2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis. Neide ehitamine on mõtekas vee rikastele või suure languga jõgedele. Ära vooluühtlustamiseks on vaja rajada tamm, mis toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimile: 1)takistavad settee edasi kandumist. 2)häirivad kalade liikumist. Positiivsed küljed: 1)väheneb üleujutuse oht. 2)veetagavara
10. Piigandi 25,3 43,4 ha 11. Saadjärv 25,0 710,0 ha 12. Vellavere Külajärv 25,0 4,6 ha 13. Petajärv 25,0 3,6 ha Kasutatud allikad http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juku/veed/jarvsyg.html 7 Tabel 5. Kümne suurima jõe järjekord Pikkuse järgi (km) Vooluhulga järgi (m3/s) Valgala järgi (km2) Võhandu (162) Narva (399) Narva (56 200) Pärnu (144) Suur Emajõgi (70,1) Suur-Emajõgi (9740) Põltsamaa (135) Pärnu (65) Pärnu jõgi (6920) Pedja (122) Kasari (30) Kasari jõgi (3210) Keila (116) Navesti (26,9) Pedja jõgi (2710)
: sõltuvad : sõltumatud : sõltuvad : sõltumatud Sele 9.1 Vooluventiilide tüübid Sele 9.2 Takistid Sele 9.3 Vooluhulkareguleerivad 90 Tallinna Tööstushariduskeskus Voolamist reguleerivad ventiilid Vooluhulga muutmine vooluventiilides Takistuskoefitsient laminaarse voola- toimub ventiili ristlõikepindala mise korral leitakse järgnevalt: vähendamisega. Vooluhulka saab l × 64 × arvutada DIN 1952 järgi valemiga: = v × dH2 p ×2 (3)
HÜDROGRAAFID I osa Vasta järgmistele küsimustele: 1. Jõgikonna nimi: Narva jõgikond 2. Mis ühikutes mõõdetakse jõe vooluhulka: m3/s 3. Keskmine vooluhulk: 379 m3/s 4. Arvuta vooluhulga kõikumine (suurim ehk maksimum miinus väikseim ehk miinimum): 995 m3/s 5. Jõgikonna pindala: 56000 km2 II osa Vasta küsimustele (kopeeri vastuste lehele): 1. Millistel kuudel on vooluhulk suurim? Aprillis ja mais 2. Kui suur on veerohkeima kuu vooluhulk? Keskmiselt 576,9 m3/s 3. Millistel kuudel on vooluhulk väikseim? Detsembris ja jaanuaris 4. Kui suur on veevaeseima kuu vooluhulk? Keskmiselt 286,4 m3/s
*voolu kiirust ja suunda; *vooluhulka; ning suurim ja keskmine sügavus cm. Laiemast jõest tõmmatakse risti voolu üle *uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste teg on Voolukiiruse mõõtm: Vooluk mõõdet peamiselt jaotistega tross ning kiirusi mõõdetakse paadist. rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogia- Jões või ojas on voolamine alati turbulentne dmete põhjal vooluhulgakõver Q = f(H), s.o seos jaamad
ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada vooluhulgana Q, äravoolumahuna W, äravoolukihina h või äravoolumoodulina q. Hüdrograaf on graafik, mis näitab vooluhulga, veetaseme või äravoolu muutmist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Hüdrograaf näitab äravoolu muutumise iseloomu aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. 6. Äravoolu teisendamine äravoolumahuks, -kihiks, mooduliks. Valemid! Milliste rakenduslike ülesannete jaoks on vaja neid teisendusi? Vooluhulk on voolusängi ristlõiget aja T jooksul läbiva vee maht W Q = W/T m3/s (ojades 1/s) Äravool äravoolumahuks:
Mahtfiltrid. Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 12.Filtrit iseloomustavad näitajad: Nimivoolik, Minimaalne rõhulang filtris, tihedus, -arv, purunemisrõhk? · nimivooluhulk- minimaalne vooluhulk, mille tagab filter antud rõhulangu puhul. · minimaalne rõhulang filtris on rõhukadu uues, saastamata filtris kindla vooluhulga korral. · filtri tihedus iseloomustab filtri poolt kinnipeetavate osakeste suurust. · - arv- näitab mitu korda väheneb filtri läbimisel tähistatud suurusega osakeste arv vedelikus. · purunemisrõhk ISO 2941 normidega määratletud rõhulang filtris, mida filterelement talub antud vooluhulga korral 13.Millest on sõltuvad hüdrovõimendilt saadava võimenduse suurus? Seda piiravad asjaolud?
ettevalmistusplokk-masinajääkrõhu väljalaske ventiil-suunaventiil-vooluventiil- Pneumosilinder Kompressorid: seadmed, mis mõeldud gaaside kokkusurumiseks, sealhulgas suruõhu tootmiseks. Jahuti: Suruõhu jahutus pärast kompressorit Suruõhu reservuaar: Peamised ülesanded • Vähendada rõhu kõikumisi • Tekitada õhuvaru • Jahutada õhku Trassifilter: Vähendab oluliselt järgnevate filtrite koormust • Peab tagama vooluhulga, suruõhu rõhu ja temperatuuri Kuivati: Niiskuse eraldamiseks Pneumotorustik: juhib suruõhu seadmeteni Õhu ettevalmistusplokk: Ülesanne: • Eemaldada jääkmustus • Rõhu seadistamine masinale sobivaks • Vajadusel õlitamine Masinajääkrõhu väljalaske ventiil: Masina seiskamiseks ning jääkrõhu väljalaskmiseks Suunaventiil: Ülesandeks: • Muuta õhuvoolu suunda • Täiturite juhtimine • Pneumosignaalide suunamine • Loogika funktsioonide realiseerimine • Kraani
vee toimel. Klaaskiud-(fiiber) filtrid- Universaalsed ja ühekordse kasutusega. Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 . Pindfilter- Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid. Mahtfiltrid- Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 10. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus? Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala,
2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. + suunas 2. Sisenemisele 3. Lünklik liikumine. Sest kolb peab ületama takistusi ja tal on vaja enne nende ületamiseks silindrisse teatud rõhk koguda. 4. Ei ole keerukas. Vooluhulga näidiku puudumine. PN4.H1.2 Küsimused: 1. Millise kolvi liikumise (+, -) kiiruse reguleerimine toimub? 2. Milline on drosseli lülitusviis sisenemisele, väljumisele? 3. Milline nähtus kaasneb kolvi liikumisele väikestel kiirustel? Miks? 4. Kas kiiruse reguleerimine drosseliga on keerukas? Mida võiks lugeda reguleerimise puuduseks? Vastused: 1. – suunal 2. Väljumisele 3. Lünklik liikumine
Vastutusrikastel seadmetel (survemahutid, katlaseadmed jne) töötavaid mehaanilisi manomeetreid tuleb perioodiliselt kontrollida. Mehaaniliste manomeetrite eelisteks on nende töökindlus, väikesed gabariidid, võimalus mõõta suuri rõhkusid ja paigutada manomeeter seadmel mugavalt jälgitavasse kohta. 10) Töövedeliku ülesanded hüdroajamis. Töövedelikud on hüdroajamis energiakandjateks. Töövedelikuga kandub pumba poolt vedelikule antud hüdrauliline energia vedeliku vooluhulga ja rõhu näol hüdrosilindrisse või hüdromootorisse, kus see muudetakse kolvi sirgjoonelise liikumise või mootori väljuva võlli pöörlemise mehaaniliseks energiaks. *Töövedelik määrib hüdroajami elemente, *Töövedelik kannab soojusena eraldunud energia tema tekkimise kohast ära, seega jahutab ajamit *Töövedelik summutab rõhu kõikumistest tingitud vibratsioone *Töövedelik kaitseb süsteemi elemente korrosiooni eest *Töövedelik peseb süsteemi
vee kogus (m3/s) E äravool - veekogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt aastas) voolab valgalalt veekogusse (mm/a) A äravoolu moodul ajaühikus pinnaühikult ära voolanud vee hulk (L/s x km2) D U S Vooluhulga dünaamika jões M hüdrograaf vooluhulga ajalist kulgu kirjeldav kõver A A T E A D U S baasäravool äravool jões, mil pikka aega ei saja M Sademete ja vooluhulga vaheline seos A sademed äravool A T
Mis on sinu andmete väikseim ja suurim väärtus? Kas teljed on lineaarsed? Kas peaksid telge alustama nullist või kui ei, siis kas muust punktist alustamine moonutab joonisel kujutatut? 3. Vali esitluselemendid. Näiteks kui kasutad sektordiagrammi, vali sektorite värvid ja varjustus. Otsusta, mis sümboleid andmekogumite tähistamiseks kasutada. Jooniste koostamine · Joonisel on number ja allkiri (joonise all) (NT Joonis 1. Pühajõe aastase vooluhulga jaotvus) · Allkirja, graafikule või selle alla tuleb kirjutada sümbolite tähendus · Joonisel võiks olla ka lühiteave andmete kohta, mis aitavad lugejal joonist mõista ilma teksti muid jaotusi vaatamata. Selle asja ajavad ära ka sümbolid, mis on lahti seletatud · Kui andmed on saadud kirjanduasest, siis allkirja lõppu ka viide Joonis 1. Purtse jõe asukoht Tabelite koostamine Joonise asemel on mõttekas tabelit kasutada juhul, kui:
8. Piima kogumist puudutav informatsioon Piimakoguse, temperatuuri, pH, kuupäeva, kellaaja, läbitud kilometraazi ja muude andmete salvestamiseks kasutatakse kontrollerjuhtimisel põhinevat andmehõive süsteemi. Joonis. Andmehõive ja andmete edastus piima transpordiga. 9. Piima vastuvõtt Piima vastuvõtuks tööstuses kasutatakse tankikaalusid, autokaalusid ja vooluhulga arvesteid. Varasemalt oli kasutusel ka spetsiaalsed piima vastuvõttukaalud, mille roostevabast terasest valmistatud piimavann oli riputatud mehhaanilise kangkaalu kluge. Viimane oli omakorda ühendatud osutiga, mis näitas kaalutist 0,5kg täpsusega. Mõnes väiketööstuses hoitakse neid seini alles ja kasutusel automaatselt töötavate piima vooluhulga arvestite tareerimiseks. 10. Tanki-ja autokaalud
2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus) 4) metsa maha võtmine nõlvadelt Täienda joonist nii, et see kujutaks suurt veeringet. Tähista noolte ja numbritega järgmised protsessid: 1) aurumine, 2) veeauru kondenseerumine 3) sademed 4)maapinda imendumine 5) pindmine äravool 6) maasisene äravool Miks sajab Kairos väga vähe? Graafikutel A ja B on kujutatud Niiluse vooluhulga muutumist aasta jooksul Miks on aasta sademed jaotunud kahes Entebbes ühtlasemalt kui Bahir erinevas kohas, Hartumis ja Kairos. Daris? Kumb graafik kumba kohta iseloomustab? Põhjendage. Õige vastus: Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna.
1) Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk? Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel. Olenevalt sellest, kui suur on vesiehitise purunemisega kaasnev oht, projekteeritakse veelase vastava ületustõenäosusega vooluhulga läbilaskmiseks (1% ületustõenäosus 1 kord sajas aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma.
4) metsa maha võtmine nõlvadelt • Kairos sajab väga vähe, sest Kairo paikneb troopikavöötmes ehk pöörijoone lähedal, mistõttu valitseb seal aastaringselt kõrgrõhuala/laskuvad õhumassid, mis sademeid ei anna. • Entebbes on aasta sademed jaotunud ühtlasemalt kui Bahir Daris, sest Entebbe asub ekvatoriaalses kliimavöötmes, Bahir Dar aga lähisekvatoriaalses kliimas. • Niiluse vooluhulga muutumist Hartumis iseloomustab graafik B, sest sademeteperiood ja suur vooluhulk langevad mõlemal diagrammil samale perioodile. • Niiluse vooluhulga muutumist Kairos iseloomustab graafik A, sest Aswani pais/Nasseri veehoidla ühtlustab vooluhulka.
mööda või kanali viimiseks järsust nõlvast alla. Kaskaad – treppveelase. Kiirvoolust erineb selle pooles, et kaldrenni asendab rahustuskaevudest moodustatud trepp. Rahustuskaev – vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. Rahustusbassein rajatakse siis, kui millegipärast ei soovita vesiehitise jalamil sängi sügavamaks võtta. Põhjalase – Paisu läbiv toru, mis ehitatakse selleks, et veehoidlat oleks võimalik tühjaks lasta. Vari – veetaseme või vooluhulga reguleerimiseks kasutatav liigutatav tarind, millega osaliselt või täielikult suletakse vesiehitise vooluava. Kanal (kraav, renn) – Tehisveejuhe, mis juhib vee tarbijani või sealt ära Hüdrostaatika – uurib tasakaalus olevat vedelikku. Tasakaal võib olla abs või suhteline Tipp-, miinimum-, ja sanitaarvooluhulk - Tippvooluhulgad esinevad kevadel lumesulamise ajal või sügisel, kui ohtral sajab. Tippvooluhulki on vaja teada vesiehitiste projekteerimisel
t Ds 0,0004 0,002 p= = 3,8 10 -5 Pa = 3,8 10 -10 bar 0,021 Vastus: Torustiku minimaalne siseläbimõõt peab olema 20,6 mm, et tagada antud vedeliku voolukiirus. Maksimaalne rõhk, mida valitud toru talub on 3,8 10 -10 bar. Ülesanne 6 Läbi drosseli voolab vedelik, mille tihedus on kg / m3. Milline on vedeliku vooluhulk läbi drosseli l/min, kui rõhkude vahe drosseli ees ja järel on p bar. Drosseli avanenud ristlõike pindala on A mm2 . Vooluhulga tegur =0,65. Antud: 3 = 1000kg / m vedeliku tihedus p = p1- p 2 = 5bar = 5 10 Pa 5 rõhkude vahe drosseli ees ja järel A= 3,5 mm 2 = 3,5 10 -6 m 2 ristlõike pindala µ = 0,65 vooluhulga tegur q=? (l/min) vooluhulk Lahendus: 2 p q = µ A 2 5 10 5
Torustikus voolab vedelik koguses q l/min. Leida, milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt mm, et tagada lubatud vedeliku voolikiirus v m/s. valida sobiva läbimõõduga terastorude standardsete torude läbimõõtude reast (toru läbimõõt ja seina paksus). Vt. lisa 1 Millist maksimaalset rõhku (bar) talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge [Rm]= 400N/mm2 Antud: q= 12 l/min v=4m/s [Rm]=400 N/mm2 Leida: Dtoru= ? Pmax= ? Teisendan mahulise vooluhulga vajalikeks ühikuteks: Mahulise vooluhulga valemist avaldan voolu ristlõike pindala: q mahuline voolu hulk, m3/s; v vedeliku voolu kiirus, m/s; a voolu ristlõike pindala, m2 . Teisendan voolu ristlõike pindala sobivatese ühikutese: Voolu ristlõike pindala järgi arvutan minimaalse toru siseläbimõõdu, avaldades ringi pindala valemist diameetri. S voolu ristlõike pindala d toru siseläbimõõt
≈35mm seega eelisarvude reast tuleb valida 40mm 2 2 - 0,7∗π (40 −10 ) Leian teoreetilise jõu Fteor = ≈824[N] 4 Fvajalik 628 Leian koormusteguri Lo = = ≈ 0,76 Fteoreetiline 824 Leian vooluhulga q=vA[m3/s] A – voolu ristlõike pindala [m2] πR2–πr2=π*302 – π*62 ≈ 2714 [mm2] = 0,0027 [m2] πR2–πr2=π*202 – π*52 ≈ 1178 [mm2]=0,0012 [m2] q=1,2*0,0012=0,00144 [m3/s]=1,44 [l/s] Vastus: Hõõrdejõud F≈628N. Kolvi läbimõõt D1=35mm(eelisarv 40mm). Koormustegur Lo≈0,76. Vooluhulk q=0,00144 m3/s 3. Ülesanne – vooluhulgad ja režiimid Antud: Kuna süsteemis on voolupidevus, on vooluhulk igas ristlõikes võrdne
