Veestik ja Euroopa kliima (0)

 
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! 
 
 
Veestik 
 
1.  Millisteks   osadeks  jagatakse veestik? 
V:​  Veestiku  moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja  liustikud  ning 
maasisene  vesi ehk põhjavesi. 
2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? 
V: 
3. Mis on  sisemeri ? Nimeta Euroopa  sisemered . 
V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa 
väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja  Vahemeri . 
4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. 
V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud 
saarkaarega. 
5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks  riimvesi  tekib? 
V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Ri mvee 
veemass  kujuneb peamiselt jõgede magevee ja väinadest tuleva  soolase  ookeanivee 
segunemisel. 
6. Kuidas on riimveelisus mõjutanud Läänemere elustiku kujunemist? 
V: Ri mveega on kohanenud vähesed li gid, mistõttu on välja kujunenud omanäoline  elustik , 
mis on kül  li givaene, ent isendirikas. 
7. Kirjelda Läänemere veesamba kihistumist. 
V: 40-60m sügavusele ulatub väiksema soolsusega  veekiht , sügavamale jääb püsiva 
temperatuuriga soolasema vee kiht. 
8. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige sagedamini? (sh Eesti rannikumeres)? 
V: Keskmiselt jäätub talvel 45% Läänemerest 
9. Mis põhjustab veetaseme muutust Läänemere rannikul? 
V: Läänemere veetase kõigub püsivate tugevate tuulte tõttu, mida omakorda võimendab 
sademetest tingitud kõrge või madal veeseis. 
10. Miks on Läänemeri reostusohtlikum kui paljud teised  mered ? 
V: Läänemerel on väike veemass ja kehv veevahetus. 
11. Kuidas võivad Läänemerre sattunud saasteained mõjutada inimeste tervist? 
V: Saasteained võivad kuhjuda  toiduahelas  ja ohustada seeläbi ka inimeste tervist. 
12. Milline on Läänemere majanduslik tähtsus? 
V: Läänemer on oluline transpordikoridor ning peamiseks majandustegevuseks sel el on 
sõitjate- ja  kaubavedu . 
13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. 
V: Eesti rannikut  tervikuna  iseloomustavad arvukad poolsaared ja  lahed , rohked 
rannikumere saared (üle 1500),  settekivimid ,  lainetuse  tekitatud kergesti kulutavad ja 
kuhjuvad  setted  ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 
 
 
 
14. Nimeta Eestis  esinevaid  järsk -ja lauskrandasid. 
V: ​Järskrannad​: Rannamõisa,  Muuksi  ja Ontika.​ Lauskrannad​: Harilaiu li varand, möldri 
moreenrand  
15. Kirjelda  kulutus - ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. 
V: Rootsis ja Soomes, kus  paljanduvad  eelkambriumi  kristalsed  kivimid, valitseb tugevasti 
lahtedest  ning poolsaartest li gestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus  rannik  
tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 
16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. 
V: 
 
 
 
 
  
EUROOPA KLIIMA 
 
 
 
 
1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? 
V: Päikeseki  rguse  hulk, kui palju päikeseki rgust tegelikult maapinnani jõuab läbi pilvede. 
Mida põhja poole, seda tugevamalt mõjutab Euroopa kli mat Põhja-Atlandi hoovus. Suurel 
määral kujundavad kli mat püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad, mil e toime 
ulatub tuhandete kilomeetrite taha.  
2. Kuidas mõjutab  aluspind  päikesekiirguse neeldumist? 
V: Heledad asjad nagu näiteks lumi ja li v peegeldavad palju ki rgust tagasi.  Tumedad  asjad 
nagu näiteks mets neelavad valguse enda sisse. 
3. Miks õhumassid liiguvad? 
V: Seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk  alaneb .  
4. Miks on  talvine  kliima kogu Euroopa lääne- ja looderannikul enam-vähem 
ühesugune? 
V: Seda ala soojendab ühtlaselt Atlandi-hoovus. 
5. Nimeta Euroopa kliimat mõjutavaid kõrg- ja madalrõhualasid. Millised neist 
mõjutavad Eesti kliimat kõige rohkem? 
V: Külmal poolaastal välja kujunev  Aasia  maksimum ehk kõrgrõhuala põhjustab kõlma ja 
sademevaest talve. Suvepoolaastal asendub see vähem akti vse Lõuna-Aasia mi nimumi 
ehk madalrõhualaga. 
6. Kus Euroopas sajab kõige rohkem? Miks? 
V: Parasvöötme  merelise  kli maga aladel 
7. Miks on  talved  Eestis soojemad kui näiteks samadel laiuskraadidel 
Põhja-Ameerikas? Miks soojemad kui  siberis ? 
V: Eestit soojendab talvel Atlandi-hoovus.  Siber  asub mandrilises kli mas, kus on talved 
külmad ja  suved  soojad. 
 
 
 
 
 
8. Võrdle arktilist ja lähisarktilist kliimat. Nimeta Euroopa riike, mis nendes 
kliimavöötmetes asuvad. 
V: Arktilisse kli mavöötmesse jõuab vähe päikest ning ki rguserezi mi mõjutab polaaröö ja 
päeva  vaheldumine . Srktiline vööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Lähisarktiline 
vööde hõlmab Islandi loodeserva ning Ida-Euroopa lauskmaa,  Skandinaavia  ja Koola 
poolsaare. Si n lumi suveks sulab ja sajab vihma. 
9. Mille poolest erinevad parasvöötme  mereline , ülemineku ja  mandriline  kliima? Too 
näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. 
V: Parasvöötme merelist kli mat iseloomustab soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. 
Sinna alale jäävad  Island , Briti saared Prantsusmaa jms. Üleminekulise kli maga aladel on 
suved soojemad ning talved külmemad ja sademeid vähem. Sinna alale jääb Eesti. 
Mandrilise kli ma suvise ja talvise temperatuuri vahe muutub  suuremaks .  
10. Mille alusel saab öelda, et Eestis on  paraskontinentaalne  kliima? 
V:Merelise ja mandrilise kli ma vahepealne. 
11. Mille poolest sarnaneb lähistroopiline kliima parasvöötme  kliimaga , mille poolest 
troopilise kliimaga? 
V: Lähistroopilises vöötmes on talv vihmane nagu parasvöötmes, suvi aga kuum ja kuiv 
nagu troopikas. 
12. Miks on kõrgmäestike tipud igilumega kaetud? Mille poolest erineb Euroopa 
kõrgmäestike kliima polaaralade kliimast? 
V: Kõrguse kasvades temperatuus alaneb ja seetõttu tekivad mäestike ülaosas igilumi ja 
liustikud.Euroopa kõrgmäestikes ei esine  polaar  ööd ega -päeva.  
13. Milles seisneb  kasvuhooneeffekt ? Mida on selles head, mida halba? 
V: Need ained lasevad kül  lühiainelisel päikeseki rgusel maapinnani jõuda, ent ei lase Maalt 
lähtuval pikalainelisel soojuski rgusel maailmaruumi hajuda. 
14. Kuidas võimendab inimene kasvuhooneefekti? 
V: Fossi lide kütuste põlemisega. 
15. Mida toob endaga kaasa kliima soojenemine? Kuidas mõjutaks see Eestit? 
V: Temperatuur tõuseb, sademete hulk suureneks, liustikud sulaksid ning maailmamere tase 
tõuseks. Meri ujutaks üle ni  Eesti kui ka ülejäänud maailma madalamad  rannikualad . 
16. Eesti kliima on muutunud merelisemaks, st talved on pehmemad ja sademeid 
rohkem. Kas see fakt toetab kliima soojenemise hüpoteesi või mitte? Põhjenda 
V: Ei, sest kli ma sõltub si ski väga paljudest omavahel keerulistest seostest. 
17. Miks ei ole osa teadlasi inimese põhjustatud kliima soojenemise hüpoteesiga 
nõus? 
V: Nad  arvavad , et praeguse soojenemise puhul on tegu loodusliku kli ma muutumisega, mis 
on toimunud kogu planeedi ajaloo jooksul. 
18. Kus on maapinnani jõudev päikesekiieguse hulk Eestis kõige suurem?, kus kõige 
väiksem? Miks? 
V: Kõige enam saavad päikeseki rgust rannikualad ja saared, kõige vähem aga kõrgustikud, 
mis on peamiselt sademepüüdjad ning pilvede  tekitajad . 
19. Kuidas mõjutab Eesti pinnamood õhumasside liikumisteid ja sademeid? 
V: See, jui palju ki rgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sel est, kas aluspind 
on vesi või maaping (hele või tume). Aluspinna reljeef kujundab aga õhumasside li kumised. 
 
 
 
20. Iseloomusta Läänemere mõju Eesti kliimale? 
V: Päikeseki rguse, temperatuuri, pilvisuse, sademete ja tuule ruumilises jaotuses etendab 
Eestis tähtsamat ona Läänemeri. 
21. Kirjelda õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis. 
V: ​Tsüklon​ on mõnesaja- kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, mil e 
keskosas on õhurõhk madalam kui  servadel . ​Antitsüklon​ on sarnaselt tsükloniga mõnesaja- 
kuni mitme tuhande kilomeetrise läbimõõduga õhukeeris, kuid vastupidiselt tsüklonile on 
sel e keskosas õhurõhk kõrgem kui servadel ning sel es valitsevad laskuvad õhuvoolud. 
22. Kuidas on seotud õhutemperatuur ja tsüklonite teke? 
V: Seal kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb.  
23. Millise ilma toovad suvel Eestisse tsüklonid, millise antitsüklonid? Aga talvel? 
V: Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised  ilmad , talvel sageli sula. 
Antitsüklonid toovad meile selge päikesepaistelise ilma, mil ega võib suvel kaasneda põud, 
talvel aga käre  pakane . 
24. Võrdle külma ja sooja fonti. 
V: ​Külm  font ​ - Tekib külma õhu soojale peale tungimisel. 
   ​ Soe font ​- Tekib sooja õhu külmale peale tungimisel. 
25. Kummas kliimavaldkonnas kõigub aastane õhutemperatuur Eestis vähem, kas 
merelises või mandrilises? Miks? 
V:  
26. Miks puhuvad Eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? 
V: Need seostuvad eelkõige sagedase tsüklonitega. 
27. Kus tekib talvine  lumikate  Eestis kõige varem? Kus lumikate kõige hiljem? 
V: Kõige hiljem Lääne-Eesti saartel ning kõige varem kõrgustikel. 
 
 
 
 
MÕISTED 
 
HOOVUS ​- Suure koguse vee horisontaalne, enam vähem püsiva suuna ja ki rusega 
li kumine. 
ÕHURÕHK ​- Rõhk, mida avaldab õhk enda al  olevale maa- ja merepinnale. 
MADALRÕHUALA​ - Ulatuslik ala, kus õhurõhk on keskmisest madalam kui ümbritsecatel 
aladel. 
KÕRGRÕHUALA ​- Ulatuslik ala, kus õhurõhk ok keskmisest kõrgem kui ümbritsetavatel 
aladel. 
LÄÄNETUULED ​- Parasvöötme püsivad tuuled, mis puhuvad edelast, läänest ja loodest. 
TSÜKLON ​- Mõnesaja kuni mitme tuhande km länimõõduga õhukeeris, mil e keskosas on 
õhurõhk madalam kui servades. 
ANTITSÜKLON ​- Mõnesaja kuni mitme tuhande km läbimõõduga õhu keeris, mil e keskosas 
on õhurõhk kõrgem kui servadel. 
KÜLM FONT ​- Pealetungiva külma õhumassi kokkupuutejoon sooja õhumassiga. 
SOE FONT​ - Pealetungiva sooja õhumassi kokkupuutejoon külma õhumassiga. 
 
ISOTERM ​-  Ilmakaardi  joon, mis ühendab sama temperatuuriga punkte. 
RIIMVESI ​- Vähesoolane vesi, mis on tekkinud mageda jõevee ja soolase ookeanivee 
segunemisel. 
SKÄÄRRANNIK ​- Kulutusrannik, kus esineb palju väikeseid kristalsetest  aluskorra  kivimitest 
koosnevaid  kaljusaari. 
VALGLA  ​- Maa-ala, mil elt mingi veekogu või sel e osa saab oma vee 
VEELAHE  ​- Kõrvuti paiknevaid valglaid eraldav looduslik pi rjoon. 
PÕHJAVESI ​- Maasisene vaba vesi, mis täidab kivimite ja setete poore, lõhesid ja muid 
tühimikke. 
VETT LÄBILASKVAD KIVIMID JA SETTED ​- Jämedateralised setted ja poorsed kivimid, 
läbi mil e vesi maapinnas sügavamale vajub. 
VETTPIDAVAD KIVIMID JA SETTED ​- Peeneteralised setted ja tihedad aluspõhjakivimid, 
mil est al apoole põhjavesi ei vaju. 
VEEGA KÜLLASTUNUD KIHT ​- sette- või  kivimikiht , mil e kõik  poorid  on veega täidetud 
PÕHJAVEE TASE​ - Põhjaveega kül astunud kihi pealispinna sügavus  maapinnast  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
EESTI ASEND, SELLE EHITUS JA PINNAMOOD 
 
 
 
