okeanograafia uurib merevee keemilist koostist, reostust ja selle holjuvad osakesed teatud kiirusega voolusangipohja suunas, 2) likvideerimise voimalusi. Bioloogiline okeanograafia on teadus resuspensioon -voolusangi pohjas olevad osakesed tommatakse mereelustikust. Tavaliselt tuntakse seda osa okeanograafiast holjuvasse olekusse,kui pohja lahedal on vee liikumise kiirus merebioloogiana. Laanemere uldandmed:Laiubkirde-edelasihis, kriitilisest vaartusest suurem. Inimtegevused, mis avaldavad 13 laius-ja20 pikkuskraadipiires;Pohja-lounasuunason ule1500 moju rannikule: Suvendustood (sh kaevandustood); km, laane-idasuunasumbes650;Pindala412000km. Kaadamistood; Kaide, lainemurdjate, muulide voi muude (1,5tuhandikkumaailmamerest);Maht 21600km. hudroehitiste ehitamine voi laiendamine; Rannale ehitamine,
vihmamets asend Vihmametsad asuvad ekvaatori ümbruses. Näiteks Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja ka Indoneesias. kliima Vihmametsad asuvad ekvatoriaalses kliimas. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske ning ilm on seal aastaringselt sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tege...
Globaalne õhuringlus - suurte õhumasside püsiv süsteem. Passaadid püsivad tuuled, mis puhuvad 30 laiuskraadidelt ekvaatori poole. Mussoonid - sessoonsed tuuled, mille tekke põhjuseks on maismaa ja mere erinev soojenemine/jahtumine. Inversioon nähtus, mil kõrgemates õhukihtides on temp kõrgem kui madalates (tavaliselt teisiti). Õhu saastumine: Peamised ained väävli-, lämmastiku-, süsinikuühendid ja aerosool. Inimtegevused - soojuselektrijaamad, autod, naftatööstus, metallurgia, keemiatööstus. Loodutegurid - vulkaanid, metsapõlengud, inversioon. Tagajärjed - Väheneb atmosfääri läbipaistvus, vähem päikesekiirgust, takistab maapinna jahtumist, õhu kvaliteet halveneb (inimesele kahjulik). Kliimat kujundavad tegurid: Koha geograafiline asend (päikesekiirguse hulk) koha kaugus ookeanist või merest mere hoovused pinnamood 1. Õhuringluse põhjused
mulda jõuavad Happelised seetõttu, et aluselised katioonid on mullast eemaldunud. 22.Kirjelda muldade erosiooni. Selle toimel paigutuvad mullaosakesed kõrgematelt osadelt madalamatele. Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindimsed kihid veekogudesse või uute erosioonisetete alla. 23.Mis on kõrbestumine ja mis seda põhjustab? Protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Mullad hävinevad. Põhjusteks kliimategurid (tuuleerosioon) ja inimtegevused (maa vale kasutamisviis). 24.Kuidas mullad soolduvad? Muldade sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Palava ja kuiva kliimaga aladel on aurumine intensiivne ja mulla läbiuhtumine toimub seal harva või ei toimu üldse, seetõttu toimub ka sooldumine. 25.Mida mõistetakse mullaväsimuse all? See tähendab seda, et mingit kultuuri või kultuuride rühma on kasvatatud 2 või rohkem aastat samas kohas. Saagikus vähenenud.
Õhk - gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Lämmastik 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär 50-85 km kõrgusel paikn...
