Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides Täitevkomiteed . NKVD ja NKGB panid Eesti NSV-s toime nii sõja- kui inimsusevastaseid kuritegusid . Sõjalist vastupanu Eestis osutasid julgelt näiteks metsavennad ning paljud teised salaorganisatsioonid . Gruusia NSV Lähistroopilise kliimaga Musta mere äärselt alalt saadi 95% NSV Liidu teetoodangust ja peaagu kogu tsitrusviljasaak . Siiditoodangult oli Gruusia NSV liidus 2 kohal . Üleliiduliselt oli tähtis mangaanimaak ning mõne masinatööstusharu toodang, näiteks valmistati Gruusias ligi 30% NSV Liidus toodetavaist elektrivedureist . Pärast Veebruarirevolutsiooni haarasid võimu mensevikud . 1920 asutati Gruusias Kommunistlik Partei . Järgmisel aastal kukutas bolsevike juhitud rahvaülestõus mensevistliku valitsuse , Gruusia kuulutati nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks . Sellega ühinesid ka Abhaasi ANSV ja Adzaari ANSV . Gruusia kultuur on ka NSV Liidu vanimaid . Esimene
toodetakse aga elektri kaarleekahjudes või kõrgsagedus - induktsioonahjudes. Elektriahjudes on võimalik saavutada kõrgemat temperatuuri kui konverterites ja martäänahjudes, mistõttu saab lisada terasele ka rasksulavaid metalle nagu volframit, vanaadiumi jne. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Mangaanimaak Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kokkuvõte Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia on omavahel väga tugevalt seotud. Kuna mõlema puhul käsitletakse metalle. Kasutatud kirjandus 1. http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/metallid_mittemetallid/9-1-13- 2. http://www.crjg.vil
2 P2O5 (CaO ) 3 +10C + 3SiO2 4 P + 3(CaO ) 2 SiO2 +10CO FeS + CaO FeO + CaS MnS + CaO MnO + CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: · punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 · magnetiit Fe3O4 · pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg
on keskmine, kuid kasvab veel. Suurima rahvaarvuga linnad selles riigis on: Bratislava (419 678), Kosice (239 464), Presov (90 187), Banska Bystrica (79 027). Pealinn Riigi pealinn on Bratislava ning sealne populatsioon on 419 678 inimest, mis teeb linna kõige suurema rahvaarvuga linnaks Slovakkias. Pealinn asub riigi edela servas, seda läbib Doonau jõgi (lisas pealinna tänavapilt). Riigi majandus ja arengutase Riigi loodus- ja maavarad: pruunsüsi, väikeses koguses rauamaaki, vase ja mangaanimaak; sool; põllumaa. Majanduslikud näitajad SKT in/kohta: 28 200 USA dollarit Koht maailmas: 61 SKT kasv: 2,4% Koht maailmas: 76 Kui suure osa SKT-st annab - - põllumajandus: 3.4% - tööstus: 22,5% - teenindavad harud: 74,1% Tööpuuduse määr: 13,2% Koht maailmas: 132 Tööstustoodangu kasv:3,2% Koht maailmas: 30 Hõive: - põllumajandus: 3,5% - tööstus: 25,9% - teenindavad harud: 70,6% Mida ekspordib? - sõidukid ja nendega seotud osad 25%,
4 P 3(CaO ) 2 SiO2 10CO FeS CaO FeO CaS MnS CaO MnO CaS Malmi tootmise lähtematrjalid Malmi toodetakse kõrgahjudes. Kõrgahju täidiseks ehk lähteaineteks on: 1) rauamaak: punane rauamaak ehk hematiit Fe2O3 magnetiit Fe3O4 pruun rauamaak ehk limoniit n Fe2O3 . m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : lubjakivi CaCO3 dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (šlakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg
redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg · Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83%hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast. Brasiilias leidub rauda, põlevkivi, berülliumi- ja niooliumimaaki, vasemaaki, teemante, naftat. Brasiilias on rohkesti rahvusparke. Tootmise mahult on ta Lõuna-Ameerikas esikohal. Mäetööstuses on esikohal maakide kaevandamine. Peamised on raua- ja mangaanimaak. Kuid kaevandatakse ka vääris metallide maake: volframi, hõbetat, kulda, naftat, teemante. Brasiilia rauamaak on väga hea kvaliteediga. Brasiilia on esikohal maalimas suhkruroo ja banaanide kasvatamisega. Rohkesti kasvatatakse seal ka kakaod, apelsine ja sojaube. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvilla, tubakat ja maapähklit. Peamised toiduviljad on mais, riis, nisu, aeduba. Agrotehnika tase on Brasiilias madal. 75% majandusest töötatakse põhiliselt käsitsi
töövõtteid. Vaatamata sellele on külmkeevitamisel saadud liide kerge purunema, kuna temperatuuride vahest tekivad malmi kergesti praod. Seetõttu soovitatakse malmi enne kuumutada kuni 600°C ning alles seejärel keevitada. 3 1. Malmi tootmine Malm on terasega suures osas samasugune ja enne, kui saadakse teras, tuleb malm. Malmi saamiseks kasutatakse järgmisi tooraineid: rauamaak, mangaanimaak, räbusti, kütus(koks), kõrgahjugaas + hapnik. Levinuim rauamaak, mida kasutatakse malmi tootmisel on hematiit ehk ´´punane rauamaak``, mis sisaldab endas 5060% rauda. Mangaani lisatakse kõikidesse raua-süsiniku ühenditesse, malmi tootmisel umbes 2-3%, et parandada malmi omadusi. Selleks, et mittevajalikud ühendid malmist eemalada, tuleb sinna lisada räbustit, milleks kasutatakse lubjakivi. Kuna kogu liitsegu tuleb omavahel
Talvel vihma ei saja ja temperatuur on päeval üle 30'C, suvel, kui on vihmaperiood küündib temperatuur üle 40'C ning õhk on väga niiske. Sellest tulenevalt on Indias välja kujunenud turismihooaeg, mis kestab oktoobrist märtsini. Indiat ümbritsevad läänest Araabia meri, lõunast India ookean ja idast Bengali laht. Põhjast piirab riiki Himaalaja mäestik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). 16. 17. Joonis 4. India vapp 18. Linnastumine 19. Linnastumise armutu tempo tuleb eriliselt hästi välja, kui vaadata 3 20. 21. linnaelanike hulga suurenemise kiirust. 22. Kasvu mõõdetakse mitte enam kuudes või aastates, vaid päevades linnadesse kolib iga päev maapiirkondadest suguvõsade kaupa rahvast. Kõige kiiremini kasvavad
mitte redutseerimiseks. protsess on hästi juhitav ja kasutatakse teda raskestisulavate metallide ja kõrglegeeritud eriteraste tootmiseks. Elektrolüüs Sulatiste elektrolüüs on ainus majanduslikult mõistlik meetod aktiivsete metallide tootmiseks. Väga palju toodetakse alumiiniumit ja magneesiumit. Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju protsess Kõrgahju täide tuleb enne sulatamist ette valmistada.Kütusena kasutatakse kõrgahjus koksi, sest tal on suur kütteväärtus ja väike tuhasisaldus. Koksi on lisaks vajaliku kõrge
puhastama (vihje selle kasutamisele minevikus klaasi puhastajana). Mõned uurijad arvavad, et elemendi nimetus tulenes ladinakeelsest sõnast magnes magniit, kuna pürolusiiti, millest toodetakse mangaani, peeti minevikus selle aine teisendiks, mida praegu nimetatakse magnet- rauamaagiks. (5) Rootsi keemik Karl Wilhelm Scheele tunnistas 1774. aastal esimesena mangaani elemendina. Samal aastal eraldas Ghan mangaani maakidest. (7) Pisiomelaan (mangaanimaak) (6) 2. Levik Mangaan looduses üsna levinud element. Elementide levikult on ta maakoores 11. kohal. Sisaldus maakoores 0.09%, merevees 2 ppb, inimorganismis 200 ppb. Teda leidub loduses ainult ühenditena. Suhteliselt hiljuti avastati Vaikse, Atlandi ja India ookeani põhjas suured rauamangaani konkretsioonid, mis kujunevad perspektiivseks Mn tooraineks. (2, 3, 8,) Mangaanimaakide tööstuslike varude poolest on Nõukogude Liit esimesel kohal maailmas.
Ulatuslikud alad on ka siin põllustatud, kasvatatakse puuvilla, teravilja ja õlitaimi. India kliima on põllumajanduse seisukohalt väga soodne, sest aastas on võimalik saada kuni kolm saaki. India on väga rikas hüdroenergia poolest, hüdroelektrijaamades toodetakse kolmandik elektrienergiast. Kuigi Indias leidub ka küllaldaselt mitmesuguseid maavarasid, pole ta eriti kõrgelt arenenud tööstusega riik. India tähtsamateks maavaradeks on kivisüsi, nafta, raua- ja mangaanimaak. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Samuti leidub ka värvilisi metalle (kulda, vaske, kroomi, pliid, tsinki). Toodetakse terast, malmi, alumiiniumi, tsementi, väetisi, paberit, tekstiili, kõikvõimalikke masinaid ning arvutustehnikat. Kliima ja loodusvarad India asub paras-, troopilises ja lähistroopilises kliimavöötmes. India kliimat kujundavad tegurid: reljeef, ümbritsevate ookeanide ja hoovuste mõju, atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused. Aastaaegade ilmastik
kõrgkoolide lähedus hea transpordigeograafiline asend rahulik töökeskkond eraldi puhkamisvõimalused 3. METALLURGIA Maak on kivim, mis sisaldab tootmisväärsel hulgal metalle või nende ühendeid. Nt: rauamaak, vasemaak Maagirikastamine maagist aheraine eemaldamine Mustmetallurgia Värviline metallurgia rauamaak Cu, Sn, Al, Au, Ag... mangaanimaak koksisüsi 3.1. METALLURGIA ETAPID I Maagi kaevandamine ja rikastamine toimub tooraine piirkonnas II Toormetalli sulatamine odava hüdroenergiaga piirkonnas III Metallisulamite tootmine tarbija lähedal IV Metallitoodete valmistamine tarbija lähedal, sageli sadamate läheduses. Metallide saamise võimalused: looduslik maak vana metalli ümbersulatamine ÕP.LK 118, 120 Rauametallurgia eksportijad · Austraalia · Brasiilia · SRÜ · India · Kanada
(Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud, rohkem kasutatakse naftat. Kui naftavarud aga vähenevad, tuleb uuesti pöörduda kivisöe poole. Suurimad söevarud on
annaabi.ee 
