Prügi ja jäätmed · Prügi Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval. Prügi sorteerimine vajalik selleks, et võimalikult paljud asjad jõuaksid taaskasutusse, mitte ei rändaks prügimäele, sest prügimägedel on kõikvõimalik erinev prügi tihedalt kokku surutud ja seetõttu ei toimu seal hapniku puudusue tõttu loomulikke lagunemisprotsesse. Prügist ja sorteerimisest on meedia vahendusel meile räägitud juba tüütamiseni ja tundub, et inimesed jagunevad praegu peamiselt kaheks - need kes hoolivad ja mõtlevad ning sorteerivad oma prügi ja need, kes oma ninaotsast kaugemale ei näe ja asjasse endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.."Ega ei olekski, aga paraku...
kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased. Sotsialistlik maailmasüsteemi lagunemisprotsess oli aastatel 1987-1991.- põhjustatud majandusest, ideoloogilisest kontrollist, perestroikast ning vastuhakkudest. Seega 1991. 25 dets. pani M. Gorbatsov maha NSVL presidendi ja relvajõudude ülemjuhataja ameti. Samal õhtul langetati NSVL riigilipp Kremli Suure Palee katusel ja asendati Venemaa ajaloolise trikolooriga.
tehakse anorgaanilisest(H2O+C02) orgaaniline(glükoos), tekib hapnik. Fotosüntees sõltub: *valguse intensiivsusest. *lähteainete konsentratsioonist. *temperatuusrist. *varustatusest veega. *lahtede vanusest. *taime liigist ja füsioloogilisest seisundist. Fotosüntees: ->Valgusstaadium(ainult valges). ->Pimestaadium(pimedas ja valges). Valgusstaadium: Toimub kloroplastide lamellides. Vesiniku aatomid seotakse vesinikukandjaga. NADP+2H ->NADPH2 Kuna on lagunemisprotsess, siis tekib ka 6ATP'd, mida kasutatakse hiljem pimesdaadiumis glükoosi kokkupanemisel. Fotolüüs: 2H2O ->O2 + 2H2 Pimesdaadium: 6CO2 + 12NADPH2 ->C6H12O6 + H2O + 12NADP Calvini tsükkel koosneb 12'st ensümaatilisest reaktsioonis, ei toimu alati ühtemoodi, oleneb tingimustest ning saaduseks on alati glükoos. Fotosünteesi tähtsus: *vee fotooksüdatsiooni käigus eraldunud hapnik on avalik organismide hingamiseks. *Calvini tsükkli reaktsioonides saab taimerakkudes
Loomulikult on künd eelistatud meetod kui esmane haigustõrje- ja kahjuritetõrjemeetod. Künniaega saab valida kas sügisel või kevadel, millel mõlemal on omad plussid ja miinused. Sügisel tehtava künni korral on põhu ja taimejäänuste lagunemise aeg pikem. Sügisel on kõik tööd lõppenud põllul ja aega rohkem, kevadel tuleb mõelda juba külvile. Sügisel tehakse künd kuni on +10C mullas, sest kuni selleni toimub elutegevus mullas ja lagunemisprotsess käib. Kevadel võtab mulla soojenemine rohkem aega ja aega oodata pole, samas kevadel muld soojeneb kiiremini. Kevadel taimejäänuste lagunemine võtab mullast toiteaineid, mida on vaja kultuurtaimedele juba. Künnisügavuse määrab ära huumuskihi paksus, mis on Eestis 18-25cm. Sügavuse suurendamine on kulukas, sest 1cm võrra suurendamine nõuab 5-7% energiat. Künni viisidest on olemas eeviisiline, silekünd ja ringkünd. Väljaotsa põllul kasutatakse eeviisilist kündi, kus
1.tsütoloogia- rakuteadus 2. histoloogia- kudedeteadus 3. homöostaas- püsiv sisekeskkond 4. füsioloogia- teadus keha talitlusest 5.anatoomia- teadus keha ehitusest 6. Neutraalne närvisüsteemi abil toimuv regulatsioon, humoraalne-hormoonide abil 7.populatsioon- liigi isendid, kes elavad samas paigas koos 8.etoloogia- loomade käitumist uuriv teadus 9. loodusseadus- Faktide üldistus, selgitab loodusnähtuseid. 10.looduslik teooria-mingi teadusharu raames kehtiv faktide, seaduste kogum 11.teaduslik hüpotees- oletatav vastus probleemile 12.bioaktiivne aine- looduslikud ained, mis juba väikses koguses mõjutavad organismi ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema...
