Magevee probleemid maailmas Kersti Hein Kääpa P.K 9.klass Probleemi põhjused · Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; · Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (m...
...........................................................3 Miks eelistada aluselist vett?..................................................................................................................3 Kuidas aluseline vesi toimib?................................................................................................................ 4 VEE ESINEMINE LOODUSES............................................................................................................... 4 Magevesi................................................................................................................................................6 Järved ....................................................................................................................................................6 Kaspia meri........................................................................................................................................7 VEERINGE.............................
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
Asustustiheduse järgi saab määrata piirkondade ülerahvastatust, enamasti on need arengumaad. Näitena võib tuua India ja Pakistani. Ülerahvastatus toob kaasa erinevaid probleeme näljahäda, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus, need on ainult mõned probleemid, mis ülerahvastatusega kaasnevad. Puudused ja loodusvarade hävitamine Rahvastiku kasvu tõttu tarbitakse rohkem vett, toitu ja energiat. Kuna joogiveeks kõlbab ainult magevesi, siis on ka selle varud piiratud. Magevesi moodustab maakera veevarudest 3%, millest osa kuulub ka igijää alla. Magevee varude uuenemine toimub aeglaselt ja on pikaajaline protsess. Põhjavee veevahetuse tsükli kestvust hinnatakse umbes 1400 aastale. Kuni 90% kogu mageveest kulub niisutusele, 7% tööstusele ja 3% olmele. Võimalus kasutada pinnavett joogiveena on samuti piiratud. Pinnavesi on tundlik saastlikusele ja reostusele, ning
Soode tekkimine: · esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega. Inimene: · maa harimine; · metsaraie; · tööstus ja happevihmad; · kaevandused; · sabamajandus. Hüdrogeoloogia teadus põhjaveest (teadmine maaalusest veest): tema tekkimisest, lasumisest, liikumisest, füüsikalis-, keemilistest omadustest, seostest maapealse veega. Veeringkäik looduses: · määratlege huvi. 1 Vee jaotus: · maakera vesi: magevesi 3% soolane (ookeanid) 97%. · magevesi: põhjavesi 30,1% jääkilbid ja liustikud 68,7%. · mage pinnavesi (vedel): järved 87% sood 11% jõed 2% pinnavesi 0,3%. Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (veeseadus). Põhjaveekiht vett sisaldav ja andev maapõue osa (veeseadus). Hüdrogeoloogia: · allikad, kaevud, niisutus ja alates 19. saj. suurlinnad;
Vesi kui loodusvara Vesi on planeedi tähtsaim loodusvara. Ilma veeta poleks midagi. Ligi 70% maast on kaetud veega. Probleem on aga selles, et umbes 97% sellest veest on soolane ja soolase veega ei ole peaaegu midagi teha. Ainult 3% on magevesi, mida kasutatakse joomiseks, pesemiseks, mulla niisutamiseks ja raua töötlemiseks. Veel on probleem, et enamus sellest mageveest on Antarktikat ja Gröönimaad katvates jääkilpides ja ei ole kättesaadav. Peaaegu kõik magevesi tekib sademetest (udu, vihm, lumi). Tööstuspiirkondades on see eriti halb, kuna võivad tekkida happevihmad ja ära rikkuda kogu selles alas oleva põhjavee. Kuna põhjavee varud on otsa lõppemas hakkab see olema suur probleem inimkonnale. Mageveevarud vähenevad
UPPUMINE 1. Märg uppumine e. primaarne (esmane uppumine) · Inimene hakkab rabelema- hingamine muutub ebaökonoomseks · Sellega tõuseb CO2 hulk veres ja väheneb O2 hulk · Inimene hingab aktiivselt vett sisse, sest CO2-i on palju · Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse · Inimene vajub vee alla Magedas vees : ,,veri on paksem kui vesi" magevesi liigub kõrgema konsentratsiooniga vedeliku poole, tungib läbi kopsuallveoolide verre (veri muutub heledamaks). Uppunul veenid näha pundunud, sest vere hulk tõusnud ja kopsus pole vedelikku eriti, imendub kiiresti organismi. Magevesi tungib punaliblede sisse need lõhkevad-laguproduktid mõjuvad südamele, mis ei jõua verd väljutada. Elusatada on võimalik 3-6 min.jooksul !!! Soolases vees: ,,vesi on paksem kui veri" veri hakkab tungima kopsudesse, sest kopsus olev merevesi
allikate veekogus pikema aja jooksul enam-vähem muutumatuna. Olenevalt sademetest võib mõnel aastal põhjaveetase olla keskmisest kõrgem ja jõgedes vett tavalisest rohkem, teistel jälle vähem. Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine, kuna
2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni 300m sügavusel. · Murdlaine - Tekib järsult madalduvas vees. · Hoovus - Vee liikumine maailmameres
puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi. Loovad linnadesse ise välikäimlaid ning hoiavad need korras. Isiklikud jäätme- ja veehoolduskeskused (ühistutele). s i m u s i ? Kü
1. Miks on oluline kaitsta põhjavett ? Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi ja olmeveeallikas. Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest
Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht
Vee puudus maailmas Inimene püsib ilma veeta elus vaid mõne päeva ja veepuudus mõjutab 2/5 kogu maailma rahvastikust. Kuigi vesi on eluks vajalik osa, siis sellegi poolest sureb iga aasta vee puudusesse 2 miljonit inimest ning nendest 1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni
30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite kaupa 30. detsember 2009 NIMI 5 Tagajärjed · Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid Liustiku sulamine · Magevee vähenemine Immigratsioon Sademetemustri muutumine Muutused loomade elus 30. detsember 2009 NIMI 6 Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta Vihm sajab alla mujal · Metsapõlengud · Tekivad kõrbed 30. detsember 2009 NIMI 8 Mõjutused loomade elus · Muutused lindude rändes · Muutused toiduahelas Mõned liigid jääksid toiduta
Nimeta kolm Soome suurimat järve: Saima, Päijänne, Inari 2. Nimeta kaks Soome pikimat jõge: Kemi, Tornio V. Rootsi kliima, iseloomusta Rootsi kliimat kahe lausega 15% territooriumist asub polaarjoonest Põhja pool, kus on lähispolaarne kliima, ülejäänud territoorium asub parasvöötme alal. Sademeid on Rootsis keskmiselt 500 - 800mm, mäestikes kohati üle 2000mm. VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1. Iseloomusta Soome energiamajandust Energiamajanduses moodustavad tuumaelekrijaamad, mille osatähtsus aina kasvab
Veekriis ja veekogude reostumine Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, 1% sellest on joogivesi. Vee tarbimine kasvab kiiremini kui rahvastik. Maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teises kohas teevad aga muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus.
vahendid, mille abil toimub majanduse arendamine. Ressursse võib jagada looduslikeks ja ühiskondlikeks. Loodusressurss looduslikud tingimused ja loodusvarad, mida inimesed vajavad ja saavad kasutada tootmises. Taastuvad ressursid Taastuvad loodusvarad, mida küll kasutatakse, kuid mis moodustavad uuesti ja leiavad taaskasutust. Sellised on mitmed energiaallikad. Näiteks (päikese-, tuule-, loodeteenergia), õhk, magevesi, metsloomad, taimestik jne. Taastuv loodusvara Taastumatud ressursid Taastumatu loodusvarad, mida juurde ei teki või mis taastuvad väga aeglaselt. Nende hulka kuuluvad maavarad, fossiilsed kütused (nafta, kivisüsi, põlevkivi), turvas, ehitusmaterjalid (liiv, kruus, paekivi) jne. Taastamatu loodusvara Kapitaalne ressurss Kapital rahalise väärtusega omand, mida saab kasutada lisaväärtuse tootmiseks. Kapitaliks võivad olla toodete
valmistati kodadest nööpe; * pärlist ehted. 6.Peajalgsete ehitus ja eluviis. Ehituse eripära- kotikujulise kehaga, suu ümber paiknevad kombitsad. Elupaik- meri. Liikumine- raketi põhimõttel. Toitumine- kaladest ja selgrootutest ning kaheksajalg loomadest. Kasutamine- inimestele toiduks. Näited- seepia, kalmaar, kaheksajalg. 6.Võrdle: Tunnus Kiritigu Kalmaar Seatigu Järvekarp Elupaik Maismaa Meri Maismaa Magevesi Kehakatte Mantel Mantel Mantli Kaheosaline jäänused koda Toit Taimed Kalad ja Taime lehed Ainuraksed selgroogsed ja viljad ja vähikesed Hingamiselu Kops Lõpused Kops Lõpused nd Liikumine Roomab jala Raketi Roomab jala Jalaga abil põhimõttel abil
5. Meelitama sukeldujaid- to attract divers 6. Julgustama loodusturismi-to encourage eco- tourism 7. Kaitsma mereelustikku- to protect marine life 8. Kunstlikud korallrifid, mis loodud mahajäetud laevade poolt-artificial reefs created from redundant ships p. 103 9. linna varemed the ruins of the town 10. Reisimine avardab silmaringi travel broadens the mind 11. teele asuma-to set off 12. magevesi fresh water 13. Tormine meri a rough sea 14 .hingemattev vaade breathtaking view Rephrase (seleta oma sõnadega) in English p.103 Globetrotter 2. Pilgrim- a religious person who travels to a holy place that is important to his religion 3. Motorway-super highway which has 2 or more lanes in each direction. it is designed for fast moving motor vehicles only 4. Stopover-a stop during a long journey, especially during a flight
SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis
Cephalocarida - pimevähid jagatud 5 alamhõimkonda, Malacostraca- kõrgemad vähid Maxillopoda - aerjalgsed millest 1 on väljasurnud. Ostracoda - karpvähid Remipedia - mõlajalgsed. Klass Marrellomorpha (väljasurnud) Vähilaadsed Tänapäeval tuntakse Elupaigad on maailmas umbes 38 000 mitmekesised – soolane, vähiliiki. magevesi või maismaa. Eestis on neid kirjeldatud Kõige väiksem vähk on 326 liiki. umbes 0,1 mm pikk, kes on väiksemate vähkide parasiit. Suurim on 4 m jalgade siruulatusega ämblikkrabi. Välimus Keha on võimalik jaotada kolmeks: Pea, rindmik ja tagakeha.
atmosfääris; seda protsessi saab iseloomustada hapnikuvajakuga. Estuaarid poolsuletud rannikuveekogud, millel on vaba ühendus ookeaniga, vesi on märgatavalt lahjendatud. Vee soolsus tavaliselt 0.. 35 promilli. · Liigid: Suure kihistumisega estuaar: maismaalt tulev vesi voolab üle merevee pinna, mis tekitab vertikaalse soolsuse jaotuse, kus on järks soolsuse muutus mageveelt mereveele üleminekul. Segunenud estuaar: masmaalt tulev magevesi seguneb tugevalt mereveega luues segunemistsooni, milles on sama soolsus pinnast põhjani. Poolsegunenud estuaar: eelmise kahe vahepealne, soolsuse vertikaalne läbilõige on vahepealsete omadustega. Hapnikuvajak näitab, kui palju saab hapniku veel vees juurde lahustada (kui palju hapnikku saame juurdelahustada veel küllastusseadusega.. ) Vees lahustunud hapniku (Ck) küllastussisalduse ja tegeliku sisalduse (C) vahe D=Ck-C Humiinained
Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused:
Loodusvarasid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastuvateks loodusvaradeks loetakse muld, mets, veevarud ja toit, aga ka osa jõuvarusid. Taastumatuteks loodusvaradeks loetakse maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. Neid on vaid piiratud kogus ja need on tekkinud Maa pikaajalise arengu jooksul. Maakera praeguste varude tekkeks on kulunud miljoneid aastaid, kuid neid ammendatakse kümme korda kiiremini. Magevesi käesoleva sajandi nafta? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest.
