Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad........................................................................
Sel juhul võib järvest piiratud ulatuses (kuni 0,3 m) võtta ka vihmutusvett. Nimetus Väärsi järv pandi sealsamas asunud Väärsi talu järgi. Ühe pärimuse järgi, selle järve lähistel tapnud röövlid ühe ohvri ja järv saanud sellest oma nime. Teise pärimuse järgi saanud järv nime tapetud põdra järgi. Järves olevat ka kulda mille sinna rootsi väepealik sõjaajal uputanud. All on toodud Mõrtsuka järv augustis 2009. Vagula järv Vagula järv on järv Võru maakonnas Võru linnast 2 km lääne pool. Selle pindala on 518,7 hektarit. Ta pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Kõige sügavam (11,5 m) on järv keskosast kagu pool (keskmine sügavus 5,3 m). Järve veetaset alandati 1934 üle 1 m. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Vagula kaldad on madalad, kohati lausad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati kruusased või klibused, lõunas ja kirdenurgas lubimudased
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid
Tootsi Lasteaed- Põhikool Võhandu jõgi Referaat Autor: Maris Ennusaar Klass: 9. klass Detsember 2012 Asukoht Võhandu jõgi Muud nimed: Pühajõgi, Väike-Võhandu jõgi (lähtest kuni Vagula järveni); Suur-Võhandu, Voo jõgi (Vagula järvest väljumisest kuni suudmeni). Pühajõe eri osade kohalikud nimed: Alaküla oja (lähtest kuni Jõksi järveni), Ritsike, Lajavangu, Kärgula, Linnamäe, Osula, Sõmerpalu jõgi. Eesti pikim jõgi, paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Algab Saverna külast 0,5 km edela pool ja suubub Lämmijärve. Pikkus 162 km, valgala 1420 ruutkilomeetrit. Suurem osa jõe ülemjooksust asub Otepää kõrgustiku idaosas,
tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Endistes N.Liidu maades ja Ida- Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) 7 Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline,
joogiveehaardesse (RTL 19.02.2001, 22, Ülemiste 9,6 2,5 4,2 309) Saadjärv 7,1 8 25 teadmata 31,9 0,000027 495 Vagula 5,2 602,8 11,5 491 Veisjärv 4,9 4,81 4 teadmata 26,1 Kasutatud allikad 3 "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv
Orundis ainulaadne 7 km pikkune 10-12 m kõrgune munakalisest kruusast oosilaadne vall (Sännast kirdesuunas kuni Nursini). Sellest ida pool on Ahitse järv (5,7 ha), Hargla nõos ainuke järv väljaspool edelaosa soid. Kaugjärvest lähtuv Mustjõgi voolab kirde suunas läbi soode ja ümber savise lavatasandiku, mis ulatub Sarust Luhametsani ning läbib loodeosas madalsoometsaga kaetud ja kuivendatud Kagu-Eesti ühe suurema Kerreti soo (5545 ha). Hargla nõo kirdeosa liitub Vagula järvest edela pool Võru orundiga, mille suurem osa asub Haanja kõrgustiku jalamil. Vagula järve lõunakalda märg liivaseid ürgalluviaalseid ja järveveetasandikku, mis läheb lõuna pool üle kõrgustiku kuivaks sanduriks, katavad vastavalt niiskusoludele kas soostuvad, rabastuvad või nõmme- ja palumetsad. Võru orund on põhja pool looduses raskesti määravate piirjoontega nõguvorm. See on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas
Nende prügimägede kahjulik toime võib olla lühikeses perspektiivis üsna väike. Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid
Pika ajaperioodi vältel võib aga levi olla tunduvalt laialdasem. Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust.
areneda igas eluvaldkonnas. Turumajanduslike tingimuste järgi ümber orienteeruvate vanade ettevõtete kõrvale on tekkinud rida uusi, hästitegutsevaid firmasid ja teenindusasutusi, kauplusi ja toitlustusettevõtteid.Tänane Võru hoiab alles oma kultuuripärandit ja häid traditsioone, olles samas arenemisaltilt avatud kõigele uuele ja kaasaegsele. VÕRUMAA LOODUS Võru valda läbib Võru-Petseri ürgorund. Orundi lammil asuvad Tamula ning Vagula järved, samuti läbib seda Võhandu jõgi. Üksikute järvedega asub Võru valla põhjaosa Kagu-Eesti lavamaal, lõunaosa jääb aga järsult tõusvale (20-meetrine tõus Võru vallas) Haanja kõrgustiku servale, kus paikneb palju järvi ning kiirevoolulisi ojasid. · Tamula järv (ka Tamla järv) on järv Võrumaal, asudes Võru linna edela küljel. Järv on ovaalse kujuga ja 231,3 ha suur. Suurim sügavus on 7,5 m ja keskmine 4,2 m, asudes 69,1 m kõrgusel merepinnast.