98 °C), puljongi pinnale kerkinud rasv aga aeg-ajalt ära riisuda. Praktikas avaldub: · Puljong muutub keetmisel sogaseks, kui selle pinnale kerkinud rasvakihti keetmise vältel ei eemaldata. Lagunemine Toiduainete praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170 °C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180 °C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril ning mitte kasutada sama rasva mitu korda.
kõrbesse. Haua paljastudes oli näha, et need olid küll kuivanud aga juuksed olid veel heas seisundis, samuti ka nahk. See oli võimalik tänu kuumas liivas kuivamisele ja tänu kõrbetuulele alanud konserveerumisele. Neid muumiaid uurides võis näha isegi säilinud sisikonda, mille järgi võib rekonstrueerida elanike menüü. Üks väike laps, kes leiti, oli viimati, pärast teraviljaputru söönud ära koduhiire. Pärast ajusurma algab lagunemisprotsess inimkehas umbes samaaegselt aju juures ja sisikonnas. Aju laguneb ja voolab välja kuklaaugust kolju alaosas. Koljusse jääb ainult tumepruun, poorne ollus, mis koosneb veresoonte ja ajukelme jäänustest. Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid
11. Abiootiline tegur pole: a) haigustekitaja b) muld c) vesi d) õhk 12. Konkurents on: a) ühele liigile kasulik, teisele kahjulik b) kasulik mõlemale liigile c) ühele kasulik, teisele neutraalne d) mõlemale liigile kahjulik 13. Ohtlike jäätmete hulka ei kuulu: a) kilekott b) õlised kaltsud c) patareid d) happed 14. Produtsent on: a) tippkiskja b) 2. astme tarbija c) tootja d) lagundaja 15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20
toimel tõusevad maapinnale lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud. Tähistage kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet ruudukeses X-ga. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. · Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. · Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1. gleistumine, 2. kamardumine, 3. sooldumine 3 A. esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte ...................................
Ferralisatsioon- tugev keemiline murenemine, puna muld (vihmametsad) Igikelts- pinnas ei sula lõpuni üles Millised neist on kaks leetunud mulda iseloomustavat väidet? a. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme okasmetsad b. Tüüpiliseks levikualaks on parasvöötme rohtlad. c. Leetumisprotsess vähendab mulla viljakust. d. Leetumine on iseloomulik kuiva kliimaga aladele. e. Orgaanilise aine lagunemisprotsess on kiire. Tooge näiteid, kuidas inimtegevus võib vähendada mulla viljakust. Maade väetamine, maaharimine, maade niisutamise või kuivendamise abil tihti inimesed prooviad mullaviljakust parandada, aga sellega tihti kaasnevad erosioonid( tuule- ja veeerosioond), tuulekanne, sooldumine, saastumine raskmetallidega, Kindlad muldade hävitajad on metsade hävitamine, ülekarjatamine. Vii kokku mullaprotsess ja selle tekketingimused. 1
Kümmekond meest laulsid perekonnale õnnistuslaule (www.iisrael.ee). Juutide iidsed ja kaasaegsed matmiskombed Piibliaegadel pandi surnu matmiskambrisse, mis suleti raske kiviga, et kaitsta seda metsloomade eest. Aiahauas on kivi soon selgesti näha, kuigi kivi ennast seal enam ei ole. Eesruum, kus hoiti surnukirste, sarnanes teiste ruumidega. Juudi seaduste järgi mähiti surnu surilinasse ja maeti samal päeval, kui ta suri, enne kui lagunemisprotsess algas. Vanas Iisraelis jäeti laip suletud koopasse, kuna see ära lagunes. Pärast seda viidi jäänused ära ja pandi surnukirstu, see on lubjakivist kaanega kast, mis on umbes 32 tolli pikk, 12 tolli lai ja 16 tolli kõrge. Praegu mähitakse Iisraelis lahkunu surilinasse või palverätikusse ja maetakse ilma kirstuta (www.iisrael.ee). Kuni püsib juudi õpetus, seadus, traditsioon ja haridus, niikaua püsib ka juudi rahvas.
