Taxodiaceae väga vanas eas paks; koorekiud eralduvad sooküpressilised ovaalsed. kergesti pikkade ribadena. Lehed okkataolised, lineaalsed või soomusjad, asetunud spiraalselt. igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt Seemned valmivad 1. Käbid on kuni 4cm pikad, Sugukond kuni tugevalt ketendav, paksu korpa ei Või 2. Aastal,
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine,
......................4 Võrade tüübid ......................................................................................................................................4 Lehed....................................................................................................................................................4 Paljunemine .........................................................................................................................................4 Heitlehised või igihaljad? ....................................................................................................................4 Talvega kaasnevad muudatused............................................................................................................5 Tammed ...............................................................................................................................................5 Kased ....................................................................................
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimed ehk okaspuud Nad on nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad Juhtkude hästi arenenud Paljunevad seemnetega (seemnes on uue taime alge koos toiduvaruga) 300-350 milj. Käbid on okaspuude paljunemisorganid Isaskäbides tolmuterad Emaskäbides seemnealgmed Viljastumine toimub tuultolmlemisel Nimetatakse paljasseemnetaimedeks, sest seemned valmivad emaskäbide soomuste vahel katmatult. Puittaimed Kõigil tugev puitunud vars (tüvi) Enamikul koores ja
4p Õistaimed kuuluvad katteseemnetaimede hulka. Õistaimete kasvuorganiteks on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded :
· 1 osa männimetsa kõduhorisondist võetud kõdu koos kõdupuidu, okaste, kooretükkide, käbiosakestega · 1 osa hapu reaktsiooniga komposti (pH olgu 4...5) · veidi rodode granuleeritud eriväetist Ka istutusele järgnevatel aastatel on rodosid vaja väetada happelise komposti ning rodoväetisega. Juhiseid rodode kasvatamiseks ning istutamiseks: · Jälgi, et istutamisel ei satuks taime juurekael sügavamale, kui ta oli enne · Suvehaljaid rodosid tohib istutada täisvalgusesse, igihaljad vajavad poolvarju · Igihaljaid rodosid kahjustab talvine põud, järelikult on neid päikesepaistelistes kasvukohtades talveks vaja katta · Rodosid peab väetama, kuid üksnes rodode eriväetisega. Ei mingit lämmastikväetist, sõnnikut ega virtsa. Sobib hapu kompost ning peaaegu mullaks kõdunenud sõnnik. · Rodod on substraadi läbikuivamise suhtes väga tundlikud ning vajavad ka küllalt kõrget õhuniiskust, eriti igihaljad rodod
aja jooksul rabaturvas. Turvast kasutatakse kütusena ja väetisena. Kivisöeajasutul surnud taimed ladestusid savi ja muda sisse ning ajapikku moodustus osaliselt lagunenud ja kokkusurutud taimemassist kivisüsi. Kivisüsi kasutatakse kütteainena(kütteõli, bensiin). 9.Teab kuidas jaotatakse sõnajalgtaimi ja oskab iga ühe juurde tuua ühe iseloomuliku tunnuse (mida teistel ei esine/mis teisi ei iseloomusta). Kollad - Nad on igihaljad. Osjad - Nende varred on seest õõnsad. Sõnajalad – Neil on suured mitmeti lõhestunud lehed. 10.Oskab nimetada 3 okaspuude kohastumust, mis aitavad neil hakkama saada külmas ja kuivas kasvukohas. 1)Nad ei vaja palju vett. 2)Nad on igihaljad 3)Neil on okkad. 11. Oskab tuua näiteid okaspuude tähtsusest looduses ja inimese elus(2 looduses ja 2 inimese elus – iseloomulikud just okaspuudele st ei piisa sellest, et toodavad hapnikku).
