Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam (0)

Eesti loodus- ja majandusgeograafia kordamisküsimused
1. Eesti loodusgeograafiline asend (sellest lähtuvad tunnused), ajavööndid .
Eesti jääb vahemikku 57°30´
ja 59°40´ põhjalaiust ning 21°45´ja 28°15´ idapikkust.
Eesti asub Euraasia mandri
loodeosas ja Euroopa maailmajao põhjaosas, Läänemere ääres.
Kahest küljest ümbritsevad
teda Läänemere osad: põhjast Soome laht, läänest ja edelast
Väinameri ja Riia laht.
Geograafiliste vööndite
järgi kuulub Eesti põhjapoolse parasvööndi Läänemere vahetu ja
Atlandi ookeani kaudse mõju all olevasse ossa.
Kuna Eesti asub võrdlemisi
kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud
neli oluliselt erinevat aastaaega . Suvel on päeva pikkus
maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6
tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused.
Eesti asub vööndis , kus
kehtib Ida-Euroopa aeg,
mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi.
Sellest tulenevalt on meie aeg
maailmaajast kaks
tundi ees.
Mereline asend Läänemere
rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete
esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste
osa pinnamoe kujunemisel; Paras -jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus ;
Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora - ja
faunakompleksid; Inimtegevuse
oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele.
2. Eesti mõõtmed, majandusgeograafiline asend, piirid.
Eesti läbimõõt läänest
itta on 350 ja põhjast lõunasse 240 km. Suurimaks ulatuseks on 391
km, mis kulgeb Narvast Sõrve sääreni. Eesti
pindala on 45 227 km2,
millest ligi 5% moodustavad järved ning 9,2 % meresaared.
Paiknemine Läänemere ääres
tähendab majandusgeograafilisest aspektist seda, et Eestil on
võimalus meritsi suhelda paljude riikidega, eelkõige muidugi