aeglustab ahelreaktsiooni. Kui Xe-135 aatom neelab neutroni, siis muutub see stabiilseks Xe-136-ks, mis enam neutroneid ei neela. Normaalse võimsusega reaktsioonil saavutatakse tasakaal, mille käigus Xe-135 "põletatakse" reaktori kõrges neutronite voos sama kiiresti, kui I-135 laguneb. Neljanda energiaploki reaktor oli töötanud poolel võimsusel juba pool ööpäeva, mis tõstis ksenoon-135 taset reaktoris. Reaktori võimsuse ja seega neutronite voo kiirel langetamisel kiirenes ka I- 135 lagunemisprotsess ning tekkis suures koguses Xe-135 isotoope – kiiremini, kui tekkis Xe-136 isotoope. Reaktori peatamise selles faasis tegi operaator vea ja viis reaktori kontrollvardad liiga sügavale, vähendades nii reaktori võimsust 30 MW-ni – umbes viiele protsendile plaanitud eksperimendi alustamiseks vajalikust. Et reaktori võimsus uuesti soovitud tasemele kasvatada, lülitati automaatne võimsuse regulaator välja ja hakati reaktori võimsust kasvatama, tõstes osa reaktori
Vermikompostimine ehk vihmausskompostimine ehk vihmausskomposteerimine on lagunemisprotsess, mis on seotud nii vihmausside kui ka mikroorganismide tegevusega. Kuigi mikroorganismid vastutavad orgaanilise materjali biokeemilise lagundamise eest, on just vihmaussid protsessi peamised juhtijad, toimides mehaaniliste segistite ja peenestajatena. Lagundades orgaanilist materjali, muudavad nad selle bioloogilist, keemilist ja füüsikalist olekut, vähendades sellega märgatavalt süsiniku/lämmastiku suhet ning suurendades mikroorganismidele kättesaadavat materjali pinda, soodustades niiviisi mikroorganismide tegevust ja edasist lagundamist Vermikompostimiseks sobivad peaaegu kõik orgaanilised jäätmed, kuid peaks vältima liha, tärklise, kala ja rasva lisamist vermikompostrisse.Keskmiselt töötleb päevas üks sõnnikuuss pool oma kehakaalust orgaanilist materjali, järelikult kaks kilogrammi sõnnikuusse töötlevad läbi ühe kilogrammi jäätmeid päevas...
Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75ºC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 meetrit ja kõrgus 1,2-1,8 meetrit. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes) Segamise käigus: 1. õhutatakse komposti 2. kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) 3. lisatakse täiendavaid komponente (lisa-aineid) 4. hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine KOMPOSTEERIMISE I FAAS PIKK KOMPOSTEERIMISTSÜKKEL
toimuks, on vajalik õhu ja vee olemasolu (aeroobne protsess). Lagunemisprotsessi käigust annab teada temperatuuri tõus, mis ulatub 60-75oC. Kui temperatuur hakkab langema, on õige aeg segamiseks. Kompostihunniku optimaalne laius on 1,5-2 m ja kõrgus 1,2-1,8 m. Hunniku küljed peavad olema vertikaalsed ja pisut kokku surutud. Jälgida tuleb, et kuhja tihedus oleks seest väiksem kui väljast. Selliste kompostihunniku mõõtmete ja ülesehituse juures on tagatud aeroobne lagunemisprotsess. Hästi kujundatud kompostihunnik kasutab temas sisalduva hapniku ära 48-96 tunni jooksul ja tiheneb selle protsessi jooksul, millega kaasneb anaeroobsete protsesside kasv. Et seda ära hoida, on vaja komposti segada (kihte ümber tõstes). Segamise käigus: · õhutatakse komposti · kompenseeritakse veekadu (vajadusel tuleb vett lisada) · lisatakse täiendavaid komponente (lisaaineid) · hoitakse ära ebaühtlane komposteerumine Komposteerimise I faas
KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused Et lisandit saaks käsitleda saasteainena, peab sellele olema kehtestatud lubatud saastetaseme piirväärtus (SPV) ja selle määramise metoodika. (SO2) happevihmades, tekib kütteõli, kivisöe ja põlevkivi põletamisel soojuselektrijaamades, tselluloositehastes ja keemia- ja metallitööstuses. (NOx) - allikaks on fossiilsete kütuste põletamine küttekolletes. NH3-eraldub põllumajandusest ja keemiatööstusettevõtetest (CO2) üks tähtsamaid kasvuhoonegaase, peamiseks allikaks on energeetikatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid. Teiselt poolt, taimkate ja ookean seovad atmosfääri süsinikdioksiidi, töötades CO2 neeluna ja süsinikuvaruna. tahm eraldavad sisepõlemismootorid. Aerosooli üks tähtsaim omadus puhastamise seisukohast on osakeste sadenemiskiirus. See oleneb omakorda mitmest tegurist, sh sadeneva aerosooliosakese diameetrist. 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Gravitatsioo...
muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. · Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti
78. Mis on lüofiilsed- aine ja vedeliku tugev vastastikmõju, nt, vesilahustuvad valgud vees, seep vees ; mis lüofoobsed süsteemid- nähtus, kus vedeliku ja aine vahel vastastikmõju puudub, nt. metallide kolloidlahused vees, vähelahustuvate ainete osakesed vees. 79. Kolloidsüsteemi tekke peamised tingimused. Browni liikumine, osakeste mõõtmed on 10−7...10−9 m. vedela või gaasiline. 80. Koagulatsioon- kolloidsüsteemi lagunemisprotsess, mille tulemusena lahuses olev aine sadestub. 81. Tyndalli efekt- nähtus, kus valguskiirgus kolloidlahuse süsteemis (tolmune õhk, udus jt) hajub. 82. Mitsell- pindaktiivsete monomeeride agregaadid. 83. Absorptsioon- gaasi või gaasisegu neeldumine vedelikus või tahkises, harvem mõeldakse selle all vedeliku neeldumist tahkises. ja adsorptsioon- aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. 84
Etruski ja kreeka linnad olid Itaalias esimesteks orjanduslikeks keskusteks. Suurem osa kohalikke hõime asus veel ürgkogukondliku korra staadiumis, kuid paljudes Itaalia maakondades toimus juba selle korra lagunemine-sugukondliku korra organite ümberkujunemine riiklikeks.(Masskin, 1962, 3) Kesk-Itaalia Laatsiumi maakonna teiste linnade hulgas toimus see protsess ka Roomas , mille etruskid üksvahe oma võimu alla võtsid. Seda varajast epohhi , mille põhijooneks oli ürgkogukondliku korra lagunemisprotsess ja riikide kujunemine, nimetatakse kokkuleppeliselt kuningate ajastuks; selle viimast perioodi rooma ajloos võib nimetada etruski perioodiks. Kuningate ajastu algust dateeritakse ligikaudselt VIII sajandiga eKr. Pärast etruskide minemakihutamist ning kuningavõimu kõrvaldamist algab Rooma vabariigi ajalugu, mis kestab kuni I sajandi viimase kolmandiku eKr. 3 See jaguneb kolme perioodi
heterotroofid muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. 23. Ökopüramiidid. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti
muundavad orgaanilise aine ja nii tekib süsinikuringlus. Orgaanilise aine teke ja lagunemine on tihedalt seotud teiste elementide ringetega, mis on eluks Maal vajalikud. · Anaeroobne lagunemine- on vaba hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas seal elavate mikroorganismide abil toimuv orgaanilise aine lagunemine · Aeroobne lagunemine- õhu juuresolekul ja mikrooranismide osavõtul kulgev materjalide lagunemisprotsess. · Hingamine- organismide hingamisel laguneb orgaaniline aine süsihappegaasiks ja veeks. 22. Ökoloogiline püramiid koosneb tavaliselt 4-6 tasemest, mille tippu pannakse kiskjad, keskel on erinevate astmete tarbijad ning alla enamasti tootjad. Üleminekud erinevatelt astmetelt on seotud suurte energiakadudega. Troofilise taseme orgaanilist ainet, mis läheb toiduks kõrgema taseme organismidele, kulutatakse mitmeti. Selline püramiid töötab
Radioaktiivsus on tuuma stabiliseerumise käigus tekkinud eralduvad kiired osakesed. 19. Millal on tegemist -radioaktiivsusega? Gamma radioaktiivsusega on tegu kui ergastatud tuum läheb põhiseisundisse ja kiirgab gamma-kvandi. Tegu on kõige ohtlikuma kiirgusega. 20. Milles seisneb -lagunemine? Milles seisneb -lagunemine? Beetalagunemine on neutroni muutumine prootoniks või vastupidi, mille käigus kiirgub beetaosakesi. Alfalagunemine on tuuma lagunemisprotsess, mille käigus massiarv väheneb 4 võrra ja laeng 2 võrra. 21. Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on aine lagunemise kiirust iseloomustav suurus. 22. Mille poolest erineb tuumareaktsioon keemilisest reaktsioonist? Tuumareaktsioonides tekivad uued keemilised elemendid. 23. Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon on ühe ja sama reaktsiooni jätkumine naaberaatomitel. 24. Mida nimetatakse kriitiliseks massiks?