31.Bernoulli võrrand ja seletus •Vedelik omab potentsiaalset ehk asendienergiat ning kineetilist ehk liikumisenergiat. •Potentsiaalne Energia on võrdeline keha kaugusega 0-tasapinnast vertikaalsuunas. Geodeetiline kõrgus. •Vedeliku rõhk on potentsiaalse energia vorm. •Kinemaatiline energia on võrdeline tema voolukiirusega. 32.Voolamine avast (seletus) 33.Voolamine rõhkude vahest (seletus, valem) 34.Voolamine jätkust (seletus, joonis) Vooluhulga suurendamiseks avast (vooluhulga tegur 0,6…0,69) kasutatakse ava pikendusi ehk jätke. Jätkud pikkusega l = 4d…5d. Tekib imemisefekt, suureneb ahenemistegur. 34. 35. Õhu voolamine avast (seletus, üle- ja alakriitiline voolamine) 36. Loogikaelemendid 37. Suunaventiilid ning nende tingmärgid 38. Vooluventiilid ning nende tingmärgid 39. Ühe- ning kahepoolse toimega silinder ning tingmärk 40. Kiirväljalaskeventiil, selle vajalikkus ning tingmärk 41. Lihtsama elektropneumaatilise, -hüdraulilise skeemi koostamine
7 * Standard rea järgi valin 40mm 3. Arvutan teoreetilise jõu (40 10 ) 824.6680716 N 2 2 D 0.7 * 4 4. Arvutan koormusfaktori L0. L0 peab jääma vahemikku 0.5-0.7. L0= vajalik jõud/teoreetiline jõud L0=549.36/824.6680716=0.666158929 Sobib! 5. Leian mahulise vooluhulga q D=40mm r=20mm A=Π*r2 A=Π*0.022=0.001256637m2 Mahulise vooluhulga valem: q=v*A q=0.5*0.001256637=0.000628318m3/s 6. Leian silindri seina paksuse [σ] = 235MPa - S235J2 lubatud tõmbepinge t – toru seina paksus, [m] pD pD Tõmbepinge valem: , avaldame toru seina paksuse t: t t 0.7 * 40
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat
Siseneva soojuskandja temp Soojusläbikandetegur U W/ Väljuva soojuskandja temp Vooluhulga mõõturi lugem Soojushulk ajaühikus φ W Tempide vahe t1-t2 C
Vasco da Gama on peategelane The Lusiades , kuid ta pole tema kangelane. Luuletuse pealkiri pärineb Lusitaniast, provintsi rooma nimi, mis hõlmab ligikaudu tänapäeva Portugali. Portugali rahvas ja kogu selle rahvas on selle patriootliku eepose tõelised kangelased. Lusiadest on kirjutatud ottava rima, itaalia päritolu rüüme skeem, mida tavaliselt kasutatakse renessansi eepose luulel. Ottava rima stanza'il on kaheksa rida koos kolme rhyme'iga, järgides rütmikava abababcc'it . See on vooluhulga arvesti, mis võimaldab narratiivil sujuvalt liikuda, ja pikkadel assonantlikel joonistel on omamoodi lullutuskvaliteet. Lusiadid algavad meedias res või keskeas. Vasco da Gama ja tema Portugali meeskonnaliikmed on Malindi Ida-Aafrika kuningriigis, kes on jõudnud raskesse ilma ja varitsusega. Kohalik kuningas julgustab Gama lugema portugali rahva ajalugu, mida ta teeb, tagasi iidsetesse aegadesse. Gama räägib lugu Rooma üldisest Quintus Sertoriusist, kelle edukas mäss tegi Hispaniale
Sellise skaala järgi mõõdetud rõhku nimetatakse absoluutseks rõhuks. Relatiivse skaala 0-lugemiks on õhurõhk. Õhurõhust suuremat rõhku nimetatakse ülerõhuks. Seda rõhku näitavad manomeetrid, mistõttu nimetatakse teda ka manomeetriliseks rõhuks. Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku
Põhjav -vett läbi laskev k, vett kandev, vett pidav Saarkaared-l. -de põrkum. pressitakse välja saared Skäärr. -skääride ja lahtederikas rannik Süvik -ookeaniline laama põrkub teise laamaga. Ookeaniline sukeldub ja tekib süvik Termokliin -õhukeveekiht,eraldab ülemist soojaveekihti alumisest külmaveekihist Tulvavesi -ootamatu lühikest aega kestev kõrgvesi Veereziim -vooluhulga muutus aasta jooksul Vooluhulk -veehulk, mis läbib jõe ristl, teatud ajal Ülemjooks- voolukiirus suurim, põhjaerosioon Pooluste poole>>temp lang, soolsus poolustelt30>>lang, tihedus ekvaatori poole minnes väheneb
Ventilaatorid Ventilaator on elektriseade, mis on ette nähtud gaaside teisaldamiseks (puhumiseks või imemiseks). Neid kasutatakse ruumide tuulutamiseks - ventileerimiseks, õhu puhumiseks ahjudesse, kuivatus- ja jahutus- seadmetes, kliimaseadmetes, kodutehnikas jms. Vajaliku gaasi liikumist kutsub esile pöörlev tööratas, millel paiknevad labad. Ventilaatori valik teostatakse tavaliselt gaasi vooluhulga ja tekitatava rõhuvahe alusel. Tekkiva rõhuvahe alusel võib ventilaatorid liigitada Madalrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb alla 720Pa Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt: Radiaalventilaatorid ehk tsentrifugaalventilaatorid Radiaalventilaator
Jõgede paisutamine kaotab ära kärestikulised ja kiirevoolulised elupaigad paisust ülesvoolu. Eesti jõgedes elab 40 kalaliiki, kellest pooled vajavad koelmute ja elupaikadena kärestikke ning kiirevoolulisi kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Samal ajal allpool paisu kuivab jõgi kokku, tekib nö kunstlik põuaperiood. Põuaperioodid looduses on kriitilised ajad, mil paljude liikide arvukus väheneb tunduvalt. Kunstlikult põua tekitamine vähendab arvukust veelgi. Halvasti mõjub ka vooluhulga kõikumine. Kui pärast paisjärve vee kogumist turbiin jälle käima pannakse ja vooluhulk tunduvalt suureneb võib see olla hukatuslik kalade noorjärkudele ja marjale (lõhe, meriforell, jõeforell). Paisutamine halvendab ka vee kvaliteeti (vesi soojeneb, setted kuhjuvad, vetikad vohavad, hapnikureziim läheb tasakaalust välja). Tammid jõgedel taksitavad siirdekalade rännet, kes tulevad merest jõkke kudema. Keskkonnale kahjulike aspekte on veelgi
– veepinna langu; – voolu kiirust ja suunda; – vooluhulka; – uhtainete koostist ja hulka. Mõõtmiste tegemiseks on rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vaatlusi ja mõõtmisi tehakse ühtse metoodika järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogiajaamad. Tegevust koordineerib Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI). Veetaseme mõõtmine Veetase oleneb jões voolava vee hulgast, s.o vooluhulgast, ning üks peamisi veetaseme mõõtmise eesmärke on vooluhulga määramine. Süstemaatiliselt mõõdetakse veetaset veemõõtepostides, milles mõõteristlõige täpselt üles mõõdetakse. Veetase mõõdetakse tingliku nulltasandi – nn graafiku nulli suhtes, mis valitakse vähemalt 50 cm allapoole madalaimat veetaset. Veetaseme mõõtmisandmete töötlemisel arvutatakse kõigist ööpäeva- mõõtmistest ööpäeva keskmine veetase. Ööpäeva keskmiste veetasemete kronoloogiline graafik – veetasemehüdrograaf annab pildi veetaseme aastakulust
Selleks on väiksematel pumpadel spiraalkambri kõrgeimas punktis vastav ava 10 (joon. 3.3.1), imitoru alumises otsa on aga põhjaklapp 5. Et põhjaklapi voolutakistus on suur, siis suurtel pumpadel seda ei kasutata ja imitoru täidetakse vaakumpumba abil. Üha enam kasutatakse sukelpumpasid, mis töötavad pumbatava vedeliku sees. Nii pole töökamber kunagi tühi ning nad ei vaja imitoru, põhjaklappi ega vaakumpumpa. 3.3.2 Pumba juhtimine Veevarustussüsteemis peab veetarbimise (vooluhulga) muutumisel olema võimalik pumpa(sid) automaatselt sisse ja välja lülitada. Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist. Automaatika peab tagama ka avariikaitse, näiteks ruumi uputamisel, mahutite ületäitumisel, masinate rikete korral jne. Lihtsamas veevarustussüsteemis on kasutusel mahutid, millest vesi raskusjõuga täidab torustiku. Kasutatakse ka hüdrofoore survemahuteid, millest umbes 2/3 on täidetud õhuga ja 1/3 veega.
tuulepark; lõpusirgel on valmimas veel kolm tuuleparki. Tuuleenergia tehnoloogia areneb kiiresti, turbiinid muutuvad odavamaks ja võimsamaks, seega arvan, et tuulenergial on suur tulevik Eesti aladel. Nimelt on võimalusi veel hüdro- ning päikseseenergial. Eestis on rohkesti jõgesid, tugevaima vooluga on Narva jõgi, mille voolu jõul saab tekitada energiat. Kuigi hüdroenergia potensiaal on Eestis maapinna väiksese languse ja veekogude vooluhulga suhtes madal, on see siiski keskkonnasõbralik ning usaldusväärne energiaallikas. Päikeseenergia sealjuures on kulukam kuid üpriski efektiivne kui päike paistab. Perioodil märts kuni oktoober toodavad Eestis üles seatud päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest ning selle aja jooksul koguneb kokku 1030 kWh. Eestis on palju häid võimalusi alternatiivenergia tootmiseks. Biomass, tuul, vesi ja päike kõiki olulisi allikaid on võimalik ümber töödelda vajalikuks energiaks
Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei ole märgitud teisiti, mõõdetakse vooluhulka jõe suudmes. Vooluhulka mõõdetakse tavaliselt kuupmeetrites sekundis (m³/s), harvem liitrit sekundis (l/s). Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega. Vooluhulga muutumine aasta jooksul põhjustab veetaseme kõikumist veekogudes. Eesti kliimas on talvel ja suvel vooluhulk väike ning veetase langeb. Seda nimetatakse paguveeks ehk madalveeks. Kevadel lume sulamise tõttu jõgede vooluhulk suureneb ja veetase tõuseb. Seda nimetatakse suurveeks. Sood, järved ja veehoidlad ühtlustavad vooluhulka. Suuri järvi ja veehoidlaid läbivatel jõgedel on veetaseme aastane kõikumine väiksem. Mis on Darcy seadus?
analüüs. Näiteks kambriumi vendi põhjavesi on Lahemaal palju magedam kui mujal. See näitab, et on side sealsete pinnasevetega olemas. Põhjavesi toidab pinnavett Pinnavesi toidab põhjavett Side puudub Kuna eksisteerib kaks arvamust hüdrogeoloogia kohast: · Kuivamaa hüdroloogia haru · Geoloogia haru Siis ei saa me üle ega ümber vooluhulkade mõõtmisest. Nii imelik kui see ei tundu maksustasid vanad roomlased oma veevärgi tarvitajaid mitte vooluhulga vaid kanali ristlõike pindala järgi. Ega see liiga ebaõiglane ei olnudki, sest ühes piirkonnas liikus vesi sama kiirusega, ehk kõik said seal ühtviisi kasu või kahju. Teiste sõnadega ühes kohas saadi ruutmeetri kaudu rohkem vett kui teisal. Leonardo da Vinci oli üks esimesi kes jagas ära asjaolu, et jõe vooluhulk võrdub jõe ristlõike pindala ja voolukiiruse korrutisega: Q = Fv kus Q on vooluhulk m3/s F ristlõike pindala m2 Ja v voolukiirus m/s.
5 Ülesanne 4. Variant 4 Torustikus voolab vedelik koguses q = 12 l/min. Leida milline peab olema torustiku minimaalne siseläbimõõt d [mm], et tagada lubatud vedeliku voolukiirus v = 4 m/s. Valida sobiva läbimõõduga terastoru standardsete toru läbimõõtude reast. Millist maksimaalset rõhku p [bar] talub valitud toru, kui toru materjali lubatud tõmbepinge Rm= 400 N/mm2 ? Valemid. Mahulise vooluhulga valem on: q v = vA v = töövedeliku voolukiirus m s A = voolu ristlõikepindala m 2 Siit saame tuletada toru siseava ristlõikepindala leidmiseks valemi: A= qv m[ s ]×10 3 -6 [ = mm 2 ] vm [ s] Läbimõõdu leidmiseks ristlõikepindala järgi tuletame valemi: A = ×r2 A r= A d = 2r = 2
Õhukütte soojusallikad: Kamin, bullerjan, õhk-õhksoojuspump, õhukütte kalourifur, ventilatsiooni soojustagasti 5. Ahjude jaotus, kollete jaotus Ahjud jagunevad: soojust salvestavad ja mittesalvestavad. Voodriga ahi, voodrita ahi, metallkorpusega ahi(mitte salvestatav) Kollete jaotus: umbkolle (kasutegur 40-60%), restkolle (70-75%) 6. Vesikütte süsteemide regulleerimine 1) Küttekeha tasandil regulleerimine regulleerimine termostaatventiiliga 2) Küttevee vooluhulga muutmine vastavalt seadistatud temperatuurile 3) Kütte püstikute tasakaalustusventiil tasakaalustusventiilid püstikute tagasivoolu peale vahetult enne küttemagistraali, seadistatakse kui palju küttevett püstikutest läbib, püstikud omavahel tasakaalus 7. Tsirkulatsioon 1) Küttevesi ringleb süsteemis isevoolsena (loomulik) Mida suurem on pealevoolu ja tagasivoolu temperatuur, seda parem on tsirkulatsioon.
Juga tekkis rohkem kui 10000 aastat tagasi, ajal, mil liustikud taganesid jääaja lõppedes põhja suunas ja vesi Ülemjärvest, Michiganist ja Huronist hakkas voolama läbi Erie ja üle Niagara platoo ja järsaku Ontario järve. Järgnevate aastatuhandete jooksul on vesi astangut 11 km lõuna poole uuristanud keskmise kiirusega 12 m aastas. Kitsesaareni, kus eraldusid Kanada ja Ameerika haru, jõudis juga umbes 700 aastat tagasi. Palju suurema vooluhulga tõttu on Kanada-poolne juga taganenud palju kiiremini; väikese vooluga Ameerika juga ei suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse. On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda.
