Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
Suur Kanjon Kus uuritav objekt asub, kirjeldust + koht kaardil? Suur kanjon on järskude servadega kivine mäestik Colorado jõe ääres Arizona osariigis USAs. Ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu on välja toodud, Colorado jõe tõttu, ajast mil Colorado platoo kerkis. Olulisemad üldandmed (numbrilised andmed nt kui vana uuritav „objekt“ on jne). Suur kanjon on: 1. 446 km pikk 2. kuni 29 km lai 3. saavutab kohati sügavuse üle 1857m. Suur kanjon on arenenud tänasses vormi ligi 40 miljoni aastaga. Hiljutine uurimus väidab selle vanuseks 17 miljonit aastat, kuigi varem arvati selle vanuseks ainult 5-6 miljonit aastat.
selliseks nagu seda saab näha täna. Grand Canyon on 446 km pikk, kuni 29 km lai ja selle sügavus ulatub üle 1,83 km. Grand Canyon ei ole maailma sügavaim kanjon (Nepalis asuv kanjon Kali Gandaki Gorge on palju sügavam), ega kõige laiem (Capertee Valley Austraalias on umbes 1 km laiem ja pikem kui Grand Canyon), kuid Grand Canyon on tuntud oma suuruse ning keerulise ja värvika maastiku tõttu. Grand Canyonis on eksponeeritud ligi kaks miljardit aastat Maa geoloogilist ajalugu. Seal paljastuvad maapõue Proterosoikumi ja Paleosoikumi kihid. Proterosoikum vastab ajavahemikule 2500.. .542 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum vastab ajavahemikule 542.. . 251 miljonit aastat tagasi. Geoloogiliselt on kanjon märkimisväärne seetõttu, et selle seintel paljastuvad hästi säilinud iidsed kivimid, mis kajastavad paljuski kogu Põhja-Ameerika mandri geoloogilist ajalugu.
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Paleosoikum Paleosoikum ehk vanaaegkond on Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542-251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium Paleosoikum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Paleosoikumi elustik Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa
Paleosoikum ehk vanaaegkond Ajastu-Perm Anna Renzina 10 b klass Jõhvi Gümnaasium Palosoikum Palosoikum ehk vanaaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning Geokronoloogiline üksus (aegkond). Paleosoikum vastab ajavahemikule 542...251 miljonit aastat tagasi. Paleosoikum on Fanerosoikumi vanim aegkond. Kogu Paleosoikumile eelnevat geoloogilist aega nimetatakse eelkambriumiks. Paleosoikumile järgnes Mesosoikum ehk keskaegkond. Paleosoikum hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele
Laamad Jagunevad: · Ookeanilised · Mandrilised 7 suuremat: · Põhja-Ameerika laam · Lõuna-Ameerika laam · Aafrika laam · Euraasia laam · Vaikse-ookeani laam · Austraalia laam · Antarktika laam Laamad liiguvad aeglaselt, tüüpiliselt mõne sentimeetri võrra aastas. Kuid arvestades Maa geoloogilist ajalugu, mis on väga pikk, võivad laamad nihkuda suuri vahemaid, 100 miljoni aastaga tuhandeid kilomeetreid. Liikumise käigus muutuvad lisaks laamade asukohale nende kuju ja suurus. Kahe laama kokkupõrkel võib üks neist sukelduda teise alla ja saada taas osaks vahevööst. Niimoodi võivad laamad tervenisti kaduda. Olemasoleva laama pragunedes võivad omakorda tekkida uued laamad. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.
väljapanek ning väga kokkusurutud maailma loomastiku ekspositsioon, kolmandal paiknevad Eestimaa ,,kuivad kooslused": metsad ja niidud. Läänemere ja randade kohta võib lisainformatsiooni leida II korruse saalis paiknevast arvutist. Muuseumis on väga palju eksponaate ning külastaja saab oma silmaga teha vahet näiteks naaritsal ja tuhkrul ning oraval ja lendoraval. Lähemalt kirjeldaks esimesel korrusel asetsevat geoloogia väljapanekut. Eesti geoloogia väljapanek tutvustab meie ala geoloogilist kujunemist ja elu arengut siin läbi sadade aastamiljonite. Lisaks antakse ülevaade Eesti tänasest geoloogilisest ehitustest ja maavaradest. Väljapanek algab moonde- ja magmakivimitega Eesti ala kujunemisperioodist ligi 1,9 - 1,5 miljardit aastat tagasi, kui Svekofennia kurrutusega seotud tektoonilised jõud kuhjasid kokku maakoore fragmente ja moodustus stabiilne mandriline maakoor. Proterosoilise vanusega
Devon Üldiselt Devoniks nimetatakse geoloogilist perioodi mis leidis aset Paleosoikumi ajastul ning kestis 419.2 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi. Nimi, Devon, pärineb kohast Inglismaal, kus uuriti esimest korda kivimeid sellest perioodist. Devoni periood on jaotatud kolmeks alakatekooriaks: 1) Varasem Devon (419.2 miljonit kuni 393.3 miljonit aastat tagasi) 2) Keskmine Devon (393.3 miljonit kuni 382.7 miljonit aastat tagasi) 3) Vanem Devon (382.7 miljonit kuni 358.9 miljonit aastat tagasi) Kliima
14,800 meremiili Majutus 150 inimest Peamine energia tekke süsteem Diisel mootorid: 1,250kw × 4 5 3. Uurimislaev NATSUSHIMA NATSUSHIMA ehitati aastal 1981. See laev suudab läbi viia laialdasi uuringuid ja vaatlusi süvameres ja kaevikulistes alades. Seda tehakse paigaldades sügavale ulatuv pukser. See näitab pealiskihi topograafiat, kihtide topograafiat ja merepõhja geoloogilist struktuuri. Missioon · Merepõhja topograafia uuringud · Süvamere põhja strukturaalsed uuringud · Merepõhja setete kogumine · Sõltumatud okeanograafilised uuringud, seismoloogia installatsioon ja kogumine Pikkus 67.3 m Tala 13.0 m Sügavus 6.3 m Süvis 5.0 m Bruto kandevõime 1739 tonni Seilamiskiirus Umbes 11 sõlme
o Maa kerakujulisus o Maa kujuteldav telg on kaldu Maa pöörlemise suhtes. Maa teke · Geoloogiline aeg-aeg, mille jooksul on eksisteerinud planeet MAA (4,5 miljardit aastat)(loe õpikust maa tekkimine) · geoloogiline ajaarvamine jaguneb: o eoon-kõige pikem periood(üle 100 milj.a) o aegkond-Maa ajaloo pikem periood(100 milj.a) o ajastu-Maa ajaloo lühem periood(10 milj.a) · Paleontolooga-tadus elu arengust enne käesolevat geoloogilist momenti. · Paleontoloogia uurimisobjektid on: o Väljasurnud organismid ja isendid. · Fossiilid e kivistised-kauges minevikus elanud organismide jäänused, mis on säilinud setetes ja settekivimites. · Suhteline vanus näitab, kui palju on üks kivim teisest noorem või vanem. (määratakse, et alumised vanemad)
Geoloogia ja hüdrogeoloogia - eksam Nimi: Kursus: Keskkonnakaitse I 1. Steno printsiip Steno seadus võib tähendada mitut erinevat fundamentaalset geoloogilist seaduspärasust, mis panevad aluse kristallograafiale ja stratigraafiale. Steno seadusena tuntakse: ● Kristallograafia esimene seadus, mis väidab, et tahkudevahelised nurgad on jäävad. ● Superpositsiooniprintsiip, mis väidab, et stratigraafiliste kihtide rikkumata lasumuse korral on vanem kiht all ja noorem peal. ● Kihtide algse horisontaalsuse printsiip, mis väidab, et kihid on algselt lasunud horisontaalselt.
Reconnaissance Orbiter Beatle 2 Fobos-Grunt Spirit ja Opportunity Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi kaardistamine, ilmastiku uuringud Curiosity rover 6. august 2012 Gale'i kraatris Kiirusega 90m/h ja massiga 900kg Eesmärgid: uurida Marsi elamiskõlblikkust, selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks. Missioonid lähitulevikus 2014 Maven 2016 Insight Projekt Mars One Missioon Insight Uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni Start: 8 - 27. märts 2016 Maandumine: 20. september 2016 Kestus: 720 päeva Esimene teaduslik tagasiside: oktoober 2016 Missiooni lõpp: 18- september 2018 http://mars-one.com/en/ Thank you mofuggas!
Vektorkaardid-antakse kohateavet edasi objektide kaupa. Iga kujundit on võimalik eraldi välja valida ning muuta selle kuju ja väljanägemist.Saab kergesti täiendada ja muuta ning sp kasut. kaartide valm. Sarnasused- mõlemaga antakse kohateavet edasi 11. Osata määrata Eesti geoloogilisel läbilõkel erinevate ajastuste kivimikihte (vt joonis Õ lk 19). + - graniit ; triibud-savi; tellised- lubjakivi,dolomiit;kollane-liivakini; ülemine-pinnakate 12. Osata kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust. Geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia kilbiga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti 3 kivimite kompleksi: *kristallilistest
Maa süsteemide vahelised seosed. 1. Iseloomusta biogeokeemilist aineringet? Ehk ainete ringkäik looduses on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal, sfääri piires või ühest sfäärist teise. Aineringe on Maa sfääride ja nende osade üks iseloomulikumaid omadusi. Põhiliseks energiaallkikas on päikesekiirgus. 2. Iseloomusta geoloogilist aineringet? Geoloogiline aineringe viib Maa pinnal murenenud kivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavusse, kus need moonduvad ja toob moondekivimid hiljem jälle maapinnale murenema. 3. Iseloomusta bioloogilist aineringet? Bioloogilises aineringes sünteesivad rohelised taimed orgaanilist ainet, mida teised organismid kasutavad oma orgaanilise aine ülesehitamiseks. Bioloogilise aineringe sulgeb orgaanilise aine lagunemine mineraalaineiks, süsihappegaasiks ja veeks
5 miljardi aasta vanustest kivimitest, kuid paljud teadlased ei nõustu neid tunnistama elu jälgedeks. VANAAEGKOND (542...251 miljonit aastat tagasi) Ilmusid esimesed kõva kestaga organismid (trilobiidid).Mandritel muutusid valdavaks suured suhteliselt arenenud roomajad ja suhteliselt tänapäevased taimed. Lõpuks arvatakse suurt liikide väljasuremist Permi ja Triiase ajastu piiril. Paleosoikum e vanaaegkond hõlmab kuus geoloogilist ajastut (vanim ajastu on alumine). Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium KAMBRIUM (542...488 miljonit aastat tagasi) kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid, käsijalgsed, käsnad, molluskid, okasnahksed ja paljud problemaatilise kuuluvusega organismid. ORDOVIITSIUM (488...443 miljonit aastat tagasi)
1962. aastal uuriti Merkuuri raadiokiirgust. 1965 määrasid Gordon Pettengill ja Rolf B. Dyce radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 59 ± 5 Maa ööpäeva. 1971 täpsustati radarvaatluste abil Merkuuri pöörlemisperioodiks 58,65 ± 0,25 Maa ööpäeva. 1973. startis kosmoseaparaat Mariner 10, mis aastatel 1974 1975 teostas3 möödalendu ning kaardistati 45% planeedi pinnast. 2004. startis kosmoseaparaat Messenger, mille ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist Merkuuri magnetvälja päritolu ning püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist
erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad
Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate komponentide vahel. Ookeani tundmaõppimine: pärismaalased, vanad kreeklased, viikingid (9.- 10.sajand), renessanssi ajastu (1492.a. Kolumbus avastas Ameerika), 18. ja 19. sajandi mereuurijad (James Cook, Charles Darwin). Mereteaduse sünniks loetakse 1872 aastat, mil Inglise sõjalaev "Challenger"
erinevat kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. 1.1. PINNAMOOD. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad
kivimikompleksi kristalseist kivimeist aluskord, selle peal asuv settekivimiline pealiskord, mis koosneb vanaaegkonna settekivimeist ja pinnakattest. Balti kilp kulgeb üle Saaremaa põhjaosa. Aluskorra pealispind on kagu suunas veidi (8-14')kaldu. Tagamõisa ps on see pind 383,5m meretasemest allpool, Liivi lahe keskel Ruhnus juba 778,2m sügavusel. Saaremaa pealiskorra geoloogiline ehitus on veidike erandlik, võrreldes teiste saarte ja Mandri-Eestile põhilist geoloogilist ilmet andvad lademed Saaremaal ei avane, sest nad lasuvad sügaval teiste kivimite all. Settekivimite kogupaksus on kõige suurem. Vanimad settekivimid, mis lasuvad Saaremaal aluskorral, kuuluvad Kambriumi Ladestusse. Saaremaa pinnakatteks on enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv. Paetasandikel on pinnakate õhuke või puudub hoopis. Pinnamood. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja...
Näiteks on täiendavad käigud rajatud Rakke ja Kauksi, Räpina ja Kanepi, Mõisaküla ja Häädemeeste ning Aluste ja Viljandi vahele. Samuti on kõrgused mandrilt üle kantud Hiiumaale. Rannikualadele rajatud käigud on eelkõige vajalikud uurimaks maapinna tõusu. 3. Millest lähtuti nivelleerimiskäikude ja reeperite asukohtade projekteerimisel? Fundamentaal- ja pinnasereeperite asukoha valikul lähtuti reeperite pikaajalise säilimise vajadusest. Arvestati asukoha geoloogilist struktuuri ning pinnase omadusi. Nivelleerimispolügoonide algus-, sõlm-, ja lõpppunktid kindlustati fundamenaalreeperitega. Seinareeperite asukohad valiti kindla konstruktsiooniga ehitistesse või suurtesse rändrahnudesse. Käikude planeerimise puhul lähtuti põhiliselt 1933-1943 rajatud üle-eestilistest kõrgtäpsetest ja täpsetest nivelleerimiskäikudest. Samuti võeti arvesse veemõõdujaamade nivelleerimiskäikudesse lülitamise võimalust
taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad, mis on tuultele avatud. § Tuuleerosiooni vältimiseks tuleks hoiduda
1900 km-ni. Merkuuri tihe rauast tuum on suurem kui Maa oma, tõenäoliselt täites enamuse planeedist. Vähemalt osa tuumast on tõenäoliselt sula. Mariner 10 Kosmosest on Merkuuri pildistatud automaatjaama Mariner 10 ( USA, 1974-75 ) poolt. See jaam tegi kokku kolm möödalendu, kahjuks on kõigil piltidel üks ja seesama poolkera. Automaatjaama minimaalne kaugus Merkuurist oli 300 km 45% planeedi pinnast on kaardistatud. Messenger Startis 3. augustil 2004 Ülesanne oli uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. 14. jaanuaril 2008 alustas Messenger möödalendu Merkuurist. Lähenes planeedile kuni 200 km kaugusele. Pildistati Merkuuri seni varjatud poolt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level
Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisike, oli väga oskuslikult välja toodud iga mandri kõige tuntumad isendid, ning paigutatud nad näiliselt nende loomulikku elukeskkonda. Kuigi tegu on Eesti loodusmuuseumiga, siis on meeldiv, et siiski killuke maailmast on ka meieni püütud tuua. Edasi liikusin näituse osa juurde ,,Sood". Jällegi hämmastas mind kui palju infot oli suudetud ühte ,,klaaskappi" paigutada
Kodutöö nr.1. Maa kui süsteem l) Milliseid ajaühikuid kasutavad geoloogid Maa arenguperioodide tähistamiseks? Alusta pikimast ja lisa ka perioodide ligikaudsed pikkused. Geoloogid kasutavad Maa arengu perioodide tähistamiseks geoloogilist aega, mis on jagatud väiksemateks üksusteks, mida nimetatakse geokronoloogilisteks ja geokronomeetrilisteks üksusteks. Geokronoloogilised üksused alatest pikimast on: eoon, aegkond, ajastu, ajastik. Need üksused jagunevad ka omakorda mitmeteks lühemateks üksusteks. 2) Millise tekkega kivimitest on geoloogid eelkõige huvitatud, et uurida Maa ajalugu? Miks? Arvan, et geoloogid on eelkõige huvitatud sette-, moonde- ja tardkivimitest, sest nendest kolmest on moodustunud meie mandriline maakoor ning sinna võib olla teistest kohtadest rohkem säilinud mis tahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljendeid ehk fossiile. Kindlasti ollakse ka huvitatud kivimitest, mis on vanemad, kui 3 miljardit a...
Kuidas universum tekkis? Kahjuks ei oska sellele keegi kindlat vastust anda. Kuid maailmas on aegade jooksul tekkinud sadu teooriaid universumi ning maailma tekkest, need olenevad nii sajandist, kui ka reiligioonist. Enamik maailma rahvast toetub nn. "Suure Paugu" teooriale, mis tundub meile kõige usutavamana Ka meie ülesanne oli teha suur uurimustöö Suure Paugu kohta, millega me tegelisme kuu aega reaalainete tundides. Enne ei teadnud ma Suurest Paugust otseselt midagi, kui ainult seda et ülimalt võimas plahvatus käis ning keegi ei teadnud mis selle niiviisi lõhkema pani. Teadsin ka seda et Suurest Paugust tekkis tohutult suur universum. Arvatakse, et suur plahvatus toimnus 15 miljardit aastat tagasi. Oletatakse, et mateeria oli universumis esialgu ülitihedas ja kuumas olekus. Seejärel toimus võimas plahvatus. Eraldusid nelja liiki vastasikmõju: Tugev, elektromagnetiline, nõrk ja gravitatsiooniline vastastikmõju. Järgnes kiire pa...
sel ajal. Sinikutele ehk tsüanobakteritele (varem tuntud ka kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT. SÜGAVAL MAAKOORES, OOKEANI PÕHJAS VÕI
siis see soodustab karstumist. Slp pole kõrgustiku keskosas jõgesid, sest kõik vihma- ja lumesulamisveed valguvad mööda lõhesid alla ja väljuvad veerohkete allikatena alles kõrgustiku jalamil. Need allikad panevad alguse nt Pärnu, Põltsamaa jt jõgedele (Pandivere on suur veelahkmeala) ja põhjustavad seal ulatuslikult soostumist. Joonista Eesti geoloogiline läblõige Kirjelda Saaremaa geoloogilist ehitust Rändkivid http://www.geoeducation.info/geoturism/randkivid.php http://www.gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Põhja-Eesti paekallas - Viru-Harju lavamaa EL lk 131 Iseloomusta Saarema geoloogilist ehitust Joonista Eesti geoloogilise ehituse skeem (Eesti Loodus) Rändkivid Ugandi lavamaa Kesk-E tasandik Vahe-E tasandik ehk Kõrvemaa P-Eesti rannikumadalik Lääne-Eesti madalik Pinnavormide morfoloogia ja kujunemine lk 134
TALLINNA ÜLIKOOL KAPB/12 Marit Koppel Lääne-Eesti paekallas Referaat Juhendaja: Kaija Käärt TALLINN 2012 SISUKORD: 1. Sisukord...........................................................................................2 2. Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus...........................................3 3. Kõrgeimad punktid ja pikkused........................................................4 4. Kivimid ja kivistised..........................................................................5 5. Tuntuimad pangad.......................................
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
Sondi abil avastati, et planeedil pole atmosfääri, aga on nõrk üldine magnetväli. Mõõdeti ka pinnatemperatuuri. Teiseks sondiks sai 2004. a. NASA poolt lastud MESSENGER uurimisjaam. 2011. a. märtsis jõudis ta Merkuuri polaarorbiidile ja töötab seal tänaseni. MESSENGERi abil sai võimalikuks koostada kogu planeedi kohta kõrgeresolutsiooniline kaart. Sondi instrumendid võimaldasid uurida Merkuuri pinnase keemilist koostist, selle geoloogilist ajaloo, sisemist ehitust, magnetvälja ja eksosfääri. 7.Sarnasus kuuga Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada fotodeks Kuust, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmetest kraatritest lähtuvad kiired. Ka Merkuur on "kahepalgeline" -- üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on aga ka
......... Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ............. Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad ...... ja neist saavad ................kivimid. · TV. Ül 16. lk. 19, ül. 14. lk 21. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; · Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. (6 punkti) 5 · Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed. Põhjendus: ........................................................................
Nad paljunevad pungumise ja eoste paljunemise teel. ALGLOOMAD Algloomad ehk ainuraksed on üherakulised organismid, enamasti heterotroofsed. Toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Hingamisel tarbivad vees lahustunud hapnikku. Liiguvad viburitega, ripsmetega või oma kehakuju muutes. Elavad vees, niiskes pinnases, parasiitidena teiste organismide sees. Algloomade tähtsus: · Surnud algloomade kodadest kujunevad lubjakivi ja kriidilademed. · Aitavad uurida maakera geoloogilist minevikku · Osalevad looduse aineringes, olles toiduks mitmetele mereloomadele · Tekitavad haigusi Tuntumad algloomad on amööb, kingloom, silmviburlane. Ainuraksed kulgevad kulendite, viburi või ripsm abil. Ripsloomad võivad liikuda kuni 1 mm/s ja on ühed kiireimad ainuraksed. Ehitus Ainurakse rakus on palju organelle, mille funktsioo on kulgemine, toidu otsimine, seedimine, eritamine ja sigimine. Rakumembraan on poolläbipaistev membraan raku pinnal
nõlvad on kaetud ligikaudu 250 väiksema koonusega, mis on tekkinud vulkaani pursketegevuse käigus. Need külgkoonused on justkui mudilased ümber ema, mistõttu Etna on saanud endale hüüdnimeks Grande Mamma (Suur Mamma). Kui teha autoretk või rongisõit ümber Etna, võib näha hulgaliselt kauneid vaatepilte, nagu näiteks Monti Rossi (Punased mäed) Nicolosi lähedal, Silvestri kraatrid ja hiigelsuur Valle del Bove (Härjaorg), mida saab vaadelda Giarrest ja Zafferanast. Kuigi Etna geoloogilist ajalugu ei mõisteta täielikult, on selge, et see ulatub iidsesse minevikku. Nii merepõhjas kui maismaal maapõuest väljunud magma on vorminud Cataniast põhja poole jääva rannikuala. Ühte osa sellest tuntakse Riviera dei Ciclopi ehk Kükloopide ranna nime all sealsete iseloomulike mustade laavakaljude tõttu. Otse Aci Trezza rannakalju vastas kerkivad merest veidra kujuga kaljumoodustised, mida nimetatakse Faraglioni kaljudeks. Kokkuvõte
*Looduskaitsjad/tse. LOODUSKAITSE Keda, mida kaitstakse? *Lahemaa rahvuspark; Sata-, Ontika-, Toila maastikukaitseala. (P-E pant, eluskooslused); Letipea Ehalkivi HARJULAVAMAA *Asend: P6hja piir kulgeb piki pae astangut, Pakri ps (paldiski) kuni Valga j6eni (Loksa). L6una suunas aheneb kolmnurga tipuks (j2rvetasandi l2histel). *Geoloogia relieef: Geoloogiliselt moodustub alusp6hja Silveri ordoviitsium lava... plantoob, mis madaldub l6una suunas. Kuna p6hjan6lv on v2ga j2rsk, siis sellest geoloogilist struktuuri nim. kulstaks. K6rgemad klindiastangud paiknevad Paksi ps. ja Rannam6isas. Lubjakivi paljandub maapinnal alvaritena. Mandrij22 kulutus j2lgedena on paelaval n2htavad 10-12 cm sygavad j22rkriimud ja vagamused. Lubjakivi platood katavad mandrij22 selled moodustavad moreenitasandikke, moreenikynkaid, vallseljakuid(oosid) ja sandureid<-kuhjesid. *Hilisemad setted: on j6etekkelised v6i biogeensed soosetted. J6esetted- kruus, liiv, muda.
Ma oma peaga mõtlesin, et nunnu eksponaat aga kui meile öeldi et neljakesi vagunisse, vajus mul küll karp lahti. Ei ole võimalik lihtsalt?! See tundus väga ebareaalne kuid mahtus lahedasti ära. Meie, tüdrukud jah aga kui täismehed pidid sellega pool tundi tööle sõitma, siis ma ei kujuta ette kui kitsas seal olla võis. Peale meie maaalust ringkäiku oli tõeline rõõm näha päikest. Siis suundusime Enn Käiss'i geoloogilist väljapanekut vaatama. Ta on loonud Kaevandusmuuseumisse kivitoa, kuhu on koondatud üle 1000 erineva kivistise ja kivi üle kogu maailma 53-st riigist. Seal oli tõesti ilusaid kive. Eriti meeldisid kunstlikult kasvatatud kristallid. Need olid lihtsalt vapustavalt ilusad. Samuti nägime erinevaid fossiile ja muid atraktiivseid ning vähem atraktiivseid kive. Enne park-muuseumi territooriumilt lahkumist tegime seal väikese ringi. Saime teada, et kuna
aastal andma vastuseid Marsi siseehituse ning planeetide tekke kohta. SLAID 12 InSight on 2016. aastaks planeeritav missioon Marsi pinnale.[1] Missiooni nimetus on lühend inglise keelsest väljendist Interior Exploration using Seismic Investigations, Geodesy and Heat Transport. InSight missiooni eesmärgiks on toimetada Marsi pinnale statsionaarne jaam, varustatud seismomeetriga ja soojusvoo sondiga, ning uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni, mis peaks täiustama meie arusaama Päikesesüsteemi maataolistest planeetidest - Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Selleks, et hoida InSight missiooni riski- ja kulumäära võimalikult madalana, võetakse kasutusele missioon Phoenix'iga, mis maandus edukalt Marsi pinnale 2008. aastal, sarnaseid tehnoloogiaid. Insight oli üks 28-st NASA-le laekunud ettepanekust 2010. aastal, mis tuli võitjana välja. Missiooni teostamiseks kinnitati 425 miljoni USA dollari suurune eelarve. [6]
GIS andmebaasi loomine aitab valitsusel reguleerida kaevandamist ja annab hea ülevaate kaevanduste võimalikest mõjudest keskkonnale. Integreerida saab erinevad uurimisandmed, nagu näiteks geofüüsikalised pildid, geokeemilised andmed, geoloogilised kaartid, radiomeetrilised uuringud, puuraugud ja mineraalide ladestud (Phifer, 2012). GIS-i saab kasutada kogu kaevandusperioodi jooksul, alustades esmastest uuringutest kuni kaevandamise lõpuni. Näiteks saab kasutada GIS-i visualiseerimaks geoloogilist struktuuri, selle vaheldumist ja mineralisatsiooni 2D ja 3D kaartidena (vt. joonis 2). Kaevanduste planeerijad saavad hõlpsalt välja valida parima asukoha (kaugus vajaminevatest tehnosüsteemidest, tehnovõrgustikust), arvestada põhjavee taseme, ohtlike gaaside, ebastabiilsete kivimikihtidega jms. Seega on kogu planeerimisprotsess GIS-i kasutades täpsem, kiirem ja majanduslikult efektiivsem. Joonis 2. 3D kaart geoinfosüsteemis Arcgis (Geosoft, 2012)
Infratsioon pinna- ja sademevee imbumine pinnases või kivimitesse. Maa sfäärid kui süsteemid. Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides. Maa süsteemide vahelised seosed. Aineringe ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. Geoloogiline aineringe geoloogilist ainete liikumist Maa eri sfäärides (atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) ning nende vahel. Bioloogiline aineringe tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millesthiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe. Veeringe vee ringkäik ehk hüdroloogiline tsükkel on Maa vee järjepidev
magma tõusu maapinnale, maavärinad (nt Himaalaja) 5. Laamade liikumine küljetsi ehk nihkumine- tekivad maavärinad, 5. kuumad täpid- paiknevad laamadest sõltumatult, pluumide(kuumad ja sulavad kivimimassid) tõusukohad 1) ookeanilaama all- tekib basaltplatoo(basaltse magma väljavooluala) või erineva vanusega vulkaanidest koosnev vulkaaniahelik (nt Hawaii saar) Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. A. Kurdmäestik- mäestik kahe laama põrkepiirkonnas, tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestikke. B. Ookeanilaamade lahknemine C. Ookeanilaama sukeldumine mandrilise laama alla D. Ookeani keskmäestik (keskahelik) E. Vulkaan
MERKUURI UURIMINE Merkuur on Päikesesüsteemi planeetidest kõige vähem uuritute seas. Selle läheduses on viibinud ainult kaks kosmoseaparaati, millest esimene, Mariner 10, startis 3. novembril 1973. Ta lendas Merkuurist 3 korda mööda. Üle 2700 fotoga kaardistati 45% planeedi pinnast.3.augustil 2004 startis Canaverali neemelt Cape Canaverali õhujõudude baasist raketiga Delta II NASA kosmoseaparaat MESSENGERKosmoseaparaadi ülesanne on uurida Merkuuri geoloogilist ja tektoonilist ajalugu ning tema keemilist koostist. Samuti uurib ta Merkuurimagnetvälja päritolu, püüab määrata planeedi tuuma mõõtmeid ja koostist, uurib polaarmütse ning planeedi eksosfääri ja püüab välja selgitada planeedi hõreda atmosfääri päritolu. Veenus Veenust tunti juba ammu nii Babüloonias, Vana-Kreekas ning ka Vana-Roomas.Oma nime on Veenus saanud vanarooma elu- ja armastusjumalanna järgi.
Kuude materjal koosneb umbes 50% kivimitest ja 50% jääst. Jää võib sisaldada ammoniaaki ja süsinikdioksiidi. Kaaslastest paistab Ariel olevat noorim, sest tema pinnal on märgata kõige vähem impaktstruktuure, Umbriel aga vanim. Miranda pinnal on kuni 20 km sügavused murrangud, kihilised astangud ja kaootiline variatsioon erineva vanuse ja tunnustega pinnaste kohta. Miranda varasemat (kui kaaslase orbiit oli praegusest ekstrentrilisem) geoloogilist aktiivsust põhjustas arvatavasti loodejõudude poolt tekitatud energia. Miranda pinnases esinevad ka suured munakujulised moodustised, mis on arvatavalt seotud diapiiride tekkimisega. Esimesed kaks Uraani kaaslast (Titania ja Oberoni) avastas William Herschel 11. jaanuaril 1787. aastal, kuus aastat pärast seda, kui ta oli avastanud Uraani. Viimased kuud on avastatud 2003. aastal. Viimane Voyager 2 foto Uraanist, kui kosmosesond suundus Neptuuni poole. Kasutatud kirjandus
- Mis on piosemeetriline tase? - Mis juhtub intensiivse pumpamise tagajärjel puurkaevust põhjavee tasemega? - Mis iseloom karsti kui nähtust, nim karsti vorme? - Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? - Mis on soliflukatsioon? Järved ja sood Millised on järvede peamised setted? Millised on järvenõgude võimalikud tekked? Mis iseloomustab sood kui geoloogilist piirkonda? Millised setted on iseloomulikud? Iseloomusta soode arengu etappe. Millised on soostumise põhilised viisid? Kuidas toimub turbast grafiidi tekkimine? Mis tingimused on selleks vajalikud? Vee liikumine: hoovused - barrid - veealused liivavallid - tombolo saare ja maismaa vahele kuhjatud setted - karbonaatse kompensatsiooni sügavus ~3,5-4,5 km - Nimeta maailmamere põhjareljeefi elemendid?
5. PETM ja selle seos tänapäeva kliimaga Tänapäeval Maal valitseb globaalse soojenemise trend, mis ilmnes üldiselt maailma ajaloo jahedama perioodi jooksul. Nii loodusliku kui ka antropogeense päritoluga kasvuhoone gaaside kontsentratsioon hoogsalt suureneb. Inimkonnale on teadmata, milliseid keskonnamuutusi see toob näiteks 100 aasta pärast. Arvatakse, et hetkel toimuvad kliimamuutused on nii järsud, et on raske leida neile mingit sarnast geoloogilist mineviku sündmust. Haywood et al. (2011) pakuvad PETM-i sündmust analoogina tänapäevale. Kuigi nende kahe sündmuste vahel esineb sarnasusi, erinevusi on siiski rohkem. PETM-i sündmus ei olnud nii kiire ja järsk ning süsiniku hulk oli väiksem võrreldes tänapäevaga. Eriti keeruliseks teeb võimalike mudelite loomine see fakt, et Paleotseeni-Eotseeni piiri kontinetide asend ja topograafia on raske oletada (Joonis 7). Joonis 7
Eesti Maavarad Eesti geoloogiline ehitus on suhteliselt lihtne: tard- ja moondekivimitest aluskorda katavad peaaegu horisontaalselt lasuvad settekivimite kihid. Aluskorda ja settekivimeid üheskoos nimetatakse aluspõhjaks. Aluspõhja katab pudedatest setetest koosnev pinnakate. Aluskorra pealispind ja settekivimite lasund on kergelt lõuna poole kaldu, laskudes ligikaudu 2 meetrit kilomeetri kohta (vaata geoloogilist läbilõiget). Seetõttu on sama vanusega kivimite lasuvussügavus Lõuna-Eestis suurem kui Põhja-Eestis. Vetevõrk Kliima ja pinnamood on põhjuseks, miks Eestis on palju väikesi siseveekogusid. Aastane sademete hulk ületab auramise ning järelejäänud vesi (200300 mm aastas) voolab ära jõgede kaudu. Vesikonniti jaguneb territoorium neljaks: Peipsi järve vesikond 38%, Soome lahe vesikond (v.a
Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond ÖKOLOOGILISED TSÜKLID Astronoomilised ja geosüsteemsed tsüklid Vee tsükkel Biogeokeemilised tsüklid Eesmärgid: Kirjeldada kolme olulisemat astronoomilist tsüklit. Selgitada atmosfääri tsükli põhjusi, protsesse ja selle seost globaalse õhusaastega. Kirjeldada kohaliku õhusaaste tüüpe ja põhjusi. Tutvustada geoloogilist aineringet, hüdroloogilist tsüklit. Tutvustada olulisemate elementide tsükleid. Aastaajad Maa tiirleb ümber Päikese elliptilisel orbiidil. Täistiir e. aasta vältab 365 päeva 5 tundi 48 minutit ja 46 sekundit. Aastaaegade vaheldumise põhjustab asjaolu, et Maa telg on orbiidi tasapinna suhtes kaldu (23°27'). Nurk muutub perioodiga ~4100 a. ±1,5°. Lõunapoolkera suvel (3.01) on Maa-Päike kaugus minimaalne (0.983 AU). Põhjapoolkera suvel (4.07) on Maa-Päike kaugus
tihenemine ja taas settekivimeiks kivistumine. 62) Kirjelda geoloogilise aineringe suurt tsüklit. Suures geoloogilises tsüklis satuvad Maa pinnal murenenud tard- ja moondekivimesit moodustunud settekivimid maakoore liikuvais osades suurde sügavuse ja moonduvad seal. Edasi võib moondekivim kas jõuda hiljem jälle Maa pinnale ja mureneda või sulada ning sattuda magma koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist koostisesse. Purskumise tagajärjel väljub magma tardkivimina taas biosfääri. Seega on geoloogilist aineringet köitavaks jõuks nii päike kui ka geotermilised protsessid. 63) Mis on evaporatsioon, transpiratsioon ja evapotranspiratsioon? Evaporatsioon ehk aurumine sõltub: õhuniiskusest, temperatuurist, tuule kiirusest, õhurõhust(langedes aurumine kiireneb), mulla omadustest(lõimis, struktuur). Sademeid rohkem kui aurub humiidne kliima. Sademeid vähem
seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
