Muusika retsensioon Kuulasin CD plaati Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons", dirigendiks oli Alberto Lizzio, esitas Zagreb. Antonio Lucio Vivaldi sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis, ta oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. Tema isa Giovanni Battista oli enne professionaalset viiuldajakärjaari habemeajaja. Isa õpetas ka pojale viiulimängu ning koos kandsid nad Veneetsias ette mitu kontserti. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning selleks ta ka 1703. aastal pühitseti. Alates aastast 1740 oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema looming unustati ning see taasavastati alles 1920. aastatel. Minu muljed kontserdist: Ma arvan, et esiteks ma tegin õigesti, et k...
Saksa kirjand G3KL Es gibt vier Jahreszeiten in einem Jahr und zu keeder Jahreszeit ist das Wetter anders. Es ist der Winter jetzt. Die Wintermonate sind der Dezember, der Januar und der Februar. Im Winter isr das Wetter kalt. Alles ist im Eis und es schneit. Im Winter ist es wunderbar in den Alpen Ski zu fahren und im Schnee mit Brüdern und Schwestern zu spielen. Der Frühling kommt schon. Die Frühlingsmonate sind der März, der April und der Mai. Im Fühling regnet es nicht zu viel, das Wetter wird wärmer und die Sonne scheint öfter. Der Frühling ist meine Lieblingsjahrezeit und der April ist mein Lieblingsmonat, weil im April mein Geburtstag ist. Nach dem Frühling kommt der Sommer, Die Sommersmonate sind der Juni, der Juli und der August. Im Sommer ist das Wetter sehr heiß, die So...
väliskeskkonna abil NT: kaamel; skorpion; fennek; maod; sisalikud KLIIMA • kuiv, troopilises, lähistroopilises ja KÕRBED parasvöötme kliimas • aastane sadamete hulk 250mm • kaks aastaaega • levivad ekvaatori lähistel aladel • ööpäevane õhutemp. kõikumine väga suur TAIMED • juurestik maapinna lähedal või sügavale ulatuv • lehed muundunud asteldeks • hingamiseks õhulõhed • lihakad varred (sisaldavad suurel hulgal vett) • oaasid • kõrbe hallmullad (huumusevaevased)
Suvi piisavalt soe, talv külm. Piisavalt sademeid, talvel püsiv lumekatte. Õhutemperatuur kõrge. Piirkonniti väga erinev. Soe ja kuiv, ööpäevased erinevudsed suured. Vähe sademeid. Soe ja niiske aastaaeg ja jahedam ja kuiv aastaaeg. Suvi vihmane, talv kuiv. Väga palav, ööpäevased erinevused suured. Väga palju sademeid. Tuuled Aastaajad Idatuuled Kaks aastaaega: suvi ja talv. Suvel läänetuuled, talvel idatuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Läänetuuled Neli selgesti eristatavat aastaaega. Suvel passadid, talvel läänetuuled. Kaks aastaaega: suvi ja talv. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid. Kaks aastaaega. Passadid. Aastaajad puuduvad. Loodusvööndid Jää- ja külmakõrbed. Tundrad ja metsatundrad. Parasvöötme metsad, rohtlad, kõrbed.
läänetuuled. märgatavad. Parasvööde Parasvöötme õhk (PÕ) Suvi soe, talv külm. Suvel keskmine Sademeid aastaringis Läänetuuled Neli selgesti õhutemperatuur 15°C, talvel 0°C. piisavalt (500- eristavat aastaaega. Õhutemperatuuri aastane amplituud 1000mm/a). Talvel sajab suur. kohati lund, kohati püsiv lumekate. Lähispolaarne Soojal aastaajal Suvi suhteliselt jahe (5-10°C), talv Sademeid vähe. Soojal aastaajal Kaks aastaaega:
( 1625 ,,Joosua võit amalkiidide üle" ) samuti valmis sel ajal maale putodega armastuse teemadel ( ca 1625 ,,Rinaldo ja Armida") ,,Joosua võit amalkiidide üle" 1625 ,,Rinaldo ja Armida" ca 1625 Gideon's Battle against the Midianites Tuntuimad teosed ,, Bakhanaal ,, 1632 1633 98 x 142 ,, Flora Triumf ,, 1627-1629 165 × 241 cm ,, Arkaadia karjased ,, 16381639 85 × 121 ,, Neli aastaaega: kevad ,, Aadam ja Eeva 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: suvi ,, Ruth ja Boaz 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: sügis ,, Kaanani viinamarjad 16601664 116 × 160 ,, Neli aastaaega: talv ,, Üleujutus 16601664 116 × 160
Parasvööde Helene Tismus 8a Juhendaja: Mare Salu Mis on parasvööde? Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Parasvöötmes on temperatuur paras- suval pole liiga kuum ja talvel pole liiga külm. Selgesti on eristatavad neli aastaaega- kevad, suvi, sügis ja talv. Sademete hulk jääb aastas 250-2000 mm vahemikku (see sõltub asukohast). Parasvöötmes on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu on läänepoolsed alad alati niiskemad. Parasvööde Mandrid, kus parasvööde on suure ulatusega: Põhja- Ameerika, Euraasia mandrid, kus parasvööde puudub: Austraalia, Aafrika, Antarktika riigid, mis isuvad parasvöötme merelise kliimaga alal: Suurbritannia, Norra, Taani, Iirimaa riigid, mis asuvad parasvöötme mandrilise kliimaga alal: Mongoolia, Venemaa, Kasahstan. Parasvöötme loodusvööndid on: parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised r...
teistele aladele või sügavamale maasse. 2. Tee tabel võrreldes savanni ja parasvöötme rohtlat! Savann sarnasused Parasvöötme rohtla 3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott 2) Parasvöötme rohtlad on enamasti a) mägedes b) kaljudel c) mägede jalamitel d) tasandikel 3) Parasvöötme rohtlates a) on 4 aastaaega b) on 2 aastaaega c) aastaajad puuduvad d) on 12 aastaaega 4. Moodusta korrektne lause kasutades sõnu: parasvöötme rohtla, laiuskraad, sademed, temperatuur. 5. Defineeri sõna a) deflatsioon - ............................................................................ ......................................................................... ....................................................................
Narva Vanalinna Riigikool Evelina Säkk 10. klass JAAPAN referaat geograafias Narva 2010 Jaapani saared ulatuvad läbi parasvööndi. Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. . Seal esinevad kõik 4 aastaaega, kuid piirkonniti on kliima erinev. Põhjapoolseimal Hokkaido saarel on talved külmad ja sajab palju lund. Temperatuur võib langeda kuni -40° ning Siberist ja Mongooliast puhuvad tuuled toovad kaasa lumetorme. Suved on Hokkaidol pehmed, õhutemperatuur on 20° C ümber. Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C
Sademed Sajab vähe, suvi vihmane, talv Suvel sajab rohkem, talvel Sajab vähe, läbiaasta Õhk niiske, sajab läbi aasta sademetevaene sajab vähem Tuuled Läänetuuled, tõusvad Tõusvad õhuvoolud ja Laskuvad õhuvoolud ja Läänetuuled, tõusvad õhuvoolud läänetuuled tugevad tuuled õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi) Taimkate okasmetsad tundra Maapind on kaetud jää ja lehtmetsad lumega, taimkate pea-aegu
Iseloomulikud õhumassid ja Iseloomulik kliima. Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga päev vihma. Kasutatud kirjandu: wikipedia, õpik.
