Tartu Ülikool Õietolm Koostaja: Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................
jõgedes, järvedes ja kõige harvem meres (Allikalaht Hiiumaal). Mõnede nõlvade jalamil asuvate allikate vesi voolab välja surveta. Teistes allikates voolab ja keeb põhjavesi maapinnale altpoolt tuleva vee surve mõjul.Soostunud tasandikel väljuvad allikad võivad moodustada allikasoid.Kevadeti, kui põhjavee tase on kõrge, tegutseb hulk ajutisi allikaid. Lubjakivi kihtide vahel leidub hulgaliselt lõhesid ja pragusid, kus kevadeti vesi välja voolab. Eesti sügavaim allikas on Sopa allikas. Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad,väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. karbonaatsed kivimid- valdavalt kaltsiidist (lubjakivid) või mineraalsest dolomiidist koosnevad settekivimid (rahvakeeles paas) või moondekivimid (marmor). Eestis
Mägedes on kliima külm, Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400- 4000 mm/a. sajab kogu aasta, enim kevadeti. Talvel esinevad tugevad lumesajud soodustavad laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid. RAHVASTIK S veitsis elab 7 300 000 inimest, 63% sellest elab linnades. Rahvastiku tihedus on 200-300 inimest ruutkilomeetril, kõige tihedam on see S veitsi platool (üle 60% elanikest elab seal), kus asuvad ka suuremad linnad. Loomulik iive on väike, 0,7%. Rahvaarv suureneb peamiselt välismaalaste sisserännu ja nende suures sündivuse tõttu. Euroopa maade seas on Sveits riik, kus välimaalaste tähtsus on üks suuremaid, see moodustab 18,5% rahvastikust.
Näiteks oodatakse sinult või vähemalt arvad, et oodatakse maksimaalset pingutust ja tasemel olemist kogu aeg, päevast päeva ja aastast aastasse. Kuidas mina vabanen stressist? Kui tunnen, et olen väga väsinud ja mitte midagi enam ei jõua, varun endale paar tundi aega ja veedan need mööda magades. Kogu keha ja vaim puhkavad, minu puhul aitab see alati. Ärgates tunnen end alati paremini. Ka füüsiline tegevus aitab mõnikord ära hoida stressi, nimelt kevadeti lehtede riisumine, kaevamine, muru niitmine, talvel lume lükkamine jne. Kevadeti ja suvel mõnikord sooviksin, et päevas oleks rohkem kui 24 tundi, siis saaksin ehk oma toimetusega valmis. Ka lemmikloomad on väga head stressipeletajad ning oma koeraga püüan jalutada niipalju kui võimalik, seegi annab energiat juurde. Samuti on imepärane vägi mõnel heal sõnal. Kui keegi kiidab või tunnustab sind, muutub hetkega kogu päev paremaks. Ka mõne hea sõbraga või
Toidulisandid Toidulisandid on: erinevad vitamiinid Mineraalid erinevad taimsed lisandid traditsioonilised toidulisandid kõrgtehnoloogilised lisandid toonikumid Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne peale rasket haigust kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks sportlastel Kust toidulisandeid osta? Apteegist Võrkturundusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Toidulisandeid müüakse kindlate annustena: Kapslid Tabletid Pulbri-kotikesed Pakendis, mis võimaldab toodet tarbida väikeste mõõdetud kogustena(nt. Tilgutuspudel) Mis erinevus on toidulisandil ja ravimil? Toote eesm...
kuuse-ja kaseriisikat. Loomadest olen salumetsas kohanud: oravat, jänest, rebast ja metskitsi. Salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni. Taimedest olen näinud ja korjanud: sinililli, ülaseid, kuldtähti ja võililli. Lemmik metsatukk asub minu kodu lähedal ja isa on selle metsa omanik. Seal metsas olen näinud omapärase kujuga puid. Metsa ääres kasvavast kasest paneb vanaisa kevadeti kasemahla jooksma. See on värskendav ja väga kasulik juua. See mets meeldis mulle väga.
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid. Merelt puhuvad tuuled toovad sademeid, suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendava...