välja. Kui aga lasta järve 30 cm pikkune ettekasvatatud angerjamaim, jääb neist ellu ligi 80 protsenti. Ka pole sellisel maimul enam nii suurt rännukihku ja ta ei põgene järvest. Kui klaasangerjas kasvab püügiküpseks 6-7 aastaga, siis 30 cm pikkuselt järve lastud maim 2 aastat kiiremini. 20. juulil 2009 asustati Keskkonnaministeeriumi projekti raames ning koostöös AS-ga Interfish Baltic Võrtsjärve, Saadjärve, Vagula, Kuremaa ja Kaiavere järve kokku üle 100 000 ettekasvatatud angerjamaimu. Vooremaa järvedest asustati Saadjärve 21000, Kaiavere järve 12000 ning Kuremaa järve ligikaudu 7000 angerjamaimu, Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti neid aga pea 9000. Enim täiendust sai Võrtsjärve angerjavaru, kuhu asustati ligikaudu 79 000 noorkala. 2008. aastal lasti Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve 3000, Vagula järve 3000 ja Võrtsjärve 175 800 angerjat
104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri 123Aheru jrv. 124Tamula jrv.
Võrus on mõõdetud Eesti soojarekord 35,6 °C, mis registreeriti 11. augustil 1992. Võru kaitsepühak on Püha Jüri[viide?]. Võru linnapea on Anti Allas. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asub kolm järve Tamula järv (229 ha), Kubija järv (15,9 ha), Mustjärv ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru linna asutamise kuupäevaks loetakse 21. augustit 1784, mil Riia asehaldurkonna kindralkuberner George Browne kinnitas allkirjaga dekreedi linna asukoha ja nime määramisest[7]. 1783. aasta oli moodustatud Riia asehaldurkond ja kreisid sealhulgas Võru kreis. 19. märtsil 1785 kinnitas kindralkuberner George Browne esimese Võru linna plaani. 4. oktoobril 1788 kinnitas Katariina II Võru linna vapi
Silladekk: 3 m laiune jalgtee Hooldaja: Võru linn Projekteerija: Jaan Linno Kogupikkus: 110 m Polüoonide kõrgus: 10,4 m Sildeavad: 3 tükki, peaava 60 m, kõrvalavad 20 m. Ehituse aeg: 7 kuud (25. Mai 1998 kuni 22. detsember 1998) Ehitaja: AS Via Point Joonis 7. Vaade roosisaare sillale (Tohver 2010). Avati: 23. Detsember 1998 Roosisaare jalakäijate rippsild asub Võru linnas Tamula järve loodeosas nn järve kaelal, millest lähtuvad Vahejõgi ning Tamula-Vagula kanal, mis viivad oma veed Võhandu jõkke (Tamm, Laursoo, Moisto ja Annus 2011). Sillalt avaneb kaunis vaade linnale ja järvele. Roosisaare sild ühendab Võru linna ja Tamula järves asuva Roosisaare poolsaare (Võru vald) (Puhkaeestis.ee) Roosisaare silla puhul on tegemist eesti pikima rippsillaga (Geoview.info). Roosisaare silla on projekteerinud OÜ Maanteeprojekti sillainsener Jaan Linno. Rippsild on on kolmeavaline, millest peaava on 60 m ja äärmised avad 20 m
4 veetemperatuuri, hapniku- ja teiste keskkonnatingimustega, eriti vähenõudlikus vee koostise ja kvaliteedi suhtes. Kus kasvatatakse maailmas ja Eestis. Karpkala kasvatus Eestis tuleb tunnistada, et seda ei harrastata eriti, põhjuse üle, miks see nii on, pole vaja pikalt arutleda - karbi levikut ja juurdekasvu piiravad kliimavöötmest tingitud lühike suvi ning jahedavõitu veed. Kuid Eesti suuremad karpkalakasvandusi on 5 ( Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre ), kuid on ka palju hobikalakasvatajad, isegi kuni 500, kes peavad karpkala väikestes tiikides oma lõbuks ning nende tegevus ei kajastu statistikas. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida- Euroopa riikides. Mõnes piirkonnas, näiteks Suurbritannias ja Põhjamaades, hinnatakse karpkala vaid harrastuspüügi objektina. Põhja-Ameerikas ja Austraalias aga suhtutakse temasse kui tüütusse võõr liiki, mida tuleb hävitada
Eestis on karpkala kasvatamine raskendatud lühikese suve tõttu, kuid karpkala on hästikohanev veetemperatuuri, hapnikusisalduse ning vee kvaliteedi ja koostise suhtes. Lisaks kasvab karpkala väga kiiresti võrreldes teiste karpkalalastega. 2.2 Kasvatamine maailmas ja eestis Eestis on karpkala kasvatus raskendatud, meie jaheda kliima tõttu. Siiski on Eestis 5 suuremat karpkalakasvatust: Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre, ning on ka palju hobikasvatajaid, kes kasvatavad omalõbuks. Toidukalana kasvatatakse teda enamikus Ida- Aasia ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Suurbritannias kasvatatakse teda eelkõige kuna ta on atraktiivne harrastuspüügi objekt. Tema püügile kulutavad kalastajad suuri summasid, kuna karpkala on väga tark ja uskumatult hea mäluga. Igal aastal arendavad kalastustarvete firmad, kes on just karpkaladele spetsialiseerunud, välja uusi püügivahendeid.
Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku ja usulisi tõekspidamisi siiski ei suudetud hävitada, mida tõendavad veel praegugi Eestis paljude endiste pühade kohtade nimetused nagu Pühajärv, Võhandu jõe ülemjooks kuni Vagula järveni – Püha jõgi, Saaremaal on Püha küla ja varem oli seal Püha kihelkond jne. Säilinud on paljud ohvrikivid, ohvriallikad, hiiekohad jm. Hiis oli pühaks peetud metsatukk, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Hiied koosnesid lehtpuudest ja olid tavaliselt kogu külal ühised. Hiiekultust püüti hävitada paljude endiste hiite kohale ristiusu kirikute ehitamisega. Hiies kasvanud hingepuud (neid ehiti paelte, riiete, loomaluudega jm.) otsekui juhtisid mõtted hingede surematusele
kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud
kaubakala, kasvatati vikerforelli, siia ja koha asustusmaterjali, toodeti vähki nii kaubavähiks kui asustusmaterjaliks ning pakuti kalaturismi teenuseid. Tegutses 11 põhiliselt vikerforellikasvandust AS Simuna Ivaxi 5 kasvandust (Äntu, Käruveski, Mõdriku, Vohnja, Nõmmeveski), Aravuse, Karilatsi, Pärispea, Roosna-Alliku, Rutikvere basseinikasvandus, AS Poseidon Foodsi Salmistu sumpkalakasvandus. Neli kasvandust (Ilmatsalu, Haaslava, Vagula, Kuldre) tootsid peamiselt karpkala. 22. Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses Uued ja eksootilised kalaliigid Eesti kalakasvatuses on hübriid triipahven, Roosa hübriidne tilaapia, arktika paaliad. 23. Retsirkulatsiooni süsteemid Eesti kalakasvatuses kalaliigid, tehnoloogia iseärasused, puudused ja eelised Retsirkulatsiooni süsteem:Vee korduvkasutus sobibtingimustesse, kus veeressursid on väga limiteeritud
Heade hoidmistingimuste korral (väike asustustihedus, stabiilne temperatuur, kalade vähene häirimine ), kvaliteedi ja massikadu okt-aprill peaaegu puudub. 159 Kevadine tiigi tühjendamine Ilmatsalus 160 Haaslava ja Kuldre kalakasvanduse peatiik 161 Härjanurme kalakasvanduse karpkalatiik 162 Vagula kalakasvandus oli 1990ndatel suurim Eestis. 1992alates maha jäetud tühjalt seisnud tiik aastal 1998 163 Vagula kalakasvandus - 2002 taastatud tiik 164 Vagula kalakasvandus 2005 - tiigid kasvavad taas täis. Praeguseks jälle tühjad ja maha jäetud 165 KARPKALA JA VIKERFORELLI kasvatamise tehnoloogia võrdlus
liikideks olid särg ja ahevn, väga sagedased viidikas, tippviidikas ja turb, sagedad haug, säinas, latikas ja rünt. Trullingu ja võldase levik piirdus jõe kõige kiirevoolulisemate osadega, jõeforelli ei leitud. 1989. a. ja 1995. a. uurimistel jõevähki ei leitud. Enne vähikatku sissetungi kuulus Võhandu jõgi Eesti vähirikkamate veekogude hulka (zur Mühlen, 1900). 1897. a. ilmnes vähikatk Tamula järves, kus jõevähki püüti mujalt toodud püünistega. Sealt levis taud 1898. a. Vagula järve ja Pühajõge pidi kuni Sõmerpalu veskitammini, 1899. a. Kärgula mõisani ja 1901. aastaks Jõksi järveni, allavoolu 1899. a. kuni Räpinani. Teistkordne katkulaadne vähisuremine registreeriti Pühajões I maailmasõja ajal ja Suur-Võhandus 1937. a. 1938. ja 1939. a. siirdi jõkke Räpina ümbrusesse mitusada jõevähki. 1950.-53. a. leidus Pühajões vähki kohati keskmisel hulgal, Suur-Võhandus Leevi ümbruses jõevähk puudus.
