallinna-Narva raudteed, teostas laevastik meredessante rannikul, ning rinde paremal tiival tungis sügavale vastase asetusse ratsavägi. 17
Põhjakorpus ei saanud üksi hakkama ja jättis ka linna maha Kõige lootusetum olukord oligi Lõuna-Eestis, kus olid peremeheks sakslased. Eesti tsiviil ja sõjaväevõimude mõju oli pea olematu. Viivitus oli tingitud vaid sellest, et sakslased pidid enne enamlasi lahkuma. Võru ja Valga läksid üle ilma vastupanuta, ka mujal oli vastupanu üliväike. Saadi ka Tõrva ja Mõisaküla raudtee. Aastavahetusel kulges ringejoon üle Kehra, Paunküla, Mäo, Aidu, Puurmani, siis lääne poole Tarvastu, Kärstna, Kilingi-Nõmme. Otsene oht ähvarsas Tallinnat, Paidet. Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut Ka rahva seas oli üsna niru meeleolu. Jõukamad üritasid põgeneda või yolotasid kuskil restodes. Maanõukogu hindas olukorda katastroofiliseks. Hõigati Sb poole, et äkki saab abi. Eestimaa Töörahva Kommuun: väljakuulutamine, valitsemine, majandusreformid, terror. oli Narvas 29. novembril 1918 välja kuulutatud ja kuni 18
Laevanimi Sisemine number Pardakood number kutsung ABAJA EST010101420 EK-9235 1F00D12 ES2003 AER EST010101034 EK-9906 199FJ35 ES2302 AGAT-1 EST030818493 EK-9916 2FOOG04 AGAT-3 EST030818494 EK-9917 2F00G02 AGAT-4 EST030818495 EK-9918 2F00G06 AIDU EST010101017 EK-9301 198FG01 ES2204 ALDI EST030724155 EK-9317 1F00163 ES2230 ALGEN-1 EST091002001 EK-9913 299FI01 ALGOL EST010101452 EK-4052 198FG03 ES2188 ALLIKSAARE EST010101441 EK-9402 199FG27 ES2043 AMA-151 EST111229010 AMA-151 AMA-151
annaabi.ee 