toimub reoveepuhastusjaamas. Käitlemata muda ei sobi vahetult kasutamiseks ega looduses ladustamiseks. Muda veesisaldus on liiga suur, ta sisaldab patogeenseid mikroorganisme ja levitab ebameeldivat haisu. Muda käitlemine koosneb järgnevatest protsessidest: tihendamine, stabiliseerimine, konditsioneerimine, tahendamine ja lõppkäitlemine. Tihendamisel vähendatakse veesisaldust, mille tõttu hõlbustub järgnev käitlus Stabiliseerimisel peatatakse mudas oleva orgaanilise aine lagunemisprotsess võiv iiakse see lõpule. Mädandamine, kompostimine, aeroobne stabiliseerimine, stabiliseerimine lubja abil. Tahendamisel eraldatakse veel vett, et oleks niiske mulla konsistentsiga. Saab tahendada mudaväljakutel või mehaaniliste tahendamisseadmetega. Konditsioneerimise on veesisalduse vähendamine kemeilisel teel, kus mikroobide ümber koondunud geelitaoline struktuur rikutakse kemikaalide abil. Raudkloriid ja lubi. 14. Biokileprotsessid ja biofiltrid reovee puhastamisel
Toiduvõrgu teooria kohaselt keha suuruse suurenemisel biomass pisut väheneb (ei jõua kunagi esimesele järele). Biomass= K·Suurus-0,22 Toitumisel ei kasutata toitu kunagi 100% ära. Uute kudede loomisel kulutatakse energiat (nagu ka hingamise käigus). Juurdekasv protsentides väljendades on see kasvuefektiivsus. Seda tähistatakse G või Y g=kasv/toiduvõtt või G/G+R Kogu efektiivsus = (Yg)n Lagunemisprotsess Kaod, mis põhjustab hingamine tuleb alati maha arvestada. Kõik organismid ei kasva võrdselt. Toiduvõrgul on ka teine algus; toiduahel, mis algab detriitsest ainest. Põhirolli lagunemisprotsessi juures mängivad bakterid ja algloomad. Protsessi käigus tekib CO2, lämmastik ja fosfor. Seda nimetatakse siis (re)mineralisatsiooniks. Detriidi seletus: enamus meres elavaid organisme vabastavad lahustunud orgaanilisi aineid. Lagunemisprotsess algab orgaanilisest tahkest ainest
aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduaine maitse parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Praadimisel toiduainesse imendunud rasv muutub vähe, seetõttu väheses rasvas ning optimaalsel temperatuuril praadides rasvaga olulisi muutusi ei toimu. Rohke rasvaga praadides aga osa rasvast laguneb. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuri tõustes üle 180C, samuti rasva pikaajalisel kuumutamisel. Rasva lagunemine on seda intensiivsem, mida rohkem sisaldab see vabu rasvhappeid. Vabu rasvhappeid sisaldavad enam rafineerimata toidurasvad, mistõttu need on praadimiseks sobimatud. Seega tuleks praadimiseks kasutada selleks sobivaid rasvaineid või nende segusid, praadida õigel temperatuuril nin mitte kasutada sama rasva mitu korda. Vitamiinide muutumine toiduainete töötlemisel
turbasõnnik, saepurusõnnik jne. Saepurusõnnik pole hea. Eriti tuleks vältida okaspuusaepuru, sest see on mullas halvasti lagunev, sisaldab aeglaselt lagunevaid aineid (vahad, tärpentin..). b) Vastavalt loomaliigile: veisesõnnik, seasõnnik, linnusõnnik jne. c) Vastavalt säilitusajast ja tingimustest: värske ehk käärimata sõnnik ja käärinud sõnnik. Käärinud sõnnik on parem erinevad kultuurid taluvad seda paremini, lagunemisprotsess on juba alanud. Käärinud sõnnik jagatakse vastavalt sellele, kui palju on ta käärinud, e. lagunemisastme järgi. Sõnniku koostis ja massi kadu vastavalt lagunemisastmele: Sõnniku lagunemisaste N% P% Massi kadu % Värske 0,52 0,14 - + Poolkäärinud 0,60 0,17 29,0 Käärinud 0,66 0,19 47,2 Kõdusõnnik 0,73 0,21 62,4 2
Umbes 30% Inglismaa prügimägedest koosneb riidejäätmetest. Igal aastal satub umbes 2 miljonit tonni riidejäätmeid prügimäele. [23] Ka riiete prügimäele ladestamisel on mitmeid valikuid. Kui tarbija viskab rõiva üldprügisse, siis on riideeseme elutsükkel läbi. Kohene ladestamine on kõige kehvem meetod jäätmetest lahtisaamiseks maapinda raisatakse ning tekivad ohtlikud ühendid. [1] Sünteetilisest materjalist riided ei komposteeru üldse, kuid ka looduslike materjalide lagunemisprotsess on väga aeglane, sest jäätmed on nii tihedalt koos. [15] Sellele lisanduvad ka põhjavette eralduvad mürgised ühendid ja lenduv metaan, mis on CO2-st veelgi kahjulikum kasvuhoonegaas. [23] Kui tarbija viib särgi jäätmejaama, võib juhtuda, et see suunatakse sealt taaskasutusse. Kui tuleb valida kahe halva vahel, siis on see parem valik. [1] Kõige hullem on aga see, kui kiirmoeketid viskavad ära kasutamata riideid. 2010. aastal oli
Kosmos keegi ei ole loonud = IGAVIK. Jumala jaoks eksisteerib ainult igavik (on). On olnud, on ja jääb igavesti oli, on, saab olema AEG (filosoofias OLEVIK, olevikul on kestvus). IGAVIK AEG kategooria paar. Tuli ei ole element, vaid tähistab kogu kosmose protsessi. Mõõdujärgi logose järgi ehk kosmose seaduse järgi (mitte täppisteaduse järgi). Süttiv parem puhkeb lõkkele igavesti elav tuli = loomisprotsess). Kustuv parem sumbub = lagunemisprotsess. Herakleitos vaatles maailma kui loomis- ja lagunemisprotsesside lõputut vaheldumist. (Täppisteadus vaatles maailma kui vanavaramuuseumi (masina metafoor)). 32. Üks ainuke tarkus tahab ja ei taha, et ta on kutsutud Zeusi nimega. 41. Üks on tarkus: jõuda mõistmisele, kuidas kõik [asjad] on kõige läbi juhitud. 108. Ükski õpetus [logos], mida ma kuulnud olen, ei ole selle mõistmisele jõudnud, et tarkus on midagi kõigest erinevat. Eetika, poliitika ning muu: 43
Nendest säilib 60…80 (90) %. Sisaldavad vähe proteiine, süsivesinikke. Sisaldavad blokeerivaid ühendeid (fenoolid). C/N suhe on 35…50(60). II rühma kuuluvad tarn, villpea, pilliroogu ning säilib turbalasundina 20…30%. Tekkinud orgaaniline mass sügisel sureb ja algab lagunemine. Lagunemiskiirus sõltub: Temperatuurist (sügavamal on ~10 kraadi ja orgaanika ei lagune) Niiskusest Aereeritusest Happesusest Taime keemilisest koostisest Lagunemisprotsess toimub sümbioosis mikroorganismidega, selgrootutega. Kogu lagunemisprotsess on lühiajaline, toimudes kuni 40 cm sügavusel. Allpool on liiga jahe. 2…3 aastaga on protsess lõppenud. Edaspidi toimub tihenemine akrotelmi osas. Lagundamist alustavad bakterid koos selgrootutega. Selgrootud peenestavad massi. Nende ekskrementidest saavad mikroorganismid toitu. Võitlus käib lämmastiku pärast. Valdav osa on ammooniumivormis, sest keskkond on happeline Tselluloosi söövad bakterid. Kõige
