Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln. km2 (ruutkilomeetrit) : 180 % maailmamerest : 50% - Atlandi ookean Pindala mln. km2 : 93 % maailmamerest : 25% -India ookean Pindala mln. km2 : 75 % maailmamerest : 21% - Arktika ookean e. Phja-Jmeri Pindala mln. km2 : 13 % maailmamerest : 4% Ookeani sgavaim punkt Mariaani svik , 11 022 m. 3) Mis on meri? Selle tbid.Iseloomusta.Too niteid Meri on ...
Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Pinnamood 4. Kliima 5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2 Andamanid asuvad Euraasia mandril Lõuna- Aasias . Andamani saared on saarestik Bengali lahe ja Andamani mere vahel. 2.3 Andamani saared asuvad 95° ja 15° laiuskraadide vahel. 2.4 Andamanid asuvad kodukandist umbes 7840 km kaugusel. 3 3. Pinnamood. 3.1 Saare pinnamood on künklik suurim kõrgus on 737 meetrit. 3.2 Andamanid on ümbritsetud ig...
Kreeka Vahemerelised alad .Klass Koostas 2011 Kreeka asukoht Kreekast · Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas Kreeka lipp Euroopa ja Aasia ristteedel. · Kreeka pealinn on Ateena. · Kreeka pindala on 131 940 km². · Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi, selle kõrgus on 2917 m. Pinnamood · Hästi liigestatud · Esineb mäestikke, kiltmaid ja madalikke. · Välistegurite (õhutemperatuur, vooluvesi, tuuled jt.) mõjul ümber kujunenud. Kliima · Kreeka kliima on suvel kuum ja niiske, talvel aga soe ja niiske. Mullastik · Mullad on üldiselt kehvad, välja arvatud tasandikel, kus loodusliku rohuga, viljakate muldade ja soojade suveilmadega alad pakuvad soodsa võimaluse põlluharimiseks. Veestik Selle jõe pikkus on 290 km. Arda parempool...
KUTSEHARIDUSKESKUS Eriala Referaadi koostaja nimi REFERAAT INDIA Juhendaja: 2 Kus ja mis aastal tehtud? Sisukord : Sisukord :................................................................................................................................ 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 3 Külaelu.................................................................................................................................... 5 Ohustatud loomaliigid.............................................................................................................. 5 Rahvastik................................................................................................................................ 5 Majandus.......................
Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa) ja Euroopa Ühenduse vahel. Konventsioon jõustus 17. jaanuaril 2000. a, pärast täienduste lisamist ning see hõlmab siseveekogusid, merd, merepõhja ja valg-ala, maismaalt pärit reostuse vähendamist. Konventsiooni juhtorgan on Helsingi Komisjon ehk HELCOM. 1992. aasta konventsiooni eesmärk ei olnud pelgalt säilitada, vaid taastada Läänemere keskonna ja veestiku kvaliteet, kaitsta Läänemere ja selle ümbruse looduslikku mitmekesisust, elimineerida merest saastatus ning tagada võimalused mere floora ja fauna loomulikukstaastumiseks. Läänemere halba olukorda ja eelmise konventsiooni mittetõhusust arvesse võttes on eesmärgi saavutamiseks seniste keskonnalepingutega võrreldes rangemaid meetmed. Konventsiooni esialgsed allakirjutajad olid Nõukogude Liit, Poola, Rootsi,
Tarmo Tuuling Atlandi ookean PÄRNU TÄISKASVANUTEGÜMNAASIUM Tarmo Tuuling ATLANDI OOKEAN Referaat Pärnu 20013 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. SUURUS 4 2. ASEND JA PÕHJA RELJEEF 4 3. VEESTIKU ISELOOMUSTUS 5 4. TAIMESTIK 5 5. LOOMASTIK 5 6. KESKKONNA PROBLEEMID 6 KOKKUVÕTE 7 KASUTATUD KIRJANDUST 8 Tarmo Tuuling Atlandi ookean SISSEJUHATUS Ookean (Okeanose järgi; ingl ocean, vn ), maailmamere suurim osa, mis on mitmest küljest piiratud mandriga. Esmakordselt eristas ookeane 17. sajandi Madalmaade geograaf
