Vaevalt, et me kunagi suudame välja selgitada, kuidas ja kuna inimene esimest korda merele sattus. Esimesteks veesõidukiteks olid arvatavasti puutüved ja neid hakati omavahel kokku siduma parvedeks. Meie esivanematel oli 13. sajandi alguses küllaltki suur laevastik. Laevade arvu mainitakse Läti Hendriku „Liivimaa kroonikas“, kus paganad ründasid ristirüütlite laevu. Neid oli nii umbes 300 ringis. Laevad olid puust ja ühe purjega, arvatavasti neid ehitati samas Eesti randades. 3 Vikingi ajastu On piisavalt tõendeid, et ka eestlased olid ka vikingid, kes tegid kauba reise ja rüüsteretki üle mere teistese sadamatesse. Tollal oli põhiliselt kahte tüüpi laevad- suuremad pikemate sõitude jaoks ja väiksemad kohalikeks sõitudeks. Vikingilaevad olid tekita ühemastilised alused pikkusega 21 kuni 23 meetrit, laius kuni viis meetrit ja kõrgus kuni kaks meetrit.
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduse ja Spordi Instituut Rekreatsiooniteaduste osakond Märt Melsas LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Tallinn 2014 RESÜMEE Melsas, Märt. Liikumispuudega inimeste võimalused avalikes randades Stroomi ranna näitel. Magistritöö, Tallinna Ülikool 2014. Antud uurimustöö koosneb 63 leheküljest ja sisaldab 26 joonist.
LIIKUMISPUUDEGA INIMESTE VÕIMALUSED AVALIKES RANDADES STROOMI RANNA NÄITEL Magistritöö Juhendaja: Joe Noormets Koostas: Märt Melsas UURIMISTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED · Uurimistöö eesmärgiks on kaardistada Stroomi ranna näitel tingimused ratastoolis liiklevate inimeste vaba aja veetmiseks avalikus rannas ning kirjeldada ratastoolis liiklejate subjektiivsete kogemuste ja hinnangute kaudu olemasolevaid võimalusi. Eesmärgist tulenevalt seati uurimistööle järgmised ülesanded: · Välja selgitada kas Stroomi rand kui avalik rand on võimeline pakkuma vaba aja veetmise teenust liikumispuuetega inimestele. · Vaatluse kaudu hinnata kas liikumispuuetega inimestele on tagatud võimalus supluseks. · Võtta vaatluse alla Stroomi ranna võimalused liikumispuuetega inimestele pakkuda avaliku teenust rannas vaba aja veetmiseks. · Välja selgitada kuidas veedavad liiku...
Vahel rannas toimuv rekreatiivne tegevus võib hävitada ka juba olemasolevaid pesi. Salaküttimine kilpkonna munade pärast on tõsine probleem igal pool, kus kilpkonnad pesitsevad. Kilpkonna mune peetakse kanamunadest paremaks küpsetiste valmistamisel, seega on nad väga hinnas. Tehis valgus on eksitav äsja koorunud kilpkonnadele, kes peaksid suubuma merre, kuhu neid suunab ookeanilt peegelduv valgus. Kuid tehisvalgus inimasustusega randades juhib beebi kilpkonnad valele poole. Samuti ei meeldi tugev tehisvalgus emakilpkonnadele, kes loobuvad pesa tegemisest neis randades. Paljud kiskjad teavad kilpkonnade pesitsusaega ja kogunevad selleks ajaks randa, et hävitada pesi ja toituda munadest. Üheks peamiseks kiskjaks on pesukaru. Kõik kiskjad kokku hävitavad umbes 90% pesadest. Merikilpkonnad veedavad enamus oma elust mõõduka sügavