Praktilise töö aruanne psühholoogias Vaatlus Pärnu Ühisgümnaasium Nimi: Styv Solovjov Vaatluse eesmärk. Vaatluse eesmärk on vaadelda, kas kala saab kätte rohkem paadist püüdes või kaldalt püüdes. Vaatluse teostan jälgides paadist püüdva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe kätte saadud kalade hulka. Vaatlusobjektid. Kalameeste püütud kalad (kalaliik pole oluline). Hüpotees. Kala tõmbab jõest rohkem välja paadist püüdev kalamees. Vaatluskoht. Reiu jõe ja Pärnu jõe ristumiskoht Pärnu linna ja Paikuse valla piiril. Vaatlusaeg: 02.10.2012 kella 12:24-14:31 Vaatluse kirjeldus. Ilusal pühapäeval läksin jõe äärde, endalgi kaasa tool ja õng. Jälgisin paadis oleva kalamehe ja kaldalt püüdva kalamehe välja tõmmatud kalu
produktiivne särje-haugi jõgi ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje- turva jõgi. Tähtsus Eestis 1)Paljudele kalaliikidele ja taimedel elupaigaks. 2)Juhib ära üleliigse vee. Muud huvitavat Pärnu jõge on nimetatud ka Eestimaa Mississipiks, sest ta on Eesti üks pikimaid jõgesid ning nagu tema suur analoog Põhja-Ameerikas, paistab silma suurte üleujutustega. Tähtsamad lisajõed: Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest), Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest), Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest), Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest), Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest), Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest), Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest),
kahelehine käokeel, sile kardhein, emaputk, balti sõrmkäpp, laialehine ja soo neiuvaip, villane katkujuur jt) ja linnuliike (tutkas, niidurüdi). Nende loodusväärtuste esinemise tõttu moodustati Pärnu jõe suudmeala vasak- ja paremkaldal 2007. aasta mais Pärnu rannaniidu looduskaitseala. 6 Tähtsamad lisajõed: Vodja jõgi (pikkus 20 km, suubub vasakult kaldalt 119,8 km suudmest), Esna jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 19,5 km suudmest), Reopalu jõgi (pikkus 26 km, suubub paremalt kaldalt 114,0 km suudmest), Prandi jõgi (pikkus 25 km, suubub vasakult kaldalt 99,5 km suudmest), Lintsi jõgi (pikkus 67 km, suubub paremalt kaldalt 84,0 km suudmest), Aruküla jõgi (pikkus 30 km, suubub vasakult kaldalt 77,7 km suudmest), Mädara jõgi (pikkus 38 km, suubub paremalt kaldalt 68,9 km suudmest),
Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu alumine osa Jõgeva- ja alamjooks Viljandimaal.Jõgi algab Tamsalu alevist 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt kaldalt 4,3 m kaugusel suudmest;pikkus 135 km , valgala 1310 ruutkilomeetrit.Tähtsamad lisajõed:Ilmandu jõgi (13 km,suubub paremalt kaldalt 115,2 km kaugusel suudmest),Nõmme jõgi,Preedi jõgi,Tamsi peakraav (11 km,suubub vasakult kaldalt 78,1 km kaugusel suudmest),Võllinge oja (13 km,suubub paremalt kaldalt 77,8 km kaugusel suudmest),Päinurme jõgi (15 km,suubub paremalt kaldalt 55,1 km kaugusel suudmest),Sepaoja
Ta murdnud metsast paraja palgi ja kraapinud sellega omale aseme kokku. Nii tekkinud Kalevipoja säng ja Alatskivi järved. Räägitakse, et seda sängi kaitsevad kolm haldjat. Igal ööl kell 12 olevat neid näha. Vanarahvas käinud siin ohverdamas ja haigusi parandamas. Veel Kalevipoja sängist: · Alatskivil asub suur ning kõrge mägi. Mäe harjal on suur inimese kehaase. Vanarahva jutu järgi olevat Kalevipoeg selle enesele puhkepaigaks valmistanud, tuues Peipsi kaldalt kuuehõlmaga liiva, sest ta olevat sortsidega võideldes väsinud ning siis liivale magama heitnud. Nii hüütaksegi seda mäge Kalevipoja sängiks. · Alatskivil on Kalevipoja säng -- pealt tasane mägi, ühest otsast kõrgem. Räägitakse, et Kalevipoeg on seal magand. Ja kui ta on Peipsist kuuehõlma sees liiva kandnud ja sängi teinud, siis on kolme kohta maha pudenend liiva. Need on Varsamägi, Lambamägi ja Tikumägi.
Suur-Võhandu ja Voo jõeks. Vahel kandis ta Vahejõe nime. Võhandu jõgi paikneb Kagu-Eestis Põlva ja Võru maakonnas ning selle allikas asub Otepää kõrgustikul, Ilmjärve külas. Suubub jõgi Peipsi nõos Lämmijärve, läbides vahepeal Võru orundi ja Kagu-eesti lavamaa ning jõuab lõpuks Läänemerre. Suuri linne ega asulaid Võhandus jõe ääres ei ole, vaid asub jõe lähedal Saverna küla. Jõgi ei voola kunagi üksinda. Pikka ja veerohkesse peajõkke suubub mõlemalt kaldalt väiksemad lisajõgesid, mis vett juurde toovad ning peajõge veerohkemaks ja laiemaks muudavad. Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad
kas balloonidest või pinnavoolikuga õhku või spetsiaalset hingamissegu. Õhuga on hobisukeldujatel lubatud sukelduda kuni 40 meetri sügavusele. Üle 30 meetri sukeldudes võib tekkida lämmastiknarkoos ja üle 60 meetri sügavusel hapnikumürgitus. Varustuses kasutatakse märga ülikonda ehk kalipsot, kindaid, saapaid, lesti ja kapuutsi. Sukeldutakse kas paadist, laevast või kaldast. Kõige lihtsam seda teha on kaldalt minna, kuigi sellisel juhul peab kindlaid asju meeles pidama. Sukeldumise tüübid: · Huvisukeldumine · Vrakisukeldumine · Koopasukeldumine · Öösukeldumine · Jääsukeldumine · Jne Sukeldumisega kaasnevad ohud: · DCS ehk dekompresioonihaigus · Hapnikumürgitus · Lämmastikunarkoos · Uppumine · Mürgine kala · Jne Vaja teada: · Suurim lubatud tõusukiirus on 18 m/min
kadunud maailmast Ühest juhuslikust kohtumisest Thamesi jõe mudasel veepiiril saab alguse autori meeliköitev reis tundmatusse, täis seiklusi ja värvikaid juhtumisi. Kevin Rusby on töötanud Sudaanis, Malaisias, Tais ja Jemeenis. Nüüd on ta pühendunud peamiselt reisimisele, fotograafiale ja kirjanikutööle. Antud raamat põhinebki ainult autori poolt läbitud teekonnal. Reis algas Londonist, Thamesi jõe kaldalt kus autor, kes juba varem oli huvitatud purjetamisest, merest ja piraatidest kohtas ühte vanemat härrasmeest Indiast. Jutuajamine härraga andis Kevinile otsutava tõuke minna otsima piraatide loodud või leitud paradiisi, mis hindu sõnul pidavat asuma Komooridel või Madagaskaril. Tema esimene peatus Aafrikas oli Lõuna-Aafrika vabariigis, Durbanis. Ta kavatses reisida sealt edasi mööda Aafrika põhjakallast kas Mosambiiki või Madakaskarile. Durbanis asub üks maailma suurimaid sadamaid
Väljasõit Tallinnast 1. juunil ja tagasi 7. juunil, lennupiletite hind 6882 krooni Days Broadway** Manhattanil Pennsylvania** Penn Stationi raudteejaama kõrval Milford Plaza*** Theatre District Times Square'i lähedal New York Helmsley**** Grand Centrali ja ÜRO peahoone vahel Skyline Cruise-See 90-minutiline laevasõit ümber Manhattani saare on põnev võimalus teha tutvust New Yorgi kauni panoraamiga. Audiogiid esitab põnevaid fakte kaldalt paistvate ehitiste kohta. Hind ühele reisijale alates 312 EEK Gospeli kolmapäev-See ekskursioon toimub vaid kolmapäeviti ning pakub New Yorgist täiesti enneolematu elamuse.Tuur algab huvitava ringsõiduga ajaloolises mustade linnajaos Harlemis ning lõpeb kultuurikeskuses, kus saate osaleda võimsal gospelkoori kontserdil. Hind ühele reisijale alates 600 EEK Bussiekskursioon mööda filmi Sex and the City tegevuspaiku-3-tunnisele
Neid ümbritsev kära ja müra summutatakse, neil on silmi vaid üksteise jaoks. Muidugi oleks see ohtlik, kui terve Tallinn oleks täis armastusest pilves inimesi, kes panevad tähele vaid oma kaaslast. Just sellepärast vist ei leiagi paljud seda kallist inimest, kes neile loodud on. Tuul on taas vaibunud, taevas tähti täis, kuu on suur ja ümmargune nagu pall, mets mu seljataga valge, nagu polekski öö. Paarike on kadunud, teiselt kaldalt kumab lõkketuli, kuid minu jaoks on õhtu läbi. Väike metsarada on kuu poolt valgustatud ja ma sean sammud kodu poole. Markus Lomann 9.c
2007) ning lastejutte (rmt "Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte", 2005). Luuletused: Oktoober Me oleme kõigega nõus Kui võimu saamas on sügis Ja oktoober on täiega jõus Septembri ta minema trügis Me oleme kõigega nõus Sest kätte on jõudnud oktoober Ja saladus peitub veenõus Okeisid täis on ju toober Näe emajõel on üksik aerutaja Näe Emajõel on üksik aerutaja Viis minutit ta edestab peagruppi Kuid peagi kostab kaldalt naerukaja Sest liider keerab paadi prauhti uppi Küll mees kes praegu vetevalda läks on Olümpialgi me suurim kullalootus Kuid mis meil sellest tegelikult action On siingi võistluses me põhiootus Erki Nool Kui ma oleks Erki Nool Võidaks kõiki igal pool Aga ma ei ole Erki Lati kohale ei kerki Igal katsel lähen alt Aga ma ei ole Erki Odakaar ei jäta märki Neljasadat jooksen sörki Pooltteist kilti katta ma Suudan vaid jalgrattaga Kui ma ainult oleks Erki Seda kümnevõistlusvärki
