pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks emulsiooniks, mis laguneb mingil määral edasi meres elavate bakterite toimel. Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada
TARTU ÜLIKOOL Geoloogia ja keskkonnatehnoloogia NAFTAGA SEOTUD PROBLEEMID LÄÄNEMERES Referaat Kärt Kingisepp Tartu 2020 SISUKORD SISUKORD................................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................3 MIS ON NAFTAREOSTUS............................................................4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE..........
Naftaga seotud globaalsed ja regionaalsed probleemid Veera Jegorova 123470 KATB11 Sisukord Mis on nafta? Nafta tootmine ja kasutamine Naftareostus Naftareostuse mõjud Naftareostuse likvideerimine Kokkuvõte Mis on nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis: süsinik, vesinik, väävel, lämmastik, hapnik. Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid , nafteenid ning aromaatsed ühendid. Naftaleiukohad: Cantarelli naftaväli Mehhiko lahes,Libra naftamaardla Brasiilias, Rio de Janeiro rannikust 183 kilomeetri kaugusel, Rosebanki naftamaardla Suurimad naftatootjad (järjestatult 2004. aasta andmete alusel, miljonit barrelit päevas):Saudi Araabia 10,37, Venemaa 10,26, Ameerika Ühendriigid 8,69, Iraan 4,09, Mehhiko 3,83 Nafta tootmine ja kasutamine Naftat toodetakse eranditult puuraukude kaudu Naftat kasutatakse...
torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Soodsate ilmastikutingimuste puhul võib naftat kokku koguda naftatõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil. Ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul on likvideerimine keeruline. Olemas on erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Naftareostuse mõju Loomadele Sagedane probleem on õlikatk, mille tagajärjel hukkub palju linde. Surnud linnud on mürgine suutäis rebastele ja merikotkastele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud. Tekkida võib väärarendeid, maksa- ja sugunäärmekahjustusi. Naftareostuse mõju inimestele Kalade surma tõttu jääb kalade arv väikeseks ja reostuse piirkondades ei saa enam kala püüda.
Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Koostis Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: · parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia
...................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvaldamine..................................................................................10 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Reostuse korral ei jää ükski organism veekogus sellest puutumata. Traagilised on tagajärjed lindude kokkupuutel naftaga nende sulestik märgub ja nad hukuvad. Kaladel põhjustavad PAH ühendid geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Mereimetajatel põhjustab naftaga kokkupuude alajahtumist ja keha viiakse shokki. Meretaimed vajavad aga elutegevuseks valgust mille neeldumine nafta tõttu vette on pärsitud. Naftareostusel on
kuid siiski on seal palju kõrbeid ja väga soe. Nigeerias olevad loodusvarad on näiteks: Nafta- Nafta koosneb põhiliselt süsinikust, vesinikust, väävlist, lämm astikust ning hapnikust. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta värvus ulatub peaaegu värvitust kuni mustani, enamasti on see pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt
Kuhu me jõuame? Maailm sõltub naftast väga palju, palju asju on naftasaadused. Kas me oleme piisa- valt targad, et tulla sel- lest välja? Vaja on uusi leiutusi ja alternatiive Naftasaadused : - bensiin - diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi vedada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Tootjad Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril,
NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele.
palju probleeme. Üks nendest on lindude puhul alajahtumine, kuna nafta pärsib nende sulgede isolatsiooni ning vettpidavuse omadusi. Hülgepoegadel tekib samuti alajahtumine, kuna nafta jääb nende pehme karvkatte külge kinni, mis muidu hoiab neid soojas. Täiskasvanud hüljestel on rasv, mistõttu ei kannataks nad maaõliga kokku puutudes alajahtumise käes. Delfiinidel ja vaaladel pole karvkatet, seetõttu ei kleepu nafta nende külge nii kergelt. Lindudest saab kerge saak, kui naftaga kaetud suled ei lase neil lendu tõusta. Mereimetajad nagu hülged on kergeks saagiks juhul kui nende loivad kleepuvad maaõliga kaetuna nende keha külge, mistõttu on neil raske vaenlase eest põgeneda. Linnud upuvad kuna õlised tiivad kaaluvad rohkem ning kleepuvad suled ei suuda endi vahele piisavalt õhku koguda et neid õhulisena hoida. Samuti kaotavad nad kehakaalu kuna nende ainevahetus püüab võidelda madala kehatemperatuuri vastu
Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike
Mõju loomadele Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja veelindudele. Veelindudel kokkupuutel naftaga lagunevad sulgede märgumist takistavad rasvad, suled kleepuvad kokku ja lind muutub lennuvõimetuks tulemuseks on tavaliselt surm mõne minuti või päeva pärast. Õliga määrdunud lind proovib tavaliselt oma sulestiku noka abil puhastada selle tõttu neelab lind naftat alla ja sureb mürgitusse. Naftareostuse tagajärjel surnuid loomi söövad kalad või röövlinnud ning siis surevad mürgitusse. Olemas olevad lahendused.
Ida, Venemaa - Suur kütteväärtus - Väga suur reostusoht - Palju ohtlike jääkaineid Puudused Eelised Suur kütteväärtus Puuraukude Lihtne rajamine on trantsportimisvõimalu energia- ja s ressursimahukas Lai kasutusala Suur reostusoht Nõuab ümbertöötlemist Maagaas - Tavaliselt koos naftaga - Tähtsus hakkas kasvama 1970. a - Suurimad tootjad on USA ja Venemaa - Kasutamisel tekib suhteliselt vähe saasteaineid Eelised Puudused Ei vaja Ohtlik trantsport ümbertöötlemist Ei vaja pumpamist, kuna on maa sees surve all Põletamisel vähem saasteaineid Kivi- ja pruunsüsi - Tootmine kasvas kogu 20. saj vältel - Kivisöe varu 403 mld tonni - Pruunsöe varu 488 mld tonni - Suurim tootja Hiina - Varusid jätkub teoreetiliselt 100 a
Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütusena mootorites, pliitides, keemiatööstus Fossiilne kütus Probleemne koht: naaberriikidega jagamine (Venemaa gaas Läti hoidlates) Kasutatud kirjandus http://de.wikipedia.org/wiki/Erdgas http://de.wikipedia
kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. On olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. LIKVIDEERIMINE Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide abil. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaad http://et.wikipedia
- Põhja-Ameerika (USA, Kanada) - Austraalia - Euroopa (Venemaa, Norra, Suurbritannia) Gaasienergeetika - USA-s kasutati maagaasi kohaliku kütusena naftaväljade lähedal juba 19. sajandi keskel - Laiemalt sai võimalikuks maagaasi kasutamine seoses torutranspordi arenguga 20. sajandi 60-ndatel - Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel Maagaasi eelised naftaga võrreldes 1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all 2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist Maagaasi puudused võrreldes naftaga 1. Vähe kasutusalasid - puuduvad veel sobivad tehnoloogiad 2. Gaasi üle mere transportida tülikas ja ohtlik - gaas tuleb veeldada, hoida suure rõhu all ja külmas Maailma suurimad gaasivarud - Venemaa, Iraan ja Katar - varud moodustavad üle 50% maailma varudest
Antiigi viited tänapäeva meedias LEO KUNNAS: Eesti 2007: Pyrrhose võit Tugeva ja stabiilse riigi ülesehitamine on palju pika-ajalisem ülesanne kui üks, kaks või kolm valimisperioodi ning siin ei saa Eesti riik endale uusi Pyrrhose võite enam lubada. NAFTA on lääneriikide Achilleuse kand Kui meid ei varustata naftaga, kerkivad hinnad ja meie majandus jookseb verd. Pandora laegas Pandora laegas riigikaitse juhtimisel Valgevene - Euroopa Pandora laegas Paljude investorite jaoks on finantssektorist saanud kardetud Pandora laegas, mille sisu on tundmatu ja ohtlik. Kuningas Sisyphos Nagu rahvuslikult rügav Sisyphos Ühikatoa Sisyphos Ma olen pandud kuningas Sisyphose rolli. Tantalose piinad radioloogias on leevenemas
võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre
See kaitsekiht on aga kergesti haavatav naftareostuse saasteainete poolt. Nafta sisaldab PAH-e mis püsivad vees tükk aega ja on ohtlikud kaladele. See põhjustab kaladel geenimutatsioone ja muid tervisehädasid. Mereimetajad on kaitsetud kuna nad sõltuvad nii veest kui õhust. Peamised põhjused kuidas naftareostus mõjub mereimetajatele: Alajahtumine, ummistunud kopsud, hävinud hingetorud, silmade ja naha vigastused pikaldasel kokkupuutel naftaga. PAH Mida teha? Saastunud lindude päästmiseks on tehtud palju katseid. On loodud vastavad rannikuäärsed päästejaamad. Kahjuks küll umbes pooled linnud kannatanud lindudest lastakse tagasi merre. Üldiselt on õliga määrdunud lindude ellujäämus pärast vabastamist madal. Paljud linnud leitakse pärast vabastamidt mõne päeva pärast surnuna või surmaeelses seisundis
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub palju soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks. Kütust kasutatakse toidu valmistamiseks, eluaseme soojendamiseks, transpordivahendite ja masinate mootoreis, tööstuses jne. Põlevad õhus Jagunemine: > Maagaasiks > Vedelgaasiks > Tehisgaasiks > Biogaasiks > kaasnev gaas Põhiliselt metaan Leidub koos naftaga või eraldi Lõhnatu ja värvitu Suurimad leiukohad: > Venemaal > Iraanis > Ameerika Ühendriikides Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Generaatorgaas Kõrgahjugaas Kasutatakse mitmes tööstusharus ja majapidamisgaasina Propaan ja butaan Vedelas olekus, põleb gaasina Kasutatakse > Majapidamisgaasina maagaasi asemel > Metallide lõikamisel > Kuumutamisel > Jootmisel > Soojapuhurite
Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid
valitseja Saddam Hussein. Loodeti, et sõda on läbi ja demokraatia juba varsti õitseb Iraagis, aga kohtuti uue probleemiga terrorismiga. Sõda terrorismiga kestab tänaseni. USA on demokraatiat demonstreerinud juba üle 10 aasta. Ühe vandenõuteooria kohaselt tungisid USA väed Lähis-Itta nafta ja maagaasi pärast. Nimelt on USA sellest väga suures sõltuvuses. Peale sõja välja kuulutamist tõusis nafta hind 50% ja sõjast Iraagiga said naftaga äritsejad kõva kasumi, kusjuures sõja välja kuulutanud USA president G. W. Bush oli ka isiklikult kõvasti naftasse investeerinud. On raske öelda, mis on tõde. USA on juba 20. sajandi keskpaigast jõudu demonstreerinud. Nt võidurelvastumine NSVL-iga, Vietnamiga sõtta astumine. Aga samas ei saa ka USA-d üksi süüdistada, sest ka kõik teised demokraatlikud riigid on kaasa aidanud rohkemal või vähesemal määral demokraatia demonstratsioonile või kaitsmisele.
heitevesi vette, mis reostab vee peamise pinna nii ära, et valgus merepinnale ei pääse. Ehitusest tuleneb aga veel üks probleem-globaalne soojenemine. Inimesed soovivad ka korallidest väga tihti suveniire endale koju, kuid millise hinnaga neid kätte saadakse! Lõhutakse rahusid, et saada koralle kätte. Korallrahude lõhkumise käigus saavad kahjustada ka nendel elavad vetikad , mis juba omakorda mõjutab veeelanikke halvasti. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Merevee reostatu kahjustab koralle ja nendel elavaid elusolendeid, vähendades nii nende vastupanemisvõimet haigustele, lainetustele ja looduslikele vaenlastele. Kahjuks, hävitatud korallid ei kasva enam suuremaks. Sellepärast mõelge enne hästi järele, kui alustada järjekordset ehitust merekaldal või kalapüüki keelatud kohtades.
● 41% Eesti vastajatest: veereostus ● 39% Eesti vastajatest: õhusaaste ● 13% Eesti vastajatest: kliimamuutus ● Kolm eelnevat probleemid tulenevad osaliselt kasvava jäätmete hulga tagajärjel HUVITAVAID FAKTE ● Kilekoti kasutamise eest india pealinnas määratakse vanglakaristus kuni 3 kuud ● Kogu prügi, mis Ameerikas päevas kogutakse saaks katta 990000 jalgpalli väljakut 1,8m paksuse prügi kihiga ● Sama hulga naftaga saab toota 8,7 kilekotti või sõita autoga umbes 1km KASUTATUD ALLIKAD ● http://keskkonnakaitse.weebly.com/uumllemaail msed-keskkonnaprobleemid.html ● https://annaabi.ee/Jäätmed-kui-ülemaailmne- keskkonna-probleem-m38324.html ● http://www.eki.ee/dict/qs2013/ ● http://www.envir.ee/et/jaatmed ● http://majandus24.postimees.ee/477180/eesti- elanike-jaoks-on-poletavaim- keskkonnaprobleem-jaatmed KASUTATUD ALLIKAD ● http://www.eea
suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, koossneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta.
- Taimestik Taimede kokkupuutumine naftasaadustega on probleemiks kõikidele kaldajoone läheduses ja vees elavatele eluvormidele. Meres ulatub taimestik kuni kümne meetri sügavuseni, seetõttu on suurem reostuse mõju madalikel ja kõvapõhjalistes kasvukohtades, kus elustik on liigirikas ja isendirohke. Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud Merelindudele on naftaga kokkupuutumine eriti ohtlik, kuna väiksemadki õlikogused võivad põhjustada linnu alajahtumise, uppumise, nälga suremise või õlimürgituse. Oht on kõige suurem kaldaäärsetele isenditele ning lindude pesitsus ja puhkealadele. Linnusulestiku veekindluse tagab lipiidne kaitsekiht, mis on tundlik lipofiilsete saasteainetega määrdumisel. Selle tulemusena kahjustub lindude sulgkate, mis hoiab kehasoojust. Õliga
Gaaskütused Erki, Ron, Kristina, Christjan 11b Gaaskütused · Põlevad õhus · On piisavalt kasulikud · Torud, Tankrid · Jagunemine: Maagaasiks Vedelgaasiks Tehisgaasiks Biogaasiks kaasnev gaas Maagaas · Põhiliselt metaan · Koos naftaga või eraldi · Lõhnatu ja värvitu · Leiukohad: Venemaal Iraanis Ameerika Ühendriikides · Kodupidamistes kütteks ja toidu valmistamiseks Tehisgaasid · Generaatorgaas · Kõrgahjugaas · Põlevkivigaas · Kivisöegaas · Utmine: peenestatud kivisütt kuumutatakse õhu juurdepääsuta 900... 1000 °C juures. Vedelgaas · Propaan ja butaan · Vedelas olekus, põleb gaasina · Kasutatakse
Koloniaalsüsteemi lagunemine Koloniaalmaad olid kõik praegused teistest riikidest nii majanduslikuklt kui ka teistes eluvaldkondades maha jäänud riigid. Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki
Põlevkivi spetsiifilisem nimetus on kukersiit, mis on Eesti tähtsaim maavara. Koosneb umbes 50% ulatuses põlevast fossiliseerunud orgaanilisest ainest. Tekkis 400450 miljonit aastat tagasi. Kasutusvõimalused Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks. Põlevkivi roll energiatootmises on seni üsna vähe tuntud, sest selle osa on võrreldes söe ja naftaga olnud väga väike. Nafta kõrge hind, vähenev varu ning majanduse kasv on siiski tõstatanud arutelu põlevkivi senisest laiema kasutusele võtmise üle. Põlevkivi Eestis Eesti põlevkivi ladestusala on umbes 3000 km². Kaevandatud ala on 425 km². Kasutatavat põlevkivi on alles umbes 12 miljardit tonni (erinevad hinnangud). 1 miljard tonni põlevkivi on kokku juba kaevandatud. Põlevkivi asub Eestis 1070 meetri sügavusel maa sees.
