I. Sissejuhatus · Minu uurimustöö annab väikse ülevaate Kõrvemaa ja Aegviidu puhkealast ning puhkealal toimuvast. · Valisin selle teema, sest olen Kõrvemaal mitmeid kordi ise looduses viibinud ning soovisin natukene rohkem teada saada puhkealal kasvavatest puudest ja samuti puhkeala huvitavast maastikust. · Uurimustöö käigus sain mõnevõrra targemaks puhkealal kasvavate puude ja taimede vallas ning lisaks veel toimuvad seal väga põnevad üritused. II. Üldiseloomustus
Lagendikud on tekkinud N.Liidu sõjaväe põhjustatud korduvate metsapõlengute tagajärjel ja meenutavad Lapimaa tundramaastikku. Siin asub kuus eriilmelist järve ning oosilt avaneb kaunis vaade Jussi järvedele. Puhkekoht on Väinjärvel. Uuejärve looduse õpperada Looduse õpperaja pikkus on 6 km ja kulgeb mööda Laudisalu raba äärset Vargamäe oosi ja metsateid. Peamiseks huviobjektiks on oosil paiknevalt rajalt avanevad vaated lagerabale, rabametsale ja laugastele. Matkarada Aegviidu - Liiapeksi Matkarada on 36 km pikk, matk kestab kaks päeva. Rajale jäävad Pikanõmme oos, Soodla jõgi, Jussi lagendikud, Jussi järved, Paukjärv, Kõnnu Suursoo jt. vaatamisväärsused. Poolel teel on laagrikoht Väinjärve ääres. Rada võib läbida kahes suunas. Nõmm, nagu inglise nõmmed, lage, pruun, samblane, küngaste ja orgudega - teist sellist Eestist ei leia. Rada juhib meid risti üle nõmme, mida Nõukogude ajal kasutati polügoonina
Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud Liigniisketel aladel jõekallastel lodumetsad (sanglepad, kased) Metsased madalsood maastikurajoonist 23% Kõrvemaa asustus Asustus tihedam ida- ja põhjaosas Linnad Paide (9642 el.) ja Türi Suuremad maa-asulad lõuna poole liikudes Kuusalu, Aegviidu, Habaja, Ardu, Anna, Mäo, Väätsa, Lelle, Käru, Särevere, Laupa Looduskaitsealad 20% territooriumist (Lahemaa, Kõrvemaa MKA) Türi linn Soomaa
lisanduvad neile veeriseliste rendsiinade ja leetunud liivmuldadega mõhnastikud, mis on Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 5575, lõunaosas 4060 m kõrgusel. 1.4 Vetevõrk Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Kokku on neid ligikaudu 120
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Aegviidu Kool Haistmismeel Uurimistöö Autor: Markus Henri Bammer Juhendaja: Pirjo Land Aegviidu 2017 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Haistmismeel....................................................................4 Katse................................................................................5 Katse tulemused..............................................................6 Järeldus............................................................................7
NIMISÕNA OMADUSSÕNA ARVSÕNA ASESÕNA 2. Paranda algustähevead ja pane kirjavahemärgid. eesti loodus oleks võrratult vaesem kui siin ei oleks järvi õnneks on eestis üle tuhande järve peale selle veel 20 korda rohkem rabalaukaid eesti järved ei paikne ühtlaselt on nii järverikkaid kui ka järvevaeseid piirkondi üheks järvederikkamaks paigaks eestis on alutagusel asuv kurtna "neljakümne järve maa" järvi on veel aegviidu metsades vooremaal otepääl ja haanja kõrgustikul karula kuplistikus ning mitmel pool saaremaal. 3. Kirjuta igale sõnale järele küsimus ja kääne. SÕNA KÜSIMUS KÄÄNE Saalile Kirjanikke Raamatuga Võtmed Linadesse Pesudest Põrandani Kallastel Kevade Aastatest Pagareid Kaheksandat Kukkedena EESTI KEELE AASTALÕPU KONTROLLTÖÖ 5. KLASSILE
suurt veekogu ääritsev maismaosa,mida mõjutab lainetus, rannajoon- vee ja maismaa kokkupuutejoon veekogu ääres, skäärannik- arenevad kaljurannad rohkete rannalähedaste kaljusaartega. Riarannik-rannikutüüp,mäeahelikud paiknevad rannajoonega risti, kuhje pinnavormid-setete kuhjumisega, lamm-emajõe lammorg,perioodiliselt suurveega üleujutav jõeoru osa. Delta-kasari jõgi,juhjunud setet tõttu hargneb jõgi. Moreen-pinnavorm ning lisaks liustiku kuhjatud sete.Oos-aegviidu oosid,kitsad kruusast ja liivast koosnevad vallid. Mõhn- kruusast ja liivast koosnevad kübkad.Voored-voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas,türi voorestik. Moreenitasandik-pinnavorm,valdavalt moreenist koosnevad pinnakattega tasasndik,kagu-eesti lavamaa.
