Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
IV aastatuhande lõpuks eKr jõudsid sumerid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele, metallikasutuse algus, linnade teke ja kirja kujunemine. Varadünastiline periood (sumeri linnriikide ajajärk) 3000-2334 eKr. 27. saj eKr Ukukit valitses Gilgames. Akadi riik 2334 2193 (Saragon). Sumeri tsivilisatsiooni viimane hiilgeaeg 2112-2004 eKr. 20. 19. saj eKr Mesopotaamia killustatuse aeg: semiidid muutusid tähtsamateks, sumeri keel kadus, tõusis esile Assüüria riik. Vana-Babüloonia riik (1792-1595 eKr). 1792-1750 eKr Hammurapi, rajas vaba babüloonia riigi, kehtestas hammurapi seadused. 1595 hetiidid vallutaisd Babüloni. 14. saj Assüüria uus esiletõus. Assüüria suurriigi ajajärk (9.-7. saj eKr). 746
Mesopotaamia Looduslikud olud: Tigrise ja Eufrati jõe vaheline ala. Vihma sadas vähe. Lõunas oli põlluharimine võimalik vaid kunst niisutusega. Leidus palju savi, pilliroogu. Savi oli peamine elamute ja tarbeesemete tooraine. Tihedad suhted naabritega. Tuli kaitsta ka sissetungijate eeste. Sumeri linnriigid: Kasutusel kiilkiri. Ühtset riiki ei tekkinud. Sumerid asusid mesopotaamias teistest varem. Akadi suurriik: Vallutas Sumerite linnriigid ja loos ühtse suurriigi. Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta
Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5
Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi
Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon olulised Sumeri linnriigid ja rajas esimese suurrigi Meso. ajaloos.Semiidi keel hakaks tasapisi sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr XVIII saj. eKr vallutas Babüloonia kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi - Vana-Babüloonia. Hammurapi koostas ka seadustekogu. püsima jäid 1. aastatuhandeks eKr Assüüria ja Babüloonia Asüüria impeerium 934-609 a eKr- Pealinnad Assur ja Ninive. Poliitiline keskus paiknes Meso
Muistne Egiptus lk 1728 Umbes 5000 a. eKr tekkisid esimesed asulad Niiluse res ning j rkj rgult kujunesid v lja kaks riiki: AlamEgiptus ja lemEgiptus, mis liideti umbes aastal 3000 eKr vaarao Menese poolt ühtseks riigiks pealinnaga Memphis. Umbes samal ajal tekkis ka egiptuse hieroglüüfkiri ning algas vase kasutamine. Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb: l Vana riik (26502100 a. Ekr) l Egiptuse sisemise ühtsuse ja vaaraode vimu krgaeg. Loodi suured püramiidid. Kujunesid v lja Egiptuse tsivilisatsiooni olulisimad tunnused. l l Keskmine riik (19501650 a. Ekr) l T htsal kohal olid noomide asevalitsejad nomarhid. Nuubia allutati Egiptusele. H vis umbes 1650 a. eKr hüksoslaste sissetungi tagaj rjel. l l Uus riik (15501075 a. Ekr) l Egiptuse v lise vimsuse hiilgeaeg. Alistati Sü...
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss rippuvate aedadega. Kuningas oli: 1
suur ja oluline osa leide, mis kajastavad elu iidses Sipparis, on tulnud välja Hormuzd Rassami kaevanduste käigus 1880. aastate algul. Referaat kirjeldab lühidalt üldisi teadmisi Sippari linnast ning seejärel keskendub olulistematele ja iseloomulikumatele leidudele ning nende sisule, mis pärinevad päikesejumal Shamasi templist. 2 2. Üldisi teadmisi Sipparist Sippar oli Sumeri linnriik 3. aastatuhande alguses. Sippar kuulub Akadi perioodi, mil ühendati terve Mesopotaamia. Iidse Sippari linna, nüüd teatud kui Abbu Habbah, asukoht on Bagdadist edelas ning Babülooniast põhjas Eufrati ääres Iraagis. See oli üks Sumeri kõige põhjapoolsemaid linnu. Sumeris oli linn tuntud kui Zimbir, Assüürias ja Babüloonias aga kui Sippar. Kaevamistel on sealt leitud müüriga ümbritsetud linn, mille keskel asub väike astmikpüramiidiga sarnane tempel ning selle ümber teised linnaehitised 1. Linn oli kunagi
11. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud MAALIKUNST (kujutav e. vaba) o Seinamaal 60 50 000 a. tagasi Fresko märjale krohvile looduslike temperavärvidega Seko võib kasutada ka õlivärve o Tahvelmaal 6. 5. saj. eKr. maalitakse alusele (lõuend) Pannoo puittahve...
Mesopotaamias tekkis esimene kõrgkultuur. Juba u 4000 eKr tekkisid Pärsia lahe äärde esimesed sumerite linnriigid. Sumerite päritolu on teadmata ja tänaseks on nii rahvas kui keel välja surnud, kuigi keelt osatakse desifreerida. u 3000 eKr jõudsid Mesopotaamia aladele akadlased-rändrahvas, kes on nii assüürlaste kui babülloonlaste esivanemad. Akadi keel kujunes rahvusvaheliseks suhtluskeeleks. Nii akadi kui sumeri keelt kirjutati kiilkirjas savitahvlitele. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - 3. aastatuhande 2. poolel ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla, sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks valitseja ülistamine. 18. saj. eKr. Kuulsa seadusteandja Hammurapi ajal sai tähtsamaks keskuseks Babüloni linn.
Nt Willendorfi veenus, mammutiluust hobusekujuke. · Arhitektuur (Megaliitehitised, usulised monumendid): · Menhir Kõrged püstised kivirahnud. · Dolmen Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat. · Kromlehh Ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. MESOPOTAAMIA KUNST 40002350 a. eKr. Sumeri kultuur 23502150 a. eKr. Akadi kultuur 18301530 a. eKr. VanaBabüloonia kultuur 1360605 a. eKr. Assüüria kultuur 625539 a. eKr. UusBabüloonia
piksejumal Enlil ning maa-aluste vete ja sügavuste jumal Ea. Samuti Babüloni kaitsejumal Marduk. Kõik jumalad olid inimolendid. Mesopotaamias sai alguse astroloogia ehk tähtede järgi ennustamine. Tähed pidavat peegeldama Jumalate toiminguid. Preestrid tegelesid astronoomiaga. Ennustamine käis tsikuraatide tipust ja tänu sellele said inimesed teada oma tulevikku ja saatust. 9. Semiidi rahvaste riigid: Akadi, Vana Babüloonia (Hammurapi, Sargon I), Assüüria (Sargon II, Assurbanipal), Uus Babüloonia (Nebukadnetsar II). Akadi riik (2334-2193 eKr) Tugevaim valitseja on Sargon I, kes 2400 eKr vallutas sumerid ja rajas Akadi riigi. Tema oli esimene Mesopotaamia ühendaja ja impeeriumi looja. Akadi impeerium võttis üle sumerite kirja, jumalad, kultuuri ja linnaehituse. Vana-Babüloonia (1792-1595 eKr) Hammurapi tegi väiksest Babülooniast suure suurriigi
AUSTRALOPITEEKUS - lõuna-ahv, u 5milj a tagasi ja aafrika HOMO HABILIS - osavinimene, u 3milj a tagasi ja ida-aafrika HOMO ERECTUS - sirginimene, u 2milj a tagasi ja euroopa, aasia ja aafrika HOMO NEANDERTHALENSIS - neandertaallane, u 250 000 a tagasi ja euroopast-lähis idani HOMO SAPIENS - tarkinimene, u 200 000 a tagasi, kogu maailm MONOTEISM - austada võid ainult ühte jumalat POLÜTEISM - austada võid mitut jumalat GILGAMES - akadi eepos, mis räägib Gilgamesi Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. SINUHE jutustus - Egiptuse üliku elust ja seiklustest Egiptuse jumalad - Peajumal AMON-RA Taevajumal HOROS Mesopotaamia jumalad - Taevajumal ANU Babüloni jumal MARDUK Pärsia jumalad - Peajumal AHURAMAZDA Iisraeli jumalad - JAHVE Kultuurisaavutused - Gisa püramiidid Babüloni rippaiad
Koostaja: Sander Laurson ASEND JA LOODUSOLUD Asub Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal Maavaradelt vaene, savi ja pilliroogu leidus hulgaliselt Soine pinnas Vähe sademeid Tugev tuul Kõrbed Mesopotaamia riigid SUMER- u. 3000-2334 e.Kr. Linnad templite juures, ümbritsetud müüridega Leiutasid ratta, vankri, adra Lõid vanima eepose "Gilgames" Võeti kasutusele kiilkiri Tsikuraadid Niisutuskanalid Mesopotaamia Riigid AKAD- 2334-2193 e.Kr. Tähtsaim kuningas Sargon I, lõi Akadi riigi ning ühendas kogu Mesopotaamia. VANA- BABÜLOONIA- 1792-1595 e.Kr. Kuningas Hammurapi Hammurapi seadustekogu Mesopotaamia Riigid ASSÜÜRIA- 9.-7..saj. e.Kr. Sõjakaimad Mesopotaamia inimesed parandati sõjaväe varustust Katapuldid & Piiramistornid UUS-BABÜLOONIA- 626-539. e.Kr. Nebukadnetsad II Paabeli torni Rippaiad Religioon Preestrid tegelesid usuliste tõekspidamiste kujundamisega ja sõnastamisega Ei pööratud tähelepanu surmajärgsusele
Seda ideed kasutab inimkond ka tänapäeval. · Sumerid neelasid endasse suure hulga rahvaid, kes tulid Mesopotaamia viljakasse orgu hilisemal ajal; · Mesopotaamia tegid kuulsaks kuudid, kes läksid sinna maapakku ja kelle kaudu maailm Mesopotaamiat tunneb; · Sumerite ehitusi hakkasid juudid kutsuma Babüloonia tornideks ( Paabeli torn); · Sumerid saabusid Mesopotaamiasse umbes 4000 aastat eKr, varsti vallutasid nende ala akadlased, kes kõnelesid semi keelte hulka kuuluvat akadi keelt; · Semi keelte nimetust on seostatud Noa poja (tal oli kolm poega) Semi nimega semi keelte kõnelejad olevat Semi järglased.
Poliitiliselt killustunud linn=riik. Linnad-müüridega ümbritsetud, keskuses asus tsikuraat (kaitsejumala astmiktempel). Templeid ja neid majandav preesterkond olid suurmaavaldajad, koht ühiskonnas oli kõrge. Hiljem valitses linnriiki kuningas, kes osales ka usuriitustel. Kodanikkond- jõukamad mehed. Madalamale positsioonile jäis rentnikud ja orjad. Mesopotaamia suurriigid Linnriikide omavahelised sõjad aitasid ühtedel teiste arvelt suureneda. Akadi, Assüüria, Babülon- põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigi eesotsas kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja, seaduseandja ja kohtumõistja. Kuningavõim oli jumalate kaitse all ja valitseja ise oli ülempreester. Egiptusega võrreldes puudus tsentraliseeritus ja detailse sisemise korralduse tase. Riigivõim ei sekkunud alamate majanduslikku tegevusse, piieduti vaid maksude nõudmistega. Maksud olid vähem koormavad kui Egiptuses. Babüloonia kuninga Hammurapi seadused:
vabad kodanikud- sõltumatud talupojad ja käsitöölised. 3nda aastatuhande keskpaigaks eKr võtsid semiidid oma keelele kohandatult kasutusele kiilkirja ja ühes sellega järk-järgult ka põhilise osa sumeri kultuuripärandist. Sumeri rahva kultuuri edasiarendajaks olid semiidid. Alates 3nda aastatuhande 2st poolest kerkisid Mesopotaamias paljusid linnu ja piirkondi ühendavad suurriigid. Esimene impeerium oli Akadi riik, mille rajas 24. saj eKr semiidi soost valitseja Sargon. Uue impeeriumi- nn Vana- Babüloonia riigi- rajas 18.saj eKr Hammurapi. 7. saj lõpus läks enamik Assüüria valdusi nn Uus- Babüloonia riigi koosseisu. Selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on ajaloos tuntud eelkõige suure ehitajana. Kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja. Mesopotaamias oli linnatsivilisatsioon. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate
Assüüria ja Babüloonia imperium Assüüria ja Babüloonia olid vanaaja riigid Tigrise ja Eufrati jõgede kesk- ja alamjooksul. Assüürlased ja Babüloonlased olid semiidi hõimud, kes rääkisid akadi kelle erinevaid dialekte, kasutasid kiilkirja ning jagasid kultuuri. Vana-Assüüria Assüüria on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria ajaloost riigi pealinnaks. Vana-Assüüria valitsejatest on kuulsaim Samsi-Adad I (1781-1813 eKr), kelle valitsemis ajal saavutas riik esimest korda suurriigi mõõtmed; Assurisse ehitati kuningapalee ja laiendati tsikuraati. Riik langes vaid paarkümmend aastat hiljem Babüloonia kuninga Hammurapi vägede ees.
tunnused on: kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud müürid . Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas. Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon . Tema riik lagunes varsti, kuid akadi keel jäi Mesopotaamias kasutusele ainuvalitseva keelena. Uue impeeriumi, mida nimetatakse Vana-Babüloonia riigiks, rajas 18 saj eKr Hammurapi, kes valitses Eufrati jõe keskjooksul asuvas Babüloni Linnas. Suurima kuulsuse on see valitseja saavutanud oma seadustekoguga . Järgmistel sajanditel püsisid Mesopotaamias 2 riiki : Assüüria ja Uus-Babüloonia kellest esialgu oli võimsam Assüüria riik. 7
Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptus on Mesopotaamia kõrval ühe vanima inimkonna kõrgtsivilisatsiooni looja Vana-Egiptuse kunsti on tugevasti mõjutanud Egiptuse usund Usus tekkis esimesena kujutus hauatagusest elust ja surnute ülestõusmisest Seetõttu on Egiptuses ehitatud suuri hauakambreid, ülikuid ja valitsejaid on mumifitseeritud Paljude jumalate auks on ehitatud suuri templeid Peamised ehitised Egiptuse Vana Riigi ajal olid hauakambrid Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad Mastabadesse maeti esialgu ka vaaraosid Ülikuid maeti mastabadesse ka Keskmise ja Uue Riigi ajal Vana Riik algab püramiidide ehitamisega Vaarao Dzoser laseb oma arhitektil Imhotepil püstitada püramiidi Dzoseri püramiid 7-astmeline astmikpüramiid, asub Sakkara väljal Imhotepist sai pärast surma Egiptuse ehituskunsti kaitsejumal Teine (suurim) püramiidide väli asub Gizas Gizas asuvad Egiptuse kõige kõrgemad püramiidid (ka väikse...
Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujune...
Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12. savitahvlil Assüüria pealinna Niineve varemetest. Seal avastasid arheoloogid Assüüria viimase tugeva kuninga, VII saj eKr valitsenud Assurbanipali raamatukogu, mille 20 000 savitahvlit on mänginud suurt rolli Vana-Idamaade ajaloo tundmaõppimisel
Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad
Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse Sarkofaag suur kivist kirst, polsemeeritud surnukeha koht. Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid)
12. Kaananimaa ja Iisrael: Monoteismi teke Nimi tähendab akadi keeles prupurimaad ja sealsel rannikul olevaid tigusid kasutati purpurvärvi tegemiseks. Sealsed inimesed olid juba vanal ajal oivalised meresõitjad, kuna seal kasvasid seedrimetsad. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. ( Byblos, Siidon, Tüüros ) Foiniiklastest said I aastatuhandel eKr kõige osavamad meresõitjad. Arvatakse, et sõjaväge ja linnriiki juhtis kuningas. Arvati ka, et seal oli suur mõju kaubandusega tegelevatel ülikutel.
Teine suursugune ehitis on Uri tsikuraat(III at.ema). Tüvipüramiidi mõõtmed on 43x65m, kõrgus 15m. Tsikuraadi kõrgus ulatus 4050 meetrini. Uris olid suured ühishauad. Hammurabi seadusesammas 2,25m kõrge. Samas annab kuningas Hammurabile seadusi. Assüüria vanaaja riik Mesopotaamias Tigrise keskjooksu idapoolsete lisajõgede alal. 3at. eKr muutusid algasukad assüürlasteks ja semiidistusid. Valitsevaks sai akadi keel. 1700 eKr ühendati Assüüria ala, tekkis riik mis ulatus Iraani mägedest kuni Süüriani. Pärast kuninga surma riik lagunes. Riik langes Babüloonia alla. 13.saj. eKr saab vabaks ja saab suurriigiks. Pealinn on Ninive. Pärast Assurbanipali surma riik laguneb. 605 eKr lakkab see riik olemast. Niniveoli linn, mis ehitati eesmärgiga hävitada senini Mesopotaamia tähtsaima kultuse ja kultuuritsentrum VanaBabülon (689ema)
2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- Babüloni suurriik 1792- 1595- seadustekogu, hammurapi · Asüüria impeerium 934- 609- assur , nineve · Uus- Babüloonia riik 626- 539 Nebukadenetsar II 3)Egiptus · Rõhutatult tradistiooniline · Rangelt hierarhiline · Ühiskond alltutatud riigi võimule · Maaühiskond Kihid : 1) ülemkiht : vaarao ja suguvõsa
Kordamine 1. Mille poolest erineb esi- ehk muinasaeg vanaajast? Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad. 2. Nimeta esi- ehk muinasaja perioodid. Kiviaeg,pronksiaeg,rauaaeg (vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg ja noorem kiviaeg) 3. Millised ühised jooned olid kõigil varastel tsivilisatsioonidel? Varanduslikud klassid,kiri,viljelusmajandus,ühiskondlik tööjaotus 4. Selgita Egiptuse kultuuriga seotud mõisteid: Maat - maailmakorraldus vaarao - valitseja hieroglüüf - piltkiri papüürus - paber,mille peale kirjutati skarabeus - sõnnikumardikas muumia - baplsameeritud surnukeha 5. Millisteks perioodideks jagatakse Egiptuse ajalugu. Vana riik, keskmine riik ja uus riik 6. Kirjelda Egiptuse ühiskonna ülesehitust. Mida tähendab, et Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline? Ühiskonnas olid erinevad klassid. (vaarao,preestrid,sõdurid,käsitöölised,kirjutajad,talupojad,orjad) 7. Nimeta Egiptuse tähtsamaid jumalaid...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
ESIAJALUGU. · Universum tekkis 12 miljardit aastat tagasi. · Maa tekkis 5 miljardit aastat tagasi. · Aeg tekkis siis, kui tekkisid inimesed, kes seda arvestama hakkasid. · Meie ajaarvamine on päris 6. sajandist. Inimese teke. (vt. tabel) Metallide teke. · Kuld · Vask · Pronks 2500 eKr · Raud 1300 eKr Üldine areng. · Rohumaale elama asumine · Anastav majandus toidu hankimine loodusest · Tööriistade valmistamine · Püstine kõnd · Kõne teke = tule kasutamine Valmistati palju naisekujukesi, millele on iseloomulikult rõhutatud sootunnused rinnad, puusad ja talje. TSIVILISATSIOON. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise eeldused · Viljelusmajandus · Metallitöötlemine Tekkimise põhjused · Vägivalla kasutamine · Ühiskonna elu paremini korraldamine Tun...
U 3000 eKr. Sumerid olid esimesed ka järgmistes valdkondades: 1) niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad; 2) ratta ja vankri leiutajad; 3) adra leiutajad; 4) kirja leiutajad; 5) positsiooniline arvusüsteem, mõõdud ja kaalud; 6) kirjapandud seadused; 7) vanimad koolid; 8) vanimad raamatukogud; 9) vanim eepos „Gilgameš“. Pärast sumereid olid M. aladel veel järgnevad riigid-rahvad: Akadi riik Vana-Babüloonia – kuulsaim valitseja Hammurapi ( u 18. sajandil eKr), kes läks ajalukku oma seadustekoguga. Assüüria riik Uus-Babüloonia – Paabeli torn, Semiramise rippaiad. Jumalad olid inimesetaolised. Nende nimed ja ülesanded ajapikku muutusid – algselt oli tähtsaim jumal Anu (An), hiljem Bel (Baal), lõpuks Marduk. Surmajärgset elu kujutati kurva ja üksluisena, seepärast tuli kõik saavutada maapealses elus.
ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi
Kaananimaa ja Iisraeli Monoteismi teke. Kaananimaa (akadi k purpurmaa) hulka vanaajal kuulusid: Tänapäeva Süüria, Liibanon, Palestiina peamiselt semiidi suguharu rahvad (juudi esivanemad). Kaanan oli kitsas maariba, maailma vanemaid põllumajanduspiirkondi. Vahemere ja Araabia kõrbe vahel. Mesopotaamia, Egiptuse, Foiniikia linnriikide naabruses. Purpurriie ja seedripuu olid peamised eksportallikad. 9000 eKr Tekkis Palestiina asula Jeeriku, mis on maailma vanim põlluharijate asula. Kaananimaa arengut ja kultuuri mõjutasid Egiptus, Mesopotaamia ja Foiniikia linnriigid nt Byblos (3000 eKr), Siidon, Tüüros. 10-7 saj eKr oli Foiniikia linnriikide õitseng. Jõukus transiitkaubandusest ja kolooniatest nt Kartaago ja Pärsia- Aafrikas Linnriigid langesid assüürlaste , hiljem Uus-Babüloonia ja Pärsia valdustesse. Sisekorralduses sarnanesid sumeri linnadega. Kuningas oli nii valitseja kui sõjaväe juht. Vabadel kodanikel oli võimalus mõjutad...
Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr. sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul. Riigid Mesopotaamias: 1) Akadi riigi (24. saj. eKr.) rajajaks oli Sargon (semiidi päritolu). Riik kadus varsti, kuid akadi keel jäi aastatuhendeks. (Juudid ja araablased on semiidid). 2) Järgmisena tõusid esile Babüloni linna valitsejad, kes rajasid Vana-Babüloonia riigi (18-16. saj. eKr). Kuningas Hammurapi lasi koostada 282 paragrahvist koosneva seaduste-kogu, mille põhimõtteks oli „silm silma, hammas hamba vastu“. Karistus vastas kuriteo raskusele, vaid siis, kui osapooled olid ühiskondlikult võrdsed (vabad,
· Lähiaeg ehk uusim aeg (20. saj; 1914 1991 Antiikaeg = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma Tsivilisatsioon hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarsed tsivilisatsioonid - Kujunenud sõltumatult · Sekundaarsed tsivilisatsioonid - Saanud mõjutusi Sumerid (3000 2500 eKr) - vanaaja rahvas; kõrge kultuuritasemega rahvas; eepos ,,Gilgames" Kiilkiri; ratas; vanker. Akadi riik (2300 2100 eKr) sumeri kultuuri edasikandjad; akadi keel oma aja lingua franca Vana Babüloonia (1800 1600 eKr) kuningas Hammurapi; · A) laiendas riigi piire · B) korrastas riigisüsteemi · C) seadustekogu Assüüria (9. 7. Saj eKr) vanaaja sõjakaim riik; · A) tugev sõjavägi · B) hobukaarikud · C) küüditamised >7. Saj eKr Egiptuse - riik kasvas liiga suureks Uus-Babüloonia (7. 6. Saj eKr) Nebukadnetsar · A) vallutaja · B) ehitaja (Babülon ja rippaiad)
linnriigid suurriigiks, mis küll ei püsinud kaua. Tähtsaimaks kultuurikeskuseks sai Babüloni linn. Sellest ajast peale sai Mesopotaamia kunsti peamiseks teemaks ainuvalitseja ülistamine. 2.Vana-Babüloonia ajastu 1800-1500 eKr. Kuulsaim leid Hamurapi seadustetahvli ülaosa. Suuremaid kunstiteoseid pole säilinud. Riik kukub kokku naaberrahvaste rünnakus. Peale Babüloni langemist kujuneb uueks keskuseks Assur. 3. Assüüria ajastu 1500-605 eKr. Räägiti akadi keelt, mis kujuneb 2. At. rahvusvaheliseks keeleks. Arhitektuuris olid endiselt tähtsal kohal lossid. Losside ees seisid tiivuliste härgade või lõvide kujud, kellel oli habemega inimese pea e. 5-jalgsed väravavalvurid. Kaks tuntumat lossi olid Sargon II loss Horsabadis ja Assurbanipali loss Ninives, kus asus Assurbanipali raamatukogu, mis sisaldas endas kõiki tähtsamaid teoseid. Assurbanipal oli ainuke kuningas kes oskas lugeda ja tema valitsemisajal vallutati Egiptus
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes
· Sisehoovi kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. · Reovesi juhiti välja kanalisatsiooni kaudu. · Linnadest ei puudunud ka turuplats. · Käsitöölistel olid omaette kvartalid. · Silmapaistvalt kõrge taseme saavutasid nii keraamika, kui ka metalli- ja vääriskivide töötlemine. · Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest. · Umbes 1700 a eKr leidis aset Induse tsivilisatsiooni langus, mille põhjused pole teada. · On teada, et linnad hüljati ja asuti elama väiksematesse asulatesse. · Arvatavasti tingisid selle välisvaenlaste sissetung ja sisevastuolud, või looduskatastroofid. Aarjalased veedade ajajärgul · II a.tuh. keskpaiku eKr tungisid Indiasse aarjalased.
Assüüria kunst Rahel Kallas Audentese Spordigümnaasium 2. november 2013, Rakvere Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ASSÜÜRIA.........................................................................................................................4 Assüürlased......................................................................................................................4 ASSÜÜRIA KUNST..........................................................................................................4 Arhitektuur.....................................................
Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ülikkond käis jahtidel ja pidas pidusööke. Egiptuse ühiskonnas oli naistel peaaegu võrdne positsioon meestega. Samal ajal oli Egiptuse ühiskond sügavalt traditsiooniline ja loodusest lähtuv, sest tükk aega ei olnud sidemeid välismaailmaga. Mesopotaamia Mesopotaamia riigid eri aegadel: Sumeri linnriigid kiilkiri, panid aluse linnaelule, poliitilised killustunud Akadi suurriik Vana-Babüloonia Assüüria impeerium Uus-Babüloonia Kuningavõim põhimõtteliselt piiramatu, kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, ülempreester ning sõjaväe ülemjuhataja; kuningat peeti küll jumala esindajaks, ent mitte jumalaks endaks, nagu oli see Egiptuses Asevalitsejad hoidsid piirkondi kontrolli all Ülikud suurmaavaldajad, sõjaväekohustusega Vabad talupojad ja linnakodanikud Rentnikud ja sõltlased (orjad) Tähtsamad jumalad:
originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal;
- Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav) · 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järeltulijad Assüüria suurriigi ajajärk (97 saj eKr) · 12. saj eKr rändasid Mesopotaamiasse sisse aramealased · 9
Tutntuim ehitis oli Uri tsikuraat, mis oli kõrge masiivne torn, mis astangutena ahenes ülespoole ja mille tipus oli tempel jumalakujuga. Kujutavas kunstis on säilinud palju reljeefe, mis kujutavad valitsejat- kindlaks reegliks oli, et kuningat kui jumala asemikku maa peal kujutati teistest alati suuremana. Levinud motiiviks oli ka kuningas lõvijahil. Levinud olid nn. kuninga võidusteelid- kivid, millel oli raiutud kuningat ülistav teema, tuntuim on Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel. Babüloonia ümbritses oma pealinna müüridega, milles oli mitu väravat- peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile. (Ishtari värav) See värav on värvilistest glasuuritud tellistest, mille on kujutatud erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife. Egiptuse kunst Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt.
Esimesed tsivilisatsioonid seotud suurte jõgedega. Lähis-Ida suured tsivilisatsioonid kujunesid ,,viljaka poolkuu aladele". Alad mis jäid Vahemere, Musta mere, Kaspia mere ja Pärsia lahe aladele. Seal voolasid 3 suurt jõge Eufrat, Tigris ja Niilus. Kuna Egiptuses ei saja väga, tugineti Niiluse üleujutustele, et saaki külvata. Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse, rajas uue pealinna Memphise. Vana riik 2700-2200 eKr, vaarao võim oli absoluutne, kuulsaim Cheopsi püramiid, pealinn Memphis Keskmine riirk 2000-1650 eKr, kasvas ülikute võim, Teeba usukeskuseks Uus riik 1550-1075 eKr, suurimad vallutused (Palestiina ja Süüria), uus pealinn Teeba, kaarikud, Thutmosis II ja Ramses II Hiline riik 1075-525, tugevnes preestrite võim Ühiskond oli väga hierarhiline: Vaarao oli tipus pooljumalana Ülikud määrati ülemvalitsejateks, asevalitsejateks, kogusid makse, viisid ellu vaarao korraldusi Kirjutajad kontrollisid töötajaid üksikasja...
· Templis paiknev jumalakuju oli preestrite hoole all, toideti, pesti, · Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr kasutusel oli kiilkiri, ühtset riiki ei ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge. · Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega
sumeritega ühte. Sumerid kadusid ajaloost ja ka nende sõltumatud linnriigid hääbusid. Sumeri kultuuri edasiarendajaks said semiiid, sumeri keel jäi püsima usulistes kombetalitustes, kirjanduses ja teaduses. Mesopotaamia pärast sumereid III aastatuhande teisel poolel eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. Akadi riik rajati 24.saj-l eKr semiidi soost valitseja Sargon II poolt (oli leidlaps). Oli esimene impeerium. Lagunes varsti, kuid akadi keel jäi kauaks kasutusele. Vana-Babüloonia 18-16 saj. Hammurapi, Hammurapi seadustekogu, Marduk. Hammurapi: · Allutas esimesena kogu Mesopotaamia oma võimu alla · Rajas ühtse haldusjaotuse · Allutas kogu majanduse oma kontrolli alla, keelas eramajanduse · Andis välja seadustekogu · Allutas templid enda kontrolli alla ja seadis sisse peajumala Marduki Asüüria riik 9-7 saj eKr Võimas sõjaväeriik, hirmu ja õuduste riik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