Soomaa rahvuspargis on registreeritud kokku 44 liiki imetajaid. Looduskaitsealuseid liike on kokku 8 (lendorav, saarmas, kobras jne) Sõralistest on Soomaa rahvuspargile iseloomulikud liigid: põder, metssiga ja metskits Huvitav teada Inimtegevusest pea puutumata rahvuspark Kevadine suurvesi tõuseb Soomaa rahvuspargis vahel nii kõrgele, et viib puuriidad ja kergemad hooned minema Soomaa nimi pärineb professor Teodor Lippmaalt Viis aastaaega Soomaa suurim eripära on nähtus, mille kohta siinsete külade elanikud tavatsevad seniajal öelda, et neil on viis aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv ja suurvesi. Suurvee aega tullakse vaatama nii kaugemalt kui lähemalt. Parim võimalus suurveest osa saada on süsta või kanuuga suurvett kogemaa minna. Kasutatud allikad Google Vikipeedia Tänan kuulamast ja vaatamast! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Saarest... Tasmaania on mägine saar. Seal on kaunis puutumata loodus. Kolmandik kogu Tasmaania pindalast moodustavad rahvuspargid. Asub parasvöötme sega ja lehtmetsa aladel. Seda rannikut ümbritsevad Vaikne ookean ja India ookean . Rahvas Enamus inimesed elavad linnas,mitte mägedes. Nad on väga sõbralikud ja abivalmis. Inimesed on väga loodusesõbralikud. Kliima Tasmaanias on kõik neli aastaaega . Suvel on temperatuur kuni 30 soojakraadi ning talvel langeb pisut alla nulli. Lund sajab, aga paksu lumekatet ei teki kunagi. Kevadel ja sügisel võib kogeda paari tunni jooksul kõiki nelja aastaaega Taimestik Tasmaanias valmivad veinid, mis tähendab et puuviljad ja taimed kasvavad hästi. Taimi on väga erilisi , paljusid neist ei kasva kuskil mujal . Kuninglik sinikelluke > Mullad
Kevin Maranik 10.C Retsensioon Vaatasin 1. jaanuaril ETV arhiivist ,,Antoine´i neli aastaaega", mis räägib Antonio Lucio Vivaldi neljast aastaajast "The four seasons". Orkestrit juhatab vaieldamatult parim Vivaldi ja barokkmuusika asjatundja Rinaldo Alessandrini. Antonio Lucio Vivaldi (Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija) sündis 4. märtsil 1678 Veneetsias ja suri 28. juulil 1741 Viinis. Tema kuulsaim neljast viiulikontsertist koosnev teos kannab koondnime "Neli aastaaega", mida ma ka kuulasin. 1693. aastal hakkas Vivaldi õppima preestriametit ning ta ka 1703. aastal selleks pühitseti. 1740 aastast oli ta Viinis õukonnamuusik. Nagu paljud tolleaegsed muusikud suri ta vaesena. Peale Vivaldi surma tema loomi...
7. Polaarne Millest on saanud ekvatoriaalne kliima oma nime? Asub ekvaatori lähistel Nimeta ekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Alati soe 2. Väga niiske 3. Ühe aastaajaga Kuidas märgitakse kliimateagrammil temperatuuri, sademeid? Temperatuuri kõveraga ja sademeid püst ristkülikutega Nimeta lähisekvatoriaalse kliima põhitunnused? 1. Aasta läbi palav 2. Vihmane suvi 3. Kuiv talv Kus levib lähisekvatoriaalne kliima? Vahemere ääres Troopilise kliima tunnused? 1. Väga kuiv 2. Kaks aastaaega 3. Kõrgrõhuala Milliste kliimavöötmete vahele jääb troopilne kliima? Lähisekvatoriaalse ja lähistroopilise. Nimeta paraskliima tunnused? 1. Jahe suvi 2. Pehme talv 3. Sajune Mis on sarnast lähispolaarsel ja polaarsel kliimal? Mõlemad on külmad ja mõlemal on vähe sademeid Mille poolest erineb lähispolaarne polaarsest kliimast? Lähispolaarsel on kaks aastaaega, aga polaarsel on üks aasaaeg Kuidas mõjutavad mäestikud õhu liikumist? Kliima mägede peal ja nõlvadel erinev
maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks
KT 4. Atmosfäär Atmosfäär õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...
lõuna pool aeglustub. • Suureneb metsatulekahjude oht. • Kalanduse potentsiaal väheneb. • Mõju transpordile, energiasektorile ja tööstussektorile on suhteliselt väike. • Muutub turismi potentsiaal. • Tekib mitmesuguseid mõjusid inimtervisele. • Rannikualadel suureneb üleujutuste, erosiooni ja märgalade hävimise risk. Eesti asub maakeral vööndis, mis praegu veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti asub parasvöötme põhjaosas, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal,mida iseloomustab soe suvi ja mõõdukalt pehme talv, veel lubab nautida nelja aastaaega Eesti osakaal kasvuhoonegaasid e tekkimisel on maailma mastaabis väga väike. ` Kuigi 1990. aastaga võrreldes on Eestis kasvuhoonegaaside heitmed ligi 2 korda vähenenud, on Eestis inimese kohta toodetav
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt
1) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 2) Võrdle vennidiagrammil planeete. MERKUUR MAA *Pole kaaslasi *Pöörlevad ümber oma *On atmosfäär *Orbiit on seespool Maa kujuteldava telje *On 4 aastaaega orbiiti *Tiirlevad ümber päikese *On (voolav) vesi *Mäed ja astangud *Koosnevad peamiselt *Gaasiline õhkkond *On maalt vaadeldavad kivimeist ja metallidest *Helesinine planeet muutuvad faasid *On suhteliselt suure *Üks kaaslane (kuu) *Päikesele lähim ja väikseim tihedusega planeet *Neil on tahke pind *Ilma atmosfäärita *Pöörlevad aeglaselt
mõni barokk ajastu tants – Allemande ( saksa ), Courante (prantsuse), Saraband ( hispaania ) Heliloojad ja peamised teosed: Palestrina – peamiselt vaimulik muusika, kirjutas palju missasid ja motette, kui ka madrigale, Cloria, Missa Papae Marcellus Orlando Di Lasso – kirjutas peamiselt madrigale ja motette, Müncheni õuekomponist ja õuekapelli (ansambli) juht, Psalmi Davidis Poenitentiales, Matona Vivaldi – Itaalia helilooja ja viilulimängija , tuntumad teosed : Neli aastaaega Bach - saksa helilooja, Fuuga Händel - saksa helilooja , Messias 8. Kuulmise järgi kohustulik ära tunda ja osata iseloomustada: tunnused-kurb või rõõmus, ilmalik või vaimulik, autor, lisada juurde tekkiv meeleolu: Ave Maria – kurb, vaimulik, Schubert, väga kurb Gregoriuse koraal – kurb, vaimulik, paavst Gregorius suur, tekitab pigem masendavat meeleolu, väga aeglane lugu, meelib et laulus on nii nais kui ka meeshääli.
Renessanss Prantsusmaal · Losside nimesid kontrolltöös ei küsi. · Oluline arhitektuuri (losside) üldiseloomustus. · Skulptuuridele tähelepanu pöörata! jahiloss Chambord Chenonceaux´ loss Pierre Lescot´ (1510-1578) · Louvre´i loss Fontainebleau loss Ussé loss Pariisi raekoda Jean Goujon (u. 1510-1568) · Nümfid süütute kaevult Neli aastaaega Germain Pilon (u. 1535 1590) · Henri II ja kuninganna Caterina de`Medici hauamonument · Jean Clouet · Francois I Francois Clouet · Suplev naine
Paremale 6. Missugune vööde paikneb ekvaatori juures? 7. Mis kiirgus on ohtlik elusloodusele? 8. Päev, kui päike on kevadisel ja sügisesel pööripäeval seniidis. 9. Maakera osa, kus on neli aastaaega. 10. Maakera osa, kus on kõige külmem. Alla 1. Ajavahemik, mil Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal. 2. Punkt lõunapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. 3. Päev, kui Päike on seniidis lõunapöörijoonel. 4. Vastand polaarööle. 5. Päikesekiired langevad maapinnaga risti.
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS
6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3. Piirkonnad Aafrika, Brasiilia, Mehhiko, Austraalia, India ja Indoneesia 4. Taimestik peamised taimed on 1-2m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik. Levinud taimed on akaatsia, ahvileivapuu, palmid, pudelpuud. Savannis kasvavad puud taluvad hästi põlenguid ja suudavad püsima
Savannid Kerli Heilu 8.klass Savannid Kliima Kaks aastaaega suvi ja talv Suvi on vihmane ja talv kuiv Mullastik ferralliitmuld Suur raua ja alumiiniumi sisaldus Huumusevaene, vähe viljakas Niiskel ajal on kaetud sageli veega, kuival aastaajal kuivab läbi ja tekib LATERIITKIHT, mis meenutab telliskivi. Taimestik Kohastunud põuaperioodidega. Vastupidavad Valitsevad kõrrelised, mis on tavaliselt 1 2m kõrged. Akaatsia Ahvileivapuu e. baobab Purpurhiidkirss e