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
majanduslik keskus. Linna läbib St.Petersburg -Pskov- Riga raudtee ja Tallinn- Luhamaa maantee. Linna asukoht on geograafiliselt soodne kaubavahetuseks Venemaa ja Lätiga. Võru asub Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku vahel kulgevas, suures osas mandrijää sulavete uuristatud Hargla orundis. Linna territooriumil asuvad kolm kaunist järve - Tamula (229 ha), Kubija (15,9 ha) ja Kubija Veskijärv (1,7 ha). Tamula järvest on väikese Vahejõe kaudu olemas ühendus Vagula järvega. Loodest ja põhjast piirab linna Võhandu jõgi. Võru kuulub piltlikult sõnades roheliste linnade hulka. Linna asutamise ajaks loetakse 21.august 1784., millist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linnas elab seisuga 31.12.2009 13 967 inimest ja maakonnas 37 786 inimest ning linna pindala on 13,2 km². Ajalugu Vanim arheoloogiline leid praeguse Võru linna territooriumilt on juhuleiuna
ummistavast taimsest massist vabastamisel. Idee jäi aga soiku, sest ei leitud head moodust, kuidas neid kalu jahutuskanalites kinni hoida ja kardeti, et kalad põgenevad soojavee kanalite piirkonda. Siiski toodi sisse väike kogus valgeamuure ja kasvatati neid soojuselektrijaama soojaveekanalites paiknevates sumpades. Sealt põgenenud valgeamuurid on hiljem välja püütud Peipsist ja Võrtsjärvest. Teadaolevalt on mõned kalad asustatud ka 1980.-ndatel ka Vagula järve, kuid nende saatuse kohta andmed puuduvad. Jämepea (Hypophthalmichthys nobilis) Jämepea kuulub karpkalaliste seltsi, karpkalalaste sugukonda. Välimus Jämepeal on suur soomusteta pea, suur suu ja küllaltki madalal asetsevad silmad, Kehavärvus varieerub tumerohelisest mustade toonideni. Küljed hallikad, kõhualune valkjas, uimed ja saba kollakat tooni. Suu ülaseisune ja pea soomusteta. Kehal leidub palju suvaliselt paiknevaid musti laike
Umbjärv (sageli toimub Lähtejärv Läbiva vooluga järv veevahetus aurumise või põhjavee kaudu) Vesi uueneb mitme aasta jooksul Vesi uueneb aastas mitu korda -8- Matsalu järv Porkuni järv, Siniallina järv Vagula järv Järvetaimstik Järvetaimestik näitab millised on setted. Järveindikaatoriks on valge vesiroos, sest see vajab kasvamiseks palju toitaineid, seega on järv väga toitainete rikas. Hürdoloogilised vaatlused järvedel Suurtel järvedel võib tekkida olukord, kus veetase on järve eri paikades erinv. Vee temperatuuri ja jäänähtuste andmeid kasutatakse klimaatiliste aastaaegade piiritlemisel. 15ºC on parmad tingimused bioloogiliste protsesside toimumiseks.
