Julius Kuperjanov Elulugu Enne Esimest Maailmasõda oli Kuperjanov koolmeister Kambias. Veebruaris 1915 mobiliseeriti ta Vene sõjaväkke, kus ta võitles 5. Kiievi grenaderipolgu koosseisus Saksa–Austria rindel Baranovitši asunduse lähedal Valgevenes. 19. juulil 1917 sai Kuperjanov luurekäigu ajal mõlemast jalast raskelt haavata ja evakueeriti Moskvasse. Detsembris 1917 liitus Kuperjanov Eesti tagavarapataljoniga Tartus. 23. detsembril 1918 sai ta Eesti 2. Diviisi ülemalt kolonel Ernst Limbergilt nõusoleku erilise partisaniüksuse asutamiseks. Üksusega liitusid eelkõige üliõpilased. 14. jaanuaril 1919 vabastasid Kuperjanovi partisanide pataljon ja soomusrongid kapten Karl Partsi ja Anton Irve juhtimisel Tartu. 31. jaanuaril
Euroopa naarits Naarits ehk euroopa naarits on kiskjaliste seltsi kärplaste sugukonda kuuluv loomaliik, üks Euroopa ohustatumaid imetajaid. Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri Euroopas, Põhja Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Ta on säilinud Baskimaal, Rumeenias, Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat aga viimati looduses 1925. aastal ja Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni, et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Naarits on ühtlaselt tumepruuni värvi ja tömbi sabaga. Tüvepikkus on 2843 cm ja sabapikkus 1219 cm
Valgevene ümbritsevad Ukraina, Poola, Venemaa, Leedu ja Läti Valgevene Pealinn Minsk Rahvaarv umbes 10.3 miljonit Pindala 207 600 km2 Ainus diktatuurriik Euroopas President Aleksander Lukashenko Rahvuslill rukkilill Valgevene rahvusvappi nimetakse pogonjaks (jälitus) Võiduväljak, Minsk Eesti Valgevene suhted Eestil ei ole Valgevenega kunagi väga tihedaid suhteid olnud. Eestiga võrreldes on Valgevene suur riik. Eestlasi elab Valgevenes 700, Minskis vaid 19. Vaatamata loiule suhtlemisele, on valgevenelaste huvi Eesti vastu ülisuur. Aktiivsemad Eesti ettevõtjad on loonud oma esindused Valgevenes Poliitiline ebastabiilsus tekitab pidevalt olukordi, kus Eesti kodanikud ja firmad vajavad kaitset. Valgevenelased Eestis Valgevenelased elasid Eestis juba Leedu suurvürtsiriigi ajal, kuid nende arv ei olnud suur. 40. aastate lõpus Eestisse tulvanud tööjõu seas oli rohkesti ka valgevenelasi 1897
Üleliidulise tähtsususega põllumajandusharud on piimaja lihakarjandus, kus peetakse veiseid, sigu ja kodulinde ning lina ja kartulikasvatus Valgevene võib jagada kolme põllumajandus piirkonda : 1.Põhja, kus kasvatatakse lina, rohtu ja kariloomi. 2.Kesk, kus kasvatatakse kartuleid ja sigu. 3.Lõuna, kus asuvad karjamaad, kasvatatakse veiseid ning kanepit. Suurem osa Valgevene maastikust katavad metsad . Kõige suurem mets Valgevenes on Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5% Puude aasta keskmine juurdekasv Valgevenes on 30,3miljonit m3. Valgevene metsad pole ainult taastuv tooraine ja energia, tal on veel: Oluline keskkonnamõju Mitmekesine maastik Rohkem, kui 60% Valgevenest on okasmetsa. Kõige levinum puiduliik on mänd. Teistest liikidest on näiteks, kask, lepp ja tamm. Paikneb Poola ja Valgevene piirialal. Pindala on 1200km2. Bialowiea laas on nime saanud
Nemunas Jõe kohta • Asub Euroopas • Euroopas pikkuselt 14. jõgi(937 km) • Voolab 436 km Valgevenes, 359 km Leedus ja 116 km Leedu ja Vene Kaliningraadi oblasti vahel • Suurimad linad jõe kõrval on Hrodna Valgevenes, Alytus ja Kannas Leedus ja Sovetsk Vene Kaliningraadi obliastis • Jões elab umbes 54 erinevat liiki kalu • Jõgi pole raskelt reostatud • Jõgi on looklev • Jõe kesmine sügavus 1-3m ja sügavaim 5m, laius kuni 500m • Jõgi algab Valgevene kõrgustikult ja suubub Läänemerre Maastik Taimestik Inimtegevus
Dzimitry Samal Dzimitry samal on sündinud valgevenes 1981.aastal. lapsepõlv möödus Valgevenes. Samas lõpetas ta 2003.aastal Tehnikaülikooli. Tema esimene amet oli autodisainer Itaalia (Stile Petrone), ja Prantsusmaa (Renault) autotööstustes , samuti koostöö Ameerika disainiagentuuridega. Õpinguid jätkas Valgevene Kunstiakadeemias. Tänu suurele huvile autodest ja autodisainist laiemalt, võitis ta AUDI stipendiumi. Magistrikraadi omandas Dzmitry Milano Polütehnikumi disaini osakonnas. End täiendanud ja õppinud on ta veel Prantsusmaal, USA-s ning mujal maailmas
Tagajärjed Muudavad planeedi pinnavormi ja pinnakihtide struktuuri. Purustavad ja sulatavad kivimeid. Tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid. Häirivad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda. Neugrundi kraater Kärdla kraater Kaali kraater Ilumetsa kraater Tsõõrikmäe kraater Simuna kraater Meteoriidikraatrid Euroopas Rootsis Soome Norras Ukrainas Saksamaal Eestis Lätis Leedus Poolas Prantsusmaal Valgevenes Euroopa suurim kraater 52 km Siljan Ring (Rootsis) Kasutatud allikad https://www.revolvy.com/page/List-of-impa ct-craters-in-Europe https://upload.wikimedia.org/wikipedia /commons/c/cc/Earth_Impact_Database_wo rld_map.svg https://term.eki.ee/termbase/view/6686780 /et/et/?initial=M http://www.gi.ee/geoturism/CratersFINA L_EST_062011_100dpiS.pdf Tänan kuulamast
Metsavennad Metsavennad olid Eesti , Läti ja Leedu partisanid kes teise maailmasõja ajal ja ka võitlesid Nõukogude hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude reziimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude reziimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas . Metsavennad olid mehed ja naised, kes aastatel 1940-1941 ja alates 1944. aasta septembrist, mil Eesti oli okupeeritud venelaste poolt, sõdisid relvastatult okupatsioonivõimu vastu. Metsavendade võitluse eesmärk oli kaitsta oma perekondi ja iseennast võõrvõimu vägivalla vastu. Nad lootsid taastada Eesti iseseisvuse. Neid aitasid Ameerika ja Rootsi . Tuntud metsavend oli Alfred Käärmann . Tuntumad metsavennad olid Mart Laar ja Heino Lipp
tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärje. Tunnused selleks: · soov ainet tarvitada · ärrituvus · unehäired · valud · alkoholismi korral üsna sageli psühhoos 3 Statistilised andmed Statistiliste andmete põhjal on viimase kahe aastaga süstivate narkomaanide arv järsult suurenenud endise N. Liidu aladel (Ukrainas, Valgevenes ja Venemaal) ning koos sellega on sagenenud ka HI-viirusesse nakatumine (Venemaal 10 korda, Valgevenes 100 korda, Ukrainas 350 korda). Süstivate narkomaanide rahvastikurühma hinnanguline suurus Eestis on 13 800 inimest (15-44 eluaastat). Kõige rohkem esineb neid Eestis Tallinnas ja Kohtla-Järvel. Ühiskonna probleemidele nagu narkomaania pole imerohtu. 1998.a 6%, 2003.a 14%, 2007.a 13% naisi ja 18% mehi Tänaseks on neid kindlasti rohkem.
Haldusjaotus 6 oblastit Riigikeeled valgevene ja vene keel Rahaühik valgevene rubla Suurimad järved: Narats 79,6, asveja 58,2, lukomei 37,7 Valgevene on presidentaalne vabariik. Presidendi valib 5 aastaks rahvas. P Minsk kuulub ka miljoni linnade hulka. Minskis elab 1 753 200 inimest. Valgevene teistes linnades elab inimesi alla poole miljoni. Gomel , magiljov, brest. Kesskm. Eluiga 69a Sündimus 1,1% Suremus 1,4% Aidsi surnuid 2001a umbes 1000 inimest Loodus. Kristalne aluskord valgevenes ei paljandu. Pinnamoodi on olulisel määral kujundanud viimane mandrijäätumine. Valdavad madalad, kohati soised tasandikud. Maa keskosa läbib lääne ida suunaline läänemere ja musta mere veelahkmealasse kuuliv, jõeorgudest mitmeks väiksemaks kõrgustikuks liigestatud valgevene kõrgustik mida lõunas ääristavad ees-palesse liustikujõe ja moreeni tasandikud. Riigi kõrgeim koht on dzjarzõnskaja mägi 345m. Maa lõunaosas paikneb soine palesse, kagus dnepri madalik
3.5. TUUMAENERGIA 2 suuremat avariid · Three Mile Island, 1979 · Tsernobõl, 1986 · 28.märts, 1979 · 26.aprill, 1986 · Tugevasti saastusid laiad · Vähese gaasilise alad Valgevenes, Ukrainas, radioaktiivse aine pääs Venemaal + kauglevi väliskeskkonda · Tulele pandi piir 5.mail, kui · Inimesi surma ei saanud põlevale reaktorisüdamikule oli ladestatud 5000 t boori, · Tekitas suurt dolomiti, liiva ja pliid majanduslikku kahju · Suured psühho-sotsiaalsed tagajärjed · Väga suur majanduskahju
puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korraldatud ja ignoreeriti RESK-i poolt antud korraldusi. Jeltsin kindlustas oma oleku valges majas ja tetas, et RESK-i tegevus on seadusvastane. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse ebaõnnestumisega oli Nõukogude Liidu saatus otsustatud. NSVL- iosad kuulutasid end üks haaval iseseisvateks ja Nõukogude Liidul ei jäänud muud üle, kui neid tunnustada. 8. detsember 1991 allkirjastati Valgevenes avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja SRÜ loomise kohta. Nõukogude Liidu laialisaatmine pani ka lõpu külmale sõjale
Poola keel Jüri Gümnaasium Indrek Taal 10R Üldiselt Poola keel kuulub indoeuroopa keelkonda, lääne-slaavi keelte hulka. Poola keelt kõneletakse enamasti Poolas kuid ka USAs, Leedus, Valgevenes ja mujal. Poolas on 38mln kõnelejat aga üle maa räägib poola keelt 50 mln inimest Poola keel Kirjakeel kasutab ladina tähestikku. Vanimad mälestised pärinavad 14. sajandist Sõnarõhk asetseb eelviimasel silbil. Tähestik: Aa Bb Cc Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Ll Mm Nn Oo Óó Pp Rr Ss Tt Uu Ww Yy Zz Keelesugulus Keelesuguluses on indoeuroopa-, baltislaavi-, lääneslaavi keeled
riske ning nii oli näiteks 2003. aasta I kvartali järel Klementi omakapital 26,8 miljonit krooni, kuid kohustusi lausa 88 miljoni eest. Selline risk tasus end aga ära ning kui ostes oli ettevõtte aktsia 4,5 krooni, siis 24. Augustil 2007 oli hind 4.66 eurot (72,9 krooni) ning Hansapank omas hinnasihti 5,3 eurole. Kuna selline agressiivne ettevõtte juhtimine jätkus ning otsustati ettevõttega jõuliselt laieneda, soetades Lätis Lauma ning Valgevenes Milavitsa, siis jõudis ettevõtte aktsia korra ka üle 6,5. Kuid majanduskriisi sisenemisel oli ettevõte endiselt äärmiselt riskantselt juhitud ning tagasilöögid tulemustes mõjutasid ettevõtet väga valusalt. Nii pidid ettevõtte suuromanikud võtma hulgaliselt laene ja pantima Silvano (siis oli ettevõtte nimi juba Silvano FG) aktsiaid. Lisaks sellele otsustati 2009. aasta suvel loobuda Klementi
Paul Viiding ELU JA LOOMING KO O S TA JA : A L B E RT LU M E RA Elulugu Sündis 22.mail 1904. Valgas Õppis Riias, Vitebskis (Valgevenes) ja Tartus Õppis ülikoolis matemaatikat Osales üliõpilasseltsi Veljesto tegevuses Oli kirjanik, kriitik ja tõlkija Töötas dramaturgina rahvusringhäälingus Elulugu Oli Kirjanike Liidu Tartu osakonna sekretär, hiljem Eesti Nõukogude Kirjanike Liidu sekretär Kuulus kirjanduslikku rühmitusse Arbujad Oli abielus Linda Viidinguga, lapsed Mari Tarand, Reet Sein, Anni Kreem, Juhan Viiding P. Viiding suri 27.juunil 1962.a Tallinnas Looming Esikkogu „Traataed“ (1935) - Püüd mõista maailma, analüüsida inimsuhteid - Luulekogu jaguneb erinevateks tsükliteks - Luulekeel ja kujund on napisõnaline, kuiv - Rohkelt keeleuuenduslikke vorme Looming Laste luuleraamat „Töörahva riik“ (1941) - Kaasaminek nõukogude võimuga Luulekogu „Edasiminek“ (1947) - Päevapoliitilised teemad, sõjajärgsete raskuste ül...
Mark Nikiforov 10.a 1 • Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel • Ukraina keele lähimaks sugulaskeeleks peetakse valgevene keelt • 18. sajandi lõpus arenes seni levinud kirikuslaavi keele kõrval rahvakeel, hilisem ukraina kirjakeel ja kirjandus Ukraina keel 2 Ukrainas, Venemaal, Kasahstanis, Kõneldakse: Kanadas, Valgevenes, Brasiilias, Argentiinas, Kirgiisias, Rumeenias, Usbekistanis, Poolas, Gruusias Kokku kõnelejaid: umbes 45 000 000 indoeuroopa keeled Keelesugulus: slaavi keeled idaslaavi keeled ukraina keel Ametlik keel Ukraina (riigikeel) Transnistria (riigikeel)
· Automatism · On kirjanduses kui ka filmikunstis (Bunuel´i film "Andaluusia koer") · Kasutavad oma teostes pealkirju, mis ei vasta teose sisule · Armastavad mässusid ja skandaale · Allikad: unenäod, müstika, seksuaalsusega seotud sümboolika · Maalid tihti vägivaldse alatooniga · Armastavad muundada inimosi · Meeldib muuta elutuid esemeid elusaks · Meeldib teha optilisi peitepilte Marc Chagall · Sündinud Vitebskis, Valgevenes · Maalib unenägusid oma lapsepõlvekodust · OLI JUUT · Mõjutas sürrealismi · Säravad värvid · "Madonna reega" ; "Mina ja küla" Amadeo Modigliani · Maalis peamiselt akte ja portreid · Inimkehade moonutamine (venitab), kuid nad on kõik kaunid · Mõjutas sürrealismi Hieronimus Bosch · Mõjutas ka sürrealismi SALVADORE DALI · Rahvuselt katalaan · Sündinud Hispaanias
Andresepäev Mailis Laud EV212 Andresepäev · Andresepäev on 30.november · Andresepäev on Andrease mälestuspäev. · Eesti kalendri tähtpäev. ( Meil ei tähistata) · Andresepäeva tähistatakse Sotimaa, Rumeenia, Kreeka, Venemaa, Ukrainas on Andreas ku Kaitsepühak. · LääneEuroopas, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas pöörduti püha Andrease poole abielu ja laste saamise asjus. · Andrease rist pidi kaitsma välgu eest. · Tema nime kannavad Äksi, Sangaste ja Pilistvere kirik. Eesti rahvakombed! · Andresepäeval käidi sandis nagu ka mardi, ja kadripäeval. · Andresepäeval käisid mehed tahmaste või maskeeritud nägudega · Eestis ennustati Andresepäeval armsamat tulemas. · Et armsamat unes näha, kasutati laulusõnu:
Küüditamine - allikatöö 1. Millistes riikides toimusid 20. sajandil küüditamised? Armeenias, Türgis, NSV Liidus(Venemaal), Lääne-Ukrainas, Lääne-Valgevenes, Moldaavis, Eestis, Lätis, Leedus, Kolmandas Reichis(Saksamaal), Hiina Rahvavabariigis, Iraagis, Poolas, Tšehhoslovakkias ja Ungaris. 2. Nimetage rahvaid, keda 20. sajandil küüditati. Armeenlased, kasakad, eestlased, lätlased, leedulased, poolakad, soomlased, sakslased, korealased, juudid, iraanlased, türklased, kalmõkid, tšetšeenid, tatarlased, ingušid, kurdid. 3. Milliste riikide juhid küüditasid oma rahvuskaaslasi? Stalin(NSVL), Hitler(Kolmas Reich), Saddam Hussein(Iraak) 4. Mida on toodud küüditamise põhjusteks? Nimetage 3-4. ● alalise hirmutunde loomine, et inimesed parem alistuvad valitsevale režiimile ● ülestõusude mahasurumine ● kokkuleppe tõttu(nt Potsdami kokkulepe) 5. Miks peetakse küüditamist ini...
tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes. Katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Plahvatuse tagajärgede likvideerimisel osalesid kõigi Nõukogude Liidu liiduvabariikide elanikud, sealhulgas eestlased. Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts.
Tolmeldavad putukad, ühel põõsal nii emas kui isasõied. Levinud Aasias, Jaapanis. MUSTAD SÕSTRAD 5-1 Ribes nigrum 'Pamjati Vavilova' 2011k Keskvalmiv kuni hilisepoolne sort, aretatud Valgevenes. Marjad suured, säravad, läikivad ja veidi ovaalsed. Saagikas sort sobib ka masinkorjeks. Põõsas püstine. Haigustele vastupidav. PUNASED SÕSTRAD 6-1 Ribes rubrum 'Hollandi Punane' 2011k Hiline, viljad valmivad juuli lõpus, pärit
06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6. 08 Balti riikide sotsialistlikeks vabariikideks kuulutamine ja NSVLi koosseisu liitmine. · NSVL võtab Rumeenialt ära Bessaraabia 1941: · 22. 06 tungis S NSVLi (väegrupid Nord, Mitte, Süd). Nord liikus üle Baltikumi Leningradi, Mitte piiras ja purustas Valgevenes olevad Punaarmee ühtlasi edasi liikudes Moskva peale. Süd pidi vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSVLi vastu sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. NSVLi lennuvägi purustati. · Sügiseks vallutas S Baltikumi, Valgevene, suure osa Ukrainast. Punaarmeel suured kaotused. Hävitati Kiievit kaitsvad NK väed. Pealetungi Leningradi suutis NSVL peatada, kuid S võttis selle piiramisrõngasse, blokaadi. · Sept lõpp S pealetung Moskva all.
Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Tshernobõli piirkonnast evakueeriti ja asustati ümber. Tokaimura katastroof Aeg: Juhtus kahel korral: Dõneni kompaniis 11. märtsil 1997. aastal ja JCO kompaniis 30. septembril 1999. aastal. Mõlemad toimusid Jaapanis, Honshu saarel, Ibraki Prefektuuris 1999
Küüditamine Baltimaades Mõiste Küüditamine ehk deporteerimine inimeste sunniviisiline ümberasustamine, inimsusevastane kuritegu. Juuniküüditamise algus 14. juuni 1941 Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Valgevenes ja Moldovas. Eestist plaaniti välja saata ligi 15 000 inimest "Troikad" Eesmärk: eemaldada "vaenulikud" inimkategooriad Juuniküüditamine Peredele loeti ette määrus Küüditavaid otsiti taga 16. juunini 17. juunil alustasid looma vagunid teekonda Siberi suunas. Juuniküüditamise tagajärg Küüditati üle 65 000 inimese Eestist ligi 10 000, pooled mehed Külma, viletsa toidu ning üle jõu käiva töö tagajärjel suri
möödudes muutus see nende massiliseks julmaks hävitamiseks. Hitleri algne idee ei olnud mitte nende tapmine vaid nende väljasaatmine Euroopast ja aaria rassi levitamine üle kogu maailma. Teise maailmasõja aastail muutus olukord veelgi hullemaks. Vallutatud aladel teostas politseivõimu SS. SS asus hävitama juute mitte ainult Saksamaal, vaid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Kristallöö 10. novembri öösel 1938 organiseerisid natsid programme juutide vastu: purustati 177 sünagoogi, 7500 kauplust ja tapeti 236 juuti. Rohkem kui 30 tuhat juuti arreteeriti ja saadeti koonduslaagrisse. Paljud juudid põgenesid seepeale Saksamaalt, kuid järjest rohkem riike sulges põgenike ees oma piire. Programme tuntakse Kristallöö nime all, kuna Saksa linnade tänavad olid kaetud puruks pekstud vaateakende kildudega.
Elu ja kultuur 20. sajandi algul. Teadus ja tehnika. 20. sajandi algul valitseb maailma täielikult Euroopa, sest peaaegu kogu maailm on jagatud Euroopa riikide asumaadeks ning peale Euroopa riikide oln maailmas veel vaid kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan. Euroopa tsivilisatsiooni aluseks on isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, seda tsivilisatsioonivormi käsitletakse kui ainuvõimaliku nii praegu kui ka tulevikus. Vaatamata sellele, et Euroopas pole selline liberaalne kord kõikjal valitsev, liiguvad kõik riigid selle poole. 20. sajandile ja eelkõige Euroopa koloniaalriikidele on iseloomulik imperialism, millega kaasnevad majanduslik ekspansion ja koloniaalvallutused. Ühiskonnas suhtutakse võõrastavalt kõigisse vähemusrahvustesse. Valimisõigust hakatakse laiendama kõigile täisealistele meestele ja naistele. Esimene riik, kus antakse naistele valimisõigus on Soome ja seda ...
) Tsernobõli katastroof oli avarii, mis leidis aset Tšernobõli tuumaelektrijaamas, 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tšernobõli katastroofi ulatusja Eesti Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.
Internetivabaduse teine külg on küberjulgeolek. See on julgeoleku lahutamatu osa. Sinna alla käivad veel küberkaitse ja - turvalisus ning elutähtsa teaberuumi kaitse. Võimalikud küberrünnakud ei piirdu enam ainult veebilehtede halvamisega. Väga paljud tähtsad riigi valdkonnad sõltuvad ulatuslikult haavatavast tehnoloogiast. E-riik ja võrgustumine on olnud eestlaste teadlik valik. Seega peame enam pingutama, et kaasnevate ohtudega toime tulla. Autoritaarses Valgevenes on lood aga hoopis teisiti. 2010. aastal võeti vastu ilusa pealkirjaga seadus: ,,Meetmed rahvusliku internetivõrgu arendamiseks". Selle dokumendi järgi tähendab "interneti arendamine" internetiteenuse pakkujatele kohustust teha kindlaks kõik netiühenduse kasutajad ning valitsuse poolt on koostatud nn must nimekirisaitidest, millele ligipääs on keelatud. Maksuametil ja politseil on õigus teenusepakkujaid kontrollida ja seaduse mittetäitjaid karistada rahatrahviga,
Kriisiaegadel otsitakse alati "patuoinaid" võõrast hulgast. Juudid tapsid väidetavalt jeesuse. Kultuurilised erinevused (Näiteks ka keskajal leiti, et mustas surmas on süüdi juudid, kes mürgitavad kaevusid.) Olles sajandeid olnud rõhutud ja diskrimineeritud, olid juudid välja arendanud võime kiiresti kohaneda ja orienteeruda muutuvas maailmas. Askenazi juudid on Kesk- ja Ida-Euroopa juudid, kes elasid Saksamaal, endise Austria- Ungari ja Poola-Leedu riigi aladel Poolas, Valgevenes, Ukrainas ja Leedus. Praegu põhiliselt Ameerika Ühendriikides ja Iisraelis. Sefaradi juudid on Hispaaniast ja Portugalist aastail 14921497 välja aetud ristimisest keeldunud juudid. Asusid ümber Põhja-Aafrikasse, Itaaliasse ning Osmanite riigi aladele. Hiljem on nad asunud Serbiasse, Bulgaariasse, kuid ka Süüriasse ning Palestiinasse. Stereotüüp kujutas juute omakasupüüdlike ja ahnete liigkasuvõtjatena, ihnsate maailma-valitsuslike ambitsioonidega rahameestena
toomkristlased, luterlased, presbüterlased, kveekerid, puritaanid, mennoniidid. Maailmas on umbes 650 miljonit protestanti. Õigeusk Õigeusk hakkas katoliiklusest eralduma 3. saj., lõplik lahknemine toimus 1054. a. Lõhe peapõhjus oli, et Ida-Rooma ei kuuletunud Lääne-Rooma ilmalikule ja paavstivõimule. Õigeusk on valdav Kreekas, Serbias, Makedoonias, Rumeenias, Bulgaarias, Küprosel, Venemaal, Valgevenes ja Gruusias. Õigeusu moodustavad Ida-Euroopa kristlikud kirikud, kes 11. sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina,
Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis emotsioonide rikkalt nii, et rahval oli tõepoolest huvitav kuulata ja jälgida tegevust, mis lava ees toimus. Meile räägiti, et ükskõik millisesse muusikakooli sisse ei astutaks, siis asi, mida tulevased muusikud peavad kindlalt tundma, on rü...
naarits kantud kaitsealuste loomade esimesse kategooriasse. Levik Looduslikult oli naarits ajaloolisel ajal laialdaselt levinud peaaegu kogu Mandri-Euroopas Põhja-Hispaaniast läänes kuni Uuraliteni idas. Levila hakkas kahanema aktiivse küttimise ja elupaikade kadumise tõttu. Tänapäeval on ta pea kõikjalt taandunud Põhja-Ameerikast sisse toodud võõrliigi mingi ees. Ta on säilinud väikeste asurkondadena Baskimaal, Rumeenias (Doonau delta), Venemaal ja Valgevenes. Saksamaal nähti naaritsat viimati looduses 1925., Soomes 1992. aastal. Eestis püüti viimased isendid kinni (viimane 1996. aastal), et neid kunstlikult paljundada. Alates 2000. aastast on naaritsat taasasustatud Hiiumaale, kus elab looduses umbes 25 looma. Naaritsa paljundamisega loodusesse taasasustamiseks tegeleb Tallinna loomaaed. Huvitavaid fakte Maksimaalne eluiga küündib neil vangistuses üle 10 aasta, looduses ei ela nad tavaliselt üle 4 aasta.
Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede
OBJEKTI JÄRJEKORDNE KÜLASTUS, KOGUPÕRAND OLI JÄÄS JA TORUD LÕHKI. AVARII KÕRVALDAMISEKS LÄKS PALJU RESSURSSE JA JÕUDU 3 ORGANISATSIOONI KIRJELDUS · Täislahendusega kinnisvara haldus- ja hooldusteenust pakkuv, üle 120 töötajaga, ettevõte. Lisaks haldab kinnisvara Lätis ja Valgevenes. Organisatsioon on suur ja uute liikmetele väga sõbralik. Ettevõtel oli spetsiaalne osakond, mis tegeles just uute inimeste sisse elamisega mis võimaldas uutele liikmetele tunda ennast väga mugavalt 4 ORGANISATSIOONI JA + · Paremad küljed 1. Erinevad tööalased koolitused 2
Tartust on Rootsi pealinna Stockholmi linnulennult umbes 560 km. Rootsi pindala on 450,295 km², olles Eestist umbes kümme korda suurem. Rootsiga on enam- vähem sama suured Paapua Uus-Guinea (462,840 km²) ning Usbekistan (447,400 km²). Pindalalt on Rootsi maailmas 62. kohal, kuuludes suuremate riikide hulka. Rootsis elab 9,059,651 inimest, seega on seal elanikke üle 6 korra rohkem, kui Eestis. Rahvaarvult on Rootsi maailmas 88. kohal, umbes sama palju elanikke on Valgevenes ja Haiitil. Rootsi pealinnaks on Stockholm, mis asub riigi kagurannikul, seal elab üle miljoni inimese (natuke alla pooleteise miljoni). Riigikorraks konstitutsiooniline monarhia ning riiki valitseb kuningas (Carl XVI Gustav). Riigikeeleks on rootsi keel, rahaühikuks rootsi kroon (SEK). Loodus. Rootsi pindalast on umbes 410 934 km² maismaad ja 39 030 km² sisevete (peamiselt järvede) all. Lääne- ja lõunarannik on sirged ja rannikumeri madalavõitu. Idarannikut liigestavad
aprillil 1986 tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjuseks oli elektrijaama personali viga reaktori ja selle turvasüsteemide katsetamisel välise elektritoite katkemise tingimustes katastroofi toimumisele aitasid kaasa ka puudujäägid reaktori konstruktsioonis avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi Tsernobõli palve: Tuleviku kroonika Pariisis elav valgevene kirjanik Svetlana Aleksijevits on lindistanud kümne aasta jooksul viiesaja inimese vapustavaid lugusid ja valinud neist raamatusse sadakond Meenutusi, mõtteid, viha, muret, hirmu ja lootust sisaldav raamat võitis 2006. aastal Ameerika raamatukriitikute auhinna dokumentaalkirjanduse vallas "Üks asi on lugeda tuumaajastu rängima õnnetuse kohta
· Alates 2002 MTÜ Tabasalu Looduspark juhatuse liige · Alates 2003 MTÜ Suurte Tegude Fond juhatuse liige OLYMPIC ENTERTAINMENT GROUP Olympic Casino Eesti AS on 1993. aastast Eestis tegutsev erakapitalil põhinev teenindusettevõte, mis on kasvanud 18 liikmelisest väikefirmast üle 2336 töötajaga rahvusvaheliseks kontserniks Olympic Entertainment Group. Olympic Entertainment Group tegutseb täna edukalt seitsmes riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Slovakkias. Ettevõte on turuliider Eestis ja Leedus. Eestis annab ettevõte tööd u. 530 inimesele. Olympic Casino on Eesti juhtiv kasiinomeelelahutaja, mille töökorraldus on vastavuses rahvusvahelise kvaliteedistandardi ISO 9001 nõuetega. 2006. aastal võitis Olympic Casino Eesti juhtimiskvaliteedi auhindade jagamisel "Eeskujulikult juhitud organisatsiooni" tiitli, lisaks omistati ettevõttele maksimaalsed viis tärni Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse poolt. Alates 23
Tänane Eesti Eesti Vabariigil on väike pindala, aga suur potentsiaal. Kuigi Eesti on väike ja loodusvarade poolest vaene riik, on ta teiste endistes kommunismimaadega võrreldes väga palju saavutanud. Peale taasiseseisvumist taastati meie riigis kiirelt demokraatia. Näiteks Valgevenes kehtib siiani diktatuur. Me võime olla uhked oma riigi üle, sest me oleme lühikese ajaga väga kaugele jõudnud. Aga kas Eesti olevik ning ka tulevik on tegelikkuses nii roosiline, kui meie demokraatlikult valitud juhid meile sisendavad? Eestlastel on probleem oma egoga. Meie arvamus oma rahvusest ja ka meist endist on tihtipeale pisut vildakas. Osad inimesed tunnevad oma rahvuse üle suurt uhkust. Teised tunnevad aga häbi. Eestlane ei ole mingisugune imeloom
sellele veel 6800 tsiviilisikut, tapetute perekonnad küüditati Kasahstani ja mujale KaugPõhja. Lenini õpetuste kohaselt pidi kommunistlikus riigi olema pidev terror. Sellest terrorist ei jäänud ilma ka Eesti ja teised Balti riigid. 14. juunil 1941 toimus Eestis suurküüditamine mille käigus küüditati kokku 10 000 eestlast. Naised ja lapsed viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus enamik hukkusid. Samal ajal toimusid suured küüditamised Lätis, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Poolas ja Moldovas, suur osa neist inimestest nägid oma kodumaad viimast korda. Nõukogude võimu ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese. Kui teine Maailmasõda oli lõppemas ja Saksama oli purustatud panid punaarmeelased seal toime eriti jõhkraid kuritegusid. Saksamaale ja Austriasse sissemarsil mõrvasid punaarmeelased 56 000 tsiviilisikut, 3 miljonit saksa naist, vanurit ja last deporteeriti Venemaale. Punaarmeelased
augustiputsi vastu välja. Riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ja mõne päevaga poliitiline segadus likvideeriti. ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest": Võimuvaakum Moskvas võimaldas Eestil välja kuulutada iseseisvuse. Eesti Komiteega kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20.08.1991 vastu ,,Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Selle otsusega taastati riiklik iseseisvus NSV Liidu ametlik laialisaatmine: 8.detsember 1991 allkirjastasid Venemaa, Ukraina ja Valgevene juhid Valgevenes avalduse nõukogude Liidu laialisaatmise ja Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) loomise kohta. Gorbatsov loobus võimust ja andis selle üle Jeltsinile. 1991.a detsembris saatis nSV Liit end laiali ning sellega oli külm sõda lõppenud. Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis: · Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28.06.1992 kiideti uus põhiseadus rahvahääletusel ülekaalukalt heaks.
Maanõukogule ette, et vaenlane on Eesti piiridest välja aetud. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a. jaanuaris oli Nõukogude Venemaa Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919 pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes seisma panema. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000 võitlejat. Märtsist kuni maini 1919 püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisega 75.000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. Samal ajal sai Punaarmee lüüa Leedus ja Lätis, kaotades Vilniuse 23. aprillil ja Riia 22. mail. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva.
perega Eestisse tagasi pöördus. Oma kooliteed alustas ta Sipe ministeeriumikoolis, 16- aastaselt jätkas õpinguid Tartu kooliõpetajate seminaris. Pärast seminari lõpetamist asus Kuperjanov tööle Kambja kihelkonnakoolis õpetajana, kus õpilased teda väga austasid. Kahjuks ei jõudnud ta oma tööd väga pikalt teha, sest juba 1915.aasta algul kutsuti ta Venemaale sõjaväeteenistusse. Vene sõjaväe raames võitles Kuperjanov 1915. aasta septembrist 1917. aasta juulini Valgevenes Baranovitchi asunduse lähedal Skartchevas, kust ta naasis Eestisse haavatuna, kuid seitsme autasu võrra rikkamana. Pärast paranemist oli Kuperjanov tegev Tartu Tagavarapataljonis, mil ta ka 1917.aasta lõpus Vene armee teenistusest vabastati. Saksa okupatsiooni ajal tegeles aga aktiivselt Eesti Vabariigi heaks: korraldas relvade kogumist, koostas omakaitse nimekirju, organiseeris salaluuret. Siiski oli 1918. aasta lõpuks veel 2/3 Eesti pinnast punaarmee valduses
armee (feldmarssal Paulus) · sakslased kaotasid 300 tuhat meest, neist 91 tuhat vangistati c) Kurski kaare lahing (juuli august 1943): · Hitler korraldas viimaseks jäänud suurpealetungi Kurski kaarel, kus suurte kaotuste hinnaga liiguti edasi · Punaarmee edukas vastupealetung väljakurnatud sakslastele d) Punaarmee suurpealetung kogu rindel 1944: · põhjas murti 3 aastat kestnud Leningradi blokaad · sakslased suruti välja Eestist, Lätist ja Ukrainast · pealöök anti Valgevenes, kus piirati sisse suured Saksa üksused · edasitung Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia) · Soomes murti Mannerheimi liin, Soome väljaastumine sõjast 4. Sakslaste lüüasaamine Põhja-Aafrikas a) El-Alameini lahing nov. 1942: · Briti üksused surusid Saksa-Itaalia väed välja Egiptusest ja Liibüast b) Mais 1943 Marokos ja Alzheerias maabunud USA väed piirasid vastased sisse ja alistasid 5. Sõjategevus läänerindel
pürjad, moodustati paljunduspaarid ja paljundusgrupid. Üksnes sel moel oli lootust pürg kui liik päästa täielikust väljasuremisest. Arvukuse taastamine oli keeruline ja aeganõudev töö, see toimus esialgu Biaùowiea ürgmetsa Poolale kuuluvas osas ja Euroopa loomaaedades, hiljem Kaukaasias ja Askania-Nova looduskaitsealal Ukrainas. Teise maailmasõja tõttu arvukuse taastamine katkes. Pärast sõja lõppu tööd jätkusid ja praegu elavad euroopa pürjad looduslikult Poolas, Valgevenes, Leedus, Ukrainas, Venemaal. Suurim looduslik populatsioon elab Biaùowiea põlismetsas, mis on peaaegu muutumatuna säilinud aastasadu. Seal kasvavad erakordselt kõrged ja vanad puud, eriti tammed jäänukid muinasajal üle Euraasia laiunud segametsavööndist. Kaukaasia pürgadest suudeti päästa vaid üks loom. Tänapäeval elavad Kaukaasias tema ja euroopa pürja hübriidsed järglased ning pürja ja ameerika piisoni hübriidid.
ja elektrisüsteemi eripäraga. Teisisõnu peab Nullmaja arhitektuur väga suurel määral lähtuma tehnosüsteemi nõuetest. Mis ei tähenda et selline maja võiks olla kole vaid lihtsalt teistsugune. EESTI PERSPEKTIIV Kas Eesti suudab energiasäästlikus ja tervislikus ehitamises ning renoveerimises muu maailmaga sammu pidada või jätkub meil lühinägelik tavamajade ehitusbuum? Passiivmaju ehitatakse juba ka Tsehhis, Venemaal ja Valgevenes. Passiivmaja ei ole ilmselt Eesti nokia, kuid siiski meie inseneridele, arhitektidele ja ehitajatele jõukohane kaasaegne tehnoloogia, mis annaks meie ühiskonnaliikmetele parema elukeskkonna ning looks ka üha laieneva turuga ekspordivõimaluse. Vaadates passiivmajade ehitushindu Saksamaal, kus need on ligikaudu 15 000 EEK/ m², siis võib arvata, et Eesti madalamate palkade ja odavamate toorainetega (puit, betoon jmt.) peaks
Karavan oli Eestis populaarseimaks ansambliks aastal 1985 ja samuti 1986. Karl Madis valiti parimaks Eesti meessolistiks aastatel 1985, 1986 ja 2002. Esinemised nii Eestis kui ka mujal maailmas Eestimaal on Karl Madis esinenud kõikidel suurtel lavadel kontsertidega kümneid ja kümneid kordi. Aastatel 198586 anti ansambel Karavaniga kokku üle 200 kontserdi aastas. Esinetud on USA's, Kanadas, Soomes, Rootsis, Venemaal (Moskva), Viitebskis, Valgevenes (Minsk), Musta mere laevadel, Saksa laevadel ja Dublinis toimunud Eurovisioonil 1994.aastal. Karl Madis ja Margus Martmaa esinesid Portugali pealinnas Lissabonis 2003.aastal. Austraalias 20032004 aastavahetuse peol Adelaide's ja kontsertidega Melbourne'is ja Sidney's. Kohe peale seda lennati kontserti andma Los Angeles´i ja sealt edasi taas Torontosse. 2007. a. oktoobris oli Karavan taas Toronto Eesti Majas, kus nauditi ülimalt sooja vastuvõttu Karavani uue plaadi muusikale ,,Taevalik
Tsernobõli tuumakatastroofi tagajärjed Tsernobõli tuumakatastroof leidis aset 26. aprillil 1986. Tsernobõli tuumaelektrijaamas läbi viidud katse tagajärjel kuumenes üle 4. energiaploki reaktor, mis ülekuumenemise tagajärjel plahvatas. Katse käigus reaktori võimsus esialgu kahanes hüppeliselt ning seejärel asus peale reaktori peatamist hüppeliselt kasvama. Reaktori võimsuse kasvades hakkasid Xe-135 isotoobid põlema kiiremini kui I-135 isotoobid lagunesid, mis omakorda suurendas reaktori võimsust. Sel hetkel suutis võimsuse automaatregulaator võimsuse kasvu kompenseerida. Reaktori juhtpuldis ei olnud ühtegi signaali reaktori ebastabiilsest olekust. Selle tagajärjel tekkis soojakolle, mis viis esialgu tulekahjuni. Esimese plahvatuse ajal purustas aururõhk reaktori osaliselt. Teine, tugevam plahvatus, rebis reaktorilt kaane ning viis energiaploki hoone osalise hävimiseni. Reaktori purunemisega kaasnes suure kogus...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindus osakond Praktika aruanne Juhendaja: Vana-Võidu 2008 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 2. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS ....................................................... 4 3. ANALÜÜS.................................................................................................................5 3.1 Eneseanalüüs........................................................
vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil - haarangud, massilised vahistamised, rüüsterünnakud muutusid igapäevasteks nähtusteks. Algul hukati juute kohapeal, hiljem saadeti nad surmalaagritesse. 1941. aasta suvel asusid juhid välja töötama kava “juudiküsimuse lõplikuks lahendamiseks”. Sellise pealtnäha süütu sõnastuse taha peideti kohutav eesmärk: hävitada kõik juudid Euroopas. 20. jaanuaril 1942 toimus Berliini eeslinnas Wannsees kõrgel
et suutnud ta Eesti vägesid peatada. Vastupealetungi käigus võtsid Eesti väed 6000 vangi ja said saagiks üle 40 suurtüki. Eesti vägede pealetung aitas otsustavalt kaasa ka Läti ja Leedu armeede edule. 1919. a jaanuaris oli Punaarmee okupeerinud peaaegu kogu Läti koos Riia linnaga ja suure osa Leedust koos Vilniusega. Eesti vägede edu sundis Punaarmee ülemjuhatust 22. veebruaril 1919. a peatama pealetungi Lätis, Leedus ja Valgevenes. Läänerindel opereerivate Punaarmee jõudude kokku 285 000 mehest suunati Eesti vastu 80 000. 1919. a märtsist maini püüdis Punaarmee murda Eesti kaitset, kuid tulutult. Eesti sõjavägi kasvas mobilisatsiooni lõpuleviimisel 75 000 meheni ja tõrjus kõik rünnakud. 12. mail läks Eesti armee üldpealetungile ja vallutas 25. mail Pihkva. Kogu Punaarmee pealetung Läände oli ebaõnnestunud ja Nõukogude Venemaa oli kaitsesse surutud. Siin on plakat,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