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid
on mägine (jäised mäed) mis võivad olla kuni 1,5 kilomeetrit kõrged. Rannikutel esinevad ka fjordid ehk lõhangud (pikad ja kitsad liustikutekkelised merelahed või väinad). Liustikud katavad umbes 5 protsenti Kanada arktilise maa-ala pinnast. Põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad Joonis 4 Kanada maa-ala kooslus Kanada maa-ala kooslus Mäeahelikud; 2% Magevesi; 8% Põllumaa; 6% Igijää; 3% Metsad; 45% Linn; 1% Märgalad; 12% Tundra; 23% Metsad Tundra Märgalad Linn Igijää Põllumaa Mäeahelikud Magevesi
Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. · Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga ja umbes 90% heitveest jääb puhastamata. Veekriis ja vee reostamine · Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. · Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. · Koos heitveega satuvad veekogudesse mitmesugused saasteained, s.t. ained, mis pole veekogudele omased. Jäätmeprobleemid · Üha enam kasutatakse materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine vältab aastasadu.
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist
Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jagunevad: Kogu maakera pinnast on kaetud 71 % veega. Puhas vesi on hinnaline loodusvara ja seda tuleb hoida. Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna põhja ja pinnavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. 3% koguveest on magevesi. Kasutamiseks on sellest kättesaadav vaid 0,3 %. 4.Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vulkaanilistel aladel. Tavaliselt on põhjavesi jahe, kuna maasügavustes on kaitstud liigse kuumenemise ja külmumise eest. Vulkaanilistel aladel on maapõues kõrge temperatuur, mille tulemusel soojeneb ka põhjavesi. Geiser purskab kuuma põhjavett. 5. Ülemjooks on jõe lähte lähedane osa. Ülemjooksu ulatus (lähtest) sõltub iga konkreetse jõe eripärast
kagupassaadid K K Laskuv kuiv õhk. läänetuulte vöönd M Kerkiv niiske õhk, sademed. Kliima mõju looduskompnentidele ja inimtegevusele- kalandus, taimekasvatus, põllumajandus, turism, lennundus, laevandus HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal- 97% soolane (mered, ookeanid), 3% magevesi (liustikud, põhjavesi, järved, muld jne) EHK Maailmameri- ookeanid, lahed, mered, väinad JA siseveed- jõed, järved, sood, rabad.. Veeringe: Veeringe lülid üle 3000 mm/a ekvaatori ümbrus (Bengali lahe põhja- ja idarannik) valitsevad madalrõhkkonnad, aasta ringselt kõrge temp., mussoon kliima. Üle 2000 mm/a P-Ameerika looderannik, sest möödub soealaskahoovus, mis toob rannikule sooja. L-Ameerika edelarannik, sest tõusvad õhuvoolud. Amazonase
Hiina linn Shenzhen oma sadade pilvelõhkujatega oli 40 a tagasi kaluriküla. Shanghais ehit. 3000 torni 20 a-ga. Liiter kütust toodab sama plaju kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. 100 l vett= 1 kg kartuli tootmine. 4000 l vett, et saada 1 kg riisi ja 13000 l vett et saada 1 kg liha. Enne selle saj lõppu liigse kaevandamise tõttu maavarud ammutatud. 90% kaubast liigub meritsi. Dubai- tehissaarte ehit. Merre, kõrghooned, toit imporditakse, magevesi puudub, magestab merevett, piiramatult päikest, kuid ei ühtegi päikesepaneeli. Kolmveerand kalakohtadest ülepüütud. 500 milj inim elab kõrbetes. Las Vegas ehitati kõrbesse, suurin veetarbija. Viimase saj kuivendati pooled sood. Amazonase vihmamets vähenenud 20% võrra. Metsaraie globaalse soojenemise peamine põhjus. Pooled maailma vaestest elavad ressursiderikkastes riikides. Igal nädalal suureneb planeedi linnaelanike arv üle miljoni võrra
