Ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid kt3 Mis on tardkivimid,kuidas on need tekkinud? tardkivimid - vedela magma hangumise tulemid Mis on settekivimid, kuidas on need tekkinud? settekivimid - mineraalainete settimise tulemid Mis on moondekivimid, kuidas on need tekkinud? Moondekivimid - tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumisel kõrge temperatuuri või rohu mõjul Eestis leiduv settekivim? Eestis leiduv settekivim - paekivi Eestis leiduv tardkivim? graniit Kas eestis leidub ehitusel kasutatavaid moondekivimeid? Ei leidu Kuidas toodetakse looduskivist müürikive? Murdes Mis meetodil toodetakse killustikku? Purustades Millised on eestis leiduvad sõmeradehitusmaterjalid? Liiv , Kruus , Savi Mis on keraamilised materjalid
tunnust, näiteks tekkeprotsessi, -kohta, koostist, koostisosade tekstuuri-struktuuri, lähtematerjali päritolu jne. Esmalt lähtutakse kivimite klassifitseerimisel tekkest, mille järgi eristatakse kolme suurt rühma: · tardkivimid (magmakivimid) moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal; · settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise või biokeemilise settimise produktide setete kivistumisel; · moondekivimid (metamorfsed kivimid) tekivad kõigi võimalike kivimtüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu ning gaaside ja lahuste toimel maakoores. (1) Iga rühma kivimite tekkel on määravaks olnud erinevad geoloogilised tegurid, seetõttu lähtub iga rühma sisene jaotus eri printsiipidest. Tardkivimeid rühmitatakse kahe printsiibi alusel: magma tardumise sügavuse järgi ning ainelise koostise, täpsemalt SiO2 sisalduse järgi
lubakivi) PAEKIVID · Lubjakivi - kõige levinum ja kasutatavam looduslik kivim Eestis. Kasutatakse killustiku tootmiseks, lubja tootmiseks, tsemenditööstuses, metallurgias räbustina jne. · Dolomiit - saraneb lubjakivile. Hästi töödeldav (tehakse ka keerukaid detaile). Enamasti kasutatakse honete välisviimistlusel. Sisetöödel põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Enamasti hall. MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metafoorsed kivimid on tekkinud tard- või settekivimitest nende ümberkristalliseerumise tagajärjel kõrge temp. ja rõhu mõjul. · Gneiss - graniidi moondunud eriliik. Lõhestub ühes suunas. · Marmor - tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Hästi poleeritav. Kasutatakse peamiselt välistöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. LOODUSLIKU KIVIMI TÖÖTLEMINE
Kivimikihid: Basalt, graniit, settekivimid Basalt, settekivimid (paekivi, savi, põlevkivi) Murenemine -> sete -> kivistumine (settekivimid) -> moone (moondekivim) -> sulamine (magma) -> laava, kristalliseerumine -> tardkivim Ookeaniline -> <- mandriline - ookeaniline sukeldub - süvik - tugevad maavärinad Ookeaniline <- -> ookeaniline - maakoore lõhe - uus maakoor - nõrgad maavärinad Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid -Maa süvakoore ja - maa koores kõrge rõhu - maapinnale murenevad vahevöö kivimite ja temperatuuri kivimitest pärit pudeda ülessulamisel tekkinud tingimustes kruusa ja liiva jt. Setete tulivedelast magmast kristalliseerunud tard- ja kuhjumisega kristalliseerumisel, settekivimid - liivakivi, lubjakivi
Mineraalid on tahked kristallsed looduslikud ained, millel on kindel või kindlates piirides muutuv keemiline koostis ja sellest tulenevalt ka kindlad füüsikalised omadused. Nende kogumikud moodustad kivimeid. 5. Kuidas tekivad settekivimid? Kivimite murenemisel setteosakestest tekkinud. NT: liivakivi, lubjakivi, savikivimid tardkivimid? Magma või laava tardumisel tekkinud kivimid. NT: graniit ja basalt moondekivimid? Kivim, mille algne koostismineraal on kõrge rõhu ja/või temperatuuri mõjul muutunud. NT: gneiss, marmor, kvartsiit Too 3 näidet iga kivimi liigi kohta 6. Missugused loodusjõud kujundavad Maakera pinnamoodi? Maa sisemine jõud, kliima, taimestik ja loomastik. 7. Loetle geoloogilisi protsesse, mis toimuvad laamade eemaldumisel või põrkumisel nende äärealadel? Maavärinad, vulkaaniline aktiivsus, varingud, tsunamid. 8
Kivimid 1. Millest koosnevad kivimid? Suurem osa kivimitest koosneb mitmesuguse suuruse ja koostisega mineraalidest (kristallidest). Mõned kivimid koosnevad setteosakestest, mis on tihenenud ja tsementeerunud. 2. Millisesse kolme suurde rühma on jaotatud kivimid tekke alusel? Tard-, moonde- ja settekivimid. 3. Iseloomusta tard-, sette- ja moondekivimeid järgmise skeemi alusel: Tardkivimid Moondekivimid Settekivimid Murendi ja veest Magma tardumisel Kivimite varasemate kristalliseerunud uute maa sees või laava mineraalide mineraalide Teke jahtumisel maapinnal kristalliseerumisel ladestumisel tekivad ja vees. uute mineraalide setted. Nende
KIVIMID TARDKIVIMID ehk SETTEKIVIMID MOONDEKIVIMID KRISTALSED KIVIMID Tardkivimid on kivimid, Settekivimid tekivad Moondekivimid tekivad mis tekivad magma taimede ja loomade subduktsioonivööndis, tardumisel maakoores või jäänuste ning kus ookeanilise laama laava tardumisel kivimiosakeste settimisel sukeldumisel mandrilise maapinnal. veekogu põhja. Aja laama alla sulavad jooksul alumised kihid kivimid üles. settekihi raskuse all Vulkaanidega satuvad
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See
kvarts). II Settekivimid 1) lubjakivi ehk paekivi (lubi + elukate kestad), kasutatakse ehitusmaterjalides. 2) Kivisüsi tekkis Karboni ajastu osjade ja sõnajalgade kõdust (orgaanil. aine). 3) Põlevkivi (tekkinud vetikate settimisest). 4) Fosforiit (koosneb karbikestest, mis sisaldavad fosforit). 5) Dolomiit (näeb välja nagu lubjakivi, aga osa aineid on vahetunud, on poorsem). Settekivimid on tekkinud enamasti veekogude põhjas. III Moondekivimid Moodustuvad siis, kui on kõrge temperatuur ja rõhk, aga mitte nii kõrge, et kivim üles sulaks. Kui lubjakivi moondub = tekib marmor (hea ehitusmaterjal). Liivakivi = kvartsiit. Kivisüsi = grafiit (nt. harilikus pliiatsis). Graniit = gneiss. Moondumisel muutub kivim kõvemaks, tugevamaks, tihkemaks. SKEEM! Magma ------(tardub)tardkivimiks, see mureneb, settib -----------settekivimiks, see moondub---------moondekivimiks, see sulab--------magmaks. Samas ka settekivim-------- sulab magmaks
Kivim Kivim on tahke looduslik aine mis koosneb mineraalidest. Kivim võib ka olla tahke orgaanikat sisaldav kogum. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid tekivad paljude geoloogiliste protsesside tulemusel, mis toimuvad maakoores. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Nt. Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimeid jaotatakse tekkimise järgi kolme rühma: Settekivimid, Tardkivimid ja Moondekivimid. Settekivimid Settekivimid tekivad veekogude põhjas kui ka maismaal. Settekivimid on tekkinud setete kivistumisel. Settekivimid on näiteks savikilt, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisüsi. Peenestatud materjal tuleb tuule ja voolava vee abil nõgudesse või veekogudesse kus ta settib. Eesti settekivimid jaotatakse peamiselt karbonaatseiks ja purdkivimeiks. Peale nende leidub Eestis ka savi ja orgaanilist ainet sisaldavaid settekivimeid.
Selgita platvormi ehitust. Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormil. Platvormi iseloomustab kahekorruseline ehitus, allpool ehk aluskorras on kristalsed kivimid ja ülevalpool ehk pealiskorras settekivimid. Aluskord ei ulatu Eesti alal kordagi maapinnale. 2. Mis kilbiga piirneval alal asub Eesti? Selgita kilbi ehitust. Eesti piirneb loodes Fennoskandia kilbiga. Kilbi ehitus on sarnane Eesti aluskorra kivimitega. Seal on levinud on mitmesugused moondekivimid. 3. Kuidas liigitatakse kivimeid tekke järgi? Too näiteid. Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tardkivimid, moondekivimid ja settekivimid. Tardkivimid on tekkinud magma jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid tekivad murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel ja kivistumisel. Tekivad liivakivi, lubjakivi, savikilt, kivisüsi, põlevkivi. Moondekivimid tekivad maakoores varasemalt
Kivim on looduslikult esinev tahke mineraalidest koosnev kogum. Definitsioon ei saa läbi ilma eranditeta, sest kivimiks võib olla ka tahke orgaanikat sisaldav kogum, näiteks kivisüsi. Kivimid ei pea olema tingimata kristallilisel kujul. Näiteks obsidiaan ehk vulkaaniline klaas ei oma kristallstruktuuri. Kivimitest koosneb maakoor ja vahevöö. Kivimid koosnevad enamasti mitmest, harvemini ühest mineraalist. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimid kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Kivimirühmade piires eristatakse tekke, mineraalse ja keemilise koostise, struktuuri ning tekstuuri alusel mitmesuguseid kivimtüüpe. Näiteks rabakivi, kvartsprofüür, savikilt jne. Kivimi värvus, tihedus, poorsus, kõvadus ja teised omadused olenevad tema mineraalsest ja keemilisest koostisest, struktuurist ja tekstuurist. Tard- ja moondekivimid moodustavad maakoorest 95%, kuid maapinda katavad 75% ulatuses settekivimid. Põhjus on selles, et settekivimid paiknevad maakoore ülaosas
. . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Omadused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . . .4 Safiir. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 Kivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Tardkivimid. . . . .. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Settekivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 Moondekivimid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 Kivimid tööriistadena. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Dolomiit. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .7 Kokkuvõte. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Kasutatud kirjandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9
muutub. ü Sellepärast nimetatakse seda muutunud magmat laavaks. ü Settekivimid Kuidas tekivad settekivimid?-Aja jooksul settinud osakesed tihenevad ja tsementeeruvad, nii tekivad settekivimid. ü Setetes ja settekivimites ei ole mineraale nii suurte kristallidema näha kui graniidid, kuid hoolas vaatleja märkab ka liivas või liivakivis heledaid kvartsimineraale. ü Settekivimiga on seotud ka nafta ja gaasi teke. Moondekivimid ü Moondekivimid võivad tekkida nii tard- kui ka settekivimitestning moondekivimid võivad aja jooksul veel kord moondumise läbi teha. ü Kivimid moonduvadmaapõue kohtades laamade liikumise ja sukeldumise tõttu. Kasutatud kirjandus ü http://www.google.fi/search?num=10&hl=et&site=imghp&tbm=isch&source=hp&biw=1249 . TÄNAN KUULAMAST !
Teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Hävitab inimeste kodusid. Maavärinad laastavad linnasid. Teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest. Moondekivimid. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. Moondekivimid võivad tekkida nii tardkivimitest, kui ka settekivimitest.Moone toimub alati enam-vähem tahkes kivimis.Moondekivimites võib tihti märgata nii kristalle, kui ka vöödilist kihilisust Moondekivimid on näiteks kiltkivi (kihiline hall kivi, mis lõheneb kergesti plaadikesteks),
Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. · Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID · Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. · Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. · Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. · Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. · Esinevad kahte tüüpi tardkivimid:
Kivimid ja mineraalid Tardkivimid Moodustuvad hõõguva laava või magma jahtumisel maapinnal või maakoores Graniit, gabro, pimss Soome, Rootsi tardkivimid nähtavad kaljudena Settekivimid Päikesekiirguse ja õhu käes, temperatuuri kõikumise ja vee toimel lagunenud' Kõige jämedamad setted rahnud, veerised Peenemad setted kruus, liiv, savi Setete liitumisel pika aja jooksul tekib settekivim Liivakivi, savikilt, lubjakivi Moondekivimid Tekkinud sette- ja moondekivimid võivad sattuda uuesti sügavamatesse kihtidesse, kus on kõrge rõhk ja kuumus. Kivimit moodustavad mineraalid sulavad osaliselt üles ja tekib uus kivimiliik moondekivim Graniit ----- gneiss Liivakivi ----- kvartsiit Lubjakivi ----- marmor Fossiilid
· Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium · Kaalium Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: · tard(magma)kivimid · moondekivimid · settekivimid Kivimiringe: Magma moodustuvad tardkivimid. Kivimite tekivad jahtumisel murenemisel moondel sulamisel setted, millest moodustuvad settekivimid. Tard ja settekivimite tekivad moondekivimid. Moondekivimite tekib uuesti magma.
LITOSFÄÄRI MOODUSTAVAD KIVIMID Maakoor koosneb väga erinevatest kivimitest. Kivimid omakorda koosnevad mineraalidest. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud kindla koostisega kompaktsed mineraalsed agregaadid, mis esinevad maakoores iseseisvate kehadena. Kivimite mineraalne koostis, ehitus ja lasumusvorm sõltuvad geoloogilistest protsessidest, millede tulemusena nad tekkisid. Tekke järgi võib kivimid jaotada kolme rühma: 1) tardkivimid; 2) settekivimid; 3) moondekivimid. 1) TARDKIVIMID Enam kui 4/5 maakoorest koosneb tardkivimitest. Tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Magma on kõrge temperatuuri (650-1600° C) ja rõhu tingimustes tekkinud vedel sulam, mille peamisteks koostiselementideks on O, Si, Al, Fe, Ca, Mg, Na, K, H2O, CO2, H2S. Maapinnale väljavoolanud magmat nimetatakse laavaks. Esinevad kahte tüüpi tardkivimid: 1) Maakoorde tunginud magmast enamus kristalliseerub kooresiseste süvakivimitena
esinevad anorgaanilised tahked ained. n. grafiit, teemant, kvarts, päevakivi, Kivimid- maakoort moodustavad mineraalide kogumid. Mõned kivimid, nagu kvartsiit ( puhta kvartsi massid) ja marmor (puhta kaltsiidi massid) koosnevad põhiliselt ühest mineraalist. Enamik kivimeid koosneb siiski mitmest mineraalist. Maak- kivim, mineraal pakub majandusliku huvi. n. teemant (ehted), grafiit ( tiigel, harilik jne ), marmor , lubjakivi jne. Moondekivimid, tardkivimid ja settekivimid Moondekivimid e Tardkivimid e. Settekivimid metamorfsed kivimid magmakivimid Teda moondab rõhk ja Tekivad nii magma Vee kogupõhja settinud temperatuur. tardumisel maa sees kui ka miljonite aastate jooksul. laava jahtumisel maapinnal Fossiilid- kivistised või vees. Lubjakivi moondekivim on Graniit- süvakivim, jääaeg Kruus
Mandriline põrkumine tekivad kõrged mäeahelikud ja tugevad maavärinad. Näiteks Euraasia laam. Ookeani laamade põrkumine (laam sukeldub teise laama alla, tõusevad magmavoolud, mis kasvatavad vulkaanikuhikud. Tekivad süvik, vulkaanilised saared, pusked ja maavärinad. Laamade nihkumine (nihkuvad teiteise suhtes, tekib keemiline murrangute süsteem ja tugevad maavärinad) 7. Selgita kuidas tekivad settekivimid, tardkivimid ja moondekivimid. Too näiteid erinevat tüüpi kivimite kohta. Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma tardumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 8. Missuguste väliste tunnuste järgi eristad eri tüüpi kivimeid? Materjalist, kõvadusest 9
sukeldunud väiksema erikaalu tüttu subduktsioonivööndites tagasi vahevöösse 5. Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: a. Magma-ehk tardkivimid nt. basalt ja graniit b. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi c. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandite triivi hüpotees seisneb selles, et Wegener eeldas, et mandrid liiguvad üksteise suhtes. Seda kinnitas ta faktidega: a. Lisaks mandrite rannajoontele sobivad palju paremini kokku selfialade(mandrilavade) kontuurid, selle alusel konstrueeris maakaardi, kus kõik mandrid olid ühendatud Pangaea'ks. b
kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil ja tugevust hinnatakse Richeteri skaalal magnituudides ja pallides. Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed
4. Pinnakate Eesti pinnakate koosneb peamiselt moreenist ja on suhteliselt õhuke. Pinnakatte hulka kuuluvad ka: savi, liiv (jt purdsetted), turvas ja samuti ka rändkivd ja -rahnud. 5. Moreen Eestis väga laialdaselt levinud. 6. Settekivimid Tüüpilised settekivimid Eestis on lubjakivid, dolomiidid, merglid ja liivakivid 7. Lubjakivid Eesti aluspõhjas leidub lubjakive ainult ordiviitsiumis, siluris ja veidike ka devonis. 8. Tard- ja moondekivimid Eestis moodustavad tard- ja moondekivimid Proterosoikumi (2500-542 miljonit aastat tagasi) vanusega aluskorra. Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena. Enamikud Eestis leiduvatest tardkivimitest on graniidid. Moondekivimitest leidub Eestis nt. Gneissi. 9. Liivakivid Liivakivist koosneb suur osa Eesti aluspõhjast ( suurem osa Eesti all lasuvast Devoni ladestust koosneb liivakivist) 10. Kambrium
murenemine kivistumine Settekivimid nt.liivakivi Tardkivimid Nt. graniit Tardumine sulamine moondumine Moondekivimid Magma nt. marmor 4. number 2 kivimite moondumist põhjustavad: - kõrge rõhk/surve – kõrged temperatuurid/kuumus Moondekivimid on näiteks gneiss, marmor Laamade liikumisest tulenevad geoloogilised protsessid: - ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine
5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest)? Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: d. Magmaehk tardkivimid nt. basalt ja graniit e. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi f. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust) Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks.
MAA SISEEHITUS Ookeaniline maakoor 1) kivimid tekkinud basaltse magma tardumisel (päris astenosfäärist) 2) + süvamere setted Mandriline maakoor 1) tardkivimid 2) settekivimid 3) moondekivimid vahevöö: kuni 2900 km, kivimeteoriitide sarnased kivimid astenosfäär: vahevöö ülaosas mõnesaja km paksune, plastiline, vahevöö kivimite mõningase ülessulamise piirkond litosfäär: maakoor+astenosfääri peale jääv vahevöö maa tuum: nikkelraua koostis 2900-6400 km, vedel välistuum, tahke sisetuum Maa dünaamiline magnetväli: vahevöös, kergemad kivimite massid pealepoole, raskemad allapoole Litosfäär koosneb O Si Fe Mg Ca Al K ja Na
Euroopa Elbrus 5642m Suur Kaukausus Antarktis Vinson 5140 Kivimid ja kivimite ringe Pinnacormide, ning neid moodustavate kivimite teke ja aerng Laava tungib maapinnale -> jahtub/tardub -> tekivad tardkivimid -> päike murendab -> tekivad setted -> setted kuhjuvad -> tekivad settekivimid -> erinevad kivimid satuvad subtoosi -> kivimid jäävad maa alla -> kuumeneb temp. -> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma .... Moondekivimid(marmor, gneiss) Tardkivimid(basalt, garaniit) Settekivim ( liivakivi, lubjakivi) Kivim on maakoore tahke moodustis, mis koosneb mineraalidest. Mineraal on looduslik keemiline ühend, mida leidub maakoores. Looduses on umbes 3000 mineraali. N: kvarts, kassikuld, kips, rubiin, fluoriit. Kivimite kasulikkus :
näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor paksus 20-80 km 3-15 km vanus kuni 4 miljardit aastat kuni 180 miljonit aastat tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 kivimid peamine graniit peamine basalt sukeldumine ei saa sukelduda saab sukelduda vahevöösse Kivimite teke ja ringe I Tard- ehk moondekivimid Tekivad magmast kristalliseerumisel. Süvakivimid – magma jahtumine ja tardumine maakoores – nt graniit – ülekaalus mandrilises maakoores – ränirikkad ja happelised. Purskekivimid – tekivad kiiresti tardunud laavast – nt basalt – ülekaalus ookeanilises maakoores ja nende ookeanide äärealadel – aluselised ja neutraalsed. II Settekivimid Tekivad maapinnal ja veekogudes murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisel.
Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro), moondekivimid(marmor, gneiss), settekivimid(savikilt, liivakivi). 5. Kui kivimid satuvad maapõues suure rõhu ja kõrge temperatuuri kätte, siis nende kristalliline ehitus ja koostis muutuvad ja tekivad moondekivimid. 11. Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik
majanduslikku huvi 5. Kuidas on võimalik vulkaanipurskeid ette ennustada? 4p. 1)Vaatluste abil 2)Soojusmonitorid 3)põhjavesi muutub 4)enne purset on nõrgad maavärinad 6. Kuidas jaotatakse kivimid nende tekke alusel? Tooge näide 3+3p. a) Tardkivimid näide: (purskekivimid-tuhk,laava)nt. b) Settekivimid näide: Liivakivi, lubjakivi, põlevkivi c) moondekivimid näide marmor, gneiss 7. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? 2+2p MAGMA KOOSTIS VULKAANIDE KUJU PURSKE ISELOOM kilpvulkaan Voolab lõõrist eemale aluseline stratovulkaan Purskub kõrgele õhku happeline 8. Miks ja kuidas hakkab kivimiaines vahevöös liikuma? 2p.
Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam). · Laamade liikumine küljetsi (tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja- Ameerikas San Andrease murrang) 7. Kivimite teke: · Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel (liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). · Tardkivimid tekivad magma kristalliseerumisel (basalt ja graniit). · Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees (kilt, gneiss, marmor, kvartsiid). -kihilised 8. Moondekivimid ei saa tekkida looduslikult maa peal, vaid tekivad vees, sest siin pole piisavalt kõrge rõhk ja temp. 9. Mineraalsed maavarad on taastumatud. 10. Ammendamatud on need loodusvarad, mis sõltuvad päikesekiirgusest. Kuna Päikese kustumist pole lähemate miljonite aastate jooksul ette näha,
spektrist, mis sõltub mineraali koostisest ja ehitusest. Mohsi kõvadus- ühe mineraali teist deformeeriva toime kaudu väljendatud suhteline kõvadus. (teemant C - 10; korrund Al2O3 - 9; talk Mg3Si4O10(OH)2 - 1) magma sulamine jahtumine ja kristalliseerumin e moondekivimid rõhk ja temp tardkivimid rõhk ja temp murenemine, edasikanne ja settimine moone murenemine, edasikanne
niimoodi settekivimiteks. Liivast tekib liivakivi, lubjast lubjakivi(paekivi, peenestatud lubjakivist on tehtud kriit, ka fossiilid on lubjakivist.), savist ja mudast tekib savikilt, lisaks turvas, Eestis on väga oluline põlevkivi, mis on ka sisuliselt settekivim. Settekivimid on kergemad, pehmemad ja pudedamad, kui tardkivimid ning kristallilist ehitust pole. Moondekivimid: Kord juba tekkinud kivimid võivad kurrutusel (kurrutused on tavaliselt mäestikes, kui need omavahel põrkuvad) või laama sukeldumise käigus uuesti maasügavustesse sattuda, seal üles sulada ning taas magmaks muutuda. See eeldab ümbersulamist kõrge rõhu ja temperatuuri tõttu. Sellisel juhul tekib moondekivim (võib tekkida nii tard-, kui settekivimist). Näiteks,
Astenosfäär-vahetult litosfääri alla jääv plastne kivimisfäär vahevöö ülaosas, mille peal liiguvad litosfääri laamad. Mandriline maakoor- maakoor mandrite ja mandreid ümbritsevate madalate merede all, keskmiselt 40km paks, kivimikihid on nt settekivimid, graniit, basalt. Ookeaniline maakoor-maakoor sügavate ookeaninõgude põhjas, on mandritest maakoorest tihedam, selle keskmine paksus on alla 10km, kivimkihid-settekivimid, basalt. 2.Kivimiringe- settekivmid,tardkivimid, moondekivimid. Tardkivimid-magma jahtumisel graniit, laavast, basalt, pimss, obsidiaan Settekivimid-kivimite või ainete murenemisel ja settimisel, asuvad maakoore peal. Nt: lubjakivi, liivakivi, savikivimid, kivisüsi ja põlevkivi, fossiilid. Moondekivimid- laamade liikumisel tard-või settekivimitest kõrge temperatuuri ja rõhu mõjul. Nt: gneiss, kvartsiit, marmor, kilt. Mineraalid- tahke kristalliline looduslik aine, tugevaim mineraal on teemant. Nt: kvarts, graniit, kips. Maak- metalle sisalduv kivim
kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips) · Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 7
2) Settekivimid tekkinud mitmete setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui maismaal. · Purdkivimid moodustunud murenenud lähtekivimitükkidest (liivakivi) · Kemogeensed mitmesuguste soolade ledestumisel (lubjakivi, kivisool, kips) · Biogeensed tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste settimisel ja kivistumisel (põlevkivi (vetikad), kivisüsi (hiid osjad, sõnajalad), pruunsüsi, nafta) 3) Moondekivimid e metamorfsed kivimid tekkinud kõigi võimalike kivimite ümber kristaliseerumisel, enamasti kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustel. Sõltuvalt lähtekivimitest: 1) Ortokivimid tardkivimitest (gneiss graniidi moondumisest) 2) Parakivimid settekivimitest (marmor lubjakivi moondumisest, Kvartsiit liivakivi moondumisest) 1. 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust e lehepealt) 1. 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kahte
magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. · Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. · Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. · Laamade liikumine küljetsi: · tagajärjeks tugevad maavärinad, nt Põhja-Ameerikas San Andrease murrang (Põhja- Ameerika laam ja Vaikse ookeani laam) 5. Kuidas tekivad sette-, tard- ja moondekivimid? Settekivimid tekivad kruusa, liiva, savi kuhjumisel, nt liivakivi ja lubjakivi. Tardkivimid tekivad magma kristaliseerumisel (basalt ja graniit). Moondekivimid tekivad sette- või tardkivimite moondumisel suure rõhu ja temperatuuri juures sügaval maa sees, nt kilt. 6. Mis on mineraal? Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ja kindla struktuuriga kristallina. 7. Mis on kivim? Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. 8
Mineraal on oma keemilisest koostisest ja füüsikaliselt omadustelt homogeenne. 2.2 Looduskivimite jagunemine TARD EHK MAGMAKIVIMID Massiivsed (süvakivimid ja purskekivimid Purdsed (sõmerad ja tsementeerunud) SETTEKIVIMID Keemilised Mehaanilised Organogeensed MOONDE EHK METAMORFSED KIVIMID 2.3 Looduskivimite tekkimine Algselt magma tardkivimid (kristalliseerumine)murenemine settiminekivistumine(settekivimid taimsed ja loomsete lisaainetega) moone moondekivimid(sulamine)tagasi magmaks 2.4 Looduskivimitest lähemalt Massiivsed tardkivimid A)Süvakivimid ehk INTRUSIIVSED: Maakoore all aeglaselt surve all jahtunud. Tihedad, suurekristalliline, suure survetugevusega, ilmasikukindlat NT GRANIIT (jäme, kesk ja peeneteraline) võib olla erinevat värvi lisaks punakaspruunike Graniitkivi ja tema põhilised koostisosad mineraalid päevakivi ehk põldmagu põhiline , vilk, kvarts , plagioklass
om. tugevad ja vastupidavad. a)magma tard. maakoore sees (süvatardkivimid-graniit) b)-||- maapinnal (vulkaaniline tuff- Island) *SETTEKIVIMID- tekkinud erineva murend matj settimisel aja- ja raskusjõu toimel. a)purd sk- peeneteralised merendmat. settimisel ja kivistumisel e litifitseerumisel(L-Est liivakivi) b)biogeensed sk- tekkinud taimsete- ja loomsete org. kuhju. ja kivistumisel NB!Kõik fos kütused biog sk'd c)keogeensed sk- erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel *MOONDEKIVIMID- tekkinud tard-, sette- ja moondekivimitest kõrgerõhu ja temp. all (kõrgrõhk. ja temp ongi moondumine) *Moone saab ainult toimuda laamade subduktsiooni piirkonnas (sukeldumis piirkonnas). [graniit >t>gneiss lubjakivi>t>marmor liivkivi>t>kvartsiit] *KIvimite ringe: TARDKIVIMID>murenemine, erosioon, settimine> SETTEKIVIMID>moone>MOONDEKIVIMID>maa siseenergia>MAGMA>kristall. kivistumine>TARDKIVIMID
Tähtsamadnehedad elemendid : väävel(tikud), grafiit(pliiatsi südamed), sulfiidid: galeniit (plii maak) Püriit(aitab nt lõket põlema panna) halogeenid: haliit(looduslik sool NaCl) oksiidid : boksiit (annab Al ) magnetiit(magnetilised omadused) kvarts, hapinulised soolad: apatiit, fosforiit Kivim- mineraalide kogum, ühest võimitmest mineraalist koosev. Tardkivimid- magma tardumisel Settekivimid. Org aine settimisel põhja Moondekivimid. Settekivimite ja tard kivimite moodnusmisel temp või rõhk. Moreenid: rähkmoreenid, rähkne moreen, jne. Moondekivimid: eestis valdavalt marmor Moshi skaala- kivimite kõvadust petrograafia
Settekivimid tekkinud setete kuhjumisel ja kivistumisel nii veekogudes kui ka maismaal. a. Purdkivimid moodustavad murenenud lähtekivimi tükkidest ehk kurdosadest. Nt: liivakivi (lähtekivim: kvarts) b. Kemogeensed tekkinud mitmesuguste soolade ladestumisel lahustest Nt: karst c. Biogeensed taimsete või loomsete organismide jäänuste kujunemisel ja ladestumisel 3. Moondekivimid ehk metamorfsed tekivad kõigi võimalike kivimite ümberkristalliseerumisel kõrgenenud rõhu toimel. Jaotatakse sõltuvalt lähtekivimist: a. Ortokivimid tekivad tardkivimite moondel. (graniit gneiss) b. Parakivimid settekivimi moondel. (liivakivi kvartsiit) · Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid
basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakor on noorem ja õhem ning uueneb pidevalt.Ookeanilise maakoore graniidi kiht puudub. Eesti ala on maakoor 44-51 km paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord. Mandriline maakoor kujunes Eesti ala ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid. 5. Geoloogiline ajaskaala.Aegkonnad ja nende iseloomustus. Eestis esinevad geoloogilised ladestud ja nende iseloomustus. Eesti stratigraafia põhijooned. Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja väiksemateks geokronoloogilisteks üksusteks.Skaala on välja töötatud peamiselt fossiilide leviku uurimise alusel Ürgaegkond(vetikad,bakterid),Aguaegkond(elutekkimine),Vanaaegkond(pal eosoikum), Keskkaegkond(imetajad, linnud), Uusaegkond(inimkond).
Peamine kaltsiumkarbonaadi kasutamine toimub ehitustööstuses , kas ehitusmaterjal või lubjakivi koondainena Teedeehitusmasinates või koostisosana tsemendi või lähteaine valmistamiseks . Kuid tänu ilmastikule tingitud happevihmad kaltsiumkarbonaati kahjustades (mõeldakse lubjakivi vormi ) ei kasutata enam ehitamise eesmärgil seda ja ainult valmistatakse primaarsete ehitusmaterjalide valmistamisel . Lubjakivi kaevandamisel võib leida kaks liiki pealmisi kivimed : settekivimid ja moondekivimid. Settekivimeid, nagu nimigi ütleb, leitakse setetes või transpordidakse killud veepõhjast mudas . Lubjakivi, näiteks saadakse kui anorgaaniline aine jääb, nagu kestad ja skelett. Moondekivimid-nagu marmor, kiltkivi, kvartsiit vormis saadakse , kui kivi mass on läbinud suure kuumuse ja surve all olnud . Peamine element kaltsiumkarbonaat kaevandustes on kaltsium (Ca). Kaevandusest saadud saadused võivad sisaldada , ka muid elemente nagu
· Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) lubjakivi, liivakivi, põlevkivi, kivisüsi Tardkivimid tekkinud magma või laava tardumisel graniit, gabro- süvakivim basalt-purskekivim Moondekivimid sette-või tardkivimite moondu- misel gneiss, marmor KIVIMITERINGE murenemine SETTED kivistumine TARDKIVIMID SETTEKIVIMID moone sulamine MOONDEKIVIMID LAAMADE LIIKUMINE Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Nazca laam ja L-Ameerika laam Ookeanilaamade lahknemine Atlandi ookeani keskosa Mandrilaamade põrkumine
kihtidena( NB! Litifikatsioon), moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid
Maakoor-tahketest kivimitest koosnev litosfääri kiht. Mandriline ja ookeaniline. Mineraalid-looduslikud tahked lihtained või keemilised ühendid, mis esinevad iseloomuliku kujuga kristallina(grafiit) laamad-suured maakoore plokid, mis üksteise suhtes liiguvad astenosfäär-basaltse magma tekke piirkond, vahevöö ülaosas kivimid-maakoore moodustavad kõvad tsementeerunud mineraalide kogumid (tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine
• Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal kristalse aluskorra tard- ja moondekivimid Aluskorra moodustavad Eesti Kambriumieelsed, 1,9-1,8 miljardit aastat tagasi kurrutatud ja moondunud nn Svekofenni ookenani aktiivse ääre kivimid Pealiskate • Aluspõhja settekivimeist pealiskorra moodustavad Hilis-Proterosoikumi (Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk- Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi • Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni
Süvakivimid DENUDATSIOON lubjakivi, MOONE graniit, liivakivi, MOONE gabro SULAMINE põlevkivi, moondekivimid kivisüsi MAGMA JAHTUMINE gneiss, JA TARDUMINE SULAMINE marmor MAGMA 9) Wegeneri mandrite triivi teooria. Lisaks rannajoonte kokkusobimisele sobivad tunduvalt paremini mandrilavade e. selfialade kontuurid.
annaabi.ee 