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
Soolsus, mis varem moodustas 13 maailmamere keskmisest, ületab täna maailmamere soolsuse 1,5-3 korda. Selle põhjuseks on kuivamine ehk regressioon. Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest suuremast sissevoolavast jõest – Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on ka põhjavee juurdevoolul.. Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe kutsutakse Aralkumiks. 67,499 km2 (1960) 12,130 km2 (2011), mis on peaegu vähem kui varem 2.Millised inimtegevused on p6hjustanud Araali mere katastroof(3)? Põllumajanduse kiire areng Kesk-Aasias,( kogumine palju vett niisutamiseks) Tööstuslik tootmine Väetiste sattumine vette Relvakatsetused Amudarja ja Sõrdarja vete ülemäärane ärajuhtimine põldude niisutamiseks 3.Milliseks on muutunud Araali mere iimbruse kliima? Järve suuruse kahanemise tõttu muutus ka kliima, õhus ei olnud enam nii palju niiskust ning vihma sadas vähem.
pinnasest ära kandub. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda 10–40 korda. Erosioon põhjustab kõrbestumist, vähendab põllumaa tootlikkust, veeteede ummistumist liigsete setetega ning toitaineterikaste pindade kadumist. Tuul ja vesi põhjustavad kõige ulatuslikumat erosiooni. Inimtegevustest mõjutavad erosiooni põllumajandus, metsatustumine, teede ehitus, linnastumine ja inimeste tekitatud kliimamuutused. Inimtegevused nagu linnastumine, põllumajandus ja metsade maharaiumine on kiirendanud tuuleerosiooni. Kõrbestumine – desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademetehulga.
vaid kohti seestpoolt kogedes. Sellest lähtudes on väga tõenäoline, et ka meie eestlastest esivanemad uskusid looduse jõusse ja olid sellega tihedamalt seotud kui linlased tänapäeval. Siiski võime maalt leida mõningaid erandeid maausuliste näol, kes peavad tähtsaks looduskeskkonda ja nende jaoks tähendab maastik midagi muud kui pelgalt visuaalset ümbrust. Arheoloogias loob maastik vajaliku tausta, sidudes laiali paisatud inimtegevused ühte konteksti. Nii võib ühendada mitmete sarnaste arheoloogiliste leidude põhjal muinasaegsed asulad ühte kultuuri (näiteks Kunda kultuur Eestimaa aladel). Samuti on maastik aluseks inimasustuse kujunemisel. Näiteks omasid jõed ja järved suurt tähtsust muinasajal (ja ka tänapäeval): sealt saadi toitu kala näol kui ka joogivett, lisaboonusena andis veekogu transpordivõimaluse. Inimasustuse soodne paiknemine veekogude läheduses rajas tee ka kaugemate naabritega suhtlemiseks
külastajatele rekreatiivseid võimalusi. Mitmed külastuskeskused ja kolm botaanikaaeda aitavad märkimisväärselt kaasa keskkonnaharidusele ja ühiskonna teadlikkuse suurendamisele. Metsade kaitse Küprosel nagu ka mitmes teises Vahemere jõgikonna riigis, on tulekahjud ühed suurimad hävitavad tegurid metsades ja puudega kaetud aladel. Kauakestvad kuumad, kuivad ja tuulised suved, pinnakatte muutused, taimkatte tuleohtlikkus ja mitmed inimtegevused soodustavad tulekahju puhkemise ja kiire levimise. Lisaks linnastumine, maakohtade hülgamine ja metsade külastatavuse suurenemine puhkuse eesmärgil, tõstavad tuleohtlikkuse kõrgele tasemele. Metsaosakond, kes on vastutav metsatulekahjude ennetamise ja kontrolli eest ka 1 km. raadiuses riigimetsadest, on teadlik suurest metsatulekahjude ohust ning võtab selleks tarvidusele mitmeid abinõusid: Metsatulekahjude ennetamine
Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut MÄNGU TEOORIAD Essee Mänguelement erinevate inimtegevuste ( sõda, kunst ) vaheliste seoste loojana Jürgen Rooba (TRK-2) Tallinn 2011 Erinevad inimtegevused loovad inimese ning teatud teema puhul mängulise sisu, inimene astub sammu ,,tavalisest elust" ,, mängu maailma", kus ta on keegi ,,teistsugune" ning teda piiritlevad reeglid. Juba mõiste ,,mängu" saab kirjeldada mitmel moel, kuid anda talle kindlat definitsiooni on raske. "Meie arvates võiks seda mõistet defineerida umbes nii: mäng on vabatahtlik toiming või tegevus, mida sooritatakse teatud kindlaksmääratud aja- ja
kaevandamines, sellistel aladel lähevad pankrotti purustuste saab kasutada maasisest soojust tõttu, infrastruktuur hävineb, taime- ja loomaliikide häving Nõlvaprotsessid meelde jätta (lk59) Maalihe sõltub: · Nõlva kalle · Pinnase niiskuse sisaldusest · Ala geoloogilisest ehitusest. Millised inimtegevused võivad kaasa tuua maalihke? · Ehitustegevus mitte rajada elumaju liiga kaugele kaldale. Paadisadamate rajamine · Puude ja metsa mahavõtmine tekib erosioon, pinans variseb ja libiseb · Autoteede v lihtsalt teede rajamine, nõlva kuu muutmine · Jõesängi süvendamine Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R maavärina võngete tugevust; M purustusi Mõõtühik: R magnituud, M pallid Skaala ulatus: R 0-8,9 magnituudi; M 0-12 palli
Kanadas ja teistes anglo- maid(Romaani rühm ja Saksa saksi mõjuga riikides. rühm) Nt: kaubanduslik vaidlus tsiviilõigus Spetsiaalne seadustik Vääramatu jõud Loodusõnnetused, mida ei Lisaks eelnevale saanud ette näha, ,,jumala etteaimamatud tahe" inimtegevused ja nende tulemusi(rahutused, streigid jms) 11. Millised on kultuurilise keskkonna tegurid? · Sotsiaalne struktuur · Haridus · Religioon · Kommunikatsioon · Esteetika · Väärtushinnangud · Ärikultuur 12. Mida tähendavad madala ja kõrge kontekstiga kultuurid?
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtlusosakond AÜEP1 LIIKIDE HÄVIMINE JA BIOLOOGILINE MITMEKESISUS Miniuurimus Juhendaja: spetsialist Grete Männikus Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Liikide hävinemine........................................................................................................5 1.1. Loomaliikide hävinemine.......................................................................................5 1.2. Taimeliikide hävinemine.........................................................................................7 2. Bioloogiline mitmekesisus..........................................................................................10 2.1. Bi...
professor Anne Lille kommenteeritud nind tõlgitud väljaande. Nikomachose eetika I raamatust leiame vastuse, mis on see hüve, mille poole inimesed püüdlevad. Samuti uurib Aristoteles ka seda, et milline on teiste inimeste keskel elades õige tegutsemisviis. Viiendas raamatus on peamiseks teemaks õiglus ja selle olemus, samuti ebaõiglus ja õiglane tegu. 1. ARISTOTELESE I RAAMAT Aristoteles on jaganud inimtegevused neljaks valdkonnaks: - Technê - praktiline oskustöö. Aluseks on teatud seadmus ( hexis ) millegi loomiseks (poiêtikê). - Methodos- Teoreetiline uurimistöö - Praxis- tegutsemine üldiselt - Proairesis tegutsemine kindla valiku alusel Igal tegevusvaldkonnal alatest kunstist kuni praktiliste aladeni on suundumus mingi hüve poole. Hüve (kr
ning majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele, põllumajandustootmisele, prügilate rajamisele ja muule põhjavett mõjutavale inimtegevusele. See pole majanduslikult mõistlik lihtsal põhjusel: kõik inimtegevused ja erinevad reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Reostuse leviku ulatuse määravad reoaine keemiline püsivus või lagunemisaeg koostoimes "reoaine mikroorganismid pinnas"
majanduslikest kaalutlustest lähtudes rakendada erineva rangusega kaitsenõudeid. Eelnevast kerkib küsimus, miks ei võiks jagada kogu Eesti territooriumi kaheks osaks: kaitstud põhjaveega ala ja kaitsmata põhjaveega ala ning vastavalt kehtestada ka kahes kategoorias keskkonnanõuded keskkonnaohtlikele rajatistele, põllumajandustootmisele, prügilate rajamisele ja muule põhjavett mõjutavale inimtegevusele. See pole majanduslikult mõistlik lihtsal põhjusel: kõik inimtegevused ja erinevad reoained pole põhjaveele ühtviisi ohtlikud. Näiteks sõnnikureostuse eest vett kaitsev pinnasekiht ei kaitse bensiini eest. Põhjavee loodusliku kaitstuse määrab põhjaveekihti katva suhteliselt vettpidava pinnasekihi paksus, selle koostis, filtratsiooniomadused, pinnaseosakeste reoaine sidumisvõime ja keemiline aktiivsus. Põhjavesi - meie kõige tähtsam maavara Ühtpidi võime põhjaveeks lugeda kogu vee, mis on allpool maapinda. Teistpidi,
Peateos "Antropogeograafia" (tähtsus: tema järgi nim siiani inimgeograafiat antropogeograafiaks) ja "Poliitgeograaia". Asendas teleoloogililise arusaama keskkonna- determinismi konseptsiooniga - inimtegevus on ära määratud elupaiga loodusega. Pooldas pragmaatilist (mitte äärmuslikku) keskk.determ.-i, mille järgi vaid osa inimese tegevusi on looduskeskkonna poolt ära määratud ja just seda osa ja neid seoseid uurib inimgeograafia. 19. saj lõpus polnud veel selge, millised inimtegevused sõltuvad loodustingimustest ja kuuluvad geograafia uurimisobjektide hulka. Ratzel uuris seda küsimust ja lõi poliitgeograafia - uuris riikide vahelisi suhteid ja välispoliitikat. Sisepoliitikat loodusolud tema arvates ei mõjutanud. Klassikaline periood (19. saj lõpp ja 20. saj algusaastad) Geograafist sai elukutse, ülesandeks õppetöö ja uurimustöö kõrvalt ka paradigama lõpuniviimine. Ülikoolide juurde loodi püsivad geograafiainstituudid.
tegutsemist Mõisted kordamiseks 6 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava 27. Infotehnoloogia infrastruktuur koosneb arvutite ja kommunikatsiooni riist- ning tarkvarast andmehoidlate juhtimistarkvarast pakub andmete töötlus-, edastus- ja säilitusvõimalusi mida nõuavad rakendussüsteemid ja inimtegevused 28. Transaktsioonide töötlussüsteemid teenindavad operatiivse juhtimise taset võimaldab korduvalt ja rutiinselt salvestada nii organisatsioonis endas kui väljaspool seda toimuvaid sündmusi (fakte) klientide tellimused pakkumised hankijatele müügifaktid inventari liikumine palgad arved ja maksed jne 29. Administreerimis-/ juhtimissüsteemid Kontori automatiseerimissüsteemid kontoritöötajate töö efektiivsuse tõstmiseks siia kuuluvad:
selhulgas ökosüsteemide, elurikkuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsemiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eesti rahvuspargid on oma olemuselt väga sarnased UNESCO biosfäärikaitsealadega. Vööndid: Reservaat – keelatud on igasugune inimtegevus, v.a. teaduslik uurimistöö ja erakorralised päästetööd Sihtkaitsevöönd – keelatud kõik loodust mäjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Põhiline vöönd eriliste loodusväärtuste ja elupaikade kaitseks. Piiranguvöönd – eelkõige puhverala kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel. Lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, välja arvatud eraldi keelatud tegevused. 33. Kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava kaitsealade majandamisel Kaitseala kaitsekorraldus juhindub kaitseeeskirjast. See koostatakse igale kaitsealale eraldi
sidemetes, see on süvendanud piirkonna igakülgset koostööd ja arengut. Siinsed riigid on alati olnud kaubanduspartnerid, juba alates viikingiaegadest. 13.-17. sajandini valitses Läänemerd Hansa Liit, millest sai tolleaegse Põhja-Euroopa tugevaim majanduslik jõud ning mis kasutas Põhja- ja Läänemerd oma oluliste kaubateedena. Tänapäeval on Läänemere piirkond majanduslikult arenenud ja piirkonda mõjutavad mitmed erinevad inimtegevused. Kõik need pole kahjuks keskkonnasäästlikud ega mere ökosüsteemile ohutud. Läänemere mereökosüsteem on kogu meie planeedi üks ohustatumaid. Vesi saastub kergesti, sest mere veevahetus on aeglane. Et Läänemeri on tugeva inimmõju meelevallas, näitab tõsiasi, et viimase 50 aasta jooksul on vee läbipaistvus vähenenud umbes kaks korda. Läänemere valglal asuvate riikide tööstuses, olmes ja põllumajanduses tekib suur hulk heitvett,
Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn. Südamaal (Heartland) tingimata despootlikud ja agressiivsed suurriigid, saartel ja ookeanide rannamaadel, Servamaal (Rimland) aga demokraatliku ühiskonnakorraga ja majanduslikult 6itsvad rahuarmastavad riigid, millest paljud on v6rdlemisi väikesed. Servamaa riigid on loomulikult sunnitud endakaitseks ühinema liitudesse, et vastu seista Südamaa agressioonile. Hettner ei tunnista et koroses paiknemise alusel loodusnähtused ja inimtegevused satuksid kohustuslikult vastastikmõjju. Paradigmast sõltumatud geograafid: ameeriklane Samuel Perkins Marsh (1801-1882). Õieti oli ta üks viimaseid maadeuurijaid ja rändas palju mooda USA läänealasid. Oma rändudel nähtu pani teda tugevasti kahtlema tollal moodiminevas . Tema raamatuson ka ta kuulus loosung "Tegelikult tegi inimene looduse" . Tähelepanu juhitakse sellele, kuivõrd oluliselt inimene loodust ümber kujundab ja kui segamatult ta seejuures toimida saab
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
GLOBAALPROBLEEMID 1. Rahvastiku suurenemine ja toidupuudus Malthus Thomas Robert- 1766-1834 (Anat 128A) Rahvastik kasvab geomeetrilises progressioonis, elatusvahendite hulk arikmeetilises progressioonis. Malthuse järgi ülerahvastuse piirajad on sõjad; epideemiad., näljahäda (N. Aafrikas on toiduainete toodang ühe inimese kohta 30 aasta jooksul langenud 1/3 võrra ca 100 miljonit inimest ei saa punut täis- kogu maailmas ca 1miljard. 1700....0,5 miljardit 1800......0,75 miljardit 1900......1,25 miljardit 2000......6,0 miljardit praegune kasvutempo 1,7% aasta palju see teeb päevas Abinõud : 1.preplaneerimine 2. sundsteriliseerimine (India Indira Gandi) Toidupuuduse vastu: Toitumisharjumuste muutmine Kala; vetikad, pärmseened, isegi bakterid: 2. Erosioon ja kõrbestumine Ülerahvastamise tagajärjed: 1. Metsade hävimine 3. Ülekarjatamine, 3.Monokult kasvatamisega- mulla vaesumine- põld jäetakse maha -------- EROSIOON (paduvihmad, v...