happesademeid metsatulekahjud, metallisulatamine, vulkaaniline tegevus ning äike. Mõju keskkonnale: 1) kahjustab okaspuid; 2) kiireneb keemiline murenemine; 3) veekogude vesi muutub happelisemaks; 4) mullad muutuvad happelisemaks; 5) mõjutavad ka inimeste tervist. Sudu - Tekib, kui õhku sattunud põlemisproduktid (tahm ja suits) segunevad uduga. See kahjustab inimeste ja loomade tervist. HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine Maal 97,2% maailma veest asub maailmameres. Ülejäänud 2,8% on magevesi. Magedast veest moodustab pinnavesi 77,8%, 22% magedast veest on põhjavesi ja 0,2% on mullas. Pinnaveest 99,36% on jää ja liustikud, 0,61% on järvedes, 0,03% on atmosfääris ja 0,003% jõgedes. Maailmamere vee temperatuur ja soolsus Vee temp. on kõrgeim ekvaatori piirkonnas, sest seal paistab päike kõrgema nurga alt ning vesi soojeneb kiiremini ja rohkem. Vee temp. langeb liikudes pooluste suunas. Põhjapoolkeral on vee keskm. temp. 3'C kõrgem kui lõunapoolkeral
Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, merevesi aga mida külmem seda tihedam. Püknokliin mereveekiht, milles vee tihedus muutub märgatavalt kiiremini kui naaberkihtides. Joonis 2. Joonis 1. 1 Joonis 3. Vee tihedustsoonide sügavuse varieerumine erinevatel laiuskraadidel. Joonis 4
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5
on ühe enam arenenud. Sündimus iga aasta väheneb, selle taga on karm perepoliitika. · India suremus iga aastaga väheneb, kuna meditsiini kättesaadavus paraneb. Sündimus väheneb aga on siiski kõrge. Arengumaa. · Jaapan suremus madal; 1980 aastateni vähenes, peale seda on taas suurenenud. Sündimus vaheldub aga üldiselt madal. 7. Milliseid probleeme tekitab kõrge iive Tansaanias? Loodusressursside lõppemine (magevesi), maavarad saavad otsa, soodsate elukohtade puudus, hiljem tööpuudus 8. Põhjenda kuidas mõjutab sündimust: · Naiste haridustaseme tõus kasutatakse üha enam rasestumisvastaseid vahendeid, abordi võimalus, soovitakse teha karjääri, seetõttu sündimus langeb. · Naiste tööhõive tõus soov karjääri teha, end majanduslikult kindlustada; naised on ühiskonnas meestega võrdsed, palju aega pühendatakse tööle, seega sündimus langeb.
Vesi: Globaalsed veeprobleemid: Maakera veeressursid jaotuvad väga ebaühtlaselt. Elutaseme tõusuga suureneb ka veekasutus kiiremini kui rahvastik. Tööstusmaades kasutatakse 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Maakera veeressursid jaotuvad: 71% maailmameri, 2,6% magevesi. Magevesi on pinnavesi ja põhjavesi, mis on tugevasti saastunud, liiga sügaval või muul viisil inimestele kättesaamatu, näiteks 75% on seotud jääliustikega. Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada ka reostust ja vesi vajab enne kasutamist eelnevat töötlmist. Aast jooksul tarvitatav veehulk moodustab vaid 0,003% maakera magevee koguhulgast. Põhjavee kvaliteet on enamasti hea. Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne
Jõe suurus oleneb peamiselt valgla suurusest. Suurtel jõgedel on suured ja väikestel väikesed valglad. Eri suurused jõed reageerivad sademetele ja valingvihmadele erinevalt. Suurtes jõgedes tõuseb ja langeb vesi aeglasemalt kui väikestes. Väikese valglaga jõe veetase muutub minutite või tundide jooksul, suurtes võib selleks aga kuluda päevi ning üleujutused võivad kesta pikka aega Mageveevaru: Maakera pinnal leiduv magevesi Kogu elule Maal on erakordselt tähtis pinnaveekogudes leiduv magevesi. Küsige kas või oma naabrilt, tomatitaimelt, forellilt või tüütult sääselt. Pinnaveekogude hulka kuuluvad jõed, tiigid, järved, veehoidlad (tehisjärved) ja magevee-märgalad. Vee hulk jõgedes ja järvedes muutub tänu juurde- ja äravoolule pidevalt. Vett tuleb juurde sademeist, pindäravoolust, põhjaveest ja lisajõgedest. Jõgedes ja järvedes jääb vett vähemaks aurumise ja põhjavette imbumise tõttu
VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks,
väärtus kasvab ning pensionile jäädes saab neisse ka püsivalt elama asuda. Ent see trend on toonud kaasa metsade, vaba ruumi ning põllumajandusmaade ulatusliku hävimise. Kasvav surve veevarudele on põhjustanud paljudel aladel joogiveepuuduse ning süveneb jäätmeprobleem. Paljudes tähtsates turismikeskuses on tavaliseks muutunud elektri vaegpinge ja voolukatkestused. Surve veevarudele Vesi, eriti magevesi, on üks kõige kriitilisema tähtsusega loodusvarasid. Turismitööstus on reeglina suur vee ülekasutaja, sest vett kulub hotellide veevarustuseks, ujumisbasseinidele, golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib tekkida veepuudus ja veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reoveekogus. Näide: Türgi Antalya linna keskmine ööpäevane veetarbimine inimese kohta on 250 liitrit, samal ajal kui Antalya turismipiirkondades on see üle 600 liitri
6. Kursuse võti on: gloobus HÜDROSFÄÄR · Vesikest, maad ümbritsev katkendlik kest, mille moodustavad ookeanide, järvede, jõgede, mulla-, põhja, atmosfääri ja ilustikuvesi. · Hüdroloogia- teadusharu, mis uurib veega seotud sfääri, ning selles toimuvaid protsesse ja hüdrosfääri ning seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. · Kogu planeedist kaetud veega 71% · Maismaad 29% · Ookeanid ja mered hõlmavad kogu veest 97% · Magedat vett veidi alla 3% MAGEVESI · Igijää ja lumi 75% · Põhjavesi 24% · Ülejäänud 1% Millest.. · Ülejäänud 1% millest · 60% järvedes · 35% mullas · 0,5% jõgedes · 4,5% veeaur atmosfääris VEERINGE · Vesi on maakeral pidevas liikumises ja moodustab veeringe. · Veeringe on pidev ja korduv liikumine Maa põhilistes sfäärides ja nende vahel. VEERINGE · Väike veeringe- vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna ka tagasi. 81%
7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad? Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus, vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku sidumine, vee puhastamine, erosiooni vältimine, tolmendamine), varustavad teenused (toit, kiud, biomass, kütus, magevesi, looduslikud ravimid, mineraalid), kultuurilised teenused (eetilised väärtused, rekreatsioon, inspiratsioon). 9. Maal elu säilitavad faktorid? Elu säilitavad faktorid maal on pidev energia juurdevool, aine ringlemine ja taaskasutamine (aineringlus) ja gravitatsioon. 10. Miks on meile olulised autotroofsed organismid? Autotroofsed organismid saavad vajaliku energia päikesest või anorgaanilistest ühenditest.
võimaldaksid looduslikud keskkonnatingimused. See on üks kiiremini kasvavaid toidusektoreid maailmas, mis juba annab meie planeedil poole kogu tarbitavast kalast. Vetikakasvatus: Kohavalik on üks olulisemaid tegureid merevetikad kasvatamisel. Koha valimisel tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: 1. Piirkonnas ei tohi olla otseseid reostusallikaid, samuti tuleb jälgida, et jõed ei kannaks vetikate kasvualale reostunud vett. Jõgede suudmealasid tuleb vältida ka põhjusel, et magevesi alandab merevee soolsust ja temperatuuri. Soodsaim soolsus on 30-34 promilli ja temperatuur 27-30 C. 2. Ala peab olema lainetuse eest kaitstud ei tohi mõõna ajal jääda kuivale. 3. Hoovuste liikumiskiirus peab olema piisav, et varustada vetikaid vajalike toiteainete ja puhta veega, soovitav kiirus on 20-40 m/min. 4. Tuleb eelistada kohalikku floorat st et looduslikult antud kohas kasvavad liigid annavad paremat saaki, kui introdutseeritud liigid. 5
Ühel hetkel võib juhtuda, et meil pole enam midagi hingata. Nii ongi juhtunud mitmetes suurtes maailma metropolides. Inimesed peavad siis kandma maske, et mürgiseid heitgaase sisse mitte hingata. Maad on nimetatud ka "Siniseks Planeediks". See nimetus tuleneb sellest, et Maa pinda katab üle 70% ulatuses vesi. Selles vees on lahustunud palju erinevaid sooli. Seega on see joogiks kõlbmatu. Kogu maal asuvast veest moodustab see umbes 97%. Ülejäänud kolm protsenti on magevesi. 2,7% kogu maailma veest hoitakse mandrijääna pooluste läheduses. Ülejäänud vesi on laias laastus põhjaveena, jõgedes või järvedes. Tavaliselt kasutatakse joogiks põhjavett, sest see on puhtam kui pinnavesi. Pinnavett on tunduvalt lihtsam kätte saada, kui põhjavett, kuid seda on vaja tunduvalt puhastada enne, kui see tarbijani jõuab. Vett, mida saab kasutada joogiks ja söögi valmistamiseks on vähe. Seda peaks iga inimene kasutama hoolega. WC
inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. 1.4.VEEKRIIS JA VEE REOSTAMINE Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks või põllukultuuride kasvatamiseks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Seejuures on maailma veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt: mõnel pool tuntakse teravat veepuudust, teisal teevad muret üleujutused. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- (järved, jõed) või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on kas tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Vastavalt elatustaseme tõusule kasvab ka igapäevane veekasutus: nii näiteks kulub tööstusriikides inimese kohta 220 liitrit vett ööpäevas, arengumaades on see näitaja vaid 3 liitrit. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses ka antisanitaarsed elamistingimused ning veereostus.
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb?
Tuuleenergia tootmine EL-s, suuremad tootjad, tootmise Vee poolt pakutavad teenused: dünaamika, suuremad tuulejaamad. · Globaalne eluhoid · Saaste vastuvõtja 16% Elis Tuulest. Hiina, USA, Sakasamaa, absorbeerija · Energeetiline ressurss · Sisend Hispaania, India, UK, Kanada hüviste tootmisel. Shepherds Flat Wind Farm; Alta Wind Energy Ookean 97,5. Magevesi 2,5%, pinna ja Centre (AWEC)- Suurimad 8/10 asuvad USas atmosfääris olev vesi 0,4%. 42. Tuuleenergia ressurss Eestis, suuremad tuulejaamad. Probleemid tuuleenergia tootmise arendamisel Hiiumaa näitel. 286,45 MW Eestis aaastas. Paldiski, Narva, Aulepa, Viru-Nigula. Kaasaegsed avameretuulikud on olulised vaate mõjutajad: · kuni 16 km kaugusel rannikust · tavavaatlejale märgatavad kuni 29 km kaugusel · Kohati on sellised tuulepargid palja silmaga
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid
TARBI VETT SÄÄSTLIKULT Vesi on üks olulisemaid loodusvarasid. Veeta ei saaks olla ka elu. Veest sõltub vähemal või suuremal määral kõigi elusorganismide elutegevus. Kuid inimesel on suurim mõju meie planeedi veevarudele. Joogi ja söögiga tarbib inimene päevas vaid paar liitrit vett. Enamus vett kasutatakse majapidamises ja tööstuses. Keskmine tartlane tarbib näiteks 80 liitrit vett päevas. Veevarud pole lõpmatud Maakeral leiduvast veest 96,5% on merevesi ja kõigest 2,53% magevesi. Mageveest on 30,1% põhjavesi; 0,34% pinnavesi (jõed, järved) ja 69,56% liustikud, jäämäed ja lumi. Joogiveena kasutatakse peamiselt põhjavett. Tartus näiteks kasutatakse veevärgis 100%-liselt põhjavett. Enamus sellest läheb paraku solgiveena kanalisatsiooni. Maailmas kehtestatakse nii joogivee kvaliteedile kui solgi puhastamisele üha rangemaid nõudeid. See tähendab aga paratamatult vee hinna tõusu.
annaabi.ee 
