magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim?
Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid
Litosfäär Iseloomusta Maa siseehitust Maakoor kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor - 25-70 km,2,7 g/cm3, 4 miljardit aasta, settekivimid,graniit,basalt, tahke, temp 0-600 Ookeaniline maakoor - 5-7 km, 2,9 g/cm3, 180 miljonit aastat, settekivimid,basalt, tahked ,temp. 0-600 Vahevöö - koosneb kuumast ja tihedast kivimimassis. Jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Ülemine vahevöö 630 km ; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : periodiit, temp 1300 . Aineolek plastiline Alumine vahevöö 2290 km; 5,5 g/ cm3 ,kivimid : perovskiit, temp 1200-2500 .Aineolek tahke. Tuum maa keskel. Jaotatakse sise- ja välistuumaks. Seda ümbritseb vahevöö. Välistuum 1820 km , 10 g/ cm3 ,raud, nikkel, 3000, Olek on vedel ning liikuv. Genereerib Maa magnetvälja. Sisetuum 1600 km ; 13,3 g/cm3 raud, nikkel, 6000,Olek on tahke. Kivimaine...
vous partez vous payez ils partent ils payent h3 hommikusöök - petit-dejeuner soe kuu -juin/juillet/août reede - vendredi kiosk - le tobacc(pole 100% kindel kirjapildis) kino - le cinéma ajaleht - le journal puhkus - les vacances(alati mitmus) lapsehoidja - au pair h4 (antonüümid) non ei - oui/si jah finir lõpp - commencer algus déja juba - tojours alles se coucher magama - se lever ärkama au revoir head aega - bonjour tere froid külm - chaud soe tard hilja - tot varakult en semaine nädal(al)- le week-end nädalavahetusel dernier viimane - premier viimane heureux õnnelik - malheureux õnnetu nuit öö - jour päev midi keskpäev - minuit kesköö ouvert avatud - fermé suletud hiver talv - été suvi derniére taga - devant ees loin kaugel - prés lähedal bon hea - mauvais halb a gauché vasakule - a droite paremale soir õhtul - matin hommikul rester jääma - partir lahkuma avec koos - sans ilma kellegita
· Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid · settekivimid Kivimiringe: Magma moodustuvad tardkivimid. Kivimite tekivad jahtumisel murenemisel moondel sulamisel setted, millest moodustuvad settekivimid. Tard ja settekivimite tekivad moondekivimid. Moondekivimite tekib uuesti magma.
c. Litosfäär -Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga - Jaguneb litosfääri laamadeks 2. Mandriline VS ookeaniline maakoor MANDRILINE OOKEANILINE a. Paksus Paksem-U 40 km Õhem- U 7 km b. Tihedus Väiksema Tihedam tihedusega Koosneb tard-ja Koosneb tard-, settekivimitest moonde- ja settekivimitest c. Vanus Vanem- enamasti Noorem- Enamasti üle 1,5 mld a alla 200 mln 3. Kivimiringe & kivimite liigid TARDKIVIM MOONDEKIVIM SETTEKIVIM
Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas. Allpool asuvad kivimid on kas moondunud või kristalliseerunud magmast. Eestis moodustavad settekivimid pealiskorra, tard- ja moondekivimid aga Proterosoikumi vanusega aluskorra. Kivimite uurimiseks kasutatakse ka elementanalüüsi ja mikroskoopilist petrograafiat.
Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa
Devon lubjakivi ja dolomiit) Pealiskord Silur Lubjakivi, dolomiit valdavalt lubjakivi (vähesel Ordoviitsium settekivimid määral liivakivi ja savi) Kambrium liivakivi ja savi Vend liivakivi, liiv, savi, aleuroliit tard- ja Aluskord Eelkambrium graniit (n rabakivi), gneiss, gabro moondekivimid Rõõmusoks, A. 1983. Eesti aluspõhja geoloogia. lk. 16 Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis ja Koola ps-l. Eestile lähimad aluskorrapaljandid on Suur- Tütarsaarel Soome lahes.
süvavahevöö (700km sügavusel, tahke), siis astenosfäär (plastiline), siis litosfäär ja siis mandriline ja ookeaniline maakoor. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Noorem- enamasti alla 200mln aasta vanune. Vanem- enamasti üle 1,5mld aasta vanune. Õhem- keskmine paksus 7km. Paksem- keskmine paksus 40km. Koosneb tard- ja settekivimitest. Koosneb tard-, moonde- ja settekivimitest. Tihedam. Väiksema tihedusega. Saab sukelduda vahevöösse. Ei saa sukelduda. Hävineb ja uueneb. Tekib pidevalt juurde sukeldus- ehk subduktsioonivööndites. 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks.