..........7 KOKKUVÕTE...................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................11 2 SISSEJUHATUS Eesti maastikuline liigestus on Eesti territooriumi jaotamine maastike (pinnamoe, mullastiku, veestiku ja taimestiku) erinevuste alusel. Eesti ala on küll väike, kuid maastikuliselt mitmekesine. See tuleneb maastike aluseks olevate, viimase mandrijäätumise ajal ja järel moodustunud, erineva kivimilise koostise ja kujuga pinnavormide rohkusest. Vee liikumine ja ainese ümberpaiknemine ning sellest lähtuvalt muld- ja taimkatte kujunemine on neil toimunud erinevalt. Igal kivimilisel alusel on kujunenud iseloomuliku koosluse ja kasutuseeldustega maastik. Maastikuline liigestatus avaldub
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee
21.kuidas rannikumeri reostub? Sageli põhjustatud tööstuse ja linnade reoveest 22.kirjelda etappide kaudu, kuidas puhastatakse reovett? Mehaaniline puhastus eemaldatske ujuv praht, tahked osad ja nafta ja õlisaadused Bioloogiline puhastus - mikroorganismid lagundavad vees olevad orgaanilist ainet Keemiline puhastus - happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite eemaldamine. 23.nimeti rahvusvahelisi kokkuleppeid ja nende eesmärke, mis on vastu võetud veestiku kaitse eesmärgil? HELCOM kaitseb läänemerd reostuse eest Gdanski konventsioon - kalavarude säästmine ja kaitse. 24. Infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse ja see vesi moodustab põhjavee Rannavall tormide poolt rannale uhutud vall setetest. Rannabarr rannajoonega rööbiti paiknev vall Setete pikiränne sirgel rannal on ühtlane paralleelne setetekiht
paiknevaid tähtsamaid teenindusasutusi, eri elu-, töö- ja puhkekohti. Lokaalsete ehk kohalike teede võrgustik (keskmised reisid kuni 3km pikkused) ühendaks erinevaid sihtkohti peamiselt ühe linnaosa (asumi) siseselt. 19. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula kliima seisukohast? Tuulekaitsetsoonid, ventilatsioonikanalid, värske õhu tekke alad, puhveralad ja stagnatsiooni ning ohualad. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Sadevee infiltratsiooni- ja puhastusalad,
0.3 Looduslikud tingimused Belgias on väljapääs Põhjamerele. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalike ja madalate lavade maa. Valitseb mereline parassoe kliima. Õhutemperatuur jaanuaris on 0-8 C, keskmiselt +3,5 C. Juulis 16- C, keskmiselt +16,5 C . Aastane sademete hulk aastas on 700- 1000 mm, Ardennides isegi 1000-2000 mm. Belgias on valdav kultuurmaistu; mets, mida on osaliselt istutatud katab peaaegu viiendiku maa pindalast ja kasvab Ardennides. Tiheda veestiku laevatatavad jõed on Schelde, Sambre ja Maas. Tähtsaim maavara on kivisüsi. 5 1 RIIGI ARENGUTASE 1.1 Arengutaseme näitajad Riigi arengutaseme iseloomustamiseks kasutatakse erinevaid näitajaid. Üks kõige sagedamini kasutatavaid on SKT. See on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Belgias on SKT 27 600 OJS elaniku kohta. Keskmine eluiga naistel on 80,8 ja meestel 74,5 aastat
Karol Pakkas Saaremaa Õppeaines: Andme- ja tekstitöötlus Õpperühm:ET11/21 Juhendaja: Anne Uukkivi 2 SISUKORD 3 SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate Saaremaa geoloogilise ehituse, kliimaolu, veestiku, mulla, taimkatte ja vaatamisväärsuste kohta. On ära toodud ka suuremad ojad, kraavid, jõed ja järved 4 1.1. PAIKNEMINE EESTIS. Saaremaa paikneb Lääne-Eestis ja on Eesti kõige suurem saar. Saaremaa pindala koos lähedalasuvate väikesaartega on 2922 km² 6,5% Eesti pindalast. Saaremaa on Eesti suurim saar ja Läänemerel suuruselt neljas saar
Tarvastu, Riidaja, Leebiku ning Suislepa ümbruses jää voolinud moreenist madalaid voori. Maastikupildis need 8-10 m kõrged ja vaevalt kilomeetripikkused laugenõlvalised põllustatud künnised eriti pilku ei köida. Nad asuvad üksteisest eemal ja nende vahel ei ole nii selgepiirilisi märgi nõgusid nagu Vooremaal. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 220-221 Sakala kõrgustiku veestik Veestiku moodustavad peale eelkirjeldatud orustikus voolavate jõgede ja ojadele Sakalale iseloomulikud orujärved. Peale eelmärgitud järvede (Õisu, Veisjärv, Viljandi, Karula jt) äratab omapäraga tähelepanu järvekobar Koorküla ümbruses Tõrvast lõuna pool. Seal on umbes 50km2-l ligi kakskümmend väikejärve, mis tõenäoliselt asuvad mattunud oru kohal. Suurem on Koorküla Valgjärv. Samas ligidal on Eesti sügavuselt teine Udsu järv.