Ta ise on sellest muidugi sokeeritud.Selle loo valisin ma juhuslikult.Uurima hakkan,mis juhtus Kalevipojal,kui ta ärkas raskest unest. 3 1.Tagasisõit. Varjude laul. Vendade reisilood. Isa haual. Kui Kalevipoeg oli tõusnud sügavast unest,viimaste päevade juhtumised tundusid justkui unenäod,millest selgelt aru eiu saanud.Kalevipoeg astus nukral meelel randa ja leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi ning sõuab sellega kodu poole.Tugevad lained kandsid teda Viru poole.Keskööks oli ta juba saarel.Saare tundis kohe ära,sest seal oli ta kohtunud Saare neiuga ja aega veetnud.Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa
Tõusis vendadest targemaks: Tõotas ettetähendusi, Kadunud isa kuulutusi” Teises loos jutustas, Kalevipoja kiirest kasvamisest suureks ja tugevamaks ning targemaks kui teised vennad. Ta viskab suuri kive ja mängib õues kuuskedega neid koos juurtega välja tõmmates ning tehes puudest saksa-saanikesi “Kalevite noorem poega, Loopis merepinnal lutsu, korjas kaldalt lutsukive, paemurrust parajaida, Mis ehk jalga laiusella, Kolme jalga pikkusella, paari tolli paksusella”. Kalevipoeg kasvas peale sündi kiiresti. “Kalevite kallim poega kiirustelles kaugemalle tõttas eite tabamaie. Armusoovid südamessa, meelemõlgul kurjad mõtted karastasid kangelasta, et ei tüdind pikil teedel,
nende ajalookogemus on eestlaste omast erinev ja eriti vanem põlvkond võtab viimase kümnendi sündmusi kaotaja positsioonilt. Selle tõttu arvan, et integratsiooni probleemide lahendamiseks on väga oluline ajaloo õpetus. On tähtis, et noortele Eesti venelastele õpetataks sama ajalugu, mis eestlastele. Siiski on teada, et nende õpikud erinevad meie omadest. Nii tekibki lõhe, kus ühed vaatavad sündmusi ühelt ja teised teiselt kaldalt. Ajaloo kaksiti mõistmine tõi meile kaasa pronksöö sündmused, mis olid suureks sokiks kõikidele- taolist vastuhakku polnud Eestis varem juhtunud. Suur mass venelasi lõhkus Tallinna tänavatel kioskeid, autosi ja ettejuhtuvaid poode, mis ühtlasi ka tühjaks rööviti. Oli aru saada, et sündmuste ajendiks ei olnud ainult pronkssõduri eemaldamine. Aprilli sündmused tõestasid, et Eesti ei ole veel seesmiselt ühtne riik.
Ukse poole pöördub silm külm on õues kange! RATSASÕIT Johannes Aavik Üks, kaks, kolm, lendas tuhk ja tolm! KROKODILL Poiste sõit käib tuhatnelja trepilt alla, õuest välja, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks kolm! Hoidke eest! Läbi porist, veest! Üle aasa, üle mäe, kaldalt alla, läbi jõe, läbi porist, veest! AHNEPÄITS Hoidke eest! Heljo Mänd Üks, kaks, kolm! Kord elas ahne harakas, Lendab tuhk ja tolm! Läbi laane, läbi luha, kes oli väga varakas. marjamaale, metsa taha, Tal oli pesa asju täis, nagu tuhk ja tolm. Üks, kaks, kolm! kuid veelgi otsimas neid käis. Ei varastanud ta, ei-ei!
omavalitsuses ka saami keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea:Kuningas Harald VValitsusjuht:peaminister Jens Stoltenberg (alates 17.10.2005) Pealinn:Oslo 590 041 elanikku, pealinna regioonis (Stor-Oslo-regionen) 1 422 442 elanikku juuni 2010 Rahaühik:Norra kroon, NOK (norra k. krone või krona), 1 kroon = 100 ööri (øre) Vahetuskurss:1 EUR ~ 7,86 NOK; 1 EEK ~ 0,5 NOK (22.12.2010) Kesk-Norra Põnevaid maastikke pakkuv piirkond, alustades hommikul oma teekonda Oslo fjordi kaldalt võite olla kolme tunni pärast kilomeetri kõrgusel ja tunnetada mägede kargust. Kesk-Norra Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Norra Põhja-Norras kallab kesköine päike selget valgust üle huvitavate saaremoodustiste,
LääneJaapan, Ohhotski plaat, millel asub IdaJaapan, jaFilipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tōkyōst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tōkyō laheidakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub FujiHakoneIzu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end
Ükssarvik Leila Elas kord üks vaene ükssarvik Leila, kelle elu oli väga õnnetu. Ükssarvikute kuningriigis ei olnud tema jaoks ruumi ja mitte keegi ei hoolinud temast. Kui Leila oli pisike beebi, surid tema vanemad küttimise tagajärjel ning sellest ajast peale on Leila pidanud üksi hakkama saama. Tema elu suurim soov oli saada oma vanemad tagasi. Ühel kaunil päeval jalutas Leila jõe ääres otsimas hommikusööki. Jõe kaldalt paistis uhke kuningriik, kuhu Leila polnud kunagi sisse näinud. Jões märkas ta äkitselt helendavat ja läikivat kivikest. Suure uudishimu tõttu, mille ta päris oma emalt kappas Leila jõkke ja tõi selle läikiva kivi kaldale. " Huvitav, mis asi see selline on?", mõtiskles Leila. Järsku hüppas põõsa tagant välja väike siil, kes ainult torises pahaselt ükssarviku peale. "Anna see siia, see on minu oma", ütles siil pahaselt. "Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni
Kassidest on pildi loonud ka Piret Viljamaa "Kassiriiul". Peale koerade ja kasside on suudetud tabada ka käbikuningast oravast pilt ning ka valgest luigest tumesinisel merel end kohendamas. Karin Kangur on tabanud väga kena taeva, mis on rahulik, kuid ka veidikene hirmutav. Taevas helesinise-valge-musta seguline, mille vahelt paistavad üksikud kiired merele, mis omakorda peegeldavad merepinna klaasistunuks. Pildi nimeks oli "Meri I". Pilt on fotografeeritud kaldalt. Näitusele on iseloomulik patriootsus. Nimelt on Katrin Männi, tabanud pildi Eiffeli tornis lehvivast Eesti riigilipust. Foto pealkirjaks on "Eiffeli torn. Pariisis". Lemmikuks pildiks pean ma siiski Karin Kanguri pilti "Meri I". Seda nimelt seetõttu, et merega seonduvad pildid on alati mulle meeldinud. Merd vaadates tekib rahulik meeleolu. Samas mulle meeldib antud pildi juures see, et ta ei ole üksnes rahulik jäädvustus veekogust, vaid domineerib
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hatshepsuti tempel. Tempel asub kolmede terrasside peal ühendatud rambidega ja kujundatud postidega ja veergadega. Selleks, et külastada templi oli vaja mööduda Sfinkside allee mis kestis Niiluse kaldalt. Ronida terrasside peal püha juurde mis tehtud kaljus. Range templi välimus mitmekesines kuninganna Hatshepsut kuju Osirise kujutuses; veergused millede ülemises osas oli nikerdatud pea jumalanna Hathor; maalid ja värvitud reljeefid. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läändeHamana järve läänekaldale ja põhja Saitama prefektuuri. Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki. Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest
Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta erilise, tavalisest
Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis. Poegimiseks kaevab ta
Seetõttu ei õnnestunud loomade ja lindude jälgi jäädvustada. Esimese vaatluse eesmärgiks, oli saada üldpilt jõel ning selle ümbruses toimuvast. Samuti oli eesmärgiks teada saada, mis linnuliigid antud piirkonnas tegutsevad. Pildile ei õnnestunud jäädvustada ühtegi linnuliiki, kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe idakallas oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning raskesti ligipääsetav. Harilik pilliroog Esimesel vaatluskäigul torkas silma sammalde rohkus jõeäärses piirkonnas. Harilik kaksikhammas puunotil Habesamblik puul Puudel võis tihti kohata ka puuseeni Samblik puul koos puuseenega Puuseen männil Kuklase pesa
5. Kes üritas Karol Wojtyla 1981. aastal mõrvata? V: türklane Mehmet Ali Agca, kes oli palgatud kommunistlike eriteenistuste poolt 6. Mis on Karol Wojtyla tuntuim näidend? V: ,,Juveliiri poe ees" (1960) 7. Mis võib Karol Wojtyla arvates olla kokkupõrge, mille korral kaks isiksust saavad aru, et peavad kuuluma üksteisele, vaatamata soovidele ja muljetele? V: armastus 8. Mis juhtub Karol Wojtyla arvates selle inimesega, kes kukub alla armastuse järsult kaldalt? V: Armastuse järsult kaldalt alla kukkunul on väga raske tagasi pöörduda ja nii ekslebki üksi allpool oma teed. 9. Millega võrdleb Karol Wojtyla armastuse välist külge? V: tormilise merelainega 10. Kas Karol Wojtyla arvates on armastus seiklus? V: ei 11. Milles seisneb armastuse kogu saladus? V: Inimese tõeline armastus peegeldab absoluutset Armastust (Jumalat) 12. Mille on armastuse suurim hädaoht? V: egoism (alandlikkuse puudumine) 13
KALEVIPOEG VII laul S e i t s m e n d a s l a u l u s ärkab Kalevipoeg raskest unest, mööda läinud viimaste päevade juhtumised on tal udusompus otsekui unenäod, et ta neist selgelt aru ei saa. Nukral meelel sammub ta, õnnetu mõõk puusal, ranna poole, leiab kaldalt surmatud Soome tuuslari paadi, astub sisse ja tüürib paadinina kodu poole minema. Õnnetuse saarelt mööda sõudes kuuleb ta uppunud tütarlapse häält lainetes laulmas, kes teda kahekordse veresüü pärast sõitleb. Rõhutud südamega sõuab ta edasi, igatsus kadunud ema järele ärkab üksikul teel tema meeles jälle elavaks. Kodumaa pinnale astudes kuuleb ta Iru mäe harjalt üle minnes tuules Linda häält, kes teda niisamuti kui tütarlapse hääl lainetes, sõitleb,
piigatisüsteemid, aga samuti kütte-, ventilatsiooni- ning õhu konditsioneerimise süsteemid koos nende juurde kuuluvate seadmete, mahutite ja muude süsteemielementidega. Veevarustussüsteemide hulka kuuluvad joogivee-, pesuvee- ja merevee süsteemid. Joogiveega varustatakse kambüüs, nõudepesuruum, baar, kõik kraanikausid. Pesuvett kasutatakse dussides, saunas ja pesumasinates. Merevett kasutatakse loputusveena tualettides, jahutusveena jahutites jne. Joogivett varutakse kaldalt. Merevesi võetakse vahetult kingstoni magistraalist. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemid. Ventilatsiooni süsteemid peavad kindlustama normaalse koostisega õhu laeva ruumides õhuvahetuse teel, mille käigus välisõhk suunatakse ventileeritavatesse ruumidesse ja koos kasutatud õhuga eemaldatakse neist kahjulikud gaasid, liigne niiskus ja soojus. Kasutatakse sundventilatsioonisüsteemi, mille koostisosadeks on tsentrifugaalventilaatorid,
hulka. See on juba päris populaarne, näiteks 2008. aastal suudeti hoiduda Euroopa Liidu riikides tuuleenergia abil 91 miljonist tonnist CO2 paiskumisest õhku. Pilt 1. Tuulegeneraatorid. https://fp.lhv.ee/images/files/tuulik.jpg Ajalugu Tuuleenergiat on inimene kasutanud aastatuhandeid. On teada, et esimesena kasutasid tuuleenegiat Egpitlased, umbes 5000 aastat tagasi. Sel ajal kasutati tuult laevapurjedes Niiluse ühelt kaldalt teisele sõitmiseks. Esimene tuuleveski ehitati Babüloonias umbes 2000 eKr. Tuulegeneraatorid muutusid populaarseks 1970. aastatel, kui maailmas levis naftakriis, sest see sundis tuuleenergia kasutamisele uuesti mõtlema. Pärast naftakriisi on vastav tehnika kiiresti arenenud. 1997. aatal ehitati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu, mis oli ka Eesti esimene tuulepark, Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula.
nad kaks kaklevat paharetipoega, kes soo pärast kaklesid. Seal kohtusid nad ka vetevaimuga, kellel Alevipoeg rõõmsalt naha üle kõrvade tõmbas. Samal ajal oli aga Kalevipoeg läinud tähtsamaid toimetusi tegema. Peale pikka rännakut jõudis kätte öö ja mees seadis ennast metsa alla magama. Soolasorts oli seda aga näinud ja tahtis nüüd ta mõõka varastada. Mis tal ka õnnestus. Kui Kalevipoeg ärgates seda nägi, mõistis ta kohe kes on süüdlane ja leidis mõõga Kääpa jõe kaldalt üles. Vägilane kutsus sõjariista veest tagasi, kuid, see heitis ette kangelasele ette, et ta Soome sepa juures süütut verd oli valanud. Seega jäi ta sinna sepa poega leinama. Soome sepa sajatuse tõtttu ajas Kalevipoeg sõnad segamini ning ta ütles mõõgale: "Kui keegi, kes Sind varem on kandnud, astub siia jõkke, siis murra ta mõlemad jalad!" See oli viga. Sangar rändas edasi kuni öö jälle kätte jõudis. Soolasorts pani magavale Kalevipojale uneloitsu peale,
kokkupuutepunktis. Need on Amuuri plaat, millel asub Lääne-Jaapan, Ohhotski plaat, millel asub Ida-Jaapan, ja Filipiini mere plaat, millel asub Fujist lõunasse jääv Izu poolsaar. Fuji ei asu Tkyst kaugel ja paistab sinna selge ilmaga hästi ära. Fuji paistab heades oludes kaugemalegi: itta Tky lahe idakaldale Chibasse, läände Hamana järve läänekaldale ja põhjaSaitama prefektuuri.Fuji jalamil, enamasti mäest põhjas asuvad 6 väikest järve, mis pakuvad oma kaldalt mäele suurepärast vaadet. Mägi kuulub Fuji-Hakone-Izu rahvusparki.Mäe jalamil asub mets, mida nimetatakse Aokigaharaks. Rahvajutud ja legendid räägivad, et selles elavat deemonid, vaimud ja härjapõlvlased. Kuni 19. sajandini viisid jaapanlased Aokigaharasse oma vanureid ja vastsündinud lapsi, kellest soovisid lahti saada. Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni
Eestlane-kes ta on? Kes on eestlane? On ta lihtne soome-ugri rahvas Läänemere kaldalt või täiesti omaette rahvus? Kas eestlane on muutunud tüüpiliseks eurooplaseks või on talle omapärane jonnakus jäänud püsima ka nüüd, mil teda ei kammista enam võõra võimu raudne rusikas? Mis teeb eestlasest eestlase? Kes ta on, kust ta tuli, kuhu ta läheb? Kui hakata uurima eestlast kui religioosset ja kultuurset rahvast võib julgelt öelda, et eestlane on üsnagi vana rahvas. On ta siin pinnal pesitsenud ju aastatuhandeid ning esimesed märkmed Maarjamaalasest
kraavi kallastel kõndimas,neid sisse tallamas.On mingisugune salaside nende hallide kivide ja musta soomuda vahel;mõlemad töötavad üheskoos ühise eesmärgi poole-Andresele vastu. Kui jõgi risust ja tõketest,pilliroo-ning kõrkjapadrikust puhastada.Kui võib kraavi puhastada,miks siis ei võiks jõega sama teha? Andres arvab,et kui tuleksid kõik ,kel siin heinamaad ja kui hakataks puhastamisega mõlemalt kaldalt korraga peale,siis saaks tema igavesele risule tingimata vastu,nii et vesi pääseks vabalt jooksma.Teised aga ei tule ,see on kindel.Sellepärast oleks päris loomulik ,et koju jääb ka Vargamäe Andres,kui peaks minema jõevooge puhastama ja süvendama. Kõige suuremd tegurid,mis takistasid Andresel unistuste teostamist olid,soinemaa ja salakivid.Samuti takistas Andresel unistuste teostamist Oru Pearu kiuslikus.
