Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"alamik" - 32 õppematerjali

alamik – maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik.
thumbnail
0
bmp

Maailma Tasandikud ja Mägismaad Kontuurkaardil

docstxt/13479193847.txt

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Litosfäär - spikker

Tasandik ­ enam-vähem tasane ala kus on väiksed kõrguste vahed Kesk-Eesti; Suur-tasandik. Lavamaa ­ järskude nõlvadega ümbrusest kõrgem tasandik Harjulavamaa; sudeedi lavamaa. Alamik ­ maailmamere tasemest allpool olev maismaa surnumere alamik; kaspia alamik. Madalik ­ tasandik mille üldkõrgus ei ületa 200m Amazonase, Lääne eesti. Mäestik ­ koosneb paljudest mägedest ja nende vahelistest orgudest ja nõgudest. Mägismaa ­ suur mägise pinnamoega maa-ala kus vahelduvad ühisel kõrgemal alusel paiknevad mäeahelikud platood ja mäemassiivid. Nõgu ­ ümara ovaalse või korrapäratu põhikujuga nõgus pinnavorm. Süvik ­ ookeani põhjas olev piklik ja kitsas üle 6000m sügavune järskude servadega lõhe

Geograafia → Geograafia
225 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pinnamood Geografia 7 klass

Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalju- pealt laiem ja alt kitsam(seene kujuga) pinnavorm, mis on tekkinud tuule ja/või vee kulutusel erineva tugevusega kivimitesse Abso.suhe- kõrgus Ookeani keskmäestik- läbi ookeanide kulgev väga pikk veealune mäestikke süsteem Ookeani põhi- alates 2000m vastavalt tasane Uhtorg- ajutise vooluvee uuristatud sügav org Ülessanne. 1 Mis pinnavormil asuvad järgmised kohad? Volga jõe suue Kaspia alamik Venemaa lääneosa Lääne-Siberi kiltm Hiina idaosa Suur-Hiina tasandik Manause linn Amazonase mada Tura linn Kesk-Siberi Mississippi jõe suue Mississipi madalik lauskmaa Ülessanne. 2 Mis riikide elanikud võivad öelda, et Me elame Himaalajas? Nepaal, Bhutan, Hiina, Bangladesh, India Me elame Alpides? Itaalia, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Sloveenia, Monaco Ülessanne. 3

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Euroopa geograafiline ülevaade

Pikkused: Põhjast lõunasse- 3900 km Läänest itta- 5200 km Äärmuspunktid: Põhjas- Nordkimi neem Lõunas- Marroqui neem Idas- Polaar Uural Läänes- Roca neem Relieef ja geoloogiline ehitus: Relieef ehk pinnamood koosneb pinnavormidest. Euroopa suhteliselt tasane keskmiselt 300 . Ida Euroopa lauskmaa. Lauskmaa- ulatuslik tasane ala, kus kõrgendikud vahelduvad tasandikega, nõgude ja orgudega. Kaspia alamik. Alamik--tasane ala, kõrgused alla mere pinna. Saksa- Poola madalik. Kilp- Aluskorra kivimite avamusala. Fennoskandia kilp, Ukraina kilp Skandinaavia mäestik- tekkinud Galedoonia ja hetüüdia kurrutus perioodil. Vanemad: Prantsuse keskmassiiv, Reini kiltkivimäestik, Maagi mäestik, Sudeedid, Tsehhi massiiv. ALPID- tekkinud Alpi kurrutusperioodil Nooremad: Karpaadid ja Püreneed, Apeniinid Dinaari mäestik, Andoluusia.

Geograafia → Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

# Puudub küttematerjal - puid ei kasva nii kõrgel; # Ühendus muu maailmaga raske, keeruline; # Hapnikupuudusest tingitud mägihaigus. 5. tasandik - ulatuslik tasane maa-ala, kus suhtelised kõrgused alla 200m * Võivad merepinnast asuda väga erinevatel kõrgustel. * Asustus sõltub tasandiku asukohast ja kõrgusest. lauskmaa - tasandik, kus kõrgustikud vahelduvad madalikega (nt. Ida-Euroopa lauskmaa). alamik - paikneb merepinnast madalamal (nt. Kaspia alamik, Surnumere ümbrus). madalik - absoluutne kõrgus kuni 200m. (nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6. PINNAMOODI MÕJUTAVAD SISEJÕUD VÄLISJÕUD * Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised * Vulkanism * Vooluvesi, sademed

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Pinnamood

Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, A...