Mida see Rootsi tunnike tähendab, ei teata seletada. Lisa Rootsi mälestustele. Erilehele kirjutatud ,,Rootsi mälestused" on kogemata ,,Rootsi mälestustest Eestis" (Eesti Kirjandus 1922 nr. 1) trükkimata jäänud. Avaldan trükkimata jäänud ülestähendused allpool. Maarja-Magdaleenas nimetatakse Välgist Külina-nõmme minevat teed ,,Rootsi teeks". Rannu kiriku kroonlühtri kohta kõneldakse, sellel kinkinud kirikule Rootsi kuningas, vist Karl XII. Vagula järves on Rootsi saar. Karula kirikus on mälestusmärkide seas vanasti ,,Rootsi küpär"; see kübar arvati Karl XII oma olevat. Karula kirikumõisa metsas oli endisel ajal ,,Rootsi petäi". Rahvajutu järele söönud seal Rootsi sõjavägi lõunat. Võru ligidal Kääpa küla juures on Kuningamägi ja Kuningakivi. Rahvajutu järele söönud Rootsi sõjavägi ühes kuningaga seal lõunat. Pärast söömist hüpanud Rootsi kuningas kivi otsast hobuse selga; ta jalajälg jäänud kivisse
põlevkivikarjäärides, Tehisveekogud (tiigid ja paisjärved), Kadunud- Vanad veskijärved, Sooks muutunud madalad järved. Eesti suurjärved, nende suurus ja sügavus - Peipsi 3555 km2, sellest Eestis 1529 km2 Võrtsjärv 270 km2, meie suurim sisejärv, Narva veehoidla 191 km2, suurim tehisjärv, sellest Eesti piirides 40 km2, Mullutu-Suurlaht 14,4 km2 = 1440 ha (Suurlaht 5,9 ja Mullutu 4,3), Ülemiste 9,6 km2 = 960 ha, Saadjärv 7,1 km2, 25 m sügav, Vagula 5,2 km2,Veisjärv 4,9 km2,Ermistu 4,8 km2,Paunküla veehoidla 4,5,Tõhela 4,1, Kuremaa 3,97, Kahala 3,5, Karujärv 3,3 Eesti 3 kõige sügavamat järve, nende sügavus - Rõuge Suurjärv 38 m,Väike-Palkna 31,9 m, Udsu 30,2 m. Stratifikatsioon. Dimiktsed ja meromiktsed järved - Suur osa väikejärvedest suvel ja talvel kihistunud*Dimiktsed järved segunemine toimub 2 korda aastas Kevadine segunemine toimub
Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud lainetus aitab kaasa)
vähem samad mis Edgar Kaselgi. 2003. aastal avaldas Lepasaar raamatu "Kevadest kevadesse", milles ta jätkab lugude jutustamist kodukandi loodusest, juhtumistest ja kohtumistest metsades ja rabades, aga ka kohalike inimeste ja ajaloo tutvustamist. Võrumaa loodust, iseäranis kalavesi iseloomustab hilisema pagulas- kriitiku ja linnaluuletaja Karl Eerme jutukogumik "Õngelatiga mööda Võrumaad. Kalakirjad ja miniatüürid" (Ehrmann 1935). Kolm lugu kirjel- davad selles kalapüüki Vagula järvel eri aastaaegadel: "Suvisel Vagulal", "Talvisel Vagulal", "Tuli Vagula järve all". Lisaks leidub kogus otseselt looduskaitselisi tekste, milles autor ei moraliseeri, vaid jätab järeldused kaasaelamisega esitatud juhtumite kohta iga lugeja enese teha. Väga emotsionaalne on lugu "Viimased mohikaanlased", mille peategelaseks on hiigelsuur, vana ja kogenud iherus, keda ühelgi kalamehel ei õnnestu võrgu ega õngega kinni püüda, kuna tema end ikka lahti rabeleb. Loo
Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikatest. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt. Porkuni ja Sinialliku järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt. Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles üle päeva, sest on järve laia jõekaela kaudu ühenduses Väikese Emajõega. Jõed kannavad järve nii mineraalseid setteid (liiva, savi, muda) kui ka orgaanilisi aineid taimedele (fosfori- ja lämmastikuühendid). Inimasustusest eemal paiknevad väikesed läbivooluta järved on tavaliselt puhtad ja selgeveelised. Toitainete vähesust neis piirab järveelustiku hulk.