·Ülevool (weir, overfall) on tõke (lävi, külgkitsend) voolusängis, millest vesi üle või läbi voolab ning mille kaudu saab liigvett vesiehitisest läbi lasta või mille abil saab mõõta vooluhulka. Läve laiuse (harja paksuse) järgi liigitatakse ülevoolud kolme rühma. Ülevoolude liigitus ·Õhukesel ülevoolul (thin-plate weir, sharp-crested weir joonis 3.7, a) puutub ülevoolav juga kokku ainult läve esiservaga. Õhukesi ülevoolusid ( < 0,5H) kasutatakse vooluhulga mõõtmiseks. Selleks, et ülevoolutingimused ei muutuks ka üsna väikeste vooluhulkade puhul, mil H on väike, tehakse ülevoolu hari terav, siit sageli kasutatav termin teravhariülevool. ·Eriprofiilülevoolude läve laius jääb vahemikku (0,50,67)H 2H. Läve ristlõige võib olla kandiline või voolujooneline (joonis 3.7, b ja c). ·Lailäviülevooludel (broad-crested weir) joonis 3.7, d) on rõhtne lävi, mille laius (õigemini pikkus) = (210)H
. Esiteks anuma põhjale mõjuva rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN 4 2. ISESEISEV TÖÖ NR. 2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2. Leian kolvi läbimõõdu D1, hõõrdejõu, koormusfaktori Lo ning vooluhulga vastavalt voolukiirusele v. Hõõrdeteguriks on , rõhk süsteemis on P Mpa. 2.2 Lähteandmed Variant 2 Kolvivarre läbimõõt: D2=8 mm Voolukiirus: v=0,8 m/s Mass: m=130 kg Hõõrdetegur: μ=0,61 Rõhk süsteemis: P=0,6 MPa Sele 2 Eelisarvude rida: 8, 10, 12, 16, 20, 25, 32, 40, 50, 63, 80, 100, 125, 140, 160, 200, 250, 320 mm 2.3 Lahendus Tuleb leida hõõrdejõud, mille silinder peab ületama , kasutades valemit: F=μ× m× g
põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõisteid · Valgalapiirkond, kust jõgi saab endale vee · Lähe, suue · Langus (lähtme ja suudme kõrguste vahe), lang (langus 1 m kohta) · Pikiprofiiljõe kuju lähtest suudmeni · Vooluhulkvee kogus, mis sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget · Veereziimjõe vooluhulga muutused Maailmameri Ookean Pindala km2 Keskm Suurim sügavus sügavus Vaikne 166 241 740 4639 11 034 Atlandi 86 557 800 3927 8607 India 73 426 500 3964 7726 Lõuna 20 327 000 45000 7235 Arktiline 13 224 540 1205 5451 · Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee
Laeva avarii vee vabapinna tõttu lõplik metatsentri kõrgus on negatiivne ja seega negatiivne algpüstuvus ning laev on rippes. Staatilise püstuvuse diagrammil moodustub nn. angle of loll. 4.2. Vigastatud ruumi veega täitumise kiirus Ruumi veega täitumise kiirus m3/sec läbi veealuse ava arvutatakse valemist Q = µ A 2 g H või Q = µ A 2 g ( H - h) , siin vooluhulga tegur, mille suuruseks 0,6 ...0,75; A augu pindala; H augu süvis laeva WL-st; h augu keskme süvis ruumi veepinnast. Näidis 5. Laeva keres on 2m süvisel auk mõõtmetega 250x250mm. Leida laeva veega täitumise kiirus. Q = µ A 2 g H = 0,65 0,0625 2 9,81 2 = 0,255m 3 / sec = 920m 3 / h Järeldus: Veega täitumise kiirus on liiga suur, sellist veevoogu laevast välja pumbata laeva süsteemid ei suuda tuleb sulgeda auk
Selleks, et vedelik pääseks vabalt survepooles hambavahest välja, on sealsetesse tihenduspuksidesse tehtud vastavad kanalid. Hammasrataste pöörlemisel lähevad nende hambad imemispooles hambumisest välja, hambavahed jäävad tühjaks ning imemispooles tekib hõrendus, mille toimel sinna imetakse paagist uut vedelikku. Rootorpump- Rootorpumbad on positiivse töömahuga pumbad, kus iga pöördega liigutatakse kindle kogus vedelikku. Nad on isetäituvad ja tagavad peaaegu püsiva vooluhulga, olenemata rõhust. Rootorid liiguvad üksteise suhtes nii, et ruumala muutudes, imemisjõud sikutab ainet pumba korpusesse ja surutakse teiselt poolt välja. Pöörlevate ja statsionaarsete osade vahel on väga väikesed vahed, et minimeerida lekkeid väljavoolu poolelt sisseimemise poolele. Suurematel kiirustel töötamisel on vastuvõtlik erosioonile ja liigsele kulumisele, mis vähendab pumpamisvõimet. Tänu mitmekesisele töörataste
Narva jõgi Narva jõgi on jõgi Eest Idapiiril, see algab Peipsi järvest ja suubub Soome lahte/Narva lahte, jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega
Külgmise vastuvõtusõlmega Schwarte piimaauto skeem: 1- välised ühendused, 2- piimapump, 3- piimahulga loendi, 4- klappide süsteem piimavoolu ja pesu juhtimiseks, 5...7- tsisterni sektsioonid Venemaal eksperimentaalselt juurutatud torutranspordi süsteem: 1- piimatank, 2- pump, 3- piimakoguse loendi, 4- kompressor, 5- õlieraldi, 6- õhu jahuti, 7- vahueemaldi, 8- söefilter, 9- pesukeskus, 10- pesulahuste paagid, 11- vastuvõtuseadmed Piima vastuvõtt vooluhulga arvestiga: 1- õhueraldi, 2- pump, 3- piimafilter, 4- piima vooluhulga arvesti Elektromagnetilise vedelike vooluhulga mõõteseadme ehitus: 1- korpus, 2- elektroodid, 3- vedeliku voolutoru, 4- elektromagneti mähis, 5- elektromagneti südamik, 6- kattekiht, 7- magnetväli Piimatööstuse tehnoloogilised liinid ja piim töötlemise etapid: A- piima vastuvõtt, 1- piimaauto, 2- vastuvõtutank piima