Kohvi-ja kakaopuu Koostaja: Margaret Istsenko Juhendaja: Eve Torv JWG 8.A 2013 Kohvipuu Kohvipuu (Coffea) on igihaljaste lehtpuude ja -põõsaste perekond madaraliste sugukonnast. Tuntumad liigid on araabia kohvipuu ja kongo kohvipuu. Välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. q Kohvipuul on -rootsuga lihtlehed -läikiv lehelaba -vastak leheseis -suured ja väikesed abilehed viljad q Punases, kollases või mustas luuviljas on harilikult kaks seemet ehk nn kohviuba. Esialgu on viljad rohelised, küpsedes aga muutuvad punaseks ja meenutavad pisut kirsse.ad olla kollakashallid või sinakasrohelised. Seemned võivad olla kollakashallid või sinakasrohelised.
KLIIMA TAIMED levivad ekvaatoripiirkonnad • kasvavad aasta läbi kuuma ja troopilise kliimaga aladel • puud kasvavad korrustena aastane sademete hulk üle 2000mm • plankjuured; tugijuured tõusvad õhuvoolud • võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao;
väga hea juurdumisega. Kurereha Geranium Kurereha Geranium · Kõrgus 30-40 cm. · Enamasti sinised või lillakad õied. Õitseb juuni kuni oktoober. · Tavaline parasniiske aiamuld. · Väga hea pinnakatja. Laialehine merikann Armeria pseudoarmeria Laialehine merikann Armeria pseudoarmeria · On olemas punase- või valgeõielisi sorte. Kerakujulised õied ja õitseb mai-juuni. · Kõrgus 40-45 cm. Kompaktne puhmik. · Lehed igihaljad ja rohelised. · Päikeseline kasvukoht. Hästi vett läbilaskev toitainetevaesem aiamuld. Kaitsta kevad- talvise päikese eest. Ei talu liigniiskust. · Alpi-, kivi- ja konteineraiad, peenardes. Laiguline vesikanep Eupatorium maculatum Laiguline vesikanep Eupatorium maculatum · Mõned sordid: `Red Dwarf', `Atropurpureum' · Kõrgus 80-250 cm. · Lillakaspunased õied. Õitseb augustist septembrini, meeldib putukatele.
Kummi-viigipuu e. Kummipuu Ficus elastica Paiknemine Viigipuud on üldjuhul troopilised taimed, mis kasvavad looduses lõuna ja ida Aasia dzunglites. Iseloomulikud omadused Kahekojaline taim. See puu võib kasvada 30-50m kõrgeks. Tema piimmahl sisaldab 18-20% kautsukit. Lehed Kummipuul on igihaljad, pikergused, nahkjad ning läikivad lehed, mis on 12-35 cm pikad ja 5-15 cm laiad. Noored lehed on roosakad, vanusega muutuvad tumeroheliseks. Vili Viigipuu kannab viigimarju. Annab saaki 3 korda aastas: kevadel, suvel ja sügisel. Viigimarja valmimiseni kulub 50-90 päeva. Viigimarjad on rohelised ja
Pohlad Pohl Pohl on hõredate männi- ja nõmmemetsade taim. Pohlamarjades on inimese jaoks parim suhkrute ja hapete tasakaal. Pohli kutsutakse veel ka palukas, poolamari, poolgad, kuradimari jne. Pohl Pohlad on igihaljad, püstise varrega, lehed on läikivad. Tema lehed elavad kuni neli aastat. Viljaks on punane mari, mis ei ole eriti mahlane ja mitte määriva viljalihaga. Pohl Õied on valged või punakad, enamasti mitmeõielistes kobarates. Pohl õitseb mais-juunis. Pohl Pohlades leidub rikkalikult selliseid happeid, mis teevad marjad hästi säilivateks. Pohlad võivad sageli mitu kuud värsketena seista. Pohl Ravimtaimena kasutadakse varsi ja lehti
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed?
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia).
Paljaseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised.
Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk. Suurema osa (ligikaudu 40%) Eesti metsadest moodustavad männikud. Mänd
Kliima Florida päikeserannik meelitab igalt poolt maailmast kohale hulgaliselt turiste. Floridat iseloomustab ideaalne kliima - 25-35 kraadi läbi aasta. Niiske lähistroopiline taimkate ulatub rannikust kuni Apaltsi mäestikuni, mis on järsk piir eri loodusvööndite vahel. Suure sademehulga tõttu on siinsed jõed väga veerikkad. Taimestik Põhjapoolsetes piirkondades on levinud hikkori- ja pähklipuu; samas ning ka lõunapoolsematel aladel kasvavad igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu. Florida soodes kasvab sooküpress. Väga levinud on siinsetes metsades liaanid, mis end teiste suuremate puude ümber väänavad. Niisketes metsades on puud sageli kaetud paksu samblakihiga. Loomad Sarnaselt taimeriigiga on ka loomariik väga mitmekesine. Metsades kohtab mustkaru, valgesabahirve, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, kärpe, armadille jt
Vahemereline põõsastik ja mets Asend ja kliima Vahemereline põõsastik ja mets asub 30-40 laiuskraadide vahemikus, Vahemere ümbruses ning mandrite läänerannikuil. Suvi on seal kuiv ja jahe ning talv on mahe ja vihmane. Kliima on inimesele sobiv. Vahemerelises kliimas asuvad paljud riigid. Nt: Kartaago, Egiptus, Vana-rooma, Vana-kreeka. Taimestik Vahemerelise taimestikuga loodusvööndis esineb palju haruldasi taimi. Ülekaalus on igihaljad põõsastikud ,mis sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid. Nt: rosmariin, salvei, oleander jne. Taimede lehed on kitsad, tugevad ning kaetud vaha või vaigukihiga. Taimed on vastupidavad ning elavad üle ka põua. Taimede pilte Salvei Rosmariin Loomastik Loomastik on seal suhteliselt vaene ,kuna seal on tihe inimasutus. Vahemerelises põõsatikus ja metsas elavad: känguru, kvoll, ida-vöötorav, kaelus-pekaari, pulstikkits ,
talvel 4-7 plusskraadi Suvel on sademeid 200-600 mm ja talvel kuni 1000mm Suvel troopiline õhumass, talvel läänetuuled Vahemerelist tuult nimetatakse sirokoks Aastaaegadeks on suvi ja talv ning kevadet ja sügist ei eristata Mullad Pruunmullad Huumuserikas Suur erosioonikiht Viljakas ja kivine Taimkate Pindala, kus taimed kasvada saavad on väike Haruldased taimed Ülekaalus igihaljad põõsastikud Taimede lehed on jäigad ja kaetud vaha või vaiguga Kitsad ja karvakestega kaetud taimed Loomastik Loomastik on vaene seoses tiheda inimasustusega Kängurud, plustikkitsed, vöötoravad ja mägilambad Rahvastik Vahemerelises kliimas elavad kreeklased, itaallased, türklased, marokolased, alžeerlased, portugallased, austraallased, egiptlased, hispaanlased, süürlased, horvaatlased,
Vahemereline loodusvöönd Merili Männilaan Virtsu kool 8.klass Asend ja kliima 30-ndad ja 40-ndad laiuskraadid Vahemere ümbruses, mandrite läänerannikul - Californias ja Tsiilis, Lõuna-Aafrika ja Austraalia edelarannikul. Päikesepaisteline suvi Jahe ja külm talv Taimestik Rohkesti haruldasi ja piiratud levikuga liike Taimed taluvad hästi põuda Ülekaalus igihaljad põõsad: salvei, rosmariin, oleander Tsaparrali vöönd- igihaljaste põõsastike kõige levinum koht Vahemerelised põõsastikud on levinud erinevate erodeeritud ning toitainetest vaesunud muldadel Sagedased põlengud ja kitsede kasvatamine soodustab Tsiiili keskosa- üle 1500 taimeliigi (nt. palmid ja arvukad kaktused) Kapplinna ümbrus- üle 6000 taimeliigi (tuntuim seal prootea) Põllukultuurid: nisu, oder, lina, porgand, oliivi-, viinamarja- ja viigipuuistandused.