Malta Andmed • Pealinn- Valletta • Pindala- 316 km² • Rahvaarv- 417 600 • Rahaühiks- EUR • Telefonikood- 356 • Rahvastikutihedus- 1321,5 in/km² Loodus • Tihedalt asustatud saareriik, mis koosneb 5 saarest • Asub Vahemeres • EL väikseim riik • Lähistroopiline vahemereline kliima • Kaks aastaaega: Kuum ja kuiv suvi ja jahe ning niiske talv • Vähene joogivesi on probleemiks • Malta koosneb enamsti lubjakivist Kultuur • Sõidetakse vasakul teepoolel • Eurovisioonil parim tulemus 2. koht ja halvim koht viimane • Malta ja Eesti koondis on üksteise vastu mänginud 2008 aastal kus võitjaks jäi 2:1 seisuga Eesti • Filmid “Popeye”, “Gladiaator” ja “Trooja” on filmitud Maltas Fakte • Malta kuulus kunagi Suurbritannia
Legend Persephonest ja Demeterist: „ 4 aastaaega” Hades röövis süsimustade hobustega Persephone ja viis ta allmaailma. Kui Demeter sellest teada sai, kurvastas ta väga ja seetõttu vili närbus, lehed langesid maha ja puhus külma tuult. Demeter küsis Zeusilt abi ja varsti pärast seda lasigi Hades Persephonel minna. Tegelikult andis Hades Persephonele hoopis ühe puuvilja 6 seemet, mistõttu peab Persephone aastas 6 kuud veetma allmaailmas ja kevadel ja suvel võib ta tagasi Demeteri juurde tulla. See tähistabki aastaaegade vahetumist. (Demeter oli Kreeka mütoloogias Kronose ja Rhea tütar. Viljakus- ja põllutööjumalanna. Kuna külvamise ja viljalõikusega tegelesid Kreekas naised, oli ta ka eelkõige naiste jumalanna. Põld ja rehealune olid Demeteri templid. Tema tähtsaim pidustus oli viljalõikuse ajal septembris, kord iga viie aasta tagant ning kestis üheksa päeva. Eleusises suures templis korraldati Demeteri auks tseremooniaid.) ...
• Põhja – Ameerika niiskes paraskliimas kasvatatakse puuvilju. • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, lageraie, samuti tööstusjäätmed. Sega- ja lehtmetsad Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas. Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames. Suuremad järved: Ülem – Järvistu, Vänern, Vättern. Pruunmullad Võrdlemisi tüse huumushorisont. Kõdumaterjali palju. Mullas elab palju mikroorganisme. Aineringe kiire. Viljakad mullad.
Antonio Lucio Vivaldi Antonio Vivaldi (Antonio Lucio Vivaldi) ,elas aastatel 1686 1741, oli itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija . Vivaldi sündis 4. märtsil 1678, mil Veneetsiat tabas maavärin, olles kuuest lapsest vanim ning ainus, kes oli hiljem ametilt muusik . Pärast sündi jäi Vivaldi kohe haigeks ning tema elu oli nädalaid ohus. Seepärast ristiti ta alles 4. mail enam kui kaks kuud peale oma sündi. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli isa, kes õpetas talle viiulit. Vivaldi õppis preestriks. Ta võeti vaimulikuseisusesse vastu 15-aastaselt, 18. septembril 1693, millega kaasnes ka pea kiilaksajamine. Kõik Vivaldi seisusetõstmised on tänaseks teada kuupäeva täpsusega, preestriks sai ta 23. märtsil 1703. Vivaldi kaebas aga vähem kui aasta pärast preestriks saamist rõhuva rinna üle ning ta vabastati ametist. On arvatud, et Vivaldi, kes õppis vaimulikuks vastu tahtmist, teeskles oma haigust...
Kasutatud materjalid Asend Parasvöötme metsade levikuala on põhjapoolkeral õige ulatuslik. Lõunapoolkeral pole aga sobivatel laiuskraadidel piisavalt maismaad, mistõttu parasvöötme metsi leidub seal väga piiratud alal. Kliimaiseloomustus Kliimavööde: parasvööde Õhumassid: parasvöötme õhumassid Temperatuur: talvel 5..+5 kraadi ja suvel +15...+25 Sademed: kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Muld ja elustik Lehtja segametsas on valdavalt pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumija raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel Kasutatud materjalid http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/parasvo otme_leht_ja_segamets_liina.htm http://www.hot.ee/laukaloodus/segamets.html
Jutuke pildi jàrgi. Kevadine suurvesi. Valisin selle pildi,sest selle kohta saab rohkem mòtteid avaldada. Pildil vòib olla nii varakevad, kui ka sùgisene aeg. Mulle tundub see pilt rohkem kevadisena. Kui lumi on just àra sulanud, siis hakkab vesi vulisema ja jòed ùleujutama. Enamuse oma veest saavad jõed kevadisest jääminekust ja lume sulamisest. See põhjustab kevadise suurvee. Mida rohkem on lund ja mida kiiremini see sulab, seda kõrgem on veetase ja suuremad üleujutused. Puud on kuidagi nukrad, seisavad paljalt, lehti veel pole, Maastik on tume ja hall. Vesi vòtab kaasa kòik,mis ta tee peale ette jààb. Risu, oksad ja palju muud. Kuna ees on puu, siis kogu see praht jààb puu juures pidama ja tekib mingi risusaareke. Kaugemal on nàha veelombikest, see on nagu jàrveke maismaa keskel. Kui oskad seda aastaaega hinnata, on see pàris ilus aeg.
Tuberkuloos Karl Volmerson 2012 Tuberkuloosi tekitaja Mükobakterid Vastupidavad kuivamisele, pimedas ruumis kuni aastaaega Resistentsed desinfitseerivate ainete suhtes Haiguse kirjeldus Nakkushaigus, kulgeb ägedalt kui ka krooniliselt Tabab eeskätt kopse, lümfisõlmi (ka teised organid) Aastas nakatub keskmiselt 8 milj ning sureb 2 milj, kolmandik kogu maailmaelanikest Nakkusallikas Tavaliselt hingamiselundite lahtist tuberkoloosi põdev haige Haigusetekitajad ehk bakterid levivad rögapiiskadega Haiged loomad võivad samuti levitada Tuberkuloosi levikuteed Peamiselt õhu kaudu (rögapiiskadega) Harva nakatunud piima, vigastatud naha ja limaskestade kaudu Suurim oht lähikontakteerujal (perekonnaliikmed jm) Soodustab vähetoitumus, vaimne ülepinge, alkoholism, narkomaania, kroonilised haigused, immuunpuudulikkus Haigusnähud Peiteperiood 2-12 nädalat Sõltub elundist Sagedaim sümpto...
Päike kõrgel Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad metsad Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Troopiline kliimavööde Päike kõrgel 20° 32° Suur ööpäevane T° kõikumine Pilvitu Suur kuivus Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Parasvööde Neli aastaaega kevad suvi sügis talv Mõõdukad T° sademed Metsad Parasvööde Kliimadiagramm Polaarne kliima Päikest vähe T° 5° kuni 30° -40° Polaarpäev Polaaröö Tuuled Jääkõrb Polaarne Kliimadiagramm Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A
Barokk Sigrid Saaremäe Barokk ● Sai alguse Itaalias ● 17.-18. saj ● Barokk (barocco) ebakorrapärase kujuga pärl ● Iseloomulik Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Kirjandus ● Barokk kirjanduses on rajatud teravatele kontrastidele, ● Kirjanduse lemmikkujundid - elu kui unenägu, teater, laat, vangla. Arhidektuur ● sümmeetria, paraadlikkus, ehisdetailide (maskaroonide, teokarbimotiivide) rikkus ● Eesti arhitektuuris(1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni.) ● 1970-dest aastatest segunes barokk juba klassitsismi elementidega ● Hilisbarokk / varaklassitsism ● Kadrioru loss, Palmse mõis, Laupa mõis Maalikunst ja kunstnikud ● Soojad, küpsed toonid ● Teravate piirjoonteta ● valguse ja varju kujutamine ● Püüti väljendada taltsutamatuid kirgi ja afekte ning kujutada...
/ ja kostab linde võidurõõmus kirgus / ." Talv ei olnud just kõige meeldivam aeg ning kevade saabumisest olid inimesed väga rõõmsad ja õnnelikud. Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin Ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, Ning minu lapse sasipääkest väikest. (Marie Under) Kevadet armastas ka Visnapuu samuti, kuigi ei oodanud seda aastaaega nii tuliselt kui nais poeet. Underi luuletused on kerglaslikumad ja lapselikult armsamad. Visnapuu luuletus ,,Kevad" räägib sellest, kuidas kevad lõpuks Eestimaa kohale hiilis. Imelikult astub alla Kevad kellukesi tilistades, Paneb aralt maale ühe talla, Teine tald jääb õhku kumisema. Ning siis läheb rõõmsalt vilistades, Ikka õhus üks ja siis teine maas, Järgi vilistab ja õitseb aas, Hakkab kõikjal särama ja sumisema.