intensiivsemalt toiduaineid keedame, seda enam rasva emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"? «Kõlblik kuni» näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, kusjuures märgitud tähtpäev arvestatakse säilimisaja sisse. Tähtaega ületanud toitu müüa ega edasiseks käitlemiseks kasutada ei tohi. Selline märgistus on kiirestiriknevatel toitudel
emulgeerub. Seega tuleks rasvarikkaid toiduaineid keeta võimalikult madalal temperatuuril (alla 98C), puljongi pinnale kerkinud rasv aeg-ajalt ära riisuda. Toiduainete praadimisel on rasv soojuskandjaks, aga ka toiduainete parandajaks. Praadimisel peaks rasva temperatuur olema alla 170C kraadi, sest kõrgemal temperatuuril laguneb rasv väga intensiivselt. Rasva lagunemise algusest annab märku suitsu tekkimine. Lagunemisprotsess muutub intensiivsemaks temperatuuril tõustes üle 180C kraadi ja rasva pikaajalisel kuumutamisel. Toiduõli sobib praadimiseks. 20. Mille poolest erinevad toidukauba tähistamisel "parim enne" ja "kõlblik kuni"? · «Kõlblik kuni» näitab aega toidu realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtpäevani, kusjuures märgitud tähtpäev arvestatakse säilimisaja sisse.
Soome lahes liigub merehoovus vastupidiselt kellaosuti suunale, nii pääseb saastunud vesi Peterburi "väravate" kaudu Soome lahe suudmesse. Kuna suur osa Peterburist asub umbes 3 m kõrgusel merepinnast, tekitavad läänetuuled, mis viivad lahe veed Neeva suudmesse, ka üleujutuste ohu. Selle vältimiseks valmis seal 2011. aastaks kaitsetammide süsteem, mida on süüdistatud aga veelgi rohkem roiskuva ja seisva vee tekkes. Eutrofeerumise mõjul hakkavad vohama vetikad, nende lagunemisprotsess toob kaasa hapnikupuuduse ja väheneb vee läbipaistvus. Hapnikupuudus vabastab omakorda merepõhja kogunenud toitaineid, mis suurendab veelgi eutrofeerumist. Selle tulemusena muutub meres veeloomade elukeskkond ja häirub liikidevaheline tasakaal. Hapnikuta põhjavees hukkuvad elukooslused, jäävad vaid bakterid. Suurt ohtu kujutavad endast ka mitmesugused keskkonnamürgid. Keskkonnamürgid on üldjuhul väga püsivad, need kumuleeruvad ja neid on raske kõrvaldada nii loodusest ja
arenema ka eneseteadlikuks klassiks, teadvuse areng aga toimub käsikäes sotsiaalsete suhete arenguga, klassiteadvuse areng seega kulmineerub lõplikult revolutsioonis. Sellest keerulisest olukorrast aitab töölisi välja rühm valgustatud kodanlasi, kes mõistavad olukorda ka natuke ette ning asuvad seda tööliste teadvuse arengut kiirendama. "Lõpuks, neil aegadel, kui klassivõitlus läheneb otsustavale hetkele, omandab lagunemisprotsess valitsevas klassis, kogu vanas ühiskonnas nii ägeda, nii terava iseloomu, et väike osa valitsevast klassist ütleb end temast lahti ja liitub revolutsioonilise klassiga, klassiga, kellele kuulub tulevik. Sellepärast, nagu varem osa aadlit kodanluse poole üle läks, nii läheb nüüd osa kodanlust proletariaadi poole üle, ja nimelt osa kodanlastest ideolooge, kes on jõudnud kogu ajaloolise liikumise teoreetilise mõistmiseni."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