saastamist, kasutades võimalikult vähe aatomienergeetikat. Lendunud vääveldioksiid ja lämmastiku oksiidid ühinevad veeauruga, moodustades väävel ja lämmastikhappeid, mis sajavad happevihmana alla. Happeliseks muutunud järved on ilusad läbipaistavad (elustik on vaesenud).Kaladest kõige tundlikumad on lõhe, forell, lepamaim ja särg. Kohanemisvõimelisemad on haug ja ahven. Metsas haigestuvad kõige esimesena okaspuud, kuusk ja mänd, sest nende okkad on igihaljad. Heitlehistest lehtpuudest tundlikum on pöök. Ainuke lahendus on saasteaine piiramine. Tuleb põletada vähem naftat, kivisüsi, kasutada rohkem alternatiivseid energia võimalusi( tuule, vee ja päikeseenergiat) ning püüda filtrite abil kinni kahjulikud gaasid.
tulemuseks ongi rikkalik õitsemine ja värviküllus samas pidurdatud kasv, mis algab alles pärast õitsemist, mida soodustavad · lühikesed ja jahedad ööd 7 Mägitaimi leidub kõigil mandritel! 8 Paljud mägitaimed on igihaljad st., et nende lehed Mägitaimede kasvukuju ja maapealsed osad ei hävi sügisel, vaid elavad lumikatte all üle talve. Maapealsed osad katavad maapinda tihedalt ( kaitse kõrvetava päikese ja öise jaheduse eest) Tavaliselt on igihaljad taimed kõvade ja paksude
1700m Kõrgusel on 1517C Aastas sajab 20003000mm vihma Talvel 8001500mm 5 Jõed ja järved Suurim jõgi on Kalimantani Suurim järv on Sumatra 6 Muld Üldiselt lateriitmullad Mägedes pruunid metsamullad Vahest ka leetmullad ja kamarmullad 7 Taimed 10001500m Kõrguseni kasvavad liaanid ja igihaljad epifüüdid 3000m Kõrgusel on lähistroopilised metsad ja okasmetsad 4000m Kõrgusel alpivõsad ja niidud Mets katab maast üle 60% Sumatras kasvab must pipar, muskaatpähkel ja ingver 8 Loomad Väga liigirohke: India elevant India ninasarvik Tiiger Hiidvaraan Orangutang Krokodill Paabulind Kõik eelnevad hävimisohus 9 10 Inimesed 150 Indoneesia keelerühma rahvast ja
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2
palju. 100-2000 mm Tuuled Suvel tõusvad, talvel Laskuvad õhuvoolud Suvel laskuvad, talvel Tõusvad õhuvoolud laskuvad passaadid tõusvad Aastaajad Aastaajad vahelduvad selgelt Ei eristata Aastaajad on olemas Aastaegu ei eristata. (niiskuse järgi) Taimkate Savannid, mussoonmetsad- Kõrbed ja poolkõrbed Laialehelised ja igihaljad Vihmametsad, lopsakas ja hõrendikud metsad ja põõsastikud taimestik Kus esineb? 10-20* laiuskraadil 30. laiuskraadil Hispaania, Itaalia, Türgi Kitsas vööndis mõlemal Aafrika, Lõuna-Ameerika Saudi Araabia,Mehhiko, pool ekvaatorit, Egiptus Indoneesias, Malaisias, Brasiilias
Savann laiuskraadide vihmane ja kuiv. toita. vaesed. vahemikus. Punased. Keem. 3. 20. ja 30 Kuum ja kuiv Helehallid, Põõsad ja Kõrb laiuskraadide troopiline kliima. toitainete vaesed. poolpõõsad. vahemikus. 4. 30. ja 40 Kuiv kuum suvi, Viljakad Igihaljad Vahemereline laiuskraadide jahe vihmane pruunmullad põõsastikud põõsastik ja mets vahemikus. talv. 5. Parasvöötme Kuiv. Lössimullad. Kuivalembelised Parasvöötme lõunaosas, 40-55k. Mustmullad, kõrrelised. rohtla pl ja ll. toita. rikkad. 6
rannikul 300-500mm/a (California) KÕRBED 25,7° Sisaldavad Peamiselt kasvavad On kohastunud Inimesed on hästi Pöörijoonte ümbruses Vähe huumust, Põõsad ja poolpõõsad veevalses kohastunud kuivuse ja Sisemaal, rannikutel, On helehallid (igihaljad) keskkkonnas,o kuumusega. Nad oskavad külma n heleda eluks hankida vajalikku vett Hoovuse lähedal. värvilised.Väik nii taimedele,loomadele ja Aafria,Austriaalia ese kehaga, endale.