Tuli kestis üle 35 tunni ja naftaleke kestis 152 päeva Kui palju lekkis naftat oopiievas? Augusti alguseks oli lekkinud nafta kogus teadlaste hinnangul kasvanud 5 miljoni barrelini. Ööpäevas lekkis umbes 5000 barrelit (umbes 700 tonni) 4.Kui suur oli naftalaik veepinnal?(Võrdle Eesti pindalaga) Naftaplekk pindala oli umbes 75000 km² ja Eesti pindala on 45 227 km². EEsti pindala on vähem peaagu kahekordselt. 5.Kui pikk osa USA rannajoonest reostati naftaga? 1770 km USA rannajoonest reostati naftaga. Naftast kahjustas kõiki USA riike, kellel oli juurdepääs Mehhiko lahele, kõige rohkem kahjustanud riigid oli Louisiana, Alabama, Mississippi ja Florida 6.Kuidas piiriti võidelda katastroof ga? (3) Püüti hermeetida puurauku, et peatada näftalekke. Kaevu täielikuks sulgemiseks pidid puurma kaht täiendavat pragu, millised täitid tsementiga.( Для полной герметизации скважины пришлось
Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes riikides. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini, need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal kasutegur.
elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. Viimasel ajal ilmub teateid korallrahude “valgenemise” kohta. Kaunid rahud kaotavad oma värvi ja omandavad inetu valge värvuse. (Korallide ja vetikate sümbioosi katkemine – peapõhjus arvatavasti merevee temperatuuri tõus.) Kuigi veetemperatuuri teatud kõikumine on normaalne ning sel on oma looduslikud põhjused ja intensiivsus, peetakse eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel täheldatud korallrahude
Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse
mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. 3 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest kõige olulisem on metaan. Omadused Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta
Toimunu eest vastutab British Petroleum, kes on naftalekke kõrvaldamiseks juba kulutanud 8 miljardit dollarit. Seni oli suurim naftareostus 1979. aastal toimunud «Ixtoc'i» naftapuurtorniõnnetus, kui Mehhiko lahte lekkis 3,3 miljonit barrelit naftat. Õnnetuse tagajärjel on ka kannatada saanud floora kui fauna. Rikutud on rannikud, lindude ja merekilpkonnad hukkumine, krabi-, austri- ja krevetivarude hävimine. Kalad on jäänud küll ellu, kuid naftaga vähegi kokku puutununa pole neid maitse tõttu võimalik enam süüa. Juba on jõutud ka järeldusele, et too sündmus mõjutab veel pikalt meie planeedi kliimat ja elu. See on ka üks põhjus miks Golfi hoovuse kulg on pidurdunud ning arvatavasti toimusid selle mõjul ka suur põud Venemaal, üleujutused mitmelpool Euroopas ning Aasias kui ka ebatavaliselt külm ilm Aafrikas. Ülejäänud võimalikud
Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid, nafteenid ning aromaatsed ühendid. Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan(CH4). Nafta on väga tuleohtlik.Värvuselt on nafta peaaegu värvitust kuni mustani, olles enamasti pruunikat tooni. Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest
aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Ajalugu Inimesed on kasutanud põlevkivi juba ürgajast peale, sest see põleb üldjuhul ilma eelneva töötlemiseta. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli, määrdeid ja ammooniumsulfaati. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi kasutamisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Kaevandamine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas. Ajalugu Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivikaevandajaks. Tallinna jõudis põlevkivist toodetud gaas 1953. aastal Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Põlevkivi tootmine maailmas läbi aegade. Probleemid
Naftat töödeldakse paljudes Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole
See aga viis omakorda araabia maade ja lääne riikide terava vastasseisuni , kuna rikkad riigid tarbisid üha rohkem naftat , olid nad araabia maadest sõltuvad. Araabia naftamaad kehtestasid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid seejärel nafta hinda 4 korda ja tulemuseks oli lääne maailmas energiakriis. See tõestas seda , et rikkad riigid ei saa sekkuda araabia maade omavahelistesse tülidesse , kuna satuvad nii ise konflikti keskele ja naftaga on läänemaailma kerge mõjutada. Vastuolud tekkisid ka Egiptuse uue presidendi Anvar Sadati vastu , kuna ta soovis alustada demokraatlike reforme ja ka Iraani valitseja Pahlavi vastu kes alustas ulatuslikku läänesumist. Nagu näha siis osad riigid võtsid julguse ja üritasid muuta riike läänelikumaks ja vabamaks , kuid sealses ühiskonnas pälvis see ainult rahulolematust , mis tähendas , et inimesed on väga vastu läänelikule elustiilile.
See tähendab seda, et inimesed ostavad endale metsasid, et neid maha võtta, ning endale sellega tulu teenida. Inimesed on läinud väga ahneks ja ei mõtle metsa kasulikkusele. Nafta on viimase sajandi jooksul olnud tõsiseks probleemiks nii USAle kui ka tervele maailmale, osaliselt tingitud asjaoludest, et me oleme liiga laisad või mõned inimesed on liiga kasupüüdlikud, et leida keskkonnasõbralikku lahendust meie kasvavale tarbimisvajadusele. On palju naftaga seotud keskkonnaprobleeme nii otseselt kui ka kaudselt, nagu sagedased naftareostused üle kogu maailma. See probleem tuleneb näiteks vananenud ja halvasti hooldatud naftatankerite kasutamisest. Selge lahendus oleks nende pidev korrastamine ja uute naftatankerite ostmine. Teine lahendus on nende tankerite iga-aastane tihe kontroll rahvusvahelise asutuse poolt, mis määrab neid merekõlblikuks. Ning kolmas lahendus probleemile on, kui naftafirmad
töötlemiseta. Tänapäevane tööstuslik tootmine algas 1837. aastal Prantsusmaal, sellele järgnes varude kasutuselevõtt Sotimaal, Saksamaal ja teistes riikides. 19. sajandil toodeti põlevkivist peamiselt petrooleumi, lambiõli ja parafiini, need ained aitasid rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). Eesti NSV sai maailma suurimaks põlevkivitootjaks. Pärast 1973. aastal maailma tabanud naftakriisi suurenes maailma põlevkivitoodang, millest enamiku andis Eesti, 46 miljoni tonnini 1980. aastal, vähenedes uuesti 16 miljoni tonnini 2000. aastal. 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. 6. Maagaas
ja muid kudesid, põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel, evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid toimuvad kaladel peaasjalikult maksas ja neerudes, aga ka mujal. Naftaga reostunud vees elavatel kaladel kulub pidevalt kehasse imenduvate naftasaaduste väljutamiseks kõvasti energiat. Keemilised reaktsioonid võtavad aega aga kalad võivad samal ajal Pah-ide kahjulike mõjude tõttu haigestuda. Nendesamade reaktsioonide vahesaaduste hulka kehas oskavad aga teadlased tänapäeval mõõta. Nõnda saab üsna selge pildi kalade igapäeastest elutingimustest. (Eesti loodus 8/2008) 3.4 Mereimetajad
Sõltuvalt setete või substraadi omadustest, ranna profiili kallakusest ja olemasolevast laineenergiast, võib õli olla maetud kihtidesse, setete alla (vahel enam kui ühe meetri sügavusse), segatud põhjasetetega või settida kihina setetele tõusutsooni kõrgemates kohtades. Õliga reostatud rannaseteteerosioon või reostatud rannasetete terviklikkuse rikkumine võib viia sellele, et nafta jõuab madalaveeliste rannikualadeni. 11.Millised protsessid toimuvad merre sattunud naftaga? Õlilaigu levimine merepinnal on ajaliselt kiire ja domineeriv protsess kohe pärast lekkimist, mis pidevalt kahaneb kuni täieliku peatumiseni ühe kuni 10 päeva jooksul. Õli levimist mõjutab mitu tegurit. Kõige olulisem on väljavoolanud õli maht, eeldusel, et õli on üle oma voolavuspunkti. Ulatuslik äkiline reostus valgub kiiremini kui järg-järgult väljaimbuv õli. Viskoossed õlid valguvad aeglasemalt, kui madala viskoossusega õlid.