pidusöömingud, mida selles linnas on korraldatud läbi aegade. Kuni tänapäevani korraldatakse Veneetsias suurejoonelist maskipidu Veneetsia karneval. Tänapäeval kahjustab Veneetsiat vesi, sest vaiasid, millel linn seisab, sööb vees leiduv saaste ja see tekitab ebameeldivat haisu linna 150-s kanalis. Tutvumist linnaga alustatakse sõiduga mööda suurt kanalit. See on Veneetsia peatänav. Kanali ühelt kaldalt teisele pääseb vaid üle kolme silla spetsiaalseid kahe gondoljeeriga gondleid kasutades. Kogu liiklus toimub ainult mööda kanaleid. Veneetsia pole mõeldav ilma gondliteta. Soovitav külastada kõigil romantikat armastavatel turistidel.
Eristada võib järgmisi toimimismooduseid: e) laevalt-laevale toimimine: kõik AISiga varustatud laevad on võimelised vastu võtma püsi- ja muutuvteavet teistelt raadiolainete leviulatuses paiknevatelt AISiga varustatud laevadelt; f) laevalt-kaldale toimimine: AISiga varustatud laevadelt tulevaid andmeid on võimelised vastu võtma ka AISi baasjaamad, mis on ühenduses jõeteabeteenuste keskusega, kus luuakse liikluspilt (taktikaline ja/või strateegiline liikluspilt); g) kaldalt-laevale toimimine: võimalik on ohutusega seotud andmete edastamine kaldalt laevale. AISile on iseloomulik sõltumatu režiim, mis kasutab SOTDMAd ning ei vaja korraldusi andvat peajaama. Raadioprotokoll on koostatud selliselt, et laeval paiknevad jaamad toimivad sõltumatul, iseorganiseeruval moel, vahetades kanali pöörduse parameetreid. Aeg on jagatud üheminutilistesse raamidesse 2,250 ajaühikuga raadiokanali kohta, mis on sünkroniseeritud GNSS UTC aja poolt.
sõnakasutuse mitmekesisus ja muutumine. 6 Näiteks kirjeldab ta Eesti pealinna, et seal on ilus ja , et rohkem peaks väärtustama riiki, kus me elame. Vahel läänetaevas keset sügispilvi nagu otsiksid sa oma Tallinnat, meeles lapsepõlve kordumatud pildid, mälestustepaigad kõige kallimad. Siis vast mõistad tuhandete tuski päevalillemailt või Musta mere kaldalt- kõigi nende kurbust, kelle kodu kuskil tuhaks sai või vaevleb vägivallas. Miilab ikka jälle sinu pilgus Tallinn tulesambaiks taeva paisatud, Ja ta kurgu ümber kokku tõmbuv silmus, Oleviste kohal tiirlev raisakull. Siis vast tunned nagu oma pihus Leningradi laste külmavõetud käsi. Väljad ühishaudu Tuikavad su ihus 7 ja su süda vihkamast ei väsi.
29. Ema tõi kolm jäätist. Kristel ja Laura jaotasid need võrdselt nii, et ühtegi jäätist ei tulnud pooleks teha. Kuidas nad seda tegid? 30. Kumb on suurem, kas kõigi 1 ja 10 vahel asuvate paarisarvude või paaritute arvude summa? 31. Kümme last mängivad käest kinni hoides ringmängu. Arturi ja Eliisa vahel on ühel pool kolm last. Mitu last on nende vahel teisel pool? 32. Isa, ema, Hedvig ja Kaisa matkasid suvel. Nad jõudsid jõe äärde, kus puudus sild. Kaldalt leidsid nad paadi, mis kandis ainult ema või isa üksinda, või siis kahte last korraga. Kuidas pääsesid nad üle jõe? 33. Merilil oli eile sünnipäev. Homme on neljapäev. Mis päeval oli Merilil sünnipäev? 34. Sa osaled jooksuvõistlusel ja möödud jooksjast, kes on teisel kohal. Mitmendal kohal sa nüüd oled? 35. Mari ja Anni on õed. Mari ütles, et tal on 4 venda ja Anni ütles, et tal on samuti neli venda. Mitu last on selles peres? 36. Toas põleb 7 küünalt
uputada tahab ja käskisid Sophie kohe vabaks lasta. Rott ei saanud aru mida nad tahavad ja tahtis põgeneda. Seepeale aga läks kanuu ümber. Rott hakkkas teda otsima ja see järel hüppas ka Margaret vette. Vesi oli jää külm. Margaret hakkas põhja vajuma, Rott tõi ta aga veest välja ja saatis uuest jahile tagasi ning läks Sophiet otsima. Lõpuks leidis ta ka Sophie ja ulatas ta Margaretile. Vahepeal aga oli sinna sõitnud Margareti ja Sophie ema, kes kaldalt Boydi vanematega kõike jälgis ja politsei ja vetelpääste oli kutsunud. Vetelpääste päästis lapsed ära. Aga Rotti- nende onu nad pika otsimise peale ikkagi ei leidnud. Margaret oli oma ema peale vihane et ta polnud neile millestki rääkind ja nüüd nende onu uppunud oli. Kuid lõpuks ilmus nende onu elusalt ikkagi välja ja kõik lõppes õnnelikult.