Troopiline Alati soe ja kuivKuni Kõige enam soojust (kuni 11000 °c), Datlipalm, puuvill, 11 000 °c sademeid ei teki suhkruroog, riis, nisu. Kaamelid ja lambad Lähisekvatori Aastaringi soe Väga niiske, sademed jaotuvad Väheviljakad ja õrnad Igihaljad vihmametsad, hirss, aalne vööde ebaühtlaselt, sademete hulk on väga mullad banaan, kohvipuu. suur ja sagedased hoovihmad. Veisekasvatu Ekvatoriaalne Alati soe, aasta läbi Väga niiske kliima, rohkelt Peaaegu viljatud Maniokk, banaan, kakaopuu,
· Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. · Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. · Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. · Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. · Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. · Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. · Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad · Loomastik on üsna liigivaene. · Paksu karvkattega kiskjad.
Nad hakkasid laevadega toorkohvi Mocha sadamast Euroopasse toimetama. Itaaliast levis kohv mujale Euroopasse: kõigepealt Marseilles’isse, Amsterdami ja Londonisse. Araabia kohvipuu ● Coffea arabica on kõige laiemalt kultiveeritav liik ● Kasvab Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Ida- Aafrikas ja kõige rohkem Indias, kus toodetakse 75% kogu maailma kohvist ● Kasvab 6-10 meetri kõrguse põõsakujulise puuna ● lehed on igihaljad, lainelised, 8-20 cm pikad ja 3-7 cm laiad. Ühes õiekimbus on 4-18 valget jasmiinilõhnalist õit. Tema punased luuviljad meenutavad kirssi. Kongo kohvipuu e Coffea canephora ● Kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Aafrika vihmametsades, aga kasvatatakse peamiselt Aafrikas, Indoneesias, eriti Jaaval. ● Looduses kasvab kongo kohvipuu 8-15 meetri kõrguse puuna. ● Tema suured, piklikovaalsed lehed on umbes 15-25 cm pikad ja 5-12 cm laiad. Ühes kimbus
rahvameditsiinis ussnugiliste tõrjeks risoomi tarvitavad toiduks veised, metssead KILPJALG üks suur, kolmnurgakujuline, pika rootsuga liitsulgjas leht kuivalembene ja talub hästi ka eredat valgust risoomi kasutatakse mitmel pool toiduks KOLLAD varred sageli pikad, roomavad,kaetud väikeste lehtedega igihaljad varre tippudes eospead kasvavad väga aeglaselt ei tohi korjata Eestis 6 liiki Kattekolla välisehitus KATTEKOLD lehed asuvad varrel rõhtsalt lehetipp jäik, torkiv eospead ühekaupa püstiste varreharude tippudes eospulbrit kasutatakse meditsiinis ja tehnikas KARUKOLD lehed asuvad varrel tihedalt, suunaga varre tipu poole
kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja samblikurinne, rohurinne, puhmasrinne, põõsarinne, puurinne. Taiga ehk okasmetsad O Taiga jaguneb kaheks: heletaiga ja tume taiga O Heletaiga on oma nime saanud sellest, et puuokkad on heledamad ja metsas on rohkem valgust. Muld on väheviljakam ja kliima on karmim. Valdavad puuliigid mänd ja lehis. O Tumetaiga on oma nime saanud sellest, et
tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid. Austraalia loomastik on väga omapärane, 70% lindudest, 90% roomajatest ja 95% kahepaiksetest elab ainult sellel mandril. Imetajate hulgas on palju kukkurloomi, kelledest
Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik Leedmullad Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. Peamiselt igihaljad männid, kuused, nulud. Suvehaljad: lehised. Okaspuudel kooniline võra, et mitte murduda lume raskuse all. Aurumise vähendamiseks peenikesed okkad. Igihaljasus hea, et saada varakevadel kiiresti fotosünteesima hakata. Metsad jaotatakse: tume- ja heletaigaks. Tumedaokkalised puud: kuusk, nulg. Heledaokkalised puud: mänd, seeder, lehis. Puhmad: põdrasamblik, pohl, mustikas. Loomad Loomastik on üsna liigivaene.
on organismi ehituses ja elutegevuses toimuvad pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja paljunemiseks tulemuseks on kohastumused Kohastumus ehk adaptsioon on liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav omadus avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, paljunemises, käitumises kohastumused on organismidele kasulikud vaid teatud tingimustest teatud aja vältel Okaspuud Neil on koonuseline kuju Nad on igihaljad Okkad takistavad aurumist Paks ja tihe koor kaitseb pakase eest Lehtpuud Lehed värvuvad, sest valguspäev lüheneb temperatuuri ööpäevane kõikumine on suur et fotosüntees saaks kauem kesta et kaitsta kahjurite eest Langetavad lehti, sest taim eemaldab mittevajalikud, enamasti vananenud osad külmast mullast ei saaks taimed kätte piisaval hulgal vett, et katta lehtede kaudu ära aurava vee kadu
soonte süsteem- juhtkude Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad … Kollad,osjad, sõnajalad Nad paljunevad ja levivad eostega Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD Mitmeaastased, igihaljad, roomavate vartega madalad taimed. Eosed arenevad varte tippudes eospeadest Eosed idanevad väga kaua ja taim kasvab aeglaselt Eestis on kuus kollaliiki (karukold, kattekold, ungrukold, harilik sookold, mets-vareskold ja nõmm-vareskold) ja enamik on kaitse all Lehtedel õhulõhed KOLLAD OSJAD Lülilisteja seest õõnsate vartega rohttaimed Peenikesed oksad paiknevad ringidena ümber varre, lehed on peaaegu märkamatud, klorofüllitud ja paiknevad
sõltub mussooni muutusest Talvel sajab 1000mm ja suvel 2000-5000mm aastas Kuude keskmine temperatuur on 20-30°C http://www.srilanka.travel/wild_safaris Sri Lanka veekogud Saare pikim jõgi Mahaveli Ganga on 334 km Suurim kosk on Bambarakanda 240 meetri kõrgune Suurim järv on Senaatorlike Samudra 77 km² http://www.srilanka.travel/index.php?route=theame/main&theame=6&article=10 Sri Lanka metsad Mägede nõlvadel kasvavad vihma -ja igihaljad metsad Põhjaosas kasvavad heitlehise metsad ja astelvõsad Sri Lanka asub puisrohtlas ja hõrendikus ja väike osa kuulub vihmametsale loodusvöötmes http://www.srilanka.travel/scenic_beauty Sri Lanka maastik Saare kõige kõrgemaks mäeks on Pidurutalagala, mis on 2524 meetrit merepinnast Saare põhjaosa on tasandikuline, lõunaosa mägine Adama mägi on 2243 meetrit kõrge http://srilankan-natural- http://wallpaper-windows7.ru/? beauty
...................11 3 SISSEJUHATUS Ma valisin selle teema, kuna kirjutamine paljasseemnetaimedest tundus mulle huvitav. Loodan referaati kirjutades saada uusi teadmisi loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud, näiteks: kadakas, mänd, kuusk, jugapuu. Nimi on tulnud sellest, et seemned asetsevad paljalt käbisoomuste vahel. Enamik paljasseemnetaimedest on kas igihaljad puud või põõsad. Enamikul okaspuudest on koores, puidus ja okastes vaigukäigud. Ka kõige kõrgemad ja vanimad puud kuuluvad just okaspuude hulka. Palajsseemnetaimed moodustavad suuri okasmetsi. Ning neid võib leida igaltpoolt maailmast. Nii põhja- kui ka lõunapoolkeralt. Paljasseemnetaim on üks vanimaid taime rühmasid, neid on alles vaid umbes 600 liiki. Üks vanimaid praeguseni säilinud iidsetest paljasseemnetaimedest on hõlmikpuu.
Parasvöötme mandrilises kliimas on aga tihti taimede kasvuks vett vähe ja talved on väga külmad. Seal esineb isegi kõrbeid. Tavalisim taimkatte tüüp on mets, vähem on rohtlat. Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. On olemas kaks põhilist puude tüüpi: heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid.
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks
Taevas pilvitu ja sajab vähe. Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. 3. Piirkonnad Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). 4. Taimestik peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed
viinamarjad, tsitruselised karjatatakse kitsi ja lambaid. Niisked Suvel troopiline kõrgrõhkkond selge Porsumine. Koola- või Väga rikkalik. Elutingimused Igihaljad kui ka heitlehelised Soodus elupaik. lähistroopili ja kuiva ilmaga ning talvel punamullad, keemilise mitmeskesised. Kakaduu, lehtpuud. Mahagon, ginko, Aastaringne sed metsad madalrõhkkond läänetuultega, mis murenemise tagajärjel emu, känguru, koaala, magnoolia, kameelia, taimede kasv toovad niiskust ja sedemeid
http://www.aiaklubi.ee 1.6 PARTNERID Sobivad naaberitaimed on nt. kevadel õitsevad põõsad nagu harilik sarapuu puu, mille all lumeroosid tunnevad end hästi. Samuti kevadel õitsevad varjupüsikud nagu epimeediumid, kopsurohud, priimulad, harilikud leselehed, bergeeniad, sinililled, varjus kasvavad ilukõrred, sõnajalad ja kevadised sibullilled. http://www.aiaklubi.ee 1.7 KUIDAS ISTUTADA ? Parim kasvukoht lumeroosidele on heitlehiste puude all, kus need igihaljad taimed saavad suvel piisavalt varju ja talvel küllaladaselt päikest. Lumeroose istutatakse suvel. Meeles tuleks pidada, et neile meeldib aluseline pinnas ning gruppidena istutatavate taimede vahe peaks olema 15 cm. 6 Lumeroose võib kasvatada ka toas potis. Pott peaks olema piisavalt suur, kasvukoht jahe ning muld ei tohi läbi kuivada. Parima istutussegu saamiseks tuleks osta kvaliteetset lillemulda ning segada seda aiast toodud mullaga. Kui
9. metsandus Indoneesia metsad võtavad enda alla umbes 58% riigi maismaa pindalast. Viimase aastakümne jooksul on metsade pindala vähenenud kiirusega 2 miljonit hektarit aasta jooksul ning 20. sajandi alguses oli metsade osakaal maismaa pindalast ligikaudu 84%. Kõige rohkem on metsade pindala vähenenud tiheda inimasustusega saartel (nt Jaava). Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Puuliigid: õlipalm, kookos, apelsin, banaan, mango, kakao Sisemaal kasvavad umbes kuni kõrguseni 1500 m liigirohked ekvatoriaalsed vihmametsad, 1500–3000 m kõrgusel igihaljad lähistroopilised metsad ja okaspuumetsad ning veelgi kõrgemal mäestikumetsad. Riigi kaguosas esineb ka savanne ja savannimetsi. Kasutamine: •
Turbasammal võib endasse koguda suure hulga vett, see võib nende normaalset massi suurendada 20 korda Mustikas on kääbuspõõsas, mille välimus ja marjad ei vaja ilmselt tutvustamist Harilik jõhvikas on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Sookask on kaseliste sugukonda kuuluv puuliik, Eestis pärismaine Mänd on okaspuude perekond männiliste sugukonnast. Männid on enamasti igihaljad puud, kuid on ka põõsaid. Tänan tähelepanu eest!
Loomade kohastumusi · Öine eluviis (päeval on enamus loomi end maa sisse kaevanud) · Heledavärviline karvkate, et ümbruse suhtes võimalikult nähtamatuks jääda. · Väike keha, pikk saba · Suveuni · Pole higinäärmeid, kuid on soolanäärmed. Iseloomulikke loomi · Karakal · Kaevurkilpkonn · Skorpion · Kõrbekivitäks · Väikekõrbehiir · Kõrbeiguaan Taimede kohastumusi · Peamiselt kasvavad põõsad ja poolpõõsad, mis on igihaljad või heitlehised. · Lehed on väikesed või asendunud okastega. · Sügavale ulatuv ja tugevasti hargnev juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall
Kohvipuu Liisi Palu 10B Kohvipuu välimus Kohvipuud on igihaljad lehtpuud või lehtpõõsad. Kohvipuul on rootsuga lihtlehed. Lehelaba on läikiv. Leheseis on vastak. Abilehed võivad olla suured kuni väikesed. Vili on algul roheline, küpsedes muutub kollaseks ja siis kui vili on täielikult valmis on ta tumepunane. Kasvutingimused kasvumaad asuvad troopilises keskmäestikus 1000- 2000 meetri kõrgusel. Kasvutingimuste suhtes on kohvipuu nõudlik. Vajab aastas sademeid 2200-2300 mm ning pidevaid plusskraade.
Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kliimaga aladel. Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites
*tallusjad *osjad 1)hõlmikpuud *veg(juurega,varrega,lehega) *lehtsamblad *kollad 2)palmlikud sug paljunemine: paljunemine: *igihaljad tähts looduses: *sug *suguline *vastaklehikud *fotosünt *mittesug *mittesug *marjad? *prim org a
taimestikku Soolakõrbed on kõrbed , mille pinnase soolasisaldus on suur, soolad kogunevad kihina maapinnale. Kivikõrb on kaetud maapind jämeda kivimaterjaliga,mis on pärit mäestike kulumisprotsessidest.Pinnas sisaldab kipsi Liivakõrbed on levinumad,maapinda katab paks liivakiht Niiske lähistroopiline loodusvöönd Levik: mandrite idarannikuil Kliima: talvel, on kuivad,jahedad ja selged ilmad,suvi soe ja vihmane,põhjuseks mussoonid. Taimestik: igihaljad taimed ja puud,ronitaimed Inimesed: põlluharimine,viljakasvatus,turism,elektroonika Keskkonnaprobleemid: Mullad on kemikaalide tõttu rikutud ja muutunud karjamaadeks, Vahemereline lähistroopiline loodusvöönd Levivad Vahemere ääres Kliimale on iseloomulik kuum ja päikesepaisteline suvi ja soe ning sademeterohke talv. Sademeid toovad läänetuuled Taimestik on kõvalehine, jäikade, õlikihiga lehtedega (oliiv,pistaatsia),lehed hõbedased eukalüptid Loomastik on vähene
annaabi.ee 