Il est pris et l'évêque lui dit que l'argent est un cadeau. Bishop lui rappelle une promesse qu'il ne se souvient pas de donner - il doit utiliser l'argent pour faire un honnête homme hors de lui. Jean vole une pièce d'argent de l'enfant. Puis, il se souvient des motsévêque et essaie de trouver l'enfant dont l'argent qu'il a volé. Il est signalé à la police, mais il se cache, car il serait obligé de passer toute sa vie dans la prison. Six ans plus tard, Jean Valjean est déguisé en monsieur Madeleine pour éviter la capture. Il est propriétaire d'une usine riche et un maire de Montreuil-sur-Mer. Un jour, il voit un homme coincé sous la roue d'un tour. Il voit que personne ne va l'aider, afin qu'il lève le tour lui-même. L'inspecteur de police ,Javert, qui a travaillé dans la même prison où Jean a été emprisonné, a éveillé les soupçons des actes de bravoure maires ville. Il savait que Jean était aussi capable de ce
Kivimid 1. Millest koosnevad kivimid? Suurem osa kivimitest koosneb mitmesuguse suuruse ja koostisega mineraalidest (kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide
4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium
mandritest palju paksemad kivimplokid plastilisel astenosfääril. Kõigi Päikesesüsteemi 'kiviste' planeetide (Maa, Merkuur, Veenus ja Marss; hapnik-räni-raud) siseehituse võib jagada silikaatseks kooreks, silikaat-oksiidseks vahevööks ja ehedast rauast koosnevaks tuumaks. Maa kivimiline koor on 5-80 km. paksune, jagunedes ookeaniliseks (maailmamere põhi, basaltse magma tardumisel) ja mandriliseks (mandrid, tard-, sette- ja moondekivimid) maakooreks. Vahevöö ülaosas asub mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär, kus tekib basaltne magma. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks (O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na). Maa tuum jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöös tekivad kivimainesse soojuslikud konvektsioonivoolud (võrreldav vee liikumisega soojenevas anumas).
l’espagnol est plus prédominant. Mon choix Je souhaite passer mes vacances en Maroc parce que je ne l'ai jamais visité l'Afrique. J’aime le climat chaud et la belle nature du Maroc. Je vais en Maroc en avion. Le billet coûte 130 euro. Le vol est de Riga à Marrakech. J’habite à l’hôtel et je fais la réservation par internet. Un programme de séjour (5 jours) Premier jour Le matin je visite le marché du Jemaa el-Fnaa. Plus tard je vais à la bâtiment du Almoravid Koubba. Le reste de la journée je reste de l’hôtel. Deuxième jour Le matin je vais à musée de Marrakech. Par la suite je vais à la plage rouge. Le soir je dîne dans un restaurant. Troisième jour Le matin je vais nager. L’après-midi je vais au parc d'attraction Sinibad. Le reste de la journée je passe dans la ville. Quatrième jour Le matin je dors long. L’après-midi je vais à la plage. Le soir je vais au club Marmara Madina.
Laam - litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust.
Litosfäär Maa siseehitus Sisetuum Välistuum Vahevöö (astenosfäär) Maakoor (ookeaniline ja mandriline) Koostiselemendid Mineraal Looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 3600 liiki Püriit FeS2 Opaal Teemant Kivim Mineraalide tugevalt kokku tsementeeritud kogum Tard, sette ja moondekivimid Tardkivim Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ).
toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane; Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau. 13. kaardil kujutada maavärinate ja vulkanismiga seotud piirkondi; selgitada mõisteid - astenosfäär, kivim, sette- , tard- ja moondekivim, laam, laamtektoonika, tsunami, kuum täpp, kontinentaalne rift, maavärina kolle ja kese, seismograafia, litosfäär, subduktsioon. 1) Astenosfäär - vahevöö ülaosas paiknev mõnesaja kilomeetri paksune plastiline kiht, millel triivivad litosfääri laamad. 2) Kivim - geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktne mineraalide kogum, mis esineb maakoores kihina, lõhetäitena või plaatja lasumina.
