*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenede...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
3. Eesti geoloogiline ehitus: mõisted: aluspõhi, aluskord, pealiskord, pinnakate. 4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral
RANNIK Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. RANNIKUD: · Järsakrannik tekib, kui meri murrutab randa, näiteks · Pankrannik PõhjaEestis ja saartel · Kriidikaljud Taanis ja Saksamaal · Lauskrannik tekib, kui toimub setete kuhjumine, näiteks · Liivarannik maasäärte ja laguu-nidega mere lõuna-osas · Skäärrannik Soomes ja Rootsis LÄÄNEMERE RANNIK: on väga mitmekesine. Ranniku praegune iseloom erinevais paigus sõltub sellest
Läänemere areng ja rannatüübid Rannik ja rand · Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. · Rand on maismaa osa rannikul, mis jääb lainetuse tegevuse piirkonda. Rannik Järsakrannik ja laugrannik · Järskrannik on järsult sügavneva merepõhjaga rannik. · Järskranniku näiteks on fjordrannik. · Laugrannik on lauge reljeefiga rannik. Kogu Eesti rannik on laugrannik. · Laugrannik jaguneb järsakrannaks ja lauskrannaks. Rannatüüpide jagunemine Rannad
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
Geograafia Eesti pinnamood Pinnamood e reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Pinnamoe osad: Kõrgustikud - ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge ja väiksemaid pinnavorme. Kõrgustik ja kõrgeim tipp Pandivere kõrgustik Emumägi Sakala kõrgustik - Rutu mägi Haanja kõrgustik - Suur Munamägi (318 m) Otepää kõrgustik - Kuutsemägi Karula kõrgustik - Rebasejärve Tornimägi Vooremaa - Laiuse voor Voor - piklik leivapätsi kujuline pinnavorm, mis on mandrijää poolt tekitatud. Lavamaad e platood - ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud. Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe...
1.Eesti asend maailmas ja naaberriigid Eesti asub põhja- ja ida poolkeral, Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos. Läänemere rannikus, parasvöötmes, segametsade allvööndis. Keskosa koordinaadid : 58 N ja 25 E 2. Eesti piiride kirjeldus Jagunevad mere- ja maismaapiirideks. Maismaapiir Venemaa ja Lätiga (u 640 m), merepiir Soome ja Rootsiga (3800 m) 3. Äärmuspunktid 1) Põhjas Vaindloo saar ja Purekkari neem 2) Lõunas Naha talu 3) Idas Narva linn 4) Läänes Nootama saar ja Ramsi neem 4. Üldandmed Pindala 45 000 km² Rahvaarv 1,4 mln inimest Rahvastiku tihedus 30 in/ km² 5. Platvormi ehitus, mõiste, joonis Platvorm püsiv mitmekihilise ehitusega maakoore osa Koosneb pealiskorrast settekivimitest (liiva-, lubjakivi, savi ) ning aluskorrast (graniit) 6. Geoloogilised ajastud atlas 7. Mis on aluskord ? Millest koosneb, vanus. Aluskord kurrutatud kristalsed kivimid (nt graniit, gneiss). Vanus 2500 mln aastat 8. Pealiskord, m...
- rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ..
tekkinud jää voolimisel . Moreentasandikud on liustikutekkelised kuhjevormid . Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel.
Eestis on umbes 1200 järve mis moodustab 15% Eesti kogupindalast. Järvi on rohkem : Kirde-Eestis Kurtna järvistus, Aegviidus, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Saaremaa loode rannik. Järvi on vähem : Pandivere kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul, Harju lavamaal. Seal on järvi vähe sest seal on lubjakivi pinnas. · Järvenõgude teke: · Mandrijää tekkelised ( Pühajärv ) · Jäänuk e. Rannajärved meretekkelised ( Suttlepameri ) · Sootekkelised ( Rabajärv ) · Meteoriidi tekkelised ( Kaali Järv ) · Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla ) Järvede Toitumine · Vähetoitelised : toitaineid vähe, tänu sellele elustikku vähe. Selge veelised, veevahetus on väike. · Rohketoitelised: palju vett tuleb jõgedeest ja need toovad kaasa palju toitaineid. Veevahetus on kiire, loomastik ja taimestik on tihe.
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised)
moodustades mõhnastikke. Liivikud on kruusa- ja liivatasandikud. Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag (vihmasadude tagajärjel nõlvadelt tekkinud uurded) ning jõeorud (ülemjooksul sälkorg, keskjooksul moldorg ja alamjooksul lammorg). Lamm on oru osa, mis vaid suurvee ajal on vee all. Terrass on astang uue lammu kohal. Kaldavall on suurvee ajal sängist väljunud liiv. Soot on mahajäetud jõelooge. Kärestik on madal, kiirevooluline jõeosa. Juga on astang jõesängi. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank (aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak), murrutuslava (murrutuse kestmisel taanduvad pangad maismaa suunas ning mere ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne
kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja SuurPakri
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
maavara Eesti rannikumeres ei leidu. Merevaiku esineb pohiliselt abinoude tulemuslikkusele hinnangu saamine. Sambia poolsaarel ja Pokrovskaja lahes. Laanemere suvikutes ja Kura ning Visla lahes esineb orgaanilisi mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul
Jõetekkelised alluviaalsed Järvetekkelised limnilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Liustikutekkelised glatsiaalsed Meretekkelised mariinsed Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis
moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud)
Kährikkoer, kodutuvi, viinamäetigu, vikerforell, karuputk, rändkarp, lupiin, ondatra, kitsasõraline vähk. liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed (f) Võõrliigid võivad ohustada kohalikke liike- need välja tõrjuda, mõjutada nende arvukust, koosluste liustikutekkelised glatsiaalsed (e) struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada meretekkelised mariinsed (j) toksiliste ainete ringet toiduahelas. raskusjõutekkelised gravitatsioonilised (g) 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk tuuletekkelised eoolilised (d) regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere-tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised ★ Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
Veesetted on hästi sorteeritud materjal. Karbonaatsus sõltub sellest millises Eesti osas nad on tekkinud: Kesk- ja Põhja-Eestis karbonaatsed, Lõuna- ja Kagu-Eestis karbonaadi vaesed. Jääpaisjärvede tekkelised lähtekivimid. Veekogude põhja settinud. Hästi sorteeritud ja kihi-lised. Meretekkelised lähtekivimid. Jääaja järgsed setted. Tekkinud mere kuhjava tegevuse tule-musel. Esineb kruusasid, liivasid, peenemat materjali; klibu. Jaotatakse: 1) vanad mere- tekkelised 2)kaasaegsed meretekkelised Mandriliste lähtekivimite tüüp jaguneb: 1. jõetekkeliste lähtekivimite tüüp ehk alluviaalsed 2. järvetekkelised (kaldasetted ehk sapropeel) 3. telluviaalsed ehk kõrgustike alade setted Tuule tekkelised ehk eoolsed setted: 1. vanad 2. kaasaegsed Orgaaniliste lähtekivimite tüübid Turbad - kuuluvad soosetete hulka: a. madalsooturbad - koostises üle 90% madalsoo taimede jäänuseid b
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
Esineb suure langusega aladel, kus põhjaerosioon on ülekaalus. Moldorg sälkoru põhja ja küljeerosiooni tasakaalustamisel tekib Ukujulise ristlõikega org. Enamus Eesti jõgesid. Lammorg madalate kallastega org. Tekib moldorgude arengu jätkudes, kui küljeerosioon saavutab ülekaalu. Emajõgi. Lammoru juurde kuuluvad elemendid on meandrid, soodid, lammid, kaldavallid ja jõeoru terrassid. (õpik lk 30) Kanjonorg järskude, kohati püstiste astmeliste veergudega orud. 4. MERETEKKELISED PINNAVORMID Murrutuspangad, rannajärsakud, rannabarrid, maasääred, rannavallid. (õpik lk. 31) 5. PÕHJAVEETEKKELISED PINNAVORMID Kujunevad siis kui pinna ja põhjavesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekivad maapinnal lõhed ja varingud, seda protsessi nimetatakse karstumiseks. Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6
Akt kaitse on selline, kus laine jõud ise pannakse enda vastu tööle. Selleks rajatakse rannaga paralleelseks 50m kaugusele vette lainemurdja, mida ületades ja deformeerudes laine kaotab ca 75% oma energiast. 21) Rand ja rannik, rannavöönd, rannanõlv, murdlusvool, setete risti- ja pikiränne, aju- ja pagurand, rannajoon, laug- ja järskrand, Eesti rannatüübid. Rannik on maismaa ja mere kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta hõlmab rannavööndi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavöönd ehk randla on mere või suurjärve põhja- ja maismaavöönd. Tema maismaa osa nim rannaks (asub keskmise rannajoone ja tugevaima aju- ehk ründeveeaegse tormilaine mõjupiiri vahel), veealust osa aga rannakuks ehk rannanõlvaks (ulatub keskmisest rannajoonest sügavuseni, kus lainetuse mõju merepõhjale puudub)
2. Millised on Läänemere suuremad lahed? Iseloomusta neid. 3. Milline on Läänemere veereziimi omapära? 4. Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku? Too näiteid. --- 68 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ((Foto: Sääretirp Hiiumaal Kassaris on madalasse merre sirutuv maasäär, mis kasvab hoovusega toodud materjali kuhjumise tulemusena.)) Tuletame meelde Rannik on maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared. Rand on suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus. Rannajoon on maismaa ja mere vaheline piir. Läänemere rannikute mitmekesist rannajoont on suuremas osas kujundanud jääajajärgsed maakerke protsessid. Rannikujoone kujunemine selliseks nagu me seda tänapäeval tunneme, algas u 6000 aastat tagasi. Erinevate rannikute praegune ilme sõltub sellest, kuidas merepõhi
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