Savann Pille-riin Tammsalu Pikavere Põhikool 8. klass Savannide asend asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus jääb mussoonmetsade ja kõrbe vahele enamasti levib Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas Savannide asukoht Savannidest tekkinud mussoonmetsade põlengute jt. tagajärjel savannid on rohtlad mandritel ja mandri eri piirkondades levivad eriilmelised savannid savannis on kaks aastaaega-vihmane ja kuiv periood Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld nii...
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei j...
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad
1,652,171 (2010) Pindala: 300 000 km² Riigikeeled: filipino ja inglise Rahaühik: peeso (PHP) Riigikord: presidentaalne vabariik President: Benigno Aquino III Pinnamood Filipiinid koosnevad enam kui 7100 saarest. Saared on mägised ning kaetud troopiliste vihmametsadega. Kõrgeim mägi: Mount Apo (2954m) Filipiinidel on 37 vulkaani ning neist 18 on aktiivsed. Kliima Filipiinidel valitseb kuum ja niiske troopiline- mereline kliima. On kolm erinevat aastaaega: vihmane hooaeg (juuni-oktoober), jahe ja kuiv (november- veebruar) ja kuum ning põhiliselt kuiv (märts- mai). Kõige külmem aastaaeg on jaanuar, kõige soojem mai. Õhutemperatuur jääb sõltuvalt aastajast +21°C ja+32°C vahele. Huvitavad faktid Filipiinid on rahvaarvult maailma 13. riik. Filipiinidel on registreeritud 988 keelt ja murret. Tegemist on ainsa valdavalt katoliikliku maaga Aasias ning ühe läänelikuma Aasia riigiga.
Antonio Vivaldi Merili Kaarna ja Stiina Salumets GAG 10d noorus Sündis 4. märts 1678 Veneetsias 6-st lapsest vanim elu oli nädalaid ohus, ristiti alles 2 kuud hiljem 15-aastaselt preestrikooli 1703 sai preestriks, kuid vabastati ametist viiul Isa õpetas viiulit Ainuke elukutseline muusik perekonnas 1703 hakkas ise õpetajaks Ospedale della Pietà lastekodu: leidlapsed, orvud, vallaslapsed; enamasti tüdrukud Kuni 1740 töötas vaheaegadega lastekodus reisimine 1711 alustas reisimist, andes kontserte 1713 Vicenza (kuu aega)- esimene ooper 1717 Mantova (kolis 2 aastaks)- kapellmeister prints Philippi õukonnas 1723-1724 Rooma- leidis endale metseeni: kardinal Pietro Ottobon 1730 Praha (aasta)- 2 ooperit Regio Emilia, Firenze, Treviso, Livorno, Mantova, Verona- ooperite lavale toomine Looming Dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomme kirjaviis Paistis silma produktiivsuse ja töötempoga ~40 aastaga ~770 teost Instrumentaal- ja...
Oliver Kihu Antonio Lucio Vivaldi Antonio Lucio Vivaldi (4. märts 1678 Veneetsia – 28. juuli 1741 Viin) oli Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. Ta õppis viiulit isa käe all. Sellegipoolest pandi ta 15-aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina Veneetsia orbude- ja vallaslastekodus Ospedale della Pietà. Vaheaegadega oli ta seal tegev aastatel 1703–1740. Sealse orkestri ja koori viis ta nii kõrgele tasemele, et lapsi tuldi spetsiaalselt kuulama ka välismaalt. Alates 18. sajandi teisest kümnendist, mil sonaatide ja kontsertide kirjutajana tuntud Vivaldi ka vokaalmuusikat looma hakkas, hakkas ta peamiselt ooperite lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. Kuid juba järgmisel aastal Vi...