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad
Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete kuhjumisega, kivimiks saab sete alles kivistudes.
13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss
näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel.
13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid) Mandriline maakoor 3-kihiline (tard-, moonde- ja settekivimid) Mineraalid ja kivimid Mineraal looduslik liht- või liitaine, millel on kindel kristalliline struktuur. Kivimid tugevalt kokkutsementeerunud mineraalid Tardkivimid basalt, graniit, gabro Settekivimid pruunsüsi, liivakivi, põlevkivi, paekivi, savi, dolomiit Moondekivimid rohekilt, sinikilt, eklogiit, gneiss
tulenevaid nähtusi; Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril; Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ja koosneb tardkivimitest (basaltsest magmast), millel asetsevad süvamere kivimid; Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest; Vahevöö ehk mantel; Maa kivimikest, mis jääb maakoore ja tuuma vahele; Astenosfäär ookeanide all ca 50 km, mandrite all ca 200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad; Litosfäär maakoor koos astenosfääri peal oleva vahevööga; Mineraal looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku
MANDRILINE MAAKOOR OOKEANILINE MAAKOOR Koosneb sette,tard,moondkivimist) Basaltse magma tardunumisel tekkinud kivim,süvamere setted Paskem(25-75km) Õhem(40km) uueneb pidevalt 4 miljardit a. vanem 180milj.a vana noorem MAAKOOR- valdavalt tahke ja ränirohke kivimiline kest, mis jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks(20-70km)
Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku - basaltse magma - tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnasest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Astenosfäär kujutab endast vahevöö kivimite mõningase ülessulamise - basaltse magma tekke - piirkonda. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks
20-80km. Kivimite vanus kuni 4 miljardit aastat 2. VAHEVÖÖ – maakoore ja tuuma vahel, koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest ja ulatub kuni 2900km sügavusele. 3. MAA TUUM – 2900km sügavuselt algab ja ulatub maa tsentrini. Moodustab raud, väävli, hapniku ja räniga. Jagatakse välistuumaks ja sisetuumaks Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö jäiga osaga nimetatakse litosfääriks KIVIMIRINGE – tard-, moonde- ja settekivimite moodustumise, murenemise ja moondumise protsess
- tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe - uus maakoor - nõrgad maavärinad Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid -Maa süvakoore ja - maa koores kõrge rõhu - maapinnale murenevad vahevöö kivimite ja temperatuuri kivimitest pärit pudeda ülessulamisel tekkinud tingimustes kruusa ja liiva jt. Setete tulivedelast magmast kristalliseerunud tard- ja kuhjumisega kristalliseerumisel, settekivimid - liivakivi, lubjakivi süvakivimid, purskekivimid - kilt, gneiss, marmor - graniit, basalt
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad?
LITOSFÄÄR Astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. 2. Maa siseehitus: Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul.
Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄRGI- *Tardkivimid e kristalsed- tekkinud magma tardumisel, om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel
moodustades juurde maakoort või hoopis hävitades seda. 4. Maakoore ehitus, erinevused ookeanitel ja mandritel. Koosneb: 6378km- sisetuum, 5100km-välistuum, 2900km-süvavahevöö, 80km-mandriline maakoor. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku tardumisel. Lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette ja moondekivimitest. 5. Kivimite teke ja liigitus. Kivimid on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogumid, mis looduses esinevad kihtidena, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimkehadena. Jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard- ehk magma, moonde- ja settekivimid. 6. Laamtektoonika: põhjused, mandrite liikumine, tulemused. Maapõue liikumine. Vahevööst sügavusest ülesliikuva tulikuuma ainese tõusuvoolused
mõningast ülessulamist.2) Ookeaniline 5-80km. Tardkivim:graniit, basalt.Moondekivim: migmatiit,gneiss. Kivim on mineraalidest kokku tsementeeritud kogum , mis looduses esineb kihi või tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Settekivim- tekib maapinnal murenenud kivimitest pärinud pudeda kruusa liiva setete kuhumisega. Kivim on saanud temast siis kui mineraaliterad on üksteisega kõvasti liitunud. Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuril kristalliseeruvad paljud tard ja settekivimid uuteks moondekivimiteks. Laamtektoonika.1) Laamade lahknemine ( Atlandi ookean, P-Ameerika VS Euraasia) Protsess- Ookeani keskmäestik, Maavärin, riffi org(vahele tekib uus ookeaniline maakoor), pärast tekivad vulkaanilised saared seoses maakoore kerkimisega. 2) Ookeaniline ja mandriline laam põrkuvad ( Lõuna-A VS nasca laam) Protsessid- Tugevad maavärinad, ookeaniline laam laskub mandrilise alla, kõrgmäestik- vulkaanid,
Kvartsi perekonna kristallid Helena Tarum 10B Kvarts Kvarts (saksa quarz) on silikaatne kivimit moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas
geologic-time-from-the-late-Cambrian · http://www.exploratorium.edu/origins/antar ctica/ideas/gondwana2.html · http://www.scotese.com/newpage13.htm Platvorm · Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast, kurrutamata kivimitega pealiskorrast. · Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. · Ida-Euroopa platvorm Aluskord · Aluskord on tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha. · Aluskorda katab setendeist koosnev pealiskord. Kilp · Kilp on stabiilse mandrilise maakoore osa kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. · Balti (Fennoskandia) kilp Pealiskord · Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. TV H 2 3 lk 8 Ajastut/kivimit
basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti ala ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. 5. Geoloogiline ajaskaala.Aegkonnad ja nende iseloomustus. Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine
muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid hoolas vaatleja märkab ka liivas või liivakivis heledaid kvartsimineraale. ü Settekivimiga on seotud ka nafta ja gaasi teke. Moondekivimid ü Moondekivimid võivad tekkida nii tard- kui ka settekivimitestning moondekivimid võivad aja jooksul veel kord moondumise läbi teha. ü Kivimid moonduvadmaapõue kohtades laamade liikumise ja sukeldumise tõttu. Kasutatud kirjandus ü http://www.google.fi/search?num=10&hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1249 . TÄNAN KUULAMAST !
• Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid Pealiskate • Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk- Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi • Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni
Varjeeruva värvusega(helevalgest mustani), omane voolutekstuur, suhteliselt pehme, reageerib hapetega. Kasutatakse ehitusmaterjali ja dekoratiivkivina. GNEISS sisaldab peamiselt kvartsi ja päevakivi. Iseloomulik vöödiline välimus, vähem vastupidavad keemiliselt ja ilmastikule ning suurema veeimavusega, kui graniit. Kasutatakse ehituses, disainis, sisekujunduses ja paljudel muudel rakendusaladel. 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet. Kivimid jagatakse: 1) tard(magma)kivimid. 2) moondekivimid. 3)settekivimid Tardkivimid tekivad sulaainese (magma) jahtumisel ja kristalliseerumisel. Tarkivimid jagunevad veel omakorda kaheks: 1)Süvakivimid tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena. Levinud süvakivimid on graniit, granodioriit, dioriit, gabro, peridotiit, süeniitjne. 2) Vulkaanilised e. purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast
Eesti geoloogiline ehitus ja arengulugu Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Mandrilise maakoore kujunemine Eesti alal toimus Proterosoikumis, ligi 2 miljardit aastat tagasi ja sellest ajast on pärit meie ala kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. Kristalse aluskorra pealispind nagu seda katvad settekivimikihidki on kõik 6-13 minutilise nurga all lõuna poole kaldu, mis tähendab kihtide 2-4 m langust 1 km kohta. Hilisematest selfimerede perioodidest on pärit Paleosoikumi (Vanaaegkonna) settekivimid, mis moodustavad pealiskorra. Peaaegu horisontaalsed Vendi ja Paleosoikumi vanusega settekivimid kogupaksusega 100- 800 m lasuvad Proterosoikumi vanusega kristalsel aluskorral. Järgnenud pikaajalise
Kasutatakse ehitusliivaks. Kaardil: Savikilt Savikilt on muda ja savi diageneesil tekkinud settekivim. Kasutatakse telliste valmistamisel. Leidub: Pakri poolsaarel. Kaardil: Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim. Seda kasutatakse välistingimustes, näiteks sillutise- ja hauakividena ning köökide kujunduses. Leidub: Sigulas, Padas. Kaardil: Dioriit Dioriit on keskmise koostisega süvakivim. Kasutatakse ehitusel. Migmatiit Migmatiit on tard- ja moondekivimi segakivim. Leidub: Saaremaa rannikul ja mujal Eesti kivistel rannikutel. Kasutatakse kivitaieste tegemisel. Kaardil: Leiukohad
Litosfäär Geoloogia maapõue liikumiste käsitlus plaat- e. laamtektoonika. Mandrite triivi hüpoteesi püstitas Alfred Wegener. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosneb vahevöö. Astenosfäär asub vahevöö ülaosas ning on mõnesaja km paksune plastline sfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900 6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Mineraal on
(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Mineraal-on looduslik, füüsikalis-keemiliste protsesside mõjul tekkimud tahked, keemilised ühendid. Kivimid-koosnevad mineraalitest, kivim on kindla koostisega mineraalide kogum maakoores, valdavalt on maakoorest tard ja moondekivim. Tardkivim- on tekkinud maakoores , esinenud magma diferentseerumisel ja kristalliseerumises, maapinnale tekkinud laavast mis tardub.(purskekivim-magmaj jahutamisel, süvakvim-tekivad maaootres oleva magma aeglasel jahtumisel.) moondekivimid-on maapõues kõrgel tempe ja rõhul moodustunud sette ja tardkivimid. Settekivimid-eksogeensed protsessid, erinevate setete settimine ja kivistumine. Sete-on pudiaine, kivimite murenemisel. Vulkaanid-koonuse kujuline mägi, selle
mäeasjandus, puurimistööd IV KIVIMID Kivimite all mõistetakse maakoort moodustavaid mineraalide agregaate. Vastavalt tekkeviisile jagatakse kivimid kolme suurde rühma: 1.Tardkivimid, mis on tekkinud magma või laava tardumisel 2. Metamorfiidid ehk moondunud kivimid mis tekivad kõrge temperatuuri ja rõhu tingimustes maakoore sügavustes 3. Settekivimid Maakoore kivimilises koosseisus moodustavad 95% tardkivimid, 4% metamorfsed ja 1% settekivimid. SETTEKIVIMID. Tard-ja metamorfsed kivimid on ülemises osas enamasti kaetud suurema või väiksema paksusega settekivimite korraga. Nii tuleb pindalaliselt 75% maakoorest settekivimite arvele, mis iseloomustavad maakoore kõige ülemist osa. Settekivimid on tekkinud magmaliste ja metamorfsete, osaliselt ka vanemate settekivimite arvel. Settekivimite tekkel etendavad määravat osa eksogeensed protsessid, nende kujunemine on seotud ühelt poolt litosfääri, teiselt poolt aga
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad.
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa
laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e. Reljeef- litosfääri pealispind pinnavormid - maapinna ümbritsevast erinevad osad pinnapvormid on positiivsed-ümbritsevast kõrgemad pinnavormid on negatiivsed-ümbritsevast madalamad sisejõud muudavad erinevateks
De la chanteuse française, elle reste cinquante ans aprés sa mort la plus célèbre chanteuse francophone, tant en France qu'à l'étranger. En 1930, elle quitte son père et chante en duo dans la rue avec Simone Berteaut, qui deviendra son amie, son alter ego. En 1932, elle rencontre son premier grand amour, Louis Dupont.Tous les deux s'installent à Montmartree.Le 11 fèvrier 1933, agèe de seulement 17 ans, elle a une fille, Marcelle, de Louis Dupont devenu son amant.Deux ans plus tard, l'enfant est mort. Images Èdith Piaf Merè Perè Annetta Maillard LouiseAlphonse Gassion Celebrity et le phénomène Elle a rencontré Louis Leplée en 1935. Il a un club et il permet Edith y chanter.De plus, Leplée surnomme Edith comme Môme Piaf
annaabi.ee 