Lääne Saremaa rannikumeres Rahvuspargi keskus asub Saaremaal Loona mõisas 6,3 km pikk 2,3 km lai 8,9 km² Ovaalse põhikujuga Suur Vilsand Rombjast Väike Vilsand ÜLDINFO 30 inimest Eesti esimene looduskaitseala Vilsandit hõlmab u 100 saart, laidu ja rahu Rajati saarte, merelindude ja rannataimede kaitseks Ainuke inimasutustega saar kaitseala Eesti kõige merelisem rahvuspark Loodus Vaheldusrikas loodus, rikkalik linnustik Kevadeti 114 linnuliiki, talviti üle 70 liigi Rikkalik taimestik, ligi 600 taimeliiki Pehme, mereline kliima Paepealne mullastik Akvatooriumile koondub talviti sigima ja suviti lesima hallhülgeid Ülesanded Ökosüsteemide kaitse ja kasutuse reguleerimine Liikide ja nende elupaikade kaitse Ennistada ja tutvustada Arendada ja säilitada Lääne Eesti eluviisi Kasutatud kirjandus http://www.saaremaa.ee/index.php?option=co http://www.vilsandi.ee/ http://www
CHITWANI RAHVUSPARK Tarmo Torn 8.kl Asukoht Kuninglik Chitwani rahvuspark Nepalis tekkis 1973. aastal väikese ninasarvikute kaitseala suurendamise tulemusena. See on esimene kaitse alla võetud territoorium selles riigis. Pargi rajamine Kuni 1951.aastani oli Nepal välismaalastele suletud riik,Chiwani piirkond aga peaaegu asustamata Aastal 1960 saadi sel territooriumil jagu maalaariast,mis tekitasmassilise uute asukate juurdevoolu Suured metsaalad raiuti ja juuriti metsast puhtaks ning muudeti põllumajandusmaaks Ninasarvikute salaküttimise piiramiseks organiseeriti 1962.aastal neile aastal neile Rapti jõest lõuna pool väikene kaitseala 1973. aastal seda territooriumi laiendati ning nimetati Chitwani rahvuspargiks. Taimed Kuninglikus Chitwani rahvuspargis esineb kahte põhilist tüüpi metsi.Levinumad neist on kürgemal asetsevatel aladel kasvavad metsad. Peale ne...
Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini. Jahilubade arv sõltub sellest, milline Karu arvukus parasjagu on. Kirjandus: 1. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/900/5/vullaegle.pdf 2. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/URSARC2.htm 3. http://www.hot.ee/metsloomad/page9.html
Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid? Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud. Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Narva jõgi, Pärnu jõgi, Lääne-Eesti jõed (kasari ja pärnu ja tema lisajõed), navesti ja halliste jõed. seda põhjustab enamasti halliste jõe vastuvoolu suubumine navestisse ja ka see, et need ei läbi oma teekonnal suuri järvi, mis hajutaksid veehulka. Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest? need on sageli mõjutatud karstist ja kevadeti lisandub sinna rohkesti vett karstiallikast, suvel aga jäävad
Eesti ilmastik Meri Õhumassid Sise veekogud Eesti ilmastik Eesti ilmastikku määrab, Eesti asukoht maailma parasvöötmes. Sammuti Atlandi ookeani ja Läänemere lähedus. Ilmastiku mõjutavad veel pinnavormid, suuremad veekogud ja sood, aga linnade hulk. Meri Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on mandrite kohal õhk jahedam kui mere kohal. Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid, merelt puhuvad tuuled toovad sademeid: suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendavat mõju. Vesi ei soojene nii ruttu kui maismaa, kuid ei jahtu ka nii ruttu. Sellest on tingitud see, et maismaal on erinevam temperatuur kui ranniku aladel. Õhumassid Atlandi ookeanilt puhuvad Läänetuuled toovad niiske õhu ja sademeid, sest veepinna kohal tekivad aurumisel pilved.
PUNETISED Punetised on äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood 11-24 päeva. Sümptomiteks on kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu. 2.-3. haigusepäeval tekib
Rähkmullad e rähksed redsiinad Rendsiinmullad levivad põhiliselt Harjumaal,Läänemaal,Saaremaal ja Lääne-Virumaal. Rendsiinmullad on karbonaalsed ehk aluselise koostisega. Rendsiinasid jaotatakse huumusehorisondi ja peeneslise mullakihi järgi:väga õhukesed õhukesed,keskmise sügavusega ja sügava rendsiinad.Viimaseid nimetatakse rähkmuldadeks. Rendsiinad on tekkinud tugevasti karbonaatsel rähkmoreenil, rannaklibul või fluvioglatsiaalsetel setetel. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. Rähkmuldade tunnused on kihisemine huumusest üleval pool kuni 30cm,kivirikas,hea vee läbilaskvusega ning kevadeti ja sügiseti võivad kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud.Mulla profiil koosneb A-C kihtidest(huumusehorisont,sisseuhtehorisont,lähtekivim). Paep...
Eestis on suureks probleemiks metsade alla kuhjuvad prügihunnikud ja räämas maanteekraavid, mida inimesed on ise tekitanud. Looduses viibides muutuvad inimesed tihtipeale laisaks, kui asi puudutab enda järelt ära koristamist. Seepärast ongi mitmetes kohtades näha suuri hunnikuid, mis koosnevad looduses mitte lagunevatest materjalidest. Selle jaoks on Eestis välja töötatud projekt Teeme Ära, mille eesmärgiks on panna inimesed enda järelt koristama. Selline üritus toimub Eestis kevadeti ja vaid kord aastas. Algusaastatel oli Teeme Äral erinev temaatika. Esimesel aastal korjasid inimesed kokku prügi koguneti üle Eestilistesse gruppidesse ning gruppidele anti kindel piirkond, kus nad prügi korjama peavad hakkama. Järgnevatel aastatel olid töötalgud, kus inimesed tegid heakorratöid. Hetkeseisuga on heakorratööd ja prügi korjamine kokku pandud. Teiseks näiteks, et eestlased on hakanud rohkem tähelepanu pöörama loodusele, on prügi sorteerimine. 1
Mesinik peaks olema teadlik asjaolust, et mesilastel on vajalik kevadeti sooritada puhastuslend, millega nad vabanevad talve jooksul kogunenud seedejätetes. Üldjuhul toimub puhastuslend märtsi lõpus ning varjus peab olema vähemalt 10ºC sooja. Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid.
• Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irtõši suubumist Ob voolab parasvöötme mandrilises ja lähisarktilises (alamjooksul) kliimavöötmes. • Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim raudteeliin) • Novosibirskis on Obile rajatud veehoidla ja hüdroelektrijaam
Suur osa rohealast kuulub aga kahjuks tööstustele. Linnas on ka väiksemat sorti park, mille keskel on monument. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Joonis 4. Kõige sagedamini rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatavad alad Kõige sagedamini kasutatav ala on linna park, mis algab juba linna keskelt. Kus asub välijõusaal ja mis on hea kot jalutamiseks ning looduse nautimiseks, pargis on ka lauatennis. Kevadeti ja suviti toimuvad mitmed üritused pargis, just kultuurimaja juures, pargi lõpus on ka staadion, mis on avatud kõigile. Seal staadioni juures asub ka välibassein, mida saab kasutada suviti. Kooli õpilastel on võimalus ka oma kooli staadionitel mängida korvpalli, jalgpalli, tegeleda kergejõustikuga. Kõikide koolide staadionid on avatud ka mitte kooli õpilastele ja töötajatele, ainus kooli staadion kuhu „võõraid” ei lasta on Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi staadion.
kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks. Kõige tänulikum on muru komposti eest, mida tuleks laotada muru pinnale 12 kg ruutmeetri kohta. Muruorase
aastani Nõukogude armeele ning osa sellest kasutati pommituspolügoonina. Alam-Pedjas on loendatud 196 liiki linde, neist haudelinde viimasel kümnel aastal 153 liiki. Imetajaid on teada 43, soontaimi 485 ja samblikke 223 liiki. Siin on säilinud lammimetsad, mis mujal Euroopas on kadunud. Need laialehehelised metsad on botaanilised haruldused, seega tuleb neisse suhtuda kui vastutuskooslustesse, st kooslustesse, mis naabermaades on hävinud, siin aga paremas seisundis kui kusagil mujal. Kevadeti haaravad Alam-Pedjat üleujutused, Emajõe, Põltsamaa ja Pedja jõe ühine üleujutusala võib ulatuda 90 ruutkilomeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.visittartu.com/6554 http://et.wikipedia.org/wiki/Alam-Pedja_looduskaitseala http://matkarajad.maaturism.ee/?id=95&pg=object http://www.peipsi.org/peipsi.org-v2/wiki.phtml?title=Alam- Pedja_looduskaitseala&frame=body
Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk Levinenud jookides oli kali, mõdu(meekali) ning kevadeti ka kasemahl Jõuludeks ja muudeks pühadeks pruuliti lahtistes anumates linnastest või suhkrupeedist magusat koduõlut Suurematel saartel on õllepruulimine alati olnud tõsine ja tähtis tegevus, mille salanipid mandrimeestele tänini kättesaamatuks on jäänud Mekkimisel mahedat, kuid mõjult salalikku õlut pruulitakse vaatides ja pakutakse puust õllekannudes Kuidas erines tanguvorst verivorstist? Mida sõi peamiselt ranna-ja saarerahvas?
330. a eKr; 3) hellenismi ajajärk: 330 146 eKr; 4) Rooma võimu ajajärk: 146 eKr. 395 pKr. Arhailisel ja klassikalisel perioodil polnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysose auks. Need toimusid kevadeti ja kestsid 3 päeva. Iga päev toimusid rongkäigud. Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel ajajärgul tekkis keskse zanrina tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Rongkäigu lõppedes toimus amfiteatris tragöödia etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks.
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema
isegi allapoole. Jalamähised mässiti pükste sääreosa peale. Jalas olid nii meestel ku naistel veisenahast tehtud pehmed pastlad, mille pikad paelad seoti ümber säärte. Suvel kanti niinest põimitud viiske. Talurahva söögist ja joogist Põhitoiduks oli aganaleib. Liha söödi õige harva. Leiva kõrval oli teine tähtsam toit puder. Joogiks oli põhiliselt hapendatud kalja ja kevadeti kasemhal. Pruuliti ka otradest õlut. Söögilauas valitses kindel kord: nalja ei tohtinud teha, laua otsas istus pereisa, külgedel vanemad inimesed, lapsed pidid püstijalu sööma ning igal sööjal oli oma nuga ( kahvleid veel ei tuntud, nende asemel kasutati teravaid puust orke). Kui keegi võõras söögi ajal tarre astus, ütles ta kindlasti "Jätku leiba!".
leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg
Keila jõgi Veekogu, mille mina valisin, mis asub minu kodukandis, on Keila jõgi. Keila jõgi asub Tallinnast 20 kilomeetrit läänes. Tema nimi on tulnud sellest, et kõige suurem linn, mille idapiiriks ta on, on Keila. Ta läbib kahte maakonda Harjumaad ja Raplamaad. Keila jõgi läbib suurematest kohtadest Kohilat, Kiisat, Keilat ja Keila- Joad. Keila jõgi asub Soome lahe vesikonnas ning on seal suurim jõgi. Ta algab Kuimetsa külast 5 kilomeetrit lõuna-kagu pool ja suubub Soome lahte. Jõe pikkus on 116 kilomeetrit ja valgala 682 ruutkilomeetrit. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 meetrit ja suudmes 0 meetrit. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila jõgi on käänuline. Jõe kallas on kohati liivane ja kohati kivine. Põhi on enamjaolt kivine. Keila jõgi on läbipaistev, sest seal ei ole suuri tööstusi ja vesi on liikuv. Põ...
tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. Punetised Haigusest : Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Kuidas levib Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Nakatunud inimene eritab viirust ja on nakkusohtlik ühe nädala jooksul enne lööbe ilmumist ja 14 päeva jooksul pärast lööbe ilmumist. Nakkusallikaks võivad olla ka lapsed, kes põevad kaasasündinud punetisi ja kelle organismis viirus võib säilida 1,5 aastat ja rohkem. Peiteperiood Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva).
orgudes valitseb aga mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on ligikaudu 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved. Näiteks platool ja Alpide lõunajalamil Bernis on jaanuaris 0 ning juulis 19°C, Luganos vastavalt 2 ja 22°C. Mägedes Davoses talvel -7°C ja suvel 12°C. Sademeid on tuulealustel nõlvul ja orgudes 500- 600, platool 800- 1000, kõrgemal tuulepealsetel nõlvadel aga 2400- 4000 mm/a. Sveitsis sajab kogu aasta, eriti veel kevadeti. Talvel esinevad ka tugevad lumesajud, mis soodustavad ohtlike laviinide teket. Põhja- Alpides puhuvad ka kevadeti soojad föönid ning talvel on sageli udu. Sveitsis on võimalik suusatada nii palju kui tahad, sest seal on hulgaliselt ette valmistatud parima lumega suusaradu. Joonis 1. Lugano kliimadiagramm. 5 1.3. Rahvastik Sveitsis elab 7 300 000 inimest ning 63% sellest elab linnades. Rahvastiku tihedus on
Looduskaitseala · Matsalu looduskaitseala on Eesti rannikumärgaladest kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. · Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin omad pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. · Matsalu looduskaitsealal on registreeritud kokku 270 linnuliiki, kellest pesitsejaid on 175 ning läbirändavaid veelinde 33. · Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. · Sügiseti rändab läbi Matsalu ligikaudu 300 000 veelindu. · Märgala on tuntud Euroopa suurima sookurgede sügisese peatuskohana. Neid on siin loendatud maksimaalselt 21 000 isendit. Linnud, kalad, imetajad, sootaimed · Matsalu rahvuspark on üks suurimaid ja olulisemaid rändlindude sügisesi peatuspaikasid Euroopas ning täielik paradiis linnuvaatlejaile. · Matsalu märgala on ka oluliseks
rohkusega.Siin võib sageli leida tuntuimaid mullaloomi , vihmausse, keda muude metsatüüpide muldades leidub harva.Ka rohurindes on selgrootuid rikkalikult,sest taimeliike,millest toituda , on rohkesti.Salumetsas võib ka kohata metssiga.Võrreldes kodusega on metssiga saledam ja kõrgemate jalgadega.Keha on kaetud mustjate harjaste karvadega.Metssiga eelistab elupaigana niiskeid leht-ja segametsi. 3. Linnud Salumets rõkkab kevadeti linnukoorist.Mitte üheski metsatüübis ei pesitse nii ohtralt linnupaare kui salumetsas.Laululindude seas on tavalised metsvint ja lehelinnu liigid.Kevadöödel kuuldub salumetsas sageli ööbikut.Ööbik on varblasepikkune, kuid varblasest saledam.Kuulsaks on teinud teda laul.Ööbiku vaheldusrikast ja meloodilist on teiste lindude laulust kerege eristada laksutamise järgi. Kokkuvõte Sain teada, et salumetsas on taimi ,loomi ning linde rohkem kui teistes metsades
Sandra Ivanov Levikualad: o Põhjapoolkeral väga ulatuslik o Lõunapoolkeral puudub piisav maismaa, sellepärast leidub parasvöötme metsi väga vähe Kliima: o Keskmiselt sademeid 5001000 mm aastas o Aasta keskmine temperatuur 310° C o Erinevates kohtades erinev temperatuur ja erinev sademete hulk o Suvel võib temperatuur kesmiselt tõusta kuni 20°C, talvel võib langeda kuni 15°C Kliima: Mullastik: o Levivad pruunmullad o Kevadeti laguneb orgaaniline aine inten siivselt o Valitseb pruun värvus o Huumust mõõdukalt Taimestik: Suvel pakatavad leht ja segametsad rohelisest värvist. Aga nad on tuntud just oma sügisese värvikirevuse poolest. Kui sügisel päevad lühenevad väheneb ka klorofülli hulk lehtedes ning ülekaalu saavutavad teised värvid. Seejärel lehed langevad. Taimestik: Segametsa aladel kasvab kõrvuti lehtmetsadega ka okasmetsi. Seega on tegemist siirdealaga leht ja okasmetsade vahel.
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega
Hiina müür. Majutamine uuemates võõrastemajas normaalne, vanemates suhteliselt kesine(rõske). Üheses toas ööbimine 400EEK, naridel 200EEK. Hiinlased söövad peamiselt riisi, ka nuudleid ja köögivilju. Palju kasutatakse kuivatatud toiduaineid, sojauba, kala ja liha. Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Suur osa Hiinast on mägine ja metsik. Lääne-Hiinas on suvi kuum(25°-48°), talv külm(-10° kuni-15°, madalaim -27°), sajab väga vähe, kevadeti tekib tolmutorme. Ida-Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene, suvi soe ja mõõdukalt vihmane. Lõuna-Hiina mererannikul on lühike soe talv ja niiske kuum suvi. Augustis-septembris on Ida-Hiinas taifuune. Lääne-Hiinale on iseloomulikud kõrbete pruun-ja hallmullad ning poolkõrbete kastanmullad. Looduslikku metsa leidub ainult kirde-ja edelapoolseis mäestikes,