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Geograafia - Litosfäär (ptk7-8)

2.Hüdrosfäär- ebaühtlaselt jaotunud Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel. Veeringe- vee pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. Pinnavesi- maakore kivimite, setete poorides ja tühikutes olev vesi. Alamik-on maa-ala, mis paikneb maailmamere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa mäestikud

Euroopa suurimad reljeefüksused on: Ida-Euroopa lauskmaa Kaspia alamik Skandinaavia mäestik Alpid Karpaadid Püreneed Kesk-Doonau madalik Alam-Doonau madalik Lombardia madalik Vanad mäestikud Euroopas: Skandinaavia mäestik Prantsuse Keskmassiiv Böömi e. Tsehhi massiiv Reini Kiltkivimäestik Sudeedid Keskmised: Alpid Karpaadid Noored: Püreneed Andaluusia Apenniinid Dinaarid Helleniidid Stara Planina Krimmi mäestik Kurdmäestik ­ enamasti noor mäestik, mis on tekkinud maakoore kokkusurumisel ning

Geograafia → Geograafia
70 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia loodusobjektide nimekiri

Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau Volga Jangtse Huanghe Indus Ganges Mississippi Amazonas Niilus Kongo Järved Saimaa järvistu Vänern Laadoga Kaspia Araal Baikal Suur Järvistu Victoria Tanganjika

Geograafia → Kaardiõpetus
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Lahed ja mered

Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik Uus-giunea Mississippi madalik Jaapani saarestik Suur tasandik Uus-meremaa Kesktasandik Filipiinid Amasonaze madalik

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kordamisküsimused geograafia

Kordamisküsimused geograafia Tv lk 14 4. Külmematel perioodidel tekkis jääd juurde, see liikus edasi ning kulutas allolevat pinda, jääga kandusid edasi nii peenem, kui ka suurem kivimmaterjal. Mandrijääga edasi kantud suuri kive nimetatakse rändrahnudeks. Soojematel perioodidel jää sulas ja taandus ning selles olev kivimmaterjal settis ning kuhjus maapinnale. Liustikujääst välja settinud eri suurusega osakestest koosnevat setet nimetatakse moreeniks. 6. Miks on Eestimaa pinnakatte peamiseks materjaliks moreen? Kuna Eesti oli mandriliustikuga kaetud ning sellest settis peenike kivimaterjal. 7. Miks Põhja- ja Lääne-Eestis on moreen hallikas ja kividerohke, Lõuna-Eestis aga punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole me...

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa kliimavöötmed, äärmuspunktid, reljeefiüksused

Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km. E-Aasia vaheline piir: Uurali mäestiku idanõlvad-Uurali jõgi-Kaspia mere põhjakallas- Kuma Nanõtsi nõgu- Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed:

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
1
doc

9. klassi geograafia KT - Euroopa loodus

2.Euroopat ümbritsevad mered, väinad. Barentsi meri, Norra Meri, Põhjameri, Vahemeri, Läänemeri. Skagerrak, Kattegat, La Manche, Gibraltar, Bosporus, Dardanellid, Kertsi väin. 3.Euroopa pinnamoe üldiseloomustus. Suuremad mäestikud ja tasandikud. Euroopa on keskmiselt kõrguselt (300 m) kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad, madalikud ning madalad (alla 2000 m) mäestikud. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Kesk-Doonau madalik, Alam-Doonau madalik, Lombardia madalik. 4.Euroopa kliimavöötmete iseloomustus. Eri piirkondade kliima erinevused. Asend parasvöötmes ­ neli aastaaega, niiske, jahe. Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) ­ soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Turismi alused

Uus-Meremaa; • Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;

Turism → Turism
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Geograafia mõisted

· maailmajagu ­ suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane kultuur ja olulised iseärasused. 6 · Maailmameri ­ veteväli, mille moodustavad kõik ühenduses olevad ookeanid ja mered. 4,(5) · Pinnavormid - erinevad maapinna ebatasasused nt: küngas, org, nõgu · Pinnamood ­ maapinna kuju e pinnavormid kokku. Nimetatakse ka relfeefiks. · Lauskmaa ­ kõrgustike ja madalikega liigestatud suur tasandik. · Alamik ­ allpool maailmamere taset asuv tasandik · Madalik ­ kuhjeline tasandik, absoluutkõrgusega kuni 200 m · Kiltmaa ­ Mäestiku kulumisel tekkinud tasandik 500-1000 m · Mäestik ­ mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikestja orgudest . jagunevad: madalmäestikud- 1000-2000 m absoluutkõrgus keskmäestikud ­ 2000-3000 m absoluutkõrgusega kõrgmäestikud - 3000-... m absoluutkõrgusega

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Pinnamood,pinnavormid ja nende kujunemine

Miks on osa mäestikke madalad ja lamedad? Nad on tavaliselt vanemad kui kõrged ja teravatipulised. Kuidas eristatakse tasandikke? Absoluutse kõrguse järgi: madalikud Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Suur Hiina tasandik, Mesopotaamias madalik, Amazonase madalik Kiltmaad ? Tiibeti kiltmaa (Euraasia), Colorado platoo (Põhja-Ameerikas) Alamikud (kaartidel tumeroheline värv) - Kaspia alamik Miks ei täitu alamikud veega? Neil puudub ühendus ookeaniga Millise suure tasandiku osa on Eesti? Kuhu on kujunenud ookeanide keskmäestik? Laamade lahknemise kohale Nimeta vulkaanilise päritoluga saarestikke Hawaii saarestik Maailma sügavaim koht ? Vaikses ookeanis Mariaani sügavik - 11022m Kuidas tekivad süvikud, ookeani keskmäestikud, rifiorud? Tekivad laamade kokkupuute ja lahknemise piirkonnas Millised on pinnamoe suurvormid? Ookeaninõod, mandrid, mäestikud, tasandikud

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa kontinendi ülevaade

Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...

Geograafia → Geograafia
86 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Geograafia - Euroopa

Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...

Geograafia → Euroopa
10 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Jordaania info

Jordaanlastel on komme seista järjekorras. Vahel üritavad tagumised end mööda libistada, sellepeale ei pahandata, pigem üritatakse ise seda sama taktikat kasutada. Tulemuseks on tihtipeale lärmakas rahvamass, kes trügivad kioski suunas. Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist Süüria kõrb. Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. Esineb maavärinaid. Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. Tegemist on vahemerelise kliimaga. Veestik on vähene. Esineb kuivanud jõesänge – vadisid, tihti

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Geograafia mõisted

Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...

Geograafia → Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
67
docx

Geograafia riigieksami materjal 2012

Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;

Geograafia → Geograafia
286 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012

Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Labradori; Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile:

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Kordamine geograafia kontrolltööks

Tasandik võib olla tekkinud nii settimise kui ka erosiooni läbi. Näiteks rannikumadalikud on tavaliselt külgnevaist mägedest pärineva settematerjali kuhjumisalaks. Mõnikord on tasandik tekkinud pikka aega väldanud kulutuse tagajärjel, mis on reljeefi iseärasused ajapikku tasandanud. Tasandikel elab suurem osa maailma rahvastikust. Madalik - Tasandik, mille absoluutne kõrgus on kuni 200 m. Alamik - Maa-ala, mis paikneb mere tasemest allpool. Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos, ­422 m. Lavamaa ­ Ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Üldjoontes loetakse lavamaa absoluutseks või suhteliseks kõrguseks vähemalt 150...300 meetrit. Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane, kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud, sest platoodel voolavate jõgede erosioonibaas on madalal.

Geograafia → Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
104
odp

Jordaania

Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq). Maismaapiiri pikkus on 1635 km, merepiiri on ainult 26 km. Looduslikud tingimused ● Reljeef on lääneosas tasandikuline, moodustudes Jordani jõe orust, mis on Aafrika Suure Riftioru osa. Maa keskosa on mägine. Idapool on tegemist ulatusliku kõrbe alaga. Suurim neist on Süüria kõrb. ● Surnumere ümbrus paikneb allpool merepinda, sealne alamik asub kõrgusel – 408 m. See on maailma kõige madalam paik. ● Kõrgeim mäetipp on Jabal Ram 1734 m üle merepinna. ● Jordaanias esineb maavärinaid. Kliima ● Kliima on enamasti kõrbekliima, mis valitseb ligikaudu kolmel neljandikul Jordaaniast. ● On väga kuiv ja kuum. Tihti esineb põuda, liiva- ja tolmutormisid. ● Läänes on kuum ja kuiv suvi, soe ja niiske talv, vihma sajab novembrist aprillini. ● Tegemist on vahemerelise kliimaga.

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

lõuna poole 2500 km, läänest ida poole 1900 km. · Induse madalik Induse madalik on madalik Aasia lõunas, Induse-Gangese madaliku lääneosa. See on ulatuslik, ülitiheda asustusega madalik, mis jaguneb kaheks suuremaks piirkonnaks ­ Pandzabiks ja Sindhiks. · Gangese madalik Gangese madalik on madalik Aasia lõunas, Induse-Gangese madaliku idaosa. Sellel madalikul paikneb India idaosa ja suurem osa Bangladeshist. · Kaspia alamik Kaspia madalik ehk Kaspia alamik on alamik Euraasia mandri edelaosas Euroopa ja Aasia piiril Kaspia merest põhjas. Madaliku pindala on umbes 200 000 ruutkilomeetrit. Kaspia madalikku läbivad Volga, Terek, Kuma, Zajok, Zem ja teised jõed. · Suur-Hiina tasandik Suur Hiina tasandik ehk Põhja-Hiina tasandik on madalik Aasia idaosas, kus elab Hiina rahvastiku suurim osa. See on tasane (absoluutsed