Ratsamatk Ännijärve kaldal Avely Pekka T08 Lühitutvustus Toimusmiskoht: Harjumaa, Aegviidu Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast.
luuletas. Valter Ojakäär ütles, et kui Raimond oli kümneaastane, siis ta ehitas dedektorvastuvõtja, mida paljud pidasid ilmaimeks. Lapsena mängis ta juba klaverit, akordionit, kitarri ja trummi. Valgre avaldas oma esimese laulu varjunime all ja lauluks oli "Blond Aleksandra". Aga kokku on ta teinud üle saja laulu. Tema loometööd on kasutanud ka paljud teised heliloojad ja samuti ka Eesti filmides. Mõned laulud "Aegviidu valss" jne. Raimond Valgre laulu hääl oli väga hea aga kahjuks pole tema häälest mingit heliülesvõtet. Raimondi suur armastus oli Alice kelle ema oli eestlanna ja pärit Pärnust, isa oli aga prantsuse diplomaat Moskvas, kes kadunuks jäi. Koos lõid nad ühist muusikat. Valgre kirjutas meloodiat ja Alice kirjutas laulusõnad. Nende ühine laul on hetkel hoiul Teatri, ja Muusikamuuseumis.!
pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis. Moreen, liiv, kruus, (liustiku kuhje tekkeviis)Vaisvara Sinimäed, Lääne-Saaremaa kõrgustik Äravooluorud paikneb palju järvi nt urvaste, kooraste otepää kõrgustikul, rõugjärved- haanja kõrgustikul Oosid ehk vallseljakud koostis kruus, veeristik, tekkeviis liustikujõe kuhje. Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid
Kaitseala asub endises Võrtsjärve nõos. Idast piirab looduskaitseala laeva jõgi, lõunast Emajõe luha lõunaserv, läänest Pedja ja Põltsamaa jõgi. Põhjast piirneb Kamari - Umbusi kultuurmaastikuga. Üldse on kaitsealal 12 vooluveekogu kogupikkusega 115 km, 55 vanajõge kogupikkusega 51 km. Erilise kaitse all on 4 loodusreservaati: Karisto, Peterna, Tõllasaare ja Võiviku Kõrvemaa maastikukaitseala Kõrvemaa Maastikukaitseala asub Harjumaa Anija, Aegviidu ja Kõue, ning Järvamaa Albu, Lehtse, Paide ja Roosna-Alliku valdade maadel, hõlmates kokku 20 390 ha ehk ligi 204 ruutkilomeetrit. Ulatus põhjapiirilt Tallinna-Aegviidu raudtee joonelt lõunapiirini Tallinna- Tartu maantee lähistele on ligikaudu 36 km, ulatus läänepoolseimast punktist Põhjaku raba 8 servas Roosna-Alliku soo idaservani on ligikaudu 16,5 km.
Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald Maakonnalinn: Tallinn Tallinn on Eesti pealinn Elanikke: 416 405 Tallinnale kuulub ka Aegna saar Harjumaa ajalugu Ajalooline Harjumaa hõlmas XIII sajandi I
välikaardistus ja kontroll; parandused ja lõpptoodangu väljastamine. Iga etapi tööde kohta koostada praktilise töö eelmise osa eeskujul töötajate koosseisude kirjeldus, ajakulu ja elarveline maksumus, koondeelarve ja seletuskiri. 5 2 Projekti seletuskiri 2.1 Maa-ala üldiseloomustus Paiknemine: Maa-ala suuruseks on baaskaardi 1:50 000 mõõtkavas lehe ulatus- 25x25 km. Baaskaardi leht kannab numbrit 6342 ja nimeks Aegviidu (Lisa 3). Kaardileht kirjeldab Harjumaa idaosa ning Järvamaa lõunaosa. (Joonis 1). Kujutatavale alale jäävad Anija, Kõue, Aegviidu, Kose, Albu, Ambla, Lehtse, Roosna-Alliku ja Paide vallad. Suurematest asulatest jäävad piirkonda Aegviidu, Alavere ning Jäneda. 6 Joonis 1. Baaskaardi lehel nr. 6342 kujutatud maa-ala asukohaskeem (Allikas: Maa- amet) Teedevõrk: Kaardilehte nr. 6342 läbib Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa põhimaantee nr
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon
Viru county. County, bounded on the north Gulf of Finland. Harju is composed of many islands, the largest of these is the Women's Island and the islands Pakri. Harju county has six self-governing city, a municipal city, 2 towns, 31 small towns and 395 villages. Harju county has 21 bigger cities Loksa, Nissi, Vasalemma, Paldiski, Kernu, Keila, Saue, Harku, Saku, Tallinn, Viimsi, Ostrava, Rae, Kose Kõue, Raasiku, Jõelähtme, Maardu, Anja, Kuusalu, Loksa, Aegviidu. 34 rivers flowing into the sea within the county and other watercourses, the drainage basin is the largest and tallest Jägala, Keila and the Pirita River and White River. Harjumaa Ülemiste Lake is the largest, and the Kahala Harku lake, too. Tallinn's surface water system is founded on two major reservoirs: Paunküla and Soodla. Ülemiste Lake Pirita River Jõelähtme Holy Virgin Mary Church
1945 ning sõjajärgne periood kuni 1949 aastani. Tekstid oma lauludele kirjutas ta valdavalt ise, kusjuures mõnikord ka saksa või inglise keeles. Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933
võimukandjate julgeoleku tagamine / eriside kindlustamine / välisraadiojaamade segamine / välismaalaste kontaktide kontrollimine -KGB kaastöölised (vabatahtlikud / sundvärvatud ähvardustega) -siseministeerium tegutses KGB kõrval: korrakaitse Võõrsõjaväe kohalolek -Eestisse jäetud sõjavägi: Moskva jaoks informatsiooniallikas / sisemise korra hoidmine / reziimi kindlustamine -120 000 meest sõjaväes -sõjaväe käsutuses olevad alad: Aegviidu / Laeva / Nursi / Värska / Paldiski linn/ Pakri poolsaar / Pakri saared / Naissaar -konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel / elanikud pidid nendelt aladelt lahkuma, kus sõjavägi oli -kaitseministeerium kindralleitnant Lembit Pärn -rahvusväeosade olemasolu võimaldas enamikel ajateenijatel läbida teenistus kuni 1950 Eestis->pärast saadeti laiali mööda Nüukogude Liitu -Eesti NSV jaotati kolmeks oblastiks 1952-1953 (Tallinna/Tartu/Pärnu), 1950 - 39 rajooni/
Lääne-Virumaal. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele, muuhulgas on kaitsealalt leitud 23 liiki käpalisi. Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus(Kakerdaja, Kautla, Kodru, Seli, Laiksaare, Tartussaare, Aegviidu, Tellissaare ja Põhjaku raba ning Kilingi soo), lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luitestikke, Jäneda - Aegviidu ning Matsimäe -Voose oose ning paljusid väikevoore. Kõrvemaa Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede
Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine, välisraadiojaamade segamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine ja palju muud. Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu.
Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas"
Harju lavamaast on pikaajalise kulutuse tulemusena eraldunud mitmed lavajad saarmäed -- Tallinna Toompea, Viimsi Lubjamägi ning Suur- ja Väike-Pakri saar. Harjumaa idaosas paikneb Kõrvemaa maastikukaitseala pakkudes erakordselt kaunis looduskeskkonnas võimalusi puhkuse ja vaba aja veetmiseks inimestele. Seal on laialdast kasutamist leidnud elamusterohked looduse matka- ja õpperajad nii suvel kui talvel. Kuulsaks on saanud veebruarikuine Presidendi suusamatk Aegviidu Nelijärve Jäneda. Harjumaa looduse kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist, Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitsealad ning Naissaare looduspark. Tuhala on paikkond Kose vallas Harjumaal, mille asustuse vanus on ligi 3000 aastat. Eesti suurimal karstialal võib näha kõiki tüüpilisi karstivorme. Karstiväljal voolab Mahtra
IV Glei ja lammimullad Lääne-Eestis. Siin domineerivaks soostumine. Haritaval maal sageli liigniiskete muldade osatähtsus üle 90%. Mitmesugused gleimullad leostunud, leetjad, küllastunud/ küllastumata turvastunud mullad. IVa Vigala Palju savimuldi. Lõimiselt raskemad mullad IVb Pärnu- Ilma korraliku kuivenduseta pole põllupidamist mõtet edendada. V Leet, soostunud leet- ja soomullad Vahe-Eestis. Erakordselt kehvad. Happelised ja toitainete vaesed. Peab tingimata lupjama. Va Aegviidu-Käru Vb Häädemeeste- Saarde VI Leet, soostunud leet- ja soomullad Peipsi ääres. Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi.
katkestati telefoniühendus. Alates kella 6:45 vallutasid valitsusvägede salgad soomusauto toetusel posti-telegraafimaja tagasi. Toompea võimuasutuste hõivamine nurjus täielikult. Balti jaam suudeti hõivata ent kell 8:15 jõudsid nooremallohvitseride koolist kohale kadetid, kes vallutasid jaama tagasi. Et takistada valitsusvägede Tallinna toomist, lasti õhku Vasula sild Tartu ja Tapa vahelisel raudteel ning hiljem Mustjõe sild Aegviidu lähedal Tapa–Tallinna raudteel. 1. detsembri hommikul kella 10:00 aegu oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. Ka Pärnus koguti kokku 40 meheline mässajate salk, ent kui jõudsid kohale uudised Tallinnas riigipöördekatse läbikukkumisest, saadeti mässajad laiali ja eestvedajad põgenesid NSV Liitu.
Aristoteles Aristoteles oli Vana-Kreeka filosoof. Platoni õpilane ja Aleksander suure õpetaja. Ta oli Platoni kõrval mõjukaim filosoof. Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Kui Aristoteles sai 18 aastaseks ja läks Ateenasse oli tal juba kalduvus loodusteaduslikule uurimistööle. Kui Aristoteles oli 18-37 aastat oli ta Platoni õpilane. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike-Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aristoteles läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud salu kõrval p...
pehmepaberi tootmise. 6 KEHRA RAUDTEEJAAM 1870. aastal liikluseks avatud Tallinna – Peterburi ehk Balti raudtee äärde rajati esialgsed jaamad keskmiselt iga 20 – 30 kilomeetri tagant. Nendesse püstitati tüüpprojekti järgi kahekorruselised puidust jaamahooned, veetornid - auruvedurite veega varustamiseks ja muud vajalikud ehitised. Kehra jäi kahe niisuguse jaama – Raasiku ja Aegviidu – vahepeale. Seetõttu Kehrasse esialgu jaamahoonet ei püstitatud, vaid piirduti peatuskoha ehk ajutise pooljaamaga mõisa ja kohaliku tee läheduses. Mõni aasta pärast raudtee avamist, mil inimesed olid uue transpordivahendi omaks võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu varemgi, võeti nüüdki aluseks tüüpprojekt, mida rakendati mitmes erinevas jaamas. Millegipärast otsustati uued jaamahooned (erinevalt varasematest) ehitada aga
Järved Veega täidetud looduslik nõgu, millel puudub ühendus maailmamerega Eestis on umbes 1200 järve 15% pindalast. 1000 looduslikku ja 200 tehis. Arv on muutuv: - kasvavad kinni - rannikule tekivad uued järved - tehisjärvede rajamine. Järvi on rohkem Järvi on vähem Kirde-eesti Pandivere kõrgustik Aegviidu Kesk- ja Kagu-Eesti Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi
5. Miks on linna mõiste eri riikides erinev? Too kolm näidet 1+3p. Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 2+2p. 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide 4+4p. LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Linnastumise kulg maailmas 9. Tuua kaks näidet riikidest a) kõige kõrgema linnastumise astme kohta(100%) ja põhjus b) kõige madalama linnastumise astme kohta( 10% ) ja põhjus 10. Kirjelda linnastumise etappe( neli etappi) 1. millal toimus? 2. kaks iseloomulikku tunnust 3p. 11. Too kolm näidet megalopoliste kohta
HUUMUSE koostises on huumushapped Alltüüp 3.Gleistunud karbonaatsed Vahe-Eesti leet-, soostunud leet- ja ja huumusained. mullad Kg on kõik eelnevate muldade soomuldade agromullastiku valdkond Huumushapped jagunevad: analoogsed, ainult on ajutiselt liigniisked. pindalaga ca 6,8%. Loksa, Aegviidu, Lelle, a)Humiinhapped -annab katioonidega II Tüüp Leostunud mullad K0 Kolu, Türi, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste. humaate (soolasid), mis on vees viljakaimad mullad. Kihisemine Väheviljakad mullad. vähemlahustuvad seega on püsivamad ja ei sügavamal, kui 30cm, välja kujunenud a)Aegviidu, Käru allu väljauhtumisele; karbonaatsel lähtekivimil
Vabadussõja algus Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine
· Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved e. Soodid tekivad aeglase vooluga jõgede
armastuskirjad". Aastal 1988 avati Raplas Valgre kodumajal mälestustahvel. Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Laule · "Aegviidu valss" · "Pärnu ballaad" · "Eideke hella" · "Pühapäev Kadriorus" · "Ei suutnud oodata sa · "Saaremaa polka" mind" · "Saaremaa valss" · "Hall sõdurisinel" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Helmi" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Sinilind" · "Joogilaul" · "Su silmist näen ma igal
detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. Raimond Valgre looming: Oma laulude tekstid kirjutas Valgre valdavalt ise, kasutades selleks ka saksa, või ingliskeelset varianti. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas. LOOMINGUNIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) 1936 Riina 1940 Narva valss 1944 blond Aleksandra 1933 Aegviidu valss 1945 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Saaremaa valss 1949 Talverõõmud 1947 Viljandi serenaad 1944 Kevad südames 1947 Pärnu ballaad 1945 Õige valik 1940 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 aasta uus 1944/1946 Saaremaa polka 1947/1948 Näkineid (kolm kalameest) 1947