Õhu suhtes muudetud koostisega suruõhku kasutatakse näitaks akvalangides. Seadmetes kasutatava suruõhu rõhk on tavaliselt 0,3...0,6 MPa. Suruõhu kogumiseks ja säilitamiseks kasutatakse gaasiballoone kus rõhk võib olla 20 MPa ja rohkemgi. Suruõhu saamiseks kasutatakse kompressoreid. Vooluklapp on hüdro- või pneumosüsteemi komponent. Voolukklapi ülessandeks on vedeliku või gaasi voolu suunamine süsteemi sees ja vooluhulga reguleerimine, eesmärgiga muuta täiturseadmelt saadava liikumise kiirust. Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul
Väiksema pindalaga järve (foto 3) voolab allikas. Sellega on seotud mitmeid legende. Kohalikud käinud seal neljapäeva õhtuti alasti ujumas, et olla igavesti noor. Samuti usuti, et kui pesta allikas silmi on nägemine hea, juukseid pestes kasvavad need kiiremini. Allikasse visati hea õnne tagamiseks hõbe- ja kuldmünte. 2.2. Allika vooluhulk Allikast väljub metalltoru, millest voolab konstantselt vett (foto 2). Mina tahtsin teada selle allika tähtust järvele ning mõõtsin ära vooluhulga. Kasutasin 1 dm3 anumat ning stopperit. Kõigepealt märkisin suurel anumal ära 10 dm3 joone ning mõõtsin aja, mis näitab 10 dm3 täitumist. Kolmel katsel olid need vastavad sekundites: 16,72; 16,52; 16, 68. Keskmiseks võtan 16, 6 sekundit. Vooluhulga saamiseks teisendan 10 dm3 = 0,01 m3. Sellest saan võtta ristkorrutise, kus 0,01 m3 = 16,6 sek, x m3=1 sek. Arutusest saan tulemuse 0,00060241 m3/sek. Qallikas = 0,00060241 m3/sek (0,6 l/sek) 2.3. Veetemperatuurid
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. 27.Maailmamere reostumine: Tööstuse ja linnade reovesi.Heitveed. Reostamine naftaga või selle saadustega. Kõige rohkem naftareostusi põhjustavad tankerite avariid. Osa veeelustikust hävineb.Nafta mõju võib veeelustikule mõjuda kaua.Joogivee reostamine jne. Kõige tähtsam,miks peaks maailmamerd kaitsma on veeelustiku pärast. 28.Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: Jõe veereziim, vooluhulga suurus, kliima, temperatuur. Veedefitsiidi põhjused: Liigne auramine. Üleujutuste põhjused: Merevee ootamatu tõus, suur sademete hulk, linnade kasv(kanalisatsiooni suunamine jõgedesse) Tagajärjed: suured üleujutused, ehitiste kahjustamine jne. 29.Põhjavee kujunemine: Sdemete vesi imbub põhjavette. Kivimite ja setete veelised omadused sõltuvad eelkõige poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused:
6,5m kõrgusel ning imitorustikus tekkiv survekadu on 0,98m. Pumbatava vee temperatuur on 20 C ning õhurõhk reservuaari vabapinnal on 0,1Mpa. Milline on pumba kriitiline vooluhulk, millest suuremal väärtusel hakkab pump kaviteerima? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: t = 20C = 0,1Mpa Leida: Valemid: Lahendus: (tabelist) Ülesanne 7 Tsentrifugaalpumba APP44-150 tööratta läbimõõt on 410mm (vt. joonis). Pumbatava vooluhulga 100 l/s korral on imitorustikus tekkiv survekadu 2,4m. Eeldame, etõhurõhk on reservuaari vabapinnal 0,1Mpa ning pumbatava vee temperatuur on 20C. Pumba kavitatsioonivaruteguri väärtus selgub pumba karakteristikute jooniselt. Kui kõrgele võib asetada pumba telje reservuaari veepinna suhtes, et vältida võimalikku pumba kaviteerimist? Selgita saadud tulemust arvutustega. Lähteandmed: Q = 100 l/s t = 20C = 0,1 MPa Leida: Valemid: Lahendus: NPSH=3m (pumba graafikult)
imiavas peab olema suurem küllastunud auru survest st. pi /(g) + vi2 /(2g) = hka + ( h) , siis viies selle tingimuse Bernoulli võrrani järgi saadud imikõrguse valemisse hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti)) saame , et pumba kavitatsiooniohuta tööks tuleb vähendada tema arvestuslikku staatilist imemiskõrgust (hi [m]) pumba passis antud kavitatsioonivaru ( h [m] ) võrra. hi = põ/g (hka + hti ) - h ) [m] Pumba kaviteerimisohtu saab vähendada : - jõudluse vähendamisega ( vooluhulga vähenedes väheneb ka kavitatsioonivaru vastavalt pumba karakteristikale - vt.graafik pumba põhiparameetrid). 5 - pöörlemissageduse muutmisega , mida võib arvutada valemiga hn2 = hn1( n2 /n1)2 - survekao vähendamisega imitorus (vt. imikõrguse valem): hi = põ/g ( pi /(g) + vi2 /(2g) +hti) Selleks tehakse imitoru survetorust tunduvalt jämedam , et voolukiirus ei oleks suur. Soovitatav voolukiirus imitorus on (0,88...
annaabi.ee 