Euroopa riikides on tõhusamad veepuhastussüsteemid alles rajamisel. Eestis on viimastel aastatel saanud kaasaegsed puhastusseadmed rida väikelinnu. (Kalamees K. Miks peame kaitsma vett, Tartu, 1999) 7 Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev. Minu arvates on Vagula järve reostus varsti järgi jõudmas teistele saastunud
Õhtu saabus ja maale langes kaste. Päikese kuma oli veel selgelt näha. Sättisin veel laternad ja lindid ülesse ning võtsin ka kodujuurest raketid kaasa, et keegi neid hiljem laseks. Lõke oli juba süüdatud ning oligi aeg rakette lendu lasta ning leidsin selleks ka õige inimese-Villu. Läksime koos lootsikusse, ühes meiega raketiloosung. Villu aerutas jõudsalt, vaikisime suhteliselt kaua. Kumbi ei öelnud sõnakest, alles hiljem tegin jutuotsa lahti. Sosistasime, sest tundus, nagu kaldalt kõik inimesed kuulsid, sest kõik oli hirmus vaikne. Aga mida rohkem järve keskele jõudsime, seda halvemini meid kaldale kuulda oli ja võisime üsna valjult rääkida, ilma, et keegi meid kuulekski. Rääkisime maast ja ilmast. Kuid siis tuli kord, et pidime Villuga kohad vahetama, sest mina rakette lasta ei tahtnud. Tema tõusis püsti ja mina ka, siis tegime kiire kohtade vahetuse, mina kiljatasin, sest kartsin lootsikust vette kukkuda. Mulle tundus see pisut rumal ja lapsik. Punastasin
Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida ja lõunarannikut Vahemeri. Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln. Suurimad jõed on Tajo (1010 km), Ebro (928 km), Guadiana (820 km) ja Guadalquivir (680 km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel koguni kõrbeid. Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa. Hispaaniale kuuluvad aga samuti Baleaari saared
paiknevad linnused; 4) tervenisti valliga ümbritsetud ringvall-linnused Keskmisel rauaajal ja viikingiajal kasutatud linnused on peaaegu kõik eri tüüpi neemiklinnused või nn Kalevipoja sängid. On ka üksikuid omaette kõrgendikul paiknevaid kantse, ringvall-linnused olid tollal väga haruldased. Peale tavapäraste linnuste püüti tollel rahutul ajal asulaid kaitsta ka muul viisil, näiteks rajati hooned keset veekogu vaiadele ja palkparvele, kuhu viis kaldalt sild. Selline oli näiteks Eesti lõunapiiri lähedal Viljandimaal paiknev Valgjärve järveasula, mis on Eesti alal seni erandlik. Hulga levinumad on sedalaadi asulad Lätis, kus need pärinevad küll alles viikingiajast. Tänapäeva loodusrahvastel (hõimud, kes elavad näiteks Lõuna-Ameerika dzunglites) on muinasajaga palju ühist. Seepärast on teadlased väga huvitatud nende eluolu uurimisest, et rohkem teada saada sellest kaugest ja omapärasest maailmast. Kasutatud kirjandus
Kuid teekond oli pikk ja raske.Juua leidis ta ikka,aga tihti tuli olla pikki päevi ilma söömata.Vahel õnnestus tal söögiks mõni küülik saada. Tema teel tuli ette igasuguseid takistusi.Kui ta neid ületada ei suutnud,tuli tal ringi minna,sest suunda hoidis ta kogu aeg lõunasse.Näiteks oli ta teel suur mägijärv,üle mille ta ujuda ei jaksanud.Ta kõndis mööda kallast seni,kuni järv muutus kitsamaks jõeks ja siis asus koer sealt üle ujuma.Vool oli väga kiire ja kaldalt loopisid teda kividega poisikesed.Lassie sai vigastada.Kuid siiski õnnestus tal teisele kaldale saada ja metsa varjuda.Ta käpaalused olid katki ja mädanesid.Ta jäi lamama ja ei suutnudki enam tõusta.Ta jäi paigale mitmeks päevaks,kuni tervis veidi paremaks läks.Kuid kõik need päevad oli ta söömata- joomata ja seepärast väga nõrgaks jäänud.Samuti oli ta käpp veel väga valus ja komberdada tuli rohkem kolme käpa peal.
osariigi või siis Prantsusmaa pindalaga võrreldav. (4) Terve prügisupi pindala on aga oluliselt suurem. Nimelt ületades kaks korda Ameerika ühendriikide pindala. Prügisaar on küll suure pindala, kuid sellegipoolest pole see näha satelliidilt. Sodi on poolläbipaistev ning hulbib suuremalt jaolt allpool veepiiri. Seetõttu on seda võimalik näha vaid laevadelt. (9) Tekkepõhjused 80 protsenti ookeanis hulpivast prügist on kaldalt pääsenu ookeani, ülejäänud aga laevadelt ja naftaplatvormidelt. (3) Suurim põhjus prügisodi tekkimisest on plastmaterjalist asjade tootmine, millest kümnendik jõuab lõpuks merre. Sellest osast küll suurem osa vajub põhja, kuid ülejäänud jääb lainetesse hulpima. Tänu sellele jõuab mass millalgi Vaikse ookeani prügisaartesse. (1) 3 Kuna plastik pole biolagunev, siis ei suuda loodus neid ümber töödelda.
· Üle 10 kg võivad kaaluda lõhe, koha, tursk, latikas, luts, siig, haug, säga, tuur. Maitse poolest kõige paremad on : angerjas, jõesilm, lõhi, meriforell, tuur. II koha saavad ahven, haug, koger, kiisk, kilu, luts, meritint, räim, säinas, särg, tursk. Söögiks ei kasutata lepamaimu, mudamaimu, ogalikku, merinõela jt väga väikseid kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel.
GURU NANAK Sikhide usundi rajaja guru Nanak sündis 1469. aastal Talwakis Pandzabi piirkonnas, praeguse Pakistani territooriumil. Kui ta sündis, siis ennustati, et ta hakkab kiitma kiitma Jumalat ning paneb ka paljusid teisi seda tegema. Nanak oli kogu oma elu pühendunud Jumalale ning noore mehena vestles ta usulistel teemadel nii hindude kui ka moslemitega. Ta kutsus kokku rühma, kes hakkas käima jõekaldal palvetamas ning Jumalat austamas. Ühel päeval leiti kaldalt Nanaki riided, kuid Nanak ise oli kadunud. Arvati, et ta uppus, kuid kolm päeva hiljem ilmus Nanak välja, pomisedes uue usundi esimese tõena tuntud lauseid: ,,Seal ei ole ei hindut ega moslemit. Kelle rada peaksin ma siis järgima? Ma järgin Jumala rada. Jumal ei ole hindu ega moslem ning see rada, mida mööda ma lähen, on Jumala rada." RÄNDAMINE JA ÕPETAMINE Seejärel siirdus Nanak pikale rännakule ja pöördus alles elu lõpul tagasi Pandzabisse, et asutada
Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Sellisel tasemel olevaid kultuure on leitud ka mujalt kui Eestist ning seda nimetatakse Kunda kultuuriks. Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse,
Oma jao saavad kõik alates sõduritest, veeblitest ja nn Võru võllidest kuni kõrgete ohvitserideni ja piiririkkujateni välja." 2 Loomulikult on ajateenistuses veedetud ajast inspiratsiooni saanud luuletused ainult üks osa luulekogust. Nii võibki leida veel mitmeid humoorikaid tekste, mis oma humoorikusega ikka muigama panevad. * Läänemere kaldalt vaba eesti ükskord leiti kellel polnud isegi kontot tehtud reiti tuli zdanov ütles eesti teid me ei okupeerigi kohtleme teid hoopis hästi toome teile eriigi
Jäätmete tekke vähendamine on üheks üldiseks globaalseks trendiks. Lisaks olmeprügimägedele on Eesti probleemiks kaevandusjäätmed ja elektrijaamade aherainemäed Kirde-Eestis ja Maardus. Jäätmemägedest leostub kahjulikke aineid keskkonna laialdasele alale. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS Vagula järv on 518,7 ha suurune. Kõige sügavam 11,5m- on järv keskosast. Järve veetaseme absoluutkõrgus on praegu 69,2 m. Vagula järve kaldad on madalad, liivased. Järve põhi on kaldalt liivane, sügavamalt on põhi kaetud mudaga. Vagula järve vesi oli varem suviti keskmise läbipaistvusega, nüüd aga on vesi muutunud kohati rohekaks kollakaks, mis näitab vee mõningast saastatust. Põhjalähedane veekiht on hapnikuvaene, vee reaktsioon on aluseline, mineraalaineid sisaldab vesi rohkesti, orgaaniliste ainete hulk on keskmine. Sinivetikate õitsemine suvel ja sügisel on erakordselt tugev.
Taimestikust on seal fütoplanktoneid ja zooplanktoneid. Vetikad on viimastel aastatel jõudsalt kasvama hakanud ning ujumine järves tundub juba ebamugav. Arvatavasti on see tingitud sellest, et järves ei käida enam nii palju ujumas ja ka hoolitsemine on väiksemaks jäänud. Järves elab aga palju kalaliike ahven, latikas, särg, haug, linask, roosärg, koger ja luts. Kuigi ujujate hulk on vähenenud, võib iga päev seal näha kedagi kalastamas nii paadiga, kui ka kaldalt. Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju. Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad. Metsa alt võib leida mustikaid, pohli, kukeseeni, kaseriisikaid,
Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel. Koduks on neil tavaliselt urg või pesa jõekaldas või kaldakivide vahel. Urul on tavaliselt kaks sissepääsu, millest üks jääb veepiirist allapoole; ta saab tulla ja minna nii, et kaldalt keegi ei märka. Magamiseks kasutab saarmas lihtsamaid puhkepesi, mida rajab hulga. Saarmas puhkab päeval ühes oma arvukatest pesadest, kus magab vaikuses iga päev tunni või kaks. Poegimise ajaks kaevab saarmas erilise, tavalisest palju sügavama, kindlama ja mugavama uru, mille vooderdab tavaliselt pehme rohuga. Saarma järglased. Saarmas kannab poegi üheksa nädalat, enne kui need ilmale tulevad. Pojad sünnivad enamasti mais või juunis
annaabi.ee 