A public company Estonian Railways was founded on 1 January 1992, its task was the Estonian railways. That same year, restored Estonia railway To the Railway International Union of Railways (UIC, headquartered in Paris), a member of Present services Electric railway Stops Locations & Types Electric Railway is the area to a total of 40 stops on the electric. Of them 12 are located in Tallinn and in our eastern or Aegviidu-Tallinn route. 9 stops are located in our direction, or the City of Tallinn-Pääsküla-Tallinn route. The rest stops remain in our west (between Tallinn and Keila, Tallinn-Paldiski, the Tallinn- Rice Family, on the Tallinn-Klooga beach) lines. Edel`s main schedule Tallinn -Tartu Tallinn Tallinn - Viljandi - Pärnu Tallinn-Viljandi, Tallinn
Keskpolügooni keskkonnamõju hindamine, Keskkonnakorralduskava, Kaitseministeeriumi keskkonnakava 2004-2014: looduslik mitmekesisus, planeeringud, keskkonnaseire, riigihanked, ehitus, tehnika, mahetoit, keskkonnajuhtimine. Probleemid militaarobjektide jääkreostus, sõjategevus, väeosade tegevus Nõukogude armee Eestis üle 1500 objekti, 1,9% kogu Eesti territooriumist: Paldiskis ~25 000 sõjaväelast; Tallinnas ~20 000 sõjaväelast; Tartus ~9000 sõjaväelast. Kokku 122 480 Aegviidu polügon (33 100 ha); Laeva polügon (13 411 ha); Nursi polügon (3703 ha); Värska polügon (1962 ha); Paldiski linn koos Pakri poolsaarega (3703 ha); Pakri saared (2447 ha); Naissaar (1867 ha). Keskkonnakahjud: pinnas on saastunud naftaproduktidega, reostunud pinna- ja põhjavesi, metallijäätmed, ehitusmaterjalide jäätmed, plast- ja kummijäätmed, kemikaalid. Olulise reostusega NA militaarobjektid: *Tapa, Ämari, Raadi, Sauga, Paralepa lennuväli. *Paldiski katlamaja ja Lõunasadam.
puudus. Paluti abi Soomest, UK'st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid
Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks neile mitmeid väljapaistvaid pinnavorme, sealhulgas Mägede- ja Taganurga mõhnastikke, Külvandu luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. 6.Ahja-Jõe ürgorg Kaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru koos lisaorgudega ja oruveerudel kõrguvate liivakivipaljanditega, oruveerudel kasvava metsa ja lammil esinevate heinamaade maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m
puudus. Paluti abi Soomest, UK’st ja Saksa okupatsioonivägedelt ning Vene valgekaartliku Põhjakorpuselt. Sõja algus: Punaarmee ründas 22. nov Narvat aga sakslased lõid nad tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva venelastele ja läksid minema. 28. nov 1918. a algas Eesti Vabadussõda. - Eesti üksused taganesid - Järgmine päev Punaarmee Narvas - Dets. jätkus venelaste kiire pealetung. Langesid Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu ning Võru, Valga, Tartu, Tõrva ja Mõisaküla. - Ebaedu põhjused: 1)vastaseid rohkem 2)meie relvastus ja varustus kehv 3)sitt juhtimissüsteem 4)madal võitlusmoraal ning sõjatüdimus Eesti Töörahva Kommuun – eesti enamlased, eesotsas Jaan Anvelt, kommuun allus Moskvale Murrang Vabadussõjas: - Aastavahetusel hakkas olukord eestlastele paremaks minema. - Edu saavutasid Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid
NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud( Põhjariigid) ja arengumaades( Lõunariigid) 6. Milles seisnevad linnaliste ja maaliste tegevusalade erinevused 7. Kuidas jagunevad linnalised ja maalised asulad Eestis ja tooge näide LINNALISED MAALISED Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8. Võrdle linnastumist enam arenenud ja vähem arenenud maades( tabel) 3+3p. Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud tehnoloogia tööstuse tegnoloogia Põllumajanduse saastuse ületootmine Töö puudus Vaesus maal Linnastumise kulg maailmas 9