1. Iseloomusta näidete põhjal Eesti geograafilist asendit lähtuvalt loodusoludest 
(loodusgeograafiline asend) ja naabrussuhetest (majandus- ja 
poliitgeograafiline  asend). 
V: Eesti asub  Euraasia  mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul 
parasvöötmes segametsavööndi põhjapi ril. 
2.  Milliseid geograafilisi objekte läbib Eesti ja Venemaa  riigipiir ? 
V: Narva jõgi,  Peipsi  järv, Lammjärv ja  Pihkva  järv. 
3. Mis on põhikaart? 
V: Kogu Eesti territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline topograafiline kaart, mil ele on  kantud  
kõik olulisemad maastikuobjektid. 
4. Kuidas töötab ülemine asukoha määramise süsteem (GPS)? 
V: Telefon vahetab signaale vähemalt 4 satel i diga 
5. Mida näitab geokronoloogiline skaala? 
V: Ajaskaala, mis  jagab  geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogideks.  
6. Mis eoonis on tekkinud Eesti aluskord? Millal tekkisid kõige vanemad kivimid Eesti 
alal? 
V: Agueoonis (1,5-2 miljardit aastat tagasi) Vanimad on kambriumi ajastu savid ja li vakivid. 
7. Mis aegkonnas ja ajastutel kujunes Eesti  pealiskord ? Nimeta kivimeid, millest see 
koosneb. 
V:  Devon  kuni kvaternaar umbes 350 mln aastat. 
8. Iseloomusta aluspõhja settekivimite avamusalade paiknemist Eestis. 
V: Paljanduvad Haanja kõrgustiku lõunaosas. 
9. MIs settekivimid Eesti maapõues leidub? 
V: Savi,  sinisavi ,  fosfor , põlevkivi,  lubjakivi  ja dolmi t. 
10. Iseloomusta Eesti põhja-lõunasuunalist settekivimikihtide lasumust. 
V: Kambrium, ordovi tsium, Silur, devon 
11. Mille poolest erineb  pinnakate  aluspõhjast? 
V: Pinnakate on pealiskorra pindmine, pudedest setetest osa. Aluspõhi on pinnakatte al  
asuvad kristalsed -ja settekivimid 
12. Millest koosneb Eesti pinnakate? 
V: Savi, Li v, Kruus,  Turvas  ja Veeris. 
13. Kuidas muutub pinnakatte paksus Eestis, kui  liikuda  põhjast lõunasse? 
V: See läheb paksemaks. 
14. Mis on  pinnavorm ? Kuidas neid liigitakse? 
V: Maapinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, sisseehituse ja tekkeloo poolest. 
Neid li gitatakse kuju järgi. 
15. Kirjelda Eesti  pinnamoe  kujunemise  etappe . Milline neist etappidest on jätnud 
Eesti praegusesse pinnamoodi kõige suurema jälje? Miks? 
V: Esimesel etapil kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised  suurvormid : kõrgustikud, 
lavamaad  ja nõod. Teine etapp oli seotud mandriliustike kulutava ja kuhjava  tegevusega . 
Kolmandal etapil toimus jääajal tekkinud pinnamoe tasandumine. 
16. Too näiteid Eesti pinnamoe suurvormide kohta. 
V: Madal - Eesti, Kõrg - Eesti 
17. Mille poolest erinevad  kulutuslikud  kõrgustikud kuhjelistest? Too näide. 
V: Kulutuslikud kõrgustikud on tekkinud jää kulutamise teel, kuhjelised setete kuhjumisel. 
 
18. Mille poolest erinevad nõgu ja  orund ? Too näide. 
V: Nõgu on keskelt madalam ning servadest kõrgem suletud pinnavorm, mil e põhjas on 
tavaliselt järv või soo. Orund on aga piklik laiapõhjaline ja raskesti pi ritletav avatud 
pinnavorm. 
19. Mille poolest erinevad  lavamaa  ja madalik? Too näide. 
V: Lavama e. platoo on ümbrusest kõrgem  tasandik , mida enamasti ääristavad  astangud . 
Madalikud on Eestis kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere al . 
20. Milliseid piirkondi eristatakse Eestis mandrijäätekkeliste  pinnavormide  leviku 
alusel? 
V: Õhukese pinnakatte ja väheli gestatud reljeefiga Põhja-Eesti. Kesk-Eestit hõlmav kaarjas 
vahevöönd, kus leidub rohkesti kulutus-kuhjevorme. Lõuna-Eestis moodustavad paksu 
pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustiku vööndi. 
21. Millised jäljed maastikus aitavad teadlastel väita, et  mandriliustik  liikus Eestis 
loode-kagu suunas? 
V: pinnavormide suuna järgi. 
22. Vali üks mandrijäätekkeline pinnavorm ja kirjelda, kuidas see tekkis? 
V: Voored - väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolival tegevusel 
- kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 
23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. 
V: Kõige suuremad ja ilmekamad  merelised  kuhjevormid on  rannabarrid . Levinud 
rannakuhjevormid on ka rannaval id ja maasääred. 
24. Mille poolest erinevad kärestik,  kosk  ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike 
peamiselt leidub? Miks seal? 
V: Kärestik on ki re vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 
25. Mis on  karst  ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? 
V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest 
seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 
26. Too näiteid pinnavormide kohta, mida on kujundanud tuul, mida elusorganismid, 
mida meteoriidid. 
V:  Luide  tekin si s, kui li va kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta ki rust vähendab, 
mistõttu pudenevad li vaterad takistuse juures maha.