Mida kõrgemale läheme, seda madalam rõhkkond. Rõhkkond on madal - tõusvad õhuvoolud. Rõhkkond on kõrge langevad õhuvoolud. Rõhkkonnad liiguvad kõrgemalt rõhualalt madalrõhu alale tuul. ÕHUMASSID · arktiline · parasvöötme mereline · parasvöötme mandriline · troopiline mereline · troopiline kontinentaalne · ekvatoriaalne Kliimavöötmed Arktiline kliimavööde aasta läbi arktiline õhk külm, tuuline, kaks aastaaega (polaaröö ja polaarpäev) Need on külmakõrbed. Lähisarktiline kliimavööde- suvel on parasvöötme õhumassid, talvel on arktilised õhumassid. Tundra Parasvööde neli aastaaega. Lähistroopiline kliimavööde suvel troopilised õhumassid ( põuane, pikk), talvel parasvöötme õhumassid ( jahedam, niiskem, vihmasem) Troopiline kliimavööde aasta läbi kõrgrõhkkond Lähisekvatoriaalne suvel ekvatoriaalsed, talvel troopilised . Aastaajad ( sademetega)
Arvestustöö geograafiast 7. klassile Kliima I osa Õpilase nimi Kuupäev Punkte Hinne 1. Märgi joonisele, missugustes Maa piirkondades on alati: - külm; - soe ja niiske; - palav ja kuiv; - neli aastaaega. 2. Märgi joonisele õhkkonna kolme maapinnalähedasema kihi nimetused, temperatuuri ja õhurõhu muutumine nendes ja jooni alla õhkkonnakihi nimetus, milles kujuneb ilm ja kliima. 100 km 80 km 60 km 40 km 20 km -100°C 0°C 100°C õhurõhk 3. Selgita mõistet "osoonikiht" ja osoonikihi vajalikkust elusorganismidele. 4. Mille poolest erinevad mõisted "ilm" ja "kliima"? 5
· Vihmametsad on maailma looduse väga olulised, neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maailma kliimat. Troopilised ja ekvatoriaalsed vihmametsad asuvad: Kliima: · Ekvatoriaalses vihmametsas sajab iga päev ja õhk on väga niiske. Aastas on vaid üks aastaaeg. Puud ei langeta seal lehti. · Troopilises vihmametsas esineb ka lühikesi kuivemaid perioode, mil osa puid langetab lehti. Seal on kaks aastaaega. · Vihmametsades on päeval palav ja öösel jahe. Loomad · Vihmametsades elab väga palju erinevaid loomi: ahve, laisikuid, linde, madusid, konni, putukaid, kalu. · Enamus loomi, linde, putukaid elab puudel. · Paljud loomad on eredavärvilised ja ka valjuhäälsed papakoid, liblikad, konnad. Taimed: · ronitaimed e. liaanid mille pikad puitunud varred väänlevad ühelt puult teisele näiteks viigipuu. · epifüüdid e
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on
aurumine krüoturbatsioon, väike sellepärast pinnas liigniiske. polügonaalpinnase teke). Okasmets 4 enam-vähem võrdset aastaaega, Läbiuhteline. Kuni 1 m O-A-E-EB-B-C-D Leetumine, ka soostumine. Vajavad väetamist ja kliima jahe ja niiske, sademed ületavad Kõdu-huumus-leethorisont... lupjamist. aurumise. Lehtmets Pehmem talv võrreldes okasmetsadega, Tasakaaluline. ~1 m O-A-B-C-D Leostumine
Raamatu peategelane Grete näeb elu Eestis väga mustades värvides. Siin tuleb teha väga palju tööd, aga majanduslikku kindlustunnet ei teki kunagi, normaalsed mehed puuduvad, inimesed on kurjad ja ilm on väljakannatamatult vastik. Samas on Hispaania ideaalne elukoht ja kõik sellega seonduv on imeline. Reaalses elus ei ole see kõik nii äärmuslik. Kõigil on võimalik õppida ja leida sobiv ning tasuv töö. Eesti kliima on võrreldes lõunamaadega hea, sest siin on neli aastaaega ning pole pidevalt kuum. Kõik inimesed Eestis ei ole kurjad ja kindlasti leidub ka normaalseid mehi. Pigem oli see Grete enda nägemus Eesti elust ja tema rahulolematus oma töö, ilma ja mehega panid teda tundma, et ümberringi on kõik masendav. Hispaania eluga oli peategelane väga rahul, kuid tundus, et ta ei soovinudki mingeid puudusi sealse elu juures näha. Näiteks teoses puudub Hispaanias täielikult kuritegevus, mis tegelikult
...................6 Loomastik.........................................................................................................................6 Inimene rohtlas.................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................8 Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Seal saab enam-vähem selgelt eristada nelja aastaaega: lühike päeva ja pika öö ning madala õhutemperatuuridega talv, tõusvate õhutemperatuuridega kevad, pika päeva ja lühikese öö ning kõrgete õhutemperatuuridega suvi ning langevate õhutemperatuuridega sügis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