NT: Jaapanis on rahvaarvu alammäär 50 000, Eestis 8000 ja Hispaanias 200 Linnalised ja maa asulad arenenud ( Põhjariigid) ja arengumaades ( Lõunariigid) 6/ 7. Linnalised tegevusalad: Kaubandus, Teenindus ja Tööstus Maalised tegevusalad: Põllumajandus, Metsandus ja Kalandus LINNALISED: MAALISED: Linnad Alevid Alevikud Külad TARTU AEGVIIDU LÄHTE VASULA 8.Linnastumine enam arenenud ja vähem arenenud maades: Enam arenenud maad: Vähem arenenud maad: Maa-asulad Linnad Maa-asulad Linnad Kõrgelt arenenud Kõrgelt arenenud Vähe arenenud Vähe arenenud tehnoloogia tööstuse tehnoloogia põllumajanduse tööstus tehnoloogia
kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja
Suurim sügavus 316 m Pindala 600 km² Soolsus 340 Maht 128 km³ Allikad Allikas on koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. Allikad võivad avaneda ka veekogude põhja ja olla mõnel juhul veekogu peamisteks veega toitjateks. Survelist allikavett nimetatakse arteesiaveeks. Allikaid võib klassifitseerida vastavalt vee temperatuurile moodustades külmaveeallikad ja kuumaveeallikaid. Allikad tekivad sinna, kus põhjaveehorisont lõikub maapinnaga. Allikad Aegviidu Siniallikad on tõusuveeallikate rühm, mis asub Harju maakonnas Tapa vallas jäädes Kõrvemaa maastikukaitseala territooriumile. Põhjavees on tihti lahustunud palju mineraale, mis on dissotsieerunud ioonideks. Suure ioonidesisaldusega põhjavett võidakse kasutada ravi- või joogiveena. Jõed Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Amazonas on maailma suurim, maailma pikim ja veerohkeim jõgi Lõuna-Ameerikas.
Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911.aasta kevadel lahkub Tammsaare ülikoolist kopsutuberkuloosi tõttu ja elab suurema osa ajast metsavahist venna juures Koitjärvel(Harjumaal, põhimõtteliselt Aegviidu kandis), viibides arstide tungival soovitusel vahepeal Kaukaaias(mis oli tema ainuke välisreis). Kopsuhaigusest ta paranes, kuid siis tuli tal raske maooperatsioon, nii et tervenemisele kulus tal aastaid. Haiguse ajal kujutas Tammsaare „kergemaid” asju-esseid, tõlkis palju. Koitjärve kaunid maastikud inspireerisid „Kõrboja peremehe” kirjutamist ja selle teose looduskirjeldusi. Tammsaare loomingu kaks viimast aastakümmet, mis on
suuresti ilma relvade ja varustuseta, sest kogu taristu oli Lõuna-Eestis veel Saksa okupatsioonivõimude käes. Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskemgi kui Põhja-Eestis. Saksa okupatsioon kestis seal kauem ja sakslased viivitasid oluliste asutuste ja endiste Vene sõjaväeladude üleandmisega. 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel. Lõuna-Eestis alustas Punaarmee 2. detsembril 1918 kolmes kolonnis (kokku umbes 5000 meest) rünnakut Pihkva rajoonist läände. Esimene kolonn suundus Tartu peale, teine liikus VõruValgaValmiera suunal; kolmas kolonn tegutses Lätis Põtalovo (Abrene)GulbenePlaviase suunal. Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga. Sama Tartu langes 22. detsembri õhtul vaatamata Eesti