Teisena tahtis ta rajada külla tuletõrjekomando,kellele läbi viia õppused.Kunagi lapsena oli ta jälginud tuletõrjujate õppusi ja sellest tekkiski tal selline mõte.Selle mehe peas oli nii palju mässumeelsust ja ideid.Tundus, et tähtis ei olnudki niivõrd teostus , kui idee väljakäimine ise.Näiteks ta fantaseeris selle üle mida ta teeks siis ,kui oleks kolhoosi esimees.Üks hingelähedasi teemasid oli tema jaoks ka rajada korralikud teed,et külaelanikud ei peaks kevadeti ja sügiseti põlvist saadik poris müttama.Ta ei leidnud oma ideedele külaelanike seast mõttekaaslasi, sest tarvilikud tööd röövisid kogu nende aja ja külas olid ülekaalus vanemad inimesed. Poega häiris ka see, et isa ei olnud temasse kunagi austusega suhtunud, vaid pidas teda pigem kerglaseks.Sama häiriv oli ka see, et isa hoolis rohkem naabri pojast Oslost,kes oli tema silmis kõva töörügaja, kui oma pojast.Kättemaksuks oma
Soomes, kuid seal puuduvad ka metskitsed, kes on ilveste põhitoiduks, ning ilvesed peavad leppima jänestega. Euraasia ilvese toidusedelis moodustavad jänesed kolmandiku, metskitsed ligi poole. Jäneste epideemiad ja arvukuse muu kõikumine toovad ilveseperre nälja. Nii võib ilveste arvukus samuti väheneda. Teine ilvese populatsiooni mõjutav tegur on metsade hävitamine ehk antropogeenne tegur. Ilvestele meeldivad tihedad kuusikud: kevadeti aitavad kuuseokkad vabaneda talvekarvadest. Pesa teeb ta maha tihnikusse. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitsekarjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000-meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Metsade hävitamine võtab ära neilt kodu, samuti toob see inimese loomale lähedale ning haavata saanud loom võib inimest rünnata.
1. Gobi kõrb talvel vihmavarju efekt ning ajapikku mäestikest väljakantud peeneteralise materjali laialijaotus kunagi seal olnud jõgede ja tuulte tagajärjel. Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. 4. Kõrbete tüübid Kõrbesid liigitatakse pinnakatte järgi. Gobi kõrb on maailma suurim lössikõrb, mis tähendab, et ta on enamasti kaetud peeneteralise tolm- ja liivsavi ning jõesetetega. 5. Taimestik Kevadeti kõrbete kohta üsna lopsakas taimestik, sealhulgas liblikõielised ja magunalised. Kolmveerand kõrbest on kaetud väikesekasvulise rohuga ja vaid kagu-osa on täielikult kuiv. Taimede lehed on väikesed nahkjad, nahkjad või on muundunud astlateiks, et aurumine lehe pinnalt oleks võimalikult väike. Mõnede taimede varred või lehed on suutelised säilitama endas niiskust, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks.
käitumine on mesiniku suunas rahulik. Nad on vähe-agressiivsed ja vastupidavamad haudmehaiguste suhtes kui teised mesilasliigid. Kaukaasia mägimesilased Kaukaasia mägimesilased on pärit Kaukaasia mägedest. See liik on meekärjes vagur ja rahulik. Nad kasvatavad tavaliselt tugevaid mesilasperesid, kuid paljud mesilaspered ei saavuta täielikku tugevust kuni kesksuveni ja võivad põhjustada mõningaid mitterahuldavaid tingimusi mesinikule, sest kevadeti on maa-aladel palju voolavat nektarit. Euroopa mesilased Euroopa mesilased, tuntud ka kui Saksa tumemesilased on olnud olemas alates koloonia ajast. On rohkearvuliselt ristandeid, mis on pärit Euroopa mesilastest. Paljud on madala sülemlemistungiga ja mõned ristandid on õrnad/vagurad. Euroopa mesilaste rass on väga tarukaitsev sissetungijate eest ja mesilasemal ning töömesilastel on kõrgem eluiga, võrreldes teiste rasside mesilastega. Itaalia mesilased
veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat. Teised tähtsamad jõed Hiinas on Jiangxi, Tong Jiang, Pe Jiang ja Heilong Jiang ("musta draakoni jõgi"). · Mis on jõgede peamisteks toiteallikateks? Hiina jõgede peamisteks toiteallikateks on enamasti mäestikud, kus lumesulavesi kevadeti on peamine veeallikas ja ka veel Tiibeti jõest, millest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. · Milline võiks olla jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast? Jõgede veetaseme kõikumine sõltuvalt kliimast on suhteliselt suur. Kevadeti, tulvavete ajal