2. EESTI MAASTIK 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine. Ühes kohas vormus kõrgendik, teisal kujunes org või veekogu, kolmandas kohas murdis mandrijää lahti paekalda ja rändpangas kandus kilomeetreid eemale. Liustikud ja nende sulamisveed kandsid Eesti alale väikeseid kive ja suuri rändrahne. Kui liustikud taandusid ja
230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi
Haljasalad on samuti tähtsad valdavate külmade tuulte ja õhumasside ebameeldiva mõju tasandajaks. Puittaimedega kaetud alad on tuult takistava mõjuga. Rohealad on olulised juhtimaks tiheasulasse uut ja värsket õhku ning suunamaks saastunud õhku tiheasulast välja. Suuremad rohealad (filtratsiooni- ehk puhveralad) puhastavad saastunud õhku nii füüsilistest tolmuosadest kui ka keemilistest lisanditest. 20. Milliseid funktsioone täidavad rohealad tiheasula veestiku ja veekvaliteedi seisukohast? Rohealad sisaldavad suurt potentsiaali pinna- ja heitvete infiltratsiooni ja puhastusalana. Peamisi funktsioone on kaks: 1) infiltreerida ja puhastada sademete ja pinnavett 2) tagada vees leiduvate toitainete, eelkõige lämmastiku ja fosfori eemaldamine sademete- ja pinnaveest. Rohestruktuuri elementidel on oluline osa tiheasula veeringes. 60 % sademetest läheb haljasalade kaudu tagasi atmosfääri evapotranspiratsiooni protsessi kaudu. Aurustumine ja
Miks? Mandrilise, sest mandrilise kliimaga alal on soojem ja seal kõigub temperatuur ööpäevas palju. 26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3
taimekasvu seisukohast. Suvel on sademetehulk väiksem, ent esineb tugevaid tuuli. Mere ja maismaa soojenemise erinevuste tõttu esineb kohalikke tuuli (briise), mis puhuvad päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Mere ääres esineb sügisel udu, mis tekib sooja mere auramisel. Soome lahe rannikumadaliku eriilmelisuse tõttu erinevates paikades, on maastikurajooni ulatuses kujunenud välja ka väga erisuguse mikrokliimaga paiku. (Linkrus 1998) 1.5. Vetevõrk Soome lahe rannikumadaliku veestiku moodustavad maismaaveed (jõed, ojad, järved), meri ning põhjavesi ja allikad. Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered.
1) Eesti ametlikus vooluveekogude nimestikus olevad jõed, ojad või kraavid; 2) põllumajandusmaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 3) põllumajandusmaa kuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk); 4) metsamaa kuivenduseks rajatud kogujakraavid; 5) metsakuivenduskraavid (detailkuivendusvõrk). Vooluveekogudest on suuremad Pedja, Kaave ja Pikknurme jõgi ning seisuveekogudest Tõrve, Puurmani ja Pikknurme paisjärved. Valla veestiku teljeks on Pedja jõgi, mille lamjooks ning keskjooks paiknevad osaliselt (49.3 km pikkuselt) Puurmani vallas. Kokku on Puurmani vallas 27 vooluveekogu ning vooluveestiku pikkus on 181 km. Puurmani vallas puuduvad looduslikud järved, kuid esineb suuri rabalaukaid valla läänepoolmiku suurtes rabades. Veemajandus, kanalisatsioon ja puhastusseadmed: Veemajandus on koondunud grupiti asuvate elamute teenindamiseks, eraldi asuvad üksikmajapidamised omavad väikese veevõtuga saht- või puurkaeve
72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit. Reljeefi on tasandanud ka aastatuhandeid kestnud niisutuspõllundus. Siin, suurte jõgede ääres, kus suured maaharijatest kultuurrahvad elasid juba 5000 aastat tagasi, kasvab hästi riis ja suhkruroog. Hindustani poolsaare mäed on madalad ja kulunud,
looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Looduskaitse Eestis sai alguse pühapaikade säilitamisest juba vanadest aegadest, mis laienes suuremate alade kaitseks. 1297. Aastal Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal, mis oli esimene dateeritud loodust kaitsev akt Eestis. Seejärel hakkati kaitsma ka muid kooslusi, nagu jõed ja nende ümbrused nin suuremad alad, mis hõlmasid nii maismaad kui veestiku. Looduskaitse maailmas algas üksikute objektide kaitsest ning laienes samuti suuremateks. P- Ameerikas algas looduskaitse metsade kaitsest, kuna algselt arvati, et metsaressursid on suured, kuid paraku hakkas oluliselt vähenema ning asutati Metsaamet, mis oli esimeseks kaitsvaks organisatsiooniks P-Ameerikas. Euroopas hakati kaitsma neid alasid, kus hakati tunnetama inimese survet loodusele, eelkõige loomade kaitse. Põhjused miks kaitsta loodust:
............................................................................................ 78 Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79 KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81 82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe, veestiku, taimkatte, maakasutuse, teede ja asustuse vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81 6 83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju
Jõgede lammidel on levinud lammimullad, mida rühmitatakse järgmiselt: · lammi-kamarmullad (lühiajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · lammi kamar-gleimullad (lühi- ja pikemaajaliselt üleujutatavad; teralised, kihilised); · ibejad (mudajad) lammi madalsoomullad (pikemaajaliselt üleujutatavad). Hüdrograafiliselt kuuluvad Soomaa jõed Liivi lahe vesikonna Pärnu jõgikonda. 16 Soomaa veestiku võib üldjoontes jaotada kahte gruppi: 1. Eesti oludes suhteliselt suured transiitsed jõed; 2. väga tihe mikroveestik, mis koosneb valdavalt metsakuivenduskraavidest. Vahepealseid, lühikesi ja väikese valglaga jõgesid esineb siin suhteliselt vähe. Peajõgede I ja II järgu lisajõed esinevad arvukamalt Soomaast itta jäävas piirkonnas (Järvet, 1994). Soomaa jõed seob ühtseks hüdrograafiliseks süsteemiks Pärnu jõgi, kuhu jõuab vesi peaaegu kõigist
Vee keskmine hind elanikele (eurot): 0,78 Aasta: 2011 Liitrit inimese kohta päevas: 75 m3 inimese kohta aastas: 28 Kanalisatsiooni keskmine hind elanikele (eurot): 1,35 Vee keskmine hind elanikele (eurot): 1,0 Allikas: Kaur Küsimused 1. Millistest piirkondadest Eestis algavad suuremad jõed? Miks? 2. Leia Eesti atlases lk-l 15 toodud jõgede toitumise diagramm. Millistesse vesikondadesse kuuluvad nende lähted? Kust saavad need oma toiteveed? 3. Iseloomusta Eesti atlase veestiku kaardi järgi (lk 14) allikate esinemist. Miks on allikavesi külm ja puhas? Miks allikad talvel tavaliselt ei jäätu? 4. Kas sinu kodupaigas on allikaid? Kas mõni neist on nn imettegeva või tervendava mõjuga? Kas oled nende vett joonud? Kuidas maitses? --- 94 3.9. Sood Euroopas ja Eestis Sood levivad kõigis kliimavöötmetes peale polaarse, kuid kõige enam on soid parasvöötmes okasmetsade levikualal. Hinnanguliselt on maailma maismaast turbasoode all ligi 3 %. 80 %
välisilme muutustele. EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID Eesti geograafiline asend ja sellest tulenevad iseärasused. Läänemeri ja selle mõju maastike kujunemisele. Aluspõhja territoriaalsed erinevused: paene põhjapoolmik ja liivakivine lõunapoolmik. Pinnakatte koostisest ja paksusest tulenev mõju maastikele. Reljeefi liigestatus ja peamised reljeefivormid. Pinnakate kui määrav komponent maastikulise mitmekesisuse kujunemisel. Veestiku ja veerezhiimi iseärasused ja sellest tulenev mõju maastikele. Maastike paleogeograafiline areng. EESTI MAASTIKUTÜÜBID Tüpoloogilised ja regionaalsed maastikuüksused ning nende eristamise algused. Reljeefi, pinnakatte, mullastiku ja taimkatte arvestamine maastikuüksuste piiritlemisel. Paigastikud kui Eesti peamised maastikutüübid ja nende levimus: a) tasandikulistel aladel: paetasandikud, moreenitasandikud, jääjärvetasandikud, meretasandikud,
annaabi.ee 