Selle eest anti talle ka vastu. Väiksemaid kingitusi juba siis, kui olümpiasangar 2. VIII hommikul Balti jaama saabus. Seejärel tuli riigivanema vastuvõtt, esinemine ringhäälingu kooliraadio osas, kuu aega ametlikku puhkust. Esile tõsteti olümpiavõitjat ka tema töökohas Tallinna Keskvanglas, kus ta tõsteti senisest vangivalvuri seisusest veltveebliks. Eesti riigi vahest kõige märgatavam tähelepanuavaldus oli see, et talle kingiti Aegviidu lähedal Pillapalus 45 ha suurune talu. Eesti riigi sümbolite hulka kuulusid tugevad mehed ja põllupidamine. Selliselt tutvustati olümpiavõitjat ka ajakirjanduses - põllumehena uudismaal. Kui talu 1939 ka maksudest vabastati, oli see hea reklaam nii valitsusele kui ka talupidamisele üldse. Avalikkuse eest kasutati KP mainet veel näiteks paberosside "Kuldmedal" ja sigarettide "Olümpia" reklaamimiseks. KP tõestas oma võimeid ka 1937 Pariisis Euroopa meistrivõistluste kullaga,
Referaat Tapa raudteejaam Tapa Tapa vald on moodustunud 2005. aasta oktoobris Tapa linna, Lehtse valla ja Saksi valla (va. Kiku, Salda ja Pariisi küla, mis liitusid Kadrina vallaga) ühinemisel. Vald on Lääne-Virumaa läänepoolseim omavalitsus, ulatudes sopina Harjumaa Kuusalu ja Anija valla ning Järvamaa Ambla ja Albu valla vahele. Tapa valla läänepoolne naaber on Harjumaa Aegviidu vald. Tapa vald asub maastikuliselt Pandivere kõrgustiku äärealal ja Kõrvemaal. Valla kujunemisel on suurt tähtsust mänginud Peterburi-Tallinna raudtee ehitamine ning hiljem Tapa-Tartu raudteeharu ehitamine. Tapa raudteejaam 2 Tapa linn on saanud nime Tapa küla (1482, Tappes) ja mõisa (1629/39?, Taps) järgi. 1870 rajati Tapa mõisa maale väike raudteejaam; 1876 sai Tapa seoses Tartu haruraudtee
nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga. Mõhnastikud on enamasti metsaalad nõmme-, palumetsad (mänd, sarapuu, kadakas, pihlakas, mägiristik, kassikäpp, nurmnukk, hobumaran, hunditubakas jt)
liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Küljemoreen ja otsamoreen- liustikutekkelised kuhjelised pinnav: vallid, mis on tek liustiku külgedel või ees. Moreen- mandrijää või liustiku sulamisel mahajääv sete, koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest,on segakoostisega. Oos e. Vallseljak- liivast, kruusast, veerisest koosnev järsunõlvaline ja kitsa harjaga vall, tek mandrijää sulamisvete voolusängidesse settimise teel (esinevad ahelikena Neerutis, Porkumis, Uljaste järve ääres, Aegviidu-Nelijärvel jm). Mõhnad- mandrijää sulamisel tekkinud kruusast, liivast koosnevad rühmiti paiknevad künkad. Mõhnastikud- vastavate pinnavormide kooslused. Voor- leivapätsikujuline liustikutekkeline 5-50 m kõrgune ja mõnesaja meetri kuni mitme km pikkune kõrgendik,on tekkinud jää kulutava, kuhjava tegevuse koostoimel. Voorestik- rühmiti paiknevad voored (Vooremaa). Moreentasandik- mandrijää kuhjeline pinnavorm, valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasandik
,,Ma loodan, et saan sellest üle", ,,Helmi", ,,Veel viivuks jää", ,,Meloodia", ,,Mul meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss". Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks
KGB kõrval tegutsenud siseministeerium võtis üle miilitsa ülesanded.KGB ül oli ühiskonda jälgida ja kontrollida,julgeoleku tagamine,välisraadiojaamade segamine,pidid olema võimu silmad ja kõrvad.Eestisse jäetud nõukogude võimu ülesanne oli olla Moskvale infoallikas ja hoida sisemist korda ning kindlustada komm režiimi.Eesti territoorium kuulus Balti sõjaväeringkonda.1991.aastaks oli Nõukogude armee käsutuses 1665 objekti ja 87147ha maad. Suuremad alad olid Aegviidu,Laeva,Nursi ja Värska polügoon.Sõjaväe kasutuses olnud maadelt pidid elanikud lahkuma.Üsna sagedased olid konfliktid sõjaväe ja tsiviilelanike vahel(eriti sõjajärgsel perioodil). 1944-1950 oli ENSVl oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn.Eesti „sõjavägi“ moodustati Punaarmee Eesti 8.laskurkorpuse baasil.Rahvusväeosad saadeti laiali peale seda,kui Gruusia rahvusdiviis keeldus rahva vastu välja astuma
annaabi.ee 