3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm (isastel kuni 330 ja emastel kuni 250 cm). Isaste kehakaal 170310 kg ja emastel 105186 kg. 4 LEVIK, ELUPAIK Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989- 2000. 5 TOITUMINE Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püüavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib
Gobi kõrb on suuremalt osalt mandri sisealal asuv lössikõrb, aga esineb ka kivi- ja savikõrbe. Lössikõrbes on vanadest mäestikest tuule tõttu väljakantud tolmjast liivsavi, mida nimetatakse lössiks, mis on ka peamine pinnakate. Esineb ka kohti, kus maapind on kaetud jämedama kivimaterjaliga või koorikulise savika pinnasega. Liikuvad soolad on lössist välja uhtutud. Lössikõrb saab rohkem niiskust, sest lähedal asuvad mäed püüavad sademed kinni. Seetõttu arenebki Gobi kõrbes kevadeti lopsakas taimestik Joonis 3. Gobi kõrbe tüüp 5. Taimestik ja loomastik Gobi kõrbe taimestik üsnagi kuivalembene. Taimedest kasvavad siin puju, okasmalts, gobi keeritsrohi, vareskaer, tamarisk, efedra, soolmalts ja teised kuivade alade taimed. Taimed on hästi kohastunud eluga kõrbes, taimedel on kas sügav või lai juurestik , et saaks rohkem vett kätte ja osad taimed suudavad säiltidada enda juurtes ja vartes vett, selliseid taimi nimetatakse sukulentideks.
teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm. Saba on 45-50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Sugukpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi snnitavad mrad tavaliselt he. Sebrade harjumispraseks eluviisiks on elada perekondlike karjadena. Nad toituvad rohust. Sebrad hlitsevad hirnumisega. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: krbesebrasid, savannisebrasid ja mgisebrasid.
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte
kuid tegelikus elus juhtub seda harva. Ohtlik on selline levikuviis eriti seetõttu, et sülg võib olla nakkusohtlik juba 4-10 (15) päeva enne, kui loomal tekivad haigusnähud. See kahjustab kesknärvisüsteem. PUNETISED Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena. Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel. Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti. Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva). Kaelakukla lümfisõlmede suurenemine,kurguvalu, palavi k kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus japeavalu. Haigus paraneb iseeneslikult. Haigust põetakse korra elus, hiljem ei kordu. Kui tegemist on haigestumisega raseduse alguses, on suur ohtlootekahjustuste tekkeks. HIV
liivarandu. Rannajärsakuid või astanguid näeme veel Noarootsi lääneküljel Ramsi neemel, Haapsalu lähedal Pullapääl ning Suure-Väina ääres Uisu rannas (Uisu pank). Rannikut iseloomustab nii lahtede kui ka saarte rohkus. Suuremad lahed on Haapsalu ja Matsalu, mis ligi 10 km pikkuselt tungivad maismaasse. Väiksemad lahed sirutuvad loodest kagusse, näidates kunagist mandrijää liikumise suunda. Rannikut kujundab ümber ka kevadeti kaldale kuhjuv ajujää, mis lihvib kaldakivimeid (Arold, 2005) 2. Kiima Kuna Läänemeri on kliimaolude suurim põhjustaja Eestis, on Lääne-Eestis temperatuuri kõikumised väiksemad kui sisemaal ning kliima pehmem, sellepärast, et meri jahtub ja soojeneb aeglasemalt kui õhk (Joonis 2). Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni
REFERAAT MATSALU RAHVUSPARK SISUKORD 1. Matsalu rahvuspargi tutvustus lk 3 2. Kaitsekord lk 4 3. Uuringud ja seire lk 5 3.1. Linnustuku seire 3.2 Muu seire 4. Loodus lk 6 4.1 Matsalu erilisus 4.2 Matsalu kultuurmaastike tekkelugu 5. Kultuuripärand lk 6 5.1 Kooslused 6. Rõngastuskeskus lk 8 7.Kasuttud kirjandus lk 9 2 MATSALU RAHVUSPARGI TUTVUSTUS Rahvuspargi eelkäija, Matsalu Riiklik Looduskaitseala loodi 1957. aastal pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. 1976. aastal kanti Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirja. Ramsari konventsioon tunnustab neid kaitsealasid, kus märgalad on säilitatud ning nende kasutamine on jätkusuutlik...
veepuuduse all ka normaalsete sademetehulgaga suvel. Sobivamad kultuurid on lupiin ja tatar. Nõrgalt leetunud mulla metsakasvukohatüüp on jänesekapsa. Looduslik rohumaatüüp on niiske palurohumaa. Rähkmuld K Rähkmullad on karbonaatsel moreenil, rannaklibul või koreselisel settel kujunenud koreserikkad mullad. Neid muldasid iseloomustab tugev karbonaatsus. Keemine toimub kõrgemal kui 30cm, suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Rähkmullad võivad kevadeti ja sügiseti kannatada liigniiskuse all ning sademetevaesel perioodil põuakartlikud. Juhtivaks mullatekkeprotsessiks on kamardumine. 7 Rähkmullad paiknevad tasastel või nõrgalt lainjatel moreentasandikel. Vähem leidub neid oosidel ja teistel pinnavormidel. Rähkmuldade lähtekivimiks on on kõige sagedamini valkjas- või kollakashall rähkmoreen.
nõrga tuulega ilm,mis on suvel soe ja talvel külm. Hoovus- tohutud veemassid, mille t erineb ümbritseva vee t. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades seal kliimat (külm hoovus- Benguela ja soe hoovus-Golfi) Maa soojus-ja niiskusreziimi iseloomustavad kõige üldisemalt õhut. Ja sademet hulk. Maksumum ja miinimutemperatuuri vahet nimetatakse temeratuuri amplituudiks. Kui miinimumt langeb kevadeti j sügiseti öösel alla 0 C siis nim. Seda öökülmaks. Isotermiks nim õhut geograafilist jaotust maakeral,mis ühedatakse sama t punktid joontega. Seda koostatakse paljude aastate keskmisi t arvestades. Lumepiir on kujuteldav joon, mille piiril lumebilanss on 0 ehk millest kõrgemal või pooluste pool sajab lund rohkem, kui ära jõuab sulada. Aurumine jahatakse kaheks: Transpirtsioon (taimedelt toimuv aurumine) ja füüsikaline aurumine (aurumine maapinnalt)
Passaadid Läänetuuled Mussoonid Briis Mäeorutuul Liustikutuul Tsüklon Antitsüklon Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Peaaegu kolmveerand (71%) Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Hoovused Mereline kliima Kontinentaalne kliima Maa soojusja niiskusreziim Maa soojus ja niiskusreziimi iseloomustab kõige üldisemalt õhutemperatuur ja sademete hulk. Maksimum ja miinimumtemperatuuri vahet nimetatakse temperatuuri amplituudiks. Kui miinimumtemperatuur langeb kevadeti ja sügiseti alla 0 kraadi, siis nimetatakse seda öökülmaks. Õhutemperatuuri geograafiline jaotus Isotermid Lumepiir Metsapiir Õhutemperatuuri ajaline käik Õhutemperatuuri aastane käik sõltub suuresti geograafilisest laiusest. Temperatuuri maksimumi ja miinimumi esinemise aja ning amplituudi suuruse järgi võib eristada 4 kliimavöödet. Ekvatoriaalne vööde Troopiline vööde Parasvööde Polaarne vööde Vesi atmosfääris Vesi esineb looduses mitmes vormis ja olekus ning
Kõik need kureparved ongi läbirändajad. Nende päris kodu on kusagil põhja pool. Meil nad teevad ainult vahepeatusi, et puhata ja jõudu koguda. Binokkliga võib sügisel märgata,et kõik linnud parves pole ühesugused. Punakuklaliste hulgas on osa pruunipäiseid. Need on selle aastased pojad, kes on peaaegu vanalinnu suurusteks sirgunud. Kui kuulate tähelepanelikult, siis märkate, et uhke kluugutamise asemel nad hoopis piiksuvad. Seevastu kevadeti on sookurgedel kange tantsuhimu. Kui neid keegi ei häiri, moodustavad nad tihti ringi ja alustavad hüpeldes ja tiibu lehvitades tantsu. Aegajalt viskavad pea kuklasse, tiivad ja suled tõusevad kohevile ja siis kaigub kaugele uhke trompetihüüd. Niisugust hüüdu võib kuulda üksikutel vesistel aladel ka hiljem, kui rändlinnud meilt juba ammu lahkunud on. Nii tervitavad päikesetõusu need vähesed sookured, kes meil Eesti pesitsevad. Sookurepaar on harjunud omaette elama
nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest. • Õisikus on tohutul hulgal seemneid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