R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna kui looduslikku organismi, mis areneb faaside kaudu nagu kõik elusorganismid: sündimine > noorus > küpsus > vananemine > surm. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkursi alusel. Linnade puhul tähendab see nn loomulike piirkondade jaotumist erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. Linnad arenevad kui etnilised sisserändajad tungivad teatud linnaossa
ei sekku. Piiranguvöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, on mõeldud puhveralana kultuurmaastike ja looduslike koosluste vahel ning seal on põhimõtteliselt lubatud enamik igapäevaseid inimtegevusi, va erladi keelatud tegevused, mis võivad ohustada kaitsealal loodusväärtusi. Sihtkaitsevöönd kaitsereziimi vöönd kaitsealal, kus on põhimõtteliselt keelatud kõik loodust mõjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Reservaat kaitsereziimi vöönd kaitsealal, mis on kõige rangemalt kaitstud, seal on keelatud igasugune inimtegevus, mis ei ole erladi lubatud. See on põhiline vöönd oluliste loodusväärtuste ja elupaikade kaitseks, kus on võimalik kindlaks määrata, mida inimesed võivad teha ja mida mitte. Tuumala biosfäärikaitseala samaväärne mõiste reservaadile. Tuumala on enamasti seaduslikult
Müüdi uurimiseks kasutab LS binaarseid opositsioone: sakraalne/profaanne; elus/surnud; mees/naine; lubatud/mittelubatud; puhas/mittepuhas; oma/võõras. Meeleiste opositsioonidena märgib ta järgnevaid: toores/keedetud; niiske/kuiv. Mittesemeelelistena kommunikatsioon/mittekommunikatsioon ja mesi/tubakas. eurooplane - "insener" pärismaalane - "brikolöör" teadus müüt globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused kultuur loodus mõiste -- üheselt mõistetavus ning ei märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja eelda adressaati sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul mäng -- tugineb võrdsusel ja rituaal -- väljendub ühe osapoole sümmeetrial headuses kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja
mis Läänemere kõige selgeveelisematel avamere-aladel ulatub vaid üksikutes kohtades kuni 45 meetri sügavusele. Siselahtedes võib kehvade valgustingimuste tõttu taimestiku levik piirduda vaid 3-5 meetri sügavusega; siselahtede hägususe tingib enamasti rohke tahkete osakeste hulk vees, mis on tekitatud peamiselt inimeste poolt (Bonsdorff, 2005). Üha suurenev rahvaarv, hästi arenenud põllumajandussektor ja teised inimtegevused, nagu näiteks energia tootmine ja transport, on viinud toitainete, peamiselt fosfori ja lämmastiku, sisalduse suurenemisele Läänemeres. See omakorda on viinud eutrofeerumisega seotud probleemideni ja väljakutseteni (Andersen & Laamanen, 2009). Eutrofeerumine arvatakse olevat üheks tõsisemaks inimtegevuse poolt põhjustatud ohuks rannikumere ökosüsteemidele ning erandiks ei ole ka Läänemeri. Eutrofikatsiooni poolt
Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39
Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 35. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 36. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 38
Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest? keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnast, looduse infosüsteemist ja kohalikust omavalitsusest. 39
Bricolage -- mõtteprotsessi spetsiifika, kus mõttetegevus seondub eelkõige mineviku tegevusega. Siin puudub etteplaneerimine ning see võib esmapilgul tunduda kaootiline. Levi-Strauss kirjeldab bricolage võrdluses euroopaliku mõttelaadiga : Eurooplane-"insener" pärismaalane - "brikolöör" a) Teadus müüt b) Globaalsed küsimused konkreetsed inimtegevused c) Kultuur loodus d) Mõiste -- üheseltmõistetavus ning ei eelda märgid -- peab eksisteerima vastuvõtja adressaati. Mõiste mõiste pärast e) Sündmusi luuakse struktuuride abil struktuure luuakse sündmuste eeskujul f) Mäng -- tugineb võrdsusel ja sümmeetrial rituaal -- väljendub ühe osapoole headuses g) Kunst -- objekt ja sündmus loovad müüt -- struktuur loob objekti ja sündmuse
inimeste võimalustele ja vajadusele osaleda Eesti poliitilises elus, aga samuti poliitiliste õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse küsimustele. 37 Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