Tema lepingus oli kirjas et nii kui ka pank panevad vahetusse seadusliku omandi. Mr. Daly selgitas, et raha polnud tegelikult panga vara. Kuna see loodi mitte millestki kohe peale laenulepingu allkirjastamist ja Dalyle jäi team maja alles. Kui nafta ja kõik selle taolised kütused kaoksid ära ja asemele tuleks hoopis vesniku, päikese, tuule ja hoovuste kasutamis energia, kukkuks majandus põhja. Kui naftast tulenevat tulu kasutada vaeste inimeste toetamiseks, jäeksid naftaga tegelevad isiksused suurest ostast tulust ilma. Kui hakata tootma veega sõitvaid autosid, siis saaksid kõik niisama sõita, ilma et selleks vaeva näha, sest vesi ei maksa ju midagi. See ei reostaks keskkonda ja selle tagajärjel ei oleks keskkonda puhastavaid süsteeme vaja. Kõikide reostuste pealt teenivad puhastus firmad, vastavate seadete tootmisega. Haiguste pealt teenivad ravimi tootjad. Haigused on ka inimeste poolt välja mõeldud. Narkootikumide pealt teenitakse palju raha
lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Naftahinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse
lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kuhjerannad. Kujunevad rannavallid. Mere kulutav tegevus: Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine
pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kuiveel. Maapinnal olev nafta on madalama temperatuuri tõttu viskoossem kui sügaval Maa sees olev nafta. Nafta tiheduse hindamiseks kasutatakse API-skaalat. Vee tihedus API-skaalal on 10, kergemate
Nafta puurtornide põlemisel tekib suur kadu, kuna siis on puurtorn kahjustada saanud ja nenede platvormide kustutamine võtab aega mitu päeva. Aastakümnete või sadade pärast, kui ühiskod seisnebki ainult elektriautodel, nii suur osa kaubavahetusest sõltub naftast aga kui see kõik muuta elektriliseks, siis on nafta edukus langenud suurel määral. Kõik sellised tegurid, pealt vaadates väiksed, kuid lõpp tulemus oleks üpris kulukas või kahjulik, võivad saada naftale nõrkuseks. Naftaga kaasneb suur oht, ehk siis reostus. Reostus võib olla nii maismaal kui ka veekogudes, olgu see siis ookeanis, meres või järves. Mõeldes esmalt maismaal olevale reostusele, arvame, et see ei ole nii reostav, kui on vettes olev reostus. Tegelikult me eksime, see on palju kahjuliku, maismaalt ei ole võimalik mitte kuidagi seda naftat kokku korjata. See kõik on lihtsalt maapinnal ja imendub vaikselt maapõude, hävitatdes enda alla jäävad taimed ja on
annaabi.ee 