Kõige aeglasemalt vahetub vesi sügavates umbjärvedes (nt Holstre Linajärv Sakala kõrgustikul, Martiska Kurtna järvestikus). Sisse voolab vesi kraavide ja ojade kaudu, kuid märgatavat väljavoolu ei ole. Aeglane on veevahetus lähtejärvedes, kus vesi valgub järve vaid allikaist. Nendes järvedes uueneb vesi täielikult vaid korra mitme aasta jooksul (nt Porkuni järv). Vee viib järvest välja sellest algav jõgi. Läbivoolujärvedes võib vesi aastas kümneid kordi vahetuda (nt Vagula). Kiireim veevahetus on mõõdetud Võrtsjärve lõunatipu lähedal Porijärves. Vesi uueneb selles üle päeva, sest järve laia jõekaela kaudu ühenduses Väikese Emajõega. Jõed kannavad järve nii mineraalseid setteid (liiva, savi, muda) kui ka orgaanilisi aineid taimedele (fosfori- ja lämmastikuühendeid). Keemiline keskkond Järvede elukeskkonna üheks mõjutajaks on ka keemiline keskkond. Vee peamisteks
Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 800 m ·Niassa 706 m Eestis: Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: Rõuge Suurjärv 38 m Väike-Palkna 32 m Tsolgo Mustjärv 30 m Udsu 30 m 12.Soode teke ja areng, levik maailmas. Ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Iseloomulik pidev või kauakestev, seisev või aeglaselt voolav rohke pinnavesi.
800 km² Ruumala: ·Kaspia meri 78 700 km³ ·Baikal 23 600 km³ (1/5 maailma mageveest) ·Tanganjika 18 900 km³ ·Ülemjärv 11 600 km³ ·Njassa 7725 km³ Sügavus: ·Baikal 1 687 m ·Tanganjika 1 470 m ·Kaspia meri 1 025 m ·Vostok (Antarktikas) 1 000 m ·O´Higgins San-Martin (Tsiili-Argentina piiril) 836 m Pindala: ·Peipsi 3537 km² ·Võrtsjärv 269 km² ·Ülemiste 9,4 km² ·Saadjärv 7,2 km² ·Vagula 6,0 km² Sügavus: ·Rõuge Suurjärv 38 m ·Väike- Palkna 32 m ·Tsolgo Mustjärv 30 m ·Udsu 30 m 11. Soode teke ja areng, levik maailmas. on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo,
Narva jõgi algab Peipsist Vasknarva küla lähedalt, kulgeb Eesti idapiiril ja suubub Narva-Jõesuus Narva lahte. Järgmise suurusega valgla on Suurel Emajõel, mis saab alguse Võrtsjärve kirdenurgas ja suubub Peipsi järve. Emajõe tosinast lisajõest suurim on Ahja, suuruselt järgmised Pedja, Elva, Amme ja Laeva jõgi. Suur Emajõgi on kogu ulatuses laevatatav. Eriti tähtis kaubatee oli see keskajal. Eesti pikim ja mitme nimega jõgi on Võhandu. Vagula järvest ülesvoolu kannab ta Pühajõe, alamjooksul Voo jõe nime. --- 81 Jõgi algab Põlva maakonnas Saverna lähistel ja suubub Lämmijärve. Lühikeses alamjooksu lõigus on Võhandu laevatatav. Enamikul kõrgustikelt algavatel jõgedel on suur lang. Selline on näiteks Piusa, mille langus kogu jõe ulatuses on 212 m. Piusa saab alguse Haanja kõrgustikult, voolab käänulises ja looduskaunis Piusa ürgorus ning suubub Pihkva järve. Jõe alamjooks asub 14 km ulatuses
Lääne-Eesti halotroofsete järvede valdkond pidevalt tekib uusi ja kaob vanu järvi Eesti jõed · 1755 jõge, oja või kraavi · Arvestades jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust võiks Eesti jõgede arvuks lugeda siiski 200 · Järvede nimed sealt kust jõgi läbi läheb, selle nime ta ka kannab · Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu · 10 jõge on pikemad kui 100 km · Pikim jõgi Võhandu, kui arvestada läbivoolu Vagula järvest 162 km · Jõgede pikkuse arvutamine · Laevatatavaid jõgesid väga (Narva ja Emajõgi) · Jõgede veereziim iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine · Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas · Mõjutavad karst, soostumine, maakasutus, läbinimek järvedest. Kevadine suurvesi · Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti
Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve – Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
annaabi.ee 