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
26
doc

A. Kitzbergi-nimelise Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused

 Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori;  Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatšid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas;  Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;  Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa;  Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo;  Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika;  Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
14
doc

10. kl Õpimapp

Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inimeste üle. · Hiina- kõrgel tasemel 2700 eKr. Õpetlane Ling Lun avastas, et Fa- noodi asukohaks on kammetool. Hiinas oli iga noot seotud riigi juhtimisega. 1. Fa- keiser 2. Sol- minister 3. La- alamik rahvas 4. Do- riigiasjad 5. Re- Riigi üldolukord · Egiptus- muusika oli piduliku ja väärika iseloomuga ja muutus tänu orjadele elavamaks, kui see enne oli. Egiptuses oli templi(muusika)reform, st et kõrgemates klassides muusika keelati. Tänapäevaks pole Egiptuse muinasaegset muusikat säilinud, alles on vaid pildid, millel kujutatakse musitseerimist. · Kreeka- muusika oli kõrgel tasemel arenenud

Muusika → Muusikaajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Selle lauskmaa servaalale jäävad ka Eesti, Läti ja Leedu. Vanad mäestikud tekkisid Kaledoonia kurrutusel (mäetekkel) Kambriumist Devonini. Need üsnagi kulunud mäestikud koosnevad tard- ja moondekivimitest. Sellised on Fennoskandia ehk Balti kilbi serval asuv Skandinaavia mäestik (kõrgeim osa Jotunheimen, kõrgeim tipp Galdhøpiggen 2469 m), aga ka Sotimaa, Põhja-lirimaa, Gröönimaa ja Ida-Siberi mäestikud. --- 21 Huvitav Madalikud moodustavad umbes 60 % Euroopa pinnast. Kaspia alamik on Euroopa madalaim piirkond, ulatudes Kaspia mere rannajoonel 28 m maailmamere tasemest allapoole. Kõrgustikud ja madalmäestikud hõlmauad u 24 %, 10 % on keskmäestikke ja 6 % kõrgmäestikke.Vulkaanilise päritoluga Island ulatub välja Atlandi keskahelikust. Vulkaanilisi piirkondi leidub ka Türreeni mere rannikul. Tasandikualast lõunas hakkavad kõrgused kasvama ja seal asub vanem keskmäestike ala, mille keskmine kõrgus on 100 - 1500 m

Geograafia → Euroopa
33 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Geograafia koolieksami korraldus ja küsimused XI klassile 2009/2010 õppeaastal

Jaava, Kalimantan (Borneo), Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa. Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-Hiina, Korea, Labradori. Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1

Geograafia → Geograafia
227 allalaadimist
thumbnail
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Marmara meri, Dardanellide väin kuni Vahemereni 3.Äärmuspunktid: Põhjas: Nordkinni neem, maismaal Franz Josephi maa, Rudolfi saar, Fligely neem Lõunas: Gaudose saar, Maismaal Hisp. Ibeeria p.s Marroqui neem, Läänes: Assoori saarestik, Florese saar, maismaal Portugalis Roca neem Idas: Polaar-Uural Läänest Itta c.a 5200 km Põhjast lõunasse c.a 3900 km 15. RELJEEF JA GEOLOOGILINE EHITUS 1. Millised on Euroopa suurimad reljeefiüksused? Leia need kaardil. Ida-Euroopa lauskmaa, Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Püreneed, Kesk(ja Alam) -Doonau madalik, Lombardia madalik 2. Nimeta vanu ja noori mäestikke Euroopas. Skandinaavia mäestik, Prantsuse Keskmassiiv, Sudeedid Noored:Püreneed. Andaluusia, Apenniinid, Dinaarid, 3. Mis vahe on kurd- ja pangasmäestikul? *Kurdmäestik on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus *Pangasmäestik on mäestik, mis on tekkinud kahe laama piiril olevas murrangulõhes, kus

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa; · Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo- Hiina, Korea, Labradori; · Mäestikud: Skandinaavia, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus, Himaalaja, Kordiljeerid, Apalatsid, Andid, Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; · Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;

Geograafia → Geograafia
157 allalaadimist
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

MÄGISMAAD: 1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia 87 TASANDIKUD: 1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa 2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa 3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa 4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa 5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik 88 JÕED: 1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas 2. Doonau 6. Indus 10. Niilus 3. Volga 7. Ganges 11. Kongo 4. Jangtse 8. Mississippi 89 JÄRVED: 1. Saimaa järvistu 4. Kaspia 7. Suur Järvistu 2. Vänern 5. Araal 8

Geograafia → Geograafia
370 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun