Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pinnamoodi" - 138 õppematerjali

pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine.
thumbnail
2
doc

Gröönimaa

Gröönimaa 1) Paiknemine · Arktiline ja lähisarktiline kliimavööde · Jää- ja külmakõrbete ning tundrate loodusvöönd · Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel · Põhja-Jäämeri ja Atlandi ookean 2) Pinnamood · Gröönimaa pindala on 2 166 086 km². Sellest vaid 400 000 km² on jäävaba, ülejäänud 1 800 000 on kaetud mandrijääga, mille suurim paksus ulatub 3500 meetrini. See on umbes 85% kogu saarest. Põhjast lõunasse on Gröönimaa 1600 miili (2670 km) pikk ja 750 miili (1200km) lai. Tema rannik on ääristatud fjordidega, mis on 25 000 miili pikk ­ peaaegu võrdne Maa ekvaatori ümbermõõduga. Gröönimaaa mandrijää on teine kõige suurem mandijää kogu maailmas, teda edastab ainult suur Antarktika manner. · Suurim tipp on Mount Gunnbjorn (3693m), mis asub Gröönimaa Ida rannikul. Teine kõrge tipp on Mont Forel (3360 m). · Gröönimaal on arvestuslikult 2 700 000 km³ jääd ja see moodustab 9 % kogu maakera magevee varudest. J...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

"Euroopa pinnamood" esitlus

Euroopa pinnamood Koostasid: Sirli Sala Liis Krislin Jõgi Euroopa · Maailmajagu · Looduslik regioon · Pindala ligikaudu 10,2 ruutkilomeetrit · Rahvaarv umbes 730 miljonit Euroopa pinnamood · Madal ja valdavalt tasane · Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa · Loodes asuvad fennoskandia tasandikud ja platood Mäestikud · Kõige kõrgem mäestik on Alpid (kõrgeim tipp Mont Blanc 4808 m) · Skandinaavia mäestik · Püreneed · Apenniinid Ida-Euroopa lauskmaa · Hõlmab suure osa Euroopast · Ida-Euroopa lauskmaa ehk Vene tasandik on suur lauskmaa Euroopa idaosas Pinnamoe kujunemine · Jääaeg · Kivimite murenemine · Kliima Alpide mäestik Püreneed Skandinaavia mäestik Kasutatud allikad · http://t1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSCpvsBvU44QuZ · http://fotoreps.planet.ee/images.alpid/mountblanc_IMG_8866. · http://y.delfi.e...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti ehitus

Sakala kõrgustiku kõrgeim koht Rutu mägi 146m, tasase pinnamoega kulutuskõrgustikud, madal lubja- või liivakividest tuumikuga ning õhukese pinnakattega. Mõlemal kõrgustikul valitsevad lainjad tasandikud, ent Sakala kõrgustikku ilmestavad rohkem ürgorud. Rahutu reljeefiga kuhjelised kõrgustikud on Haanja kõrgustik ( Suur Munamägi 318 m), Otepää kõrgustik (Kuutse mägi 217 m) ning Karula kõrgustik (Rebasejärve Tornimägi 137 m). Nende kolme kõrgustiku pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod. Ürgorg ­ vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org. ( Nt. Karksis)...

Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hüdrosfäär

Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi . Pikiprofiil ­ jõe sängi põhja kuju lähtmest suudmeni. Jõe lang on veetaseme keskmine langus meetrites jõe 1 km pikkuse lõigu kohta. Juga on vee langemine jõesängis olevalt astangult. Kärestik on kivise ja ebatasase sängiga madal kiirevooluline jõelõik. Kosk on suure langu ja kiire vooluga jõe osa, kus jõesängi kalle on suur. Kasakaad on joastik, mitmeastmeline juga. Äravool on kindlas ajavahemi- kus valgalalt veekogusse voolava vee hulk. Äravool sõltub ilmastikuting...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
19
odt

Suurbritannia majandus

Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja- lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja-Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm 09/03/08) 1.3. Arengutase 6 Suurbritannia kuulub esimesse maailma ehk kõrgelt arenenud riikide hulka. Tegemist on maailma ühe juhtiva inforiigiga. · SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot...

Geograafia
272 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Vahemere maad

· Vahemere maad on Euroopa peamised turismimaad. Hispaania Kuningriik · Riigihümn: Marcha Real · Pealinn: Madrid · Suuremad linnad: Madrid, Barcelona, Sevilla · Pindala: 504 782 km² · Riigikeel: hispaania · Rahvaarv: 45 061 300 (2006) · Rahvastiku tihedus: 85 in/km² · Kuningas: Juan Carlos I · Hispaania naaberriigid on Portugal, Prantsusmaa, Andorra. · Hispaania asub EdelaEuroopas Pürenee poolsaarel. · Hispaania pinnamoodi iseloomustavad kõrgplatood ja mäestikud. · Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja Aafrikaga. · Metsarohke põhja ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk Euroopaga. · Muust Hispaania riigi osast erineb põhja ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga. · Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa....

Geograafia
40 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Looduskaitsealad

maaturism.ee/index.php?pg=object&id=74 Raja pikkus on 2 km, alguspunkt on kaitseala keskuses Viidus, mis asub 28 km kaugusel Kuressaarest. Võimalik on tutvuda püsinäitusega ning juhendaja saatel läbida õpperada. Looduskaitseala on rajatud 1957.a. haruldaste taimeliikide ja -koosluse kaitseks, selle suurus on 1873 ha. Saaremaa lausikut pinnamoodi ilmestab Sõrve ja Pammana poolsaarte vahel looklev Lääne-Saaremaa kõrgustik ehk nn. Saaremaa selgroog. See on saare kõrgem ja vanem osa, mis hakkas tekkima ligi 10 000 aastat tagasi. Nimetatud rannaastang on tänaseni püsinud kuni 18 m kõrgusena. Just siin paikneb Viidumäe Looduskaitseala. Kaitsealal kasvab üle 660 liigi soontaimi, mille seas 59 Eestis liigina kaitse alla võetud haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna...

154 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnamood

Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pedosfäär. Konspekt+ülesanded

Põhjenda. Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest · Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti) · Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A............................ B............................. C............................ 1 · Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: Jõekallas on varisenud ..........

Geograafia
163 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pinnamood

reljeef ­ maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp ­ algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp ­ mandriliustikud kulutasid pinnamoodi . Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp ­ jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ­ ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod. Lavamaa e. platoo ­ mis tahes kõrgem, võrdlemisi tasase reljeefi ja ulatusliku pindalaga ala. Lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud....

Geograafia
61 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Itaalia uurimustöö 3

Epp Tähe 2008 Kose 2 Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi ............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6...

Geograafia
139 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Briti saared

Suurbritannia saare põhja-ja lääneosa on mägine, seal paiknevad vanad mäed, mille vahel on sügavad orud. Suurim on saare põhjaosa hõlmav Soti mägismaa. Lõuna pool asuvad kuplilaadne Cumberlandi massiiv ja põhja-lõuna-sihiline Penniini mäestik. Mägine on ka Walesi poolsaar. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas madalik. Suurbritannia kesk- ja põhjaosa ning Põhja- Iirimaa pinnamoodi on märgatavalt kujundanud mandrijää. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, iseloomulikud on pehme talv ja jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ning tugev tuul. Keskmine õhutemperatuur talvel on põhjas 3 ja lõunas 7, suvel põhjas 13 ja lõunas 17oC. Mägede tuulepealsetel nõlvadel sajab 1000-2500mm, Sotimaal kuni 4700 mm. Püsivat lumikatet on ainult Põhja-Soti mägismaal. Majandus...

Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Venezuela

Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused. Üldandmete peatükis kirjeldatakse riigi teket, eluolu ja natuke ka riigi ajalugu. Looduse peatükis kirjeldatakse Venezuela loodust, kauneid vaateid, kliimat, pinnamoodi veestikku ja loomastikku. Arengutaseme peatükis kirjeldatakse riigi arengutaset, tööstusharusid ja inimeste tegevusalasid. Vaatamisväärsuste peatükis kirjeldatakse kauneid vaateid ja paiku kuhu tasuks minna. 3 1. Riigi üldandmed 1.1 Üldandmed Venezuela (vaata lisa 1) on Lõuna-Ameerika põhjaosas asuv riik, mis on olnud Hispaania koloonia, Suur-Columbia osa. See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles ,,väike Veneetsia"...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Leedu

Iseseisvuspüha on Leedle 16. veebruar. Peamiseks usuks on katoliku usk. Joonis 2 Joonis 3 Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3...

Ühiskonnaõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Austraalia - referaat

Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi , veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool...

Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Hiiumaa - referaat

Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast. Kõige suurem osa (37%) Vormsi saarest moodustavad liivased meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jäävöönd

Geoloogilises minevikus on liustikud korduvalt hõlmanud vähemalt kolm korda suuremat ala. Viimane suurem jäätumine hakkas lõppema umbes 20 000 aastat tagasi. Ka Eesti oli siis veel täielikult kaetud paksu jääkilbiga. Liustikutekkelisi pinnavorme võib leida kõikjalt Eestist. Liustikud kujundavad reljeefi ka tänapäeval, kuid on taandunud poolusepoolsematele aladele. Lähim koht Eestile, kus võib näha liustikke on Skandinaavia mäestik. Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi , vaid mõjutavad kliimat ja on ise selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Eristatakse palju erinevaid liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada oruliustikeks ja mandriliustikeks....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti madalikud

Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Taiga

Lõunapoolkeral on okasmetsi väga vähe. Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid sega- ja lehtmetsas karmim. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -10° kuni -30°C, juuli +10° kuni +20°C. Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja ületab aurumist. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise ­ toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist. Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eesti okasmetsades on valdavad kuusk ja mänd. Põõsa- ja rohttaimerinne on vaene. Rohkem on levinud mitmesugused samblad ja samblikud. Okaspuud taluvad hästi karmi kliimat...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Okasmetsad

Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Okasmetsade temperatuuri suurest kõikumisest tulenev kivimite murenemine mõjutab tugevasti pinnamoodi . Aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 millimeetrini. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist. Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras....

Geograafia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun