Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 2 Üldine asukoha iseloomustus Piirkond paikneb Võru maakonnas (joonis 1). Elukoosluste kirjeldama hakkamiseks valisin
Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve lähistel tapnud röövlid ühe ohvri ja järv saanud sellest oma nime. Teise pärimuse järgi saanud järv nime tapetud põdra järgi. Järves olevat ka kulda mille sinna rootsi väepealik sõjaajal uputanud. All on toodud Mõrtsuka järv augustis 2009. Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased
ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit
arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida- Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) 7 Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
joogiveehaardesse (RTL 19.02.2001, 22, Ülemiste 9,6 2,5 4,2 309) Saadjärv 7,1 8 25 teadmata 31,9 0,000027 495 Vagula 5,2 602,8 11,5 491 Veisjärv 4,9 4,81 4 teadmata 26,1 Kasutatud allikad 3 "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv
Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad. Võru orund on põhja pool looduses raskesti määravate piirjoontega nõguvorm. See on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud (Tavast, Raukas, 1982). Lääne osas, Vagula järve kohal on orund 6-7 km laiune ja laugveeruline, ida pool kitsenedes aga Lindoral vaevalt ühe kilomeetri laiune , kuid kuni 40 m sügav.(Arold 2005: 230-232) VEESTIK Otepää kõrgustiku jalamil, Pühajõe suudmes, on kujunenud Sõmerpalu omapärane jõe- ja järveäärne maastik, mis ulatub Vagula järveni (519 ha, veepind 69 m ü.m.p). See järv on läänepoolseim jäänuk kunagisest ligi 30 km pikkusest orujärvest.(Arold 2005: 232) Vagula
ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust.
areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast.
välja. Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80 protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2 aastat kiiremini. 20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga Interfish Baltic Võrtsjärve, Saadjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve kokku üle 100 000 ettekasvatatud angerjamaimu. Vooremaa järvedest asustati Saadjärve 21000, Kaiavere järve 12000 ning Kuremaa järve ligikaudu 7000 angerjamaimu, Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti neid aga pea 9000. Enim täiendust sai Võrtsjärve angerjavaru, kuhu asustati ligikaudu 79 000 noorkala. 2008. aastal lasti Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve 3000, Vagula järve 3000 ja Võrtsjärve 175 800 angerjat
104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi
võimalik oleks autoga üle sõita. Kohalik elanik Silja Suija aga on selle vastu ja ütleb, et kui sild oleks avatud ka autodele, siis hakkaks suve perioodil autodega poolsaarele suvitajad voorima. Linnavalitsusel silda ümber ehitada ei ole plaanis (Suviste 1999). Roosisaare sillast rääkides ei saa mainimata jätta Roosisaart. Roosisaar on poolsaar Võrus, mis eendub Tamula järve kirdekaldal (Vikipeedia, Roosisaar). Arvatakse, et kunagi moodustas Tamula järv koos oma sõsarjärvega Vagula ühise veekogu ning Roosisaar oli saar. Tänu veeseisu alanemisele eraldusid järved ning saarest sai poolsaar (Pullat 1984). Roosisaarel olla asunud kunagi muinasaegne asulakoht (Puhkaeestis.ee). Asula juhusliku avastamisega on 10 seotud Võru fotograaf Ida Kepnik, kes kaotanud 1938. aastal järve kuldsõrmuse (Ploom 1968)
4 veetemperatuuri, hapniku- ja teiste keskkonnatingimustega, eriti vähenõudlikus vee koostise ja kvaliteedi suhtes. Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis. Karpkala kasvatus Eestis tuleb tunnistada, et seda ei harrastata eriti, põhjuse üle, miks see nii on, pole vaja pikalt arutleda - karbi levikut ja juurdekasvu piiravad kliimavöötmest tingitud lühike suvi ning jahedavõitu veed. Kuid Eesti suuremad karpkalakasvandusi on 5 ( Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre ), kuid on ka palju hobikalakasvatajad, isegi kuni 500, kes peavad karpkala väikestes tiikides oma lõbuks ning nende tegevus ei kajastu statistikas. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõr liiki, mida tuleb hävitada
Eestis on karpkala kasvatamine raskendatud lühikese suve tõttu, kuid karpkala on hästikohanev veetemperatuuri, hapnikusisalduse ning vee kvaliteedi ja koostise suhtes. Lisaks kasvab karpkala väga kiiresti võrreldes teiste karpkalalastega. 2.2 Kasvatamine maailmas ja eestis Eestis on karpkala kasvatus raskendatud, meie jaheda kliima tõttu. Siiski on Eestis 5 suuremat karpkalakasvatust: Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre, ning on ka palju hobikasvatajaid, kes kasvatavad omalõbuks. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida- Aasia ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Suurbritannias kasvatatakse teda eelkõige kuna ta on atraktiivne harrastuspüügi objekt. Tema püügile kulutavad kalastajad suuri summasid, kuna karpkala on väga tark ja uskumatult hea mäluga. Igal aastal arendavad kalastustarvete firmad, kes on just karpkaladele spetsialiseerunud, välja uusi püügivahendeid.
Muinaseestlaste matmiskombed ja muinasusundi iseloomustus Matmiskombed Matmispaigad on Eesti arvukaim muistiseliik. Kivikalmed, maahaudadega kalmistud ja kääpad moodustavad umbes poole meie arheoloogiamälestiste üldarvust. Kalme ei ehitatud ainult siis, kui oli teatud surmajuhtum, vaid see rajati juba palju varem. Haudadesse maeti arvatavasti tähtsamaid isikuid (näiteks perepea), sest haudu pole leitud väga palju. Arvatakse, et enamikele sai osaks teistsugune saatus, näiteks riputati nad puude otsa või jäeti metsa maapinnale. Neoliitikumist ehk nooremast kiviasjast on tõendeid, et surnute matmine toimus vahetult asulaisse. Selliseid matusepaiku on teada viiest tolleaegsest asulakohast: Narva-Riigiküla I ja ja III asulast, Valmast Võrtsjärve läänerannikul, Tamulast Võrus ja Naakamäelt Saaremaal. Erilise tähtsusega oli koht, kuhu surnu laip või tuhk asetati – seda kohta nimetati pühaks paigaks ja seda ei tohtinud rikkud...
kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud
kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud
Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. 159 Kevadine tiigi tühjendamine Ilmatsalus 160 Haaslava ja Kuldre kalakasvanduse peatiik 161 Härjanurme kalakasvanduse karpkalatiik 162 Vagula kalakasvandus oli 1990ndatel suurim Eestis. 1992alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998 163 Vagula kalakasvandus - 2002 taastatud tiik 164 Vagula kalakasvandus 2005 - tiigid kasvavad taas täis. Praeguseks jälle tühjad ja maha jäetud 165 KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus
liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus.
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna
ummistavast taimsest massist vabastamisel. Idee jäi aga soiku, sest ei leitud head moodust, kuidas neid kalu jahutuskanalites kinni hoida ja kardeti, et kalad põgenevad soojavee kanalite piirkonda. Siiski toodi sisse väike kogus valgeamuure ja kasvatati neid soojuselektrijaama soojaveekanalites paiknevates sumpades. Sealt põgenenud valgeamuurid on hiljem välja püütud Peipsist ja Võrtsjärvest. Teadaolevalt on mõned kalad asustatud ka 1980.-ndatel ka Vagula järve, kuid nende saatuse kohta andmed puuduvad. Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis) Jämepea kuulub karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda. Välimus Jämepeal on suur soomusteta pea, suur suu ja küllaltki madalal asetsevad silmad, Kehavärvus varieerub tumerohelisest mustade toonideni. Küljed hallikad, kõhualune valkjas, uimed ja saba kollakat tooni. Suu ülaseisune ja pea soomusteta. Kehal leidub palju suvaliselt paiknevaid musti laike
Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu korda -8- Matsalu järv Porkuni järv, Siniallina järv Vagula järv Järvetaimstik Järvetaimestik näitab millised on setted. Järveindikaatoriks on valge vesiroos, sest see vajab kasvamiseks palju toitaineid, seega on järv väga toitainete rikas. Hürdoloogilised vaatlused järvedel Suurtel järvedel võib tekkida olukord, kus veetase on järve eri paikades erinv. Vee temperatuuri ja jäänähtuste andmeid kasutatakse klimaatiliste aastaaegade piiritlemisel. 15ºC on parmad tingimused bioloogiliste protsesside toimumiseks.
Rootsi ajalugu Eestis Tallinna Rootsi-Mihkli kogudus Rootsi mälestised Eestis Sissejuhatus Eestimaa on rikas Rootsiga seotud mälestiste poolest. Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik ...
põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub
Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa)
vähem samad mis Edgar Kaselgi. 2003. aastal avaldas Lepasaar raamatu "Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist. Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas- kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
EKSAM: 17.dets 2015 TÄHTAEG: 15.dets 2015 Üldosa 1.Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Geograafiliste teaduste süsteem hõlmab endas järgnevaid eriteadusi: 1. maadeteadust (uurib riiki kui looduslik-sotsiaalset süsteemi) 2. geomorfoloogiat(uurib litosfääri ülemist osa: maa reljeefi, ehituse, mõõtmete, kuju, tekke ja arengu uurimine) 3. mullageograafiat (muld+selle jaotus) 4. glatsioloogiat (uurib jääd, selle teket, arengut, erinevate vormide kujunemist (liustikud, merejää, lumi jne.) ning nende jaotust maakeral.) 5. geoökoloogiat(ökosüsteemide suhted aineringluses ja energiavoos) 6. ajalooline geograafia(geograafilised avastused+ideed, süsteemide teke+areng) 7. paleogeograafia(geograafiliste objektide minevik+teke+areng, mitme miljonitagune) 8. biogeograafia(organismide ja nende koosluste levik maakeral) 9. maastikuteadus(geosüsteemide uurimine) Järgneva...
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses
Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed · 1755 jõge, oja või kraavi · Arvestades jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust võiks Eesti jõgede arvuks lugeda siiski 200 · Järvede nimed sealt kust jõgi läbi läheb, selle nime ta ka kannab · Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu · 10 jõge on pikemad kui 100 km · Pikim jõgi Võhandu, kui arvestada läbivoolu Vagula järvest 162 km · Jõgede pikkuse arvutamine · Laevatatavaid jõgesid väga (Narva ja Emajõgi) · Jõgede veereziim iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine · Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas · Mõjutavad karst, soostumine, maakasutus, läbinimek järvedest. Kevadine suurvesi · Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti
Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve – Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
