Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. Suurvesi on igal aastal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgs eis. Selle käigus tuleb jõgi sageli oma sängist välja. Suurvett põhjustab kas lume kiire sulamine kevadel, jää sulamine mägedes suvel või paduvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn ,,viies aastaaeg" Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse. Suue on koht, kus jõgi suubub merre, järve või teise jõkke.
maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde Niilus Läbib mitut kliimavöödet
Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. *perifeersed äravoolualad-Amazonase äravool atlanti ookeani. *sise-äravoolualad-araali ja kaspia mere piirkond. !!6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. Sisse tulevad Sõrdaja ja Amudarja jõgi, kuid nende vesi kasutatakse ära poolel teel. Puuvilla kasvatuspiirkonnad võtab kõik ära. Osa on ka niisutuspõldudel. !!7. Iseloomustage järgmiste jõgede veereziimi ja toitumist: *Volga-toitub lumesulamisveest; kevadel kõrgvesi; talv-sügis madalvesi *Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel *Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel
jõgede vesi jõuab maailmamerre - siseäravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. 1) inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks 2) auramine on suurem kui sademete hulk 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist 1) millest toituvad? 2) millal on suurvesi? 3) millal on madalvesi? Volga 1)toitub lume sulamisveest 2)suurvesi on mai 3)madalvesi on september- märts Rein 1) toitub aastaringselt sademetest 2)suurvesi on juunis ja juulis 3)madalvesi november-jaanuar Kongo 1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august Niilus 1)toitub sademetest 2)suurvesi on august-september 3)madalvesi märtst- mai Tigris 1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august- jaanuar Jenissei
Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja rannajärved (endised merelahed), rabajärved, lammijärved põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel (Soodid), karstijärved (Pandiveres), meteoriidikraatrid ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus tehisjärved. Jõed toituvad sademetest, lumesulamisveest ja on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine põhjaveest. Suurvesi esineb kevadel (äravool 43%) ja sügisel langus/km. Soome lahe vesikonnas on karstijõed, Liivi lahe ja (24%), madalvesi aga suvel (14%) ja talvel (19%). Jõelangus Väinamere vesikonnas palju lisajõgesid, üleujutused ning on lähte ja suudme kõrguste vahe, jõelang aga keskmine
Jõgede neljandast toiteallikast, põhjaveest, jõuab aga vesi jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Suurvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Mussoonkliimaga aladel etendavad suvise suurvee tekkes peamist osa suvised mussoonvihmad. Eestis mõjutab suurvesi eriti Pärnu maakonna loodust. Soomaal on suurvesi nn viies aastaaeg. Madalvesi on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Suvel ja mõnikord ka sügisel on sademete hulk väike, kuid aurumine on suur, ka see tingib veetaseme languse.
liikumist samas suunas ka siis ,kui väljuvad neid tekitanud tuulte mõjusfäärist ja hääbuvad alles pikkamisi. Äravooluhoovus-ookeani pinnataseme eristuste tõttu tekkiv hoovus. Lainetus. Kliima mõju jõgede veetaseme kõikumisele: Suurvesi-on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Selle põhjused on lume kiire sulamine kevadel või suvel jää sulamine mägedes. Madalvesi- on igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme madalseis. Ajaperioodi, mil mingis veekogus on madalvesi, nimetatakse madalveeajaks.Parasvöötmes on madalvesi kaks korda aastas. Talvel on sademete suurim osa lume kujul ja tavaliselt on veekogude pinnas jääga kaetud. Selle tõttu on veekogude toitumise allikaks ainult põhjavesi, mis tingib veetaseme langemise. Üleujutus- on nähtus, kus vee poolt ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis varem ei
· Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab Liustikusulaveest · Jõed on veerikkad suvel, kui soojus juba mägedesse liustikke sulatama ulatub Põhjaveest · Neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem Millest toituvad Eesti jõed? Millal mingi toitumine ülekaalus on? Miks? 2. Mis on jõe veereziim? Madalvesi, suurvesi, tulv. Hüdrograaf. Õppimisel kasuta esitlust ,, Jõgede veereziim" Jõe veereziim kajastab jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumisi aasta jooksul. Veereziimis saab eristada korrapäraselt esinevaid vooluhulga ( veehulga) muutusi suurvett ja madalvett ning juhuslikult esinevaid tulvasid. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri piirkondade jõgedes esineda kliimast sõltuvalt mistahes aastaajal. Tulv on lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus. Tulvad
kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4, CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. See on suurim 35-40 soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 juures. Jõgede toitumine ja veereziim: Jõgede toiteallikad on lumevesi, sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses. Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui
Emajõgi on väikese languga (3,8cm/km) ja seetõttu on järve ja Emajõe veetaseme muutus ühesuguse iseloomuga. Merepinnast arvestatult on keskmine veetaseme kõrgus 33,07m, mis vastab siis Rannu Jõesuu vaatlusposti nullile. Pikaajalinekeskmine veetase on 56cm üle graafiku nulli ehk siis 33,63 m üle merepinna. Regulaarne veetaseme muutumine Võrtsjärve veereziimi iseloomustavad järgmised põhijooned: pikaajaline, kuude kaupa kestev kevadine suurvesi; suvine ja talvine madalvesi ning märgatav sügisene veetõus. Kevadine suurvesi algab tavaliselt märtsi lõpul, kusjuures üksikuil aastail (väga soojadel talvedel) võib ta alata juba veebruaris või ka (külmadel ja pikkadel talvedel) alles aprillis. Veetõus kestab umbes kuu aega. Vesi tõuseb 90-100 cm. Veetõusu intensiivsus on keskmiselt 3 cm ööpäevas, mõnedel päevadel aga üle 10 cm. Pikaldase kevadega ja veevaestel aastatel on kevadine veetõus kokku ainult 4060 cm.
kujuneda. Jõe lang on harilikult kõige suurem ülemjooksul ja kõige väiksem alamjooksul. Languse jaotus erinevatel jõelõikudel iseloomustab jõe pikiprofiili. Jõe pikiprofiili kujunemine toimub järgnevate tegurite koostoimel: geoloogiline ehitus, pinnamood, tektoonika, kliima, veereziim, taimkarte, inimtegevus. JÕGEDE VEEVARUSTUS Eesti jõed saavad oma vee: 1) sademetest 2) lumesulamisveest 3) põhjaveest Kõigil jõgedel esineb kevadine suurveeperiood ja suvine madalvesi. Tavaliselt kujuneb ka sügisene suurvesi ja talvine madalama veeseisuga period. Kevadise suurveega tõuseb jõgede vooluhulk tuntavalt. JÄRVED Eestis ligikaudu 1200 järve, pindalaga >1ha. 20 000 rabalaugast. Järved hõlmavad 5% kogu riigi pindalast. Järvederikkaim paik on Kirde-Eestis Kuhtna mõhnastik. Tihedal on järvi ka Kagu- Eesti kõrgustikel, Kõrvemaa põhjaosas ning Saaremaa loodeosas. Enamik Eesti järvi on mandrijäätekkelised. Rannikualadel on maatõusu tagajärjel
Jõgede toitumine ja veereziim · jõgede peamised toitumisallikad: põhjavesi sademetevesi (vihm ja lumi) sulavesi · jõe vee omadused sõltuvad tema toitumisest · jõgi vooluveekogu, mis voolab enda kujundatud sängis · veereziim vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul · hüdrograaf jõe aastast äravoolu kirjeldav diagramm · suurvesi kõrgem veeseis · madalvesi madalam veeseis · kõrgvesi ehk tulvavesi väga kiire sulamine lühikese perioodi jooksul palju sademeid · suvise madalvee põhjused: sademetehulga vähenemine kõrgema temp'ga kaasnev auramise suurenemine · talvise madalvee põhjused: maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine karmi kliima puhul võib kogu veekogu ära külmuda, esineda äravoolukatkestusi · parasvöötme kliima:
Jägala jõgi Jägala jõe lähe asub Pandivere kõrgustiku lääneserval Ahula külas ja suubub Soome lahe Ihasalu lahte. Jõe pikkus on 97 km. Jõe algusosa paikneb Pandivere kõrgustiku lääneosas, enamik ülem-ja keskjooksust Kõrvemaal, alamjooks Põhja- Eesti lavamaal ja suue Põhja-Eesti rannikumadalikul. Keskmine vooluhulk on 10-12 m3/s. Suurvesi on kevadel, kui lumi sulab ja sügisel kui sademeid on palju. Madalvesi on suvel ,kui on palavad ilmad ning sademeid ei esine. Parempoolsed lisajõed on Ambla jõgi, Jänijõgi, Mustjõgi, Aavoja ja Soodla jõgi. Vasakpoolsed lisajõed on Sae jõgi, Kiruoja, Pikva oja, Anija jõgi ja Jõelähtme jõgi. Jägala jõe kesk- ja alamjooksul on mitu paisu, kõrgeim neist on jõe suudmest 1,3 km kaugusel asuv Linnamäe hüdroelektrijaama pais. 1975. aastast on Jägala jõgi ühendatud Tallinna veevarustussüsteemiga.
Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Suurimad linnad Mississipi jõeorus on New
Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak on tekkinud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 14) Kulutusrannad - on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine e. õgvenemine. 15) Laugrannikud - Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus, tekivad kuhjerannad koos kuhjemoodustistega.
Lapimaa Joonis 1: Lapimaa asukoht Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja- Soomes ja Koola poolsaarel. Lapimaa pindala on üle 200000 km₂. Lapimaa pinnamood on väga mägine. Joonis 2 : Lapimaa pinnamood Lapimaa asub parasvöötmesja lähis arktilises. Suurvesi on kevadel kui lumi sulab ja madalvesi talvel. Lapimaal on levinud loomaliikideks põhjapõdrad, ahmid, hundid. Lindudest leidub Lapimaal lumepüüd, haned, pardid, sõtkad. Joonis 3: Sõtkas Lapimaal kasvab palju samblaid ja samblikke,vareskold, karukold ja kattekold ja kuusk ja mänd, pohlad, jõhvikad, murakad, mustikad. Joonis 4: Kuusk Lapimaa on hõredalt asustatud. Põhilised tegevusalad on turism ja põhjapõdra kasvatus. Lapimaal on sügisel ruska mis on kaks nädalat millal loodus on oranž ja punane.
peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel. Veetaseme kõikumine on suur. 2. Reini jõgi veetase liigub väga vähe, suurvesi on suvel, mida põhjustab liustike sulamine. Reini veetaseme kõikumine on väike erinevalt jeniseist Kuna Reinil pole talvel nii külm et see oleks jääs. mereline kliima mõjutab, kus aastaringi on
· Eutrofeerumine veekogu kinni kasvamine, mida põhjustab toitainete tõus veekogus. · Naftareostumised laeva kaitsevahendid annavad raskemetalle, mis lahutuvad vettesse. · Väike isepuhastusvõime Vesikond maaala,millelt veekogu saab oma vee Lang jõelõigu või jõe keskmine langus Langus - lähtme ja jõesuudme kõrguse vahe meetrites Jõgede veereziim on perioodiliselt: Kevadine ja sügisene suurvesi; ja talvine ning suvine madalvesi. See kõik võib muutuda. Piirkonna järvede rikkus sõltub uute järvede tekkimisest rannikul maakerke tagajärjel,vanade järvede kinnikasvamisest,vee hoidlate rajamisest,mandrijää tegevuse tagajärejest,pinnamoest Põhjavesi on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel maapõue. Keskkonnaprobleemideks kujunevad liigne kasutatavus, ja et mereäärsetel aladel kaasneb sellega oht, et soolane merevesi võib valguda seni magedat vett sisaldanud põhjavee kihtidesse.
·http://www.jamesgphotography.co.uk/g ·Suvel on suurvesi ·Põõsarinne alleries/snowdonia-photography-and- ·Talvel on madalvesi ·Puurinne, nt mägedes mänd ja kask, pöök, wales-photography/ ·Järvi on seal vähe, põhiliselt mägede tamm jne ·Rohttaimerinne, nt ülane jne juures
Neil jõgedel, kus äravoolu mõjutavad suured järved (Narva jõgi, Emajõgi) või on tegemist suure põhjaveelise toitumisega (Pandivere kõrgustikult algavad jõed), on veetaseme kõikumine väike. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Jõgede veereziimi aastase tsükli võib jagada mitmeks iseloomulikuks osaks. Eesti jõgedel saab eristada nelja veereziimi faasi ehk hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: 1) talvine madalvesi, 2) kevadine kõrgvesi, 3) suvine madalvesi, 4) sügisene kõrgvesi. Kõige märgatavam on kevadine kõrgvesi, põuase suve lõpul ka madalvesi. Sügisene suurvesi oleneb suve lõpu ja sügise sademete rohkusest ning väikesest auramisest. Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikul aastatel rohkem kui suvise madalvee ajal. Põhjaveelise toitumise ja pehmetel talvedel kasulade tõttu ei jää jõed päris kuivaks. Küll võivad väga väikesed jõed jääda kuivaks põuastel suvekuudel.
*2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis. Neide ehitamine on mõtekas vee rikastele või suure languga jõgedele. Ära vooluühtlustamiseks on vaja rajada tamm, mis toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimile: 1)takistavad settee edasi kandumist. 2)häirivad kalade liikumist.
1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad infiltreerumisvõime; 4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse, ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu. Veedefitsiidi võimalikud põhjused: · Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine · Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine Tagajärjed ning majanduslik mõju: · Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi külmuda · Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine - Jõgi - looduslik vooluveekogu, kus vesi voolab tema enda poolt kujundatud voolusängis, raskusjõu mõjul kõrgemalt madalamale. Valgala ehk jõgikond - Maa-ala, kust jõgi saab oma vee. (sademed, vihmavesi, põhjavesi, liustike vesi) Äravool - teatud ajaühikus äravoolava veehulk valgalalt. Veereziim: Suurvesi Madalvesi - Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (auramine) Lume sulamine ja liustike sulamine Juurdevool lisajõgedest Läbivool järvest Paisu ehitamine Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus) Jõe mõisted. Lähe koht kust jõgi saab oma vee Suue koht kuhu suubub jõestik peajõgi koos lisajõgedega veereziim jõe veetaseme ajaline muutus peajõgi kuhu teised jõed suubuvad lisajõgi suubub peajõkke harujõgi voolusängi hargnemisel tekkinud
kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valglal esinevate tugevate vihmadega. Ka ilma järsk soojenemine- lume ja liustike intensiivne sulamine. Millest jõed toituvad? Toituvad suurel määral lumeveest- suurvesi kevadel. Suurematel laiustel suurvesi ka suvel. Millal on suurvesi? Volga • Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) • Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga • 2-3 kuud on kõrge Rein -Lääne-Euroopa jõgi
kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on ojad, järved, tehisveekogud (kraavid, kanalid, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjav saaks veehoidlad) ja sood mood hüdrog võrgu. Jõgi karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine seal märkimisväärsel hulgal voolata või millest saab alguse jõelähtest (allikast, järvest soost, miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab saaks olulises koguses põhjavett võtta liustikust) ning suubub teise jõkke (peajõkke), tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides järve, merre või ookeani. Teise jõkke suubuv jõgi mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime selgesti eristatav veemass põhjavee kasusvaru on lisajõgi. Jõgi jaguneb ülem-, kesk- ja tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-
Läänenõlv jääb tuulevarju, seega seal ei esine sademeid, kliima on üsna soe, aga kuna Peruust tulevad ka külmahoovused, siis juhtub see, et külm õhk satub sooja õhu otsa ja see muudab kliima väga kuivaks, kuiv kliima põhjustab omakorda kõrbestumist . 3)Milline on parasvöötme jõe ja milline vahemerelise kliimavöötme jõe veereziim? Parasvöötmes üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Vahemerelises kliimavöötmes on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. 4)Põhja-Ameerika kaart PILET 11 1)Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tagajärgede ja tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal?
Edasi üldiselt itta loogeldes läbib Jangtse Nanjingi linna ja suubub siis Ida-Hiina merre. Jõel asub Kolme Kuristiku tamm. 2. Leia teatmeteostest või veebist jõestiku üldandmed - Jõe pikkus on umbes 5800 km. Ta on pikim jõgi Euraasias ning kolmas maailmas Niiluse ja Amazonase järel. Jõgikonna suurus umbes 1 808 500 km². Vooluhulk suudmes on 31 587 m³/s. 3. Iseloomusta jõe veerežiimi – Jangtse jõe suurvesi on suvel (peamiselt juuni, juuli, august) ja madalvesi talvel (kõige rohkem jaanuaris). 4. 4. 4. 4. 4.
· põhjavesi Veetseme kõikumine ( äravool/ vooluhulk) ja toitumine Parasvöötme tasandikujõel ( Tv. 60 ül 3 ja õpik joonis 6.21 lk. 117) TULV- lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus veetase kevadine suurvesi suvine sügisene talvine madalvesi tulv madalvesi talv kevad suvi sügis talv lumesulamis- vihmavesi vihmavesi põhjavesi vesi põhjavesi põhjavesi vihmavesi põhjavesi Võrdle jõgede äravoolu ( Tv. lk. 60 ül 5), õpik lk. 117 äravooludiagrammid Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk
1. Perifeersed äravoolualad - Jõgede vesi jõuab maailmamerre (enamus maailma jõgedest, kõik Eesti jõed) 2. Sise-äravoolualad - Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, näiteks: - Volga (Euroopa pikim jõgi) - Vadid (ajutiselt veega täidetud jõesängid) Jõgede veerežiim … nimetatakse vooluhulga muutumist aasta jooksul - Madalvesi - perioodiline - Suurvesi - perioodiline - Tulvavesi - aperioodiline (korrapäratu) Üleujutused ja nende põhjused Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatust tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugevate ühesuunaliste tuulte mõjul (2005. aasta jaanuar) - Intensiivsed vihmasajud - Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke
Kanjonorg tekib sinna, kus jõgi saab uuristada pehmeid kivimeid, on seal voolanud kiiresti ja väga kaua aega, nt Colorado jõgi. 14. Kuidas jõgede veereziim eri kliimavöötmetes erineb? - Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veereziim üsna ühtlane ja vee hulk aasta jooksul sõltub lisajõgede veereziimist. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suurvesi suvel, mil seal on vihmane periood, ja madalvesi talvel, kui on kuiv periood. Troopika kliimavöötme jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase kogu aasta jooksul. 15. Mis põhjustab üleujutusi? - Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest, kui ka lume sulamine. 16. Iseloomusta järvi nende nõo tekkimise põhjal. - Järved võivad tekkida siis kui jää või lumi sulab ja jääb nõgusse kinni, või kui jõgi viib
Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem kindlatel aegadel, sõltuvalt selle jõe toitumistingimustest. Peab arvestama: millises kliimaväätmes jõgi asub, kas jõg algab mägedest või asub tasandil, kas paikneb mussoonkliimas, igikeltsa piirkond. Toitumine lumeveest suurvesi kevadel, suve hakul. mussoonkliimaga alad suurvesi suvel. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, on ka kaks madalvett. Suvel suur aurumine, vähesed
mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. laguun madal veekogu, mis on maasäärega merest eraldatud või paikneb atolli ( rõngassaar) keskel 2) vesikesta osad magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 3) jõgede toitumine Sademetest, liustike sulamisest saadud veest , põhjaveest. Sõltub temperatuuri ja sademete aastaajalisest kõikumisest. Muutusi kajastab veereziim * suur- ja madalvesi+ tulv. 4)kliima mõju äravoolule suvise madalvee tingib ühelt poolt sademetehulga vähenemine, teiselt poolt kõrgema temperatuuriga kaasnev auramise suurenumine, sel ajal on toiteallikaks põhjavesi, millele lisandub suuremal või vähemal määral vihmavesi. Talvise madalvee põhjuseks on maapinna külmumisega kaasnev pindmine toitumise lakkamine, nii et ainsaks toiteallikaks jääb põhjavesi. Karmi kliima ja väikese põhjaveevaruga igikeltsa aladel
poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. Toitub sademetest Lühiajalise kõrge veeseisuga Ülejäänud osa aastast väga vähese veega Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. · Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest · Toitub ka mäestikes lume sulamisest · Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi · Talvel on madalvesi Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest) Suvel ja sügisel on kõrge veeseis Talvel on madal veeseis Jenissei on jõgi Venemaal Lääne ja IdaSiberi piiril. · Jenissei on Venemaa veerohkeim jõgi. · Ta toitub peamiselt lume sulamisest · Suurvesi kestab 23 kuud. · Jääkate püsib alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud
Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim lähistroopilise mussoonkliima alade omaga sarnane. Suurveeaeg on prognoositav Suurvesi võib mõnel aastal olla kõrgem, teisel madalam, kuid selle esinemine oneditetteaimatav Click to Master text styles Second level
Eesti järved, nende paiknemine. Taimede ja loomade kohastumine eluks vees. Jõgi elukeskkonnana. Järvevee omadused. Toitainete sisaldus järvede vees. Elutingimused järves. Jõgede ja järvede elustik. Toiduahelate ja toiduvõrgustike moodustumine tootjatest, tarbijatest ning lagundajatest. Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2
Mida suurem valgla, seda kestvam suurv. Sügissuurvee vooluhulgad on kevadistest tavaliselt väiksemad, mõnel aastal vastupidi. Ka suvel võivad valingvihmad põhj lühiaegseid tippvooluhulki. Minvooluhulgad esin jõgedes siis, kui jõed toituvad ainult põhjaveest. Eesti jõgedes on kaks veevaest perioodi suvine ja talvine. Enamasti on vett kõige vähem suvel, kuigi on ka erandeid: Narva ja Ahja jõgi, mõned karstijõed ning Endla soostiku jõed, kus talvine miinimum on väiksem. Suvine madalvesi algab tavaliselt juunis, läänerannikul ja saartel juba mais, Emajõel aga Võrtsjärve tasandava toime tõttu alles juulis-augustis, ning kestab sept-oktoobrikuuni. Madalvee võivad katkestada suvised sademed. Talvine madalvesi algab detsembri lõpus ning võib kesta märtsikuuni, seda võivad katkestada suladest põhj tulvad. Kogutud vaatlusandmete kasut hüdrol arvutustes: - 15 -
põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 20. Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. B pool 1. Miks on Läänemere soolsus väike? Nimeta 3 põhjust. (3p) 1) väike aurustumine 2) mageda jõevee suur sissevool 3) halb ühendus põhjamerega 2. Millal on Gangesel madalvesi. Põhjenda. (2p) Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. Suvine mussoon toob India ookeanilt sademeid, talvine mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 3. Mingi taun skeem. (3p) 4. Kus on vesi magedam, kas punktis A või B. Too välja 2 põhjust, miks see nii on. (3p) Vesi on magedam punktis B. Madalam on soolsus ekvaatorivööndis, sest sademeid on palju, õhuniiskus suur, auramine väiksem. 5
punktis A1, sest loodete ellipsoidi telg on nihutatud Maa telje ja ekvaatori suhtes, seda nimetatakse ööpäevaseks ebavõrdsuseks, mis tingivad mitmete terminite sissetoomist: kõrge kõrgvesi, madal kõrgvesi, kõrge madalvesi, madal madalvesi. Poole ööpäeva jooksul läbib punkt A ellipsi kaare A1 A2 A3. Kaar A1 A2 pikem kui A2 A3. Seega on ajavahemik kõrge kõrgvee ja madala madalavee vahel suurem, kui ajavahemik madala kõrgvee ja madala madalavee vahel. Suurimaid ebavõrdsusi täheldatakse Kuu suurima kalde puhul, kui Kuu kalle on null, siis ebavõrdsusi ei esine. 16 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005
alamjooksul 7, ülemjooksul 5 kuud. 4) Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Asub ekvatoriaalses kliimavöötmes. Toitub peamiselt sademetest. 5) Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Asub mussoonkliimaga alal. Toitub peamiselt sademetest. Toitub ka mäestikes lume sulamisest. Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde:
112, Piusa 109, Pirita 105, Emajõgi 101, Navesti 100km. Eestis on 200 jõge, millest Narva ja Emajõgi on keskmise suurusega jõed, ülejäänud väikejõed. Jõed toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest, iga toiteallikas annab ligikaudu 1/3 aastasest äravoolust. Aastas kõigub jõgede veetase võrdlemisi korrapäraselt. Saab eristada 4 veereziimi faasi e hüdroloogilist perioodi ning neile vastavat veetaset: talvine madalvesi, kevadine kõrgvesi, suvine madalvesi, sügisene kõrgvesi. Lammorgudes võib esineda olulisi üleujutusi, suurimad alad Halliste jõe alamjooksul (Riisa üleujutused), Emajõe alamjooksul, Kasari jõe alamjooksul ning Peipsi ja Võrtsjärve madalamatel aladel. Riisa üleujutusala pindala on kõrgeima veetaseme korral hinnatud 175 km² suuruseks. JÕEORGUDE KUJUNEMINE PÄRASTJÄÄAJAST TÄNAPÄEVANI
loal kalapüük reguleeritud okasmets mänd, nulg, Soome, •Vähendab erosiooni/üleujutusi toimub rahvusvahel ebatsuuga Rootsi •Puhkemajandus (RMK) rannikuriigi loal iste muutumine nt. suurvesi (soomaa) või Kuidas mõõdetakse metsa puidu varu? Pindala kokkulepete madalvesi (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) metsa ga Tulvavesi- erandlik veetaseme tõus juurdekasv (m3 aastas/ha kohta),liigiline koosseis. Parasvöötme jõed: segatoitumine Püügivormid: (sademed, põhjavesi, sulamisvesi) Suurimad metsad on Venemaal, Brasiilial,
Nii lumevesi kui ka liustikujää saab jõgede toiteallikaks põhjavesi, mis jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Saabuva vee hulk jõgedesse on eri piirkondades ajaliselt muutuv ja seda tingib temperatuuri ning sademete aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks
I Perifeersed äravoolualad Jõgede vesi jõuab maailmamerre – enamus jõgedest, kõik Eesti jõed II Sise-äravoolualad Jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Nt Volga (suubub Kaspia merre) VADID ja KRIIGID – kuivad jõesängid, mis täituvad ajutiselt veega Veerežiim Voolu hulga muutumine aasta jooksul. - Madalvesi ja suurvesi – korrapärased - Tulvavesi - korrapäratu Üleujutused Põhjused: 1. Mererannikul on üleujutused tingitud merevee ootamatus tõusust, mille põhjuseks on vee kuhjumine rannikule tugeevate ühesuunaliste tuulte mõjul. Nt: Eestis 2005a jaanuar 2. Üleujutused 3. Kiire lume sulamine 4. Linnade kasv- vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke 5
. 84. Jõe veereziim on jõe vooluhulga ja veetaseme seaduspärane muutumine päeva, hooaja või aasta jooksul, mis on tingitud jõgikonna loodusgeograafiliste omadustega, esmajärjekorras kliimatingimustest. Soojakliimaga aladel mõjutavad jõe veereziimile peamiselt sademed ja aurumine. Külma- ja paraskliima aladel aga mõjutab ka oluliselt õhutemperatuur.Eesti jõgede veereziimi iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. 88. Vee kulutav või kuhjav tegevus on seotud voolukiirusega nii, et mida suurem on
murrutus tekib oleneb eelkõige kolmest asjaolust: järskrannik, kus on rannaastang Lainete tugevusest Kuhjav tegevus tekib laugrannik. Kivimite vastupidavusest lainetusele Suurema lainetuse korral tekivad Tektoonilistest liikumistest rannavallid, barrid. Ühesuunaliste tuulte + mõned teised tegurid mõjul tekib maasäär. Veereziim jõe veetaseme kõikumine aasta jooksul Madalvesi aasta-aastalt Suurvesi aasta-aastalt Kõrgvesi e. tulvavesi lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus Hüdrograaf Diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu 10. Jõgede jagamine peamiste toitumisallikate järgi Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked aastaringselt, toituvad peamiselt sademetest Mussoonkliimaga jõed suurem äravool suvel Mäestikujõed Suurvesi alati suvel (liustiku sulamine)
AVAMEREPÜÜK - majandusvete kaugemad osad, suuremad kalalaevad, kus toimub ka esimene töötlemine [külutamine, puhastamine]; OOKEANIPÜÜK - kallis [-> vähesed riigid tegelevad sellega]; veel ka KALAKASVATUS.) 68. Mis on HÜDROGRAAF? (jõe äravoolu diagramm, mis näitab jõe vooluhulga ajalist muutust.) 69. (Mis on veereziim?) (jõe voolu hulga ja veetaseme seaduspärane muutumine teatud perioodi jooksul [nt suurvesi ja madalvesi jne].) 70. (Mis on TULV e tulavavesi?) (lühiajalike järsk veetaseme tõus (erandlik), mida võib põhjustada lühikese aja jooksul väga suur sademete huk või kiire lumesula(ng)]. 71. (Kuidas toimub põhjavee suurenemine?) (sademete inflatsioon; soode übrustes imbumine; karstilehtridest neeldumine.) 72. (Kuidas toimub põhjavee vähenemine?) (allikate äravool; taimede veetarve; auramine maapinnalt; inimene pumpab välja [jook/niisutus].) 73. Millega tegeleb METSAMAJANDUS
Veetaseme kõikumised on erinevatel jõgedel aastati erinevad. Siiski võib kõigi Eesti jõgede veetasemete muutumises esile tuua teatud seaduspärasusi. Kevadine suurvesi, mis on kõige märgatavam, esineb lume sulamise ajal ja peale seda. Kui kiirele lumesulamisele lisanduvad ka rohked sademed, siis võib kevadine suurvesi põhjustada kõige ulatuslikumaid ja kauakestvamaid üleujutusi. Pehmete ja lumevaeste talvede järel kevadine suurvesi aga peaaegu puudub. Suvine madalvesi esineb kuiva aja lõpul juulis või augustis, kui jõed toituvad vaid põhjaveest. Mõnel eriti põuasel suvel võivad väikesed jõed isegi päris kuivaks jääda. Sügisene suurvesi on tingitud suvelõpu ja sügise sademeterohkusest ning väiksest auramisest. Talvine madalvesi Talvel on vett jõgedes taas vähe, kuid enamikel aastatel siiski rohkem kui suvise madalvee ajal. 33. Kirjelda madalsood või raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Madalsoo
Äravoolu mõjutavad tegurid: · Sademed · Õhutemperatuur (aurumine) · Lume sulamine 8liustike sulamine) · Juuredevool lisajõgedest · Läbivool järvest · Paisu ehitamine · Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne) · Iseloomustage ja põhjendage (võrrelge) hüdrogrammide abil nendes kliimavöötmetes voolavate jõgede veereziime. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Maailmameri- 97,2%, Mandrijää ja jääliustikud 2,15%, pöhjavesi 0,62%. Hüpperkiht ehk termokliin- veekiht, kus vee temperatuur kiiresti kahaneb. Infrapuna-(soojus-)kiirgus 760nm- 1mm. Insolatsioon- päikeselt saabuv kiirgusvoog horisontaal- ja kaldpinnale. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid- Jõgede äravoolul on kindel aastarütm, mis oleneb asukohast. Näiteks kevadsuurveed suvine madalvesi jne. Reguleerimine on mõningal määral mõjutanud jõgesid, mida arenenum maa, seda rohkem mõjutab. Jõesäng ja seda iseloomustavad parameetrid- Voolusängi ristiprofiil kontrollib valdavalt veevoolu keskmist kiirust ning sama ristlõikepindala juures voolab vesi kõige kiiremini poolsfäärilises kanalis, kus kontakt vee ja kanali seinte vahel ning seega ka külghõõrdumine on kõige väiksem. Samas on kitsas, kanjonilaadses ja laias- madalas kanalis voolamine tänu
Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) · Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele: · Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti · Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust · Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse · Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks JNE 22.
annaabi.ee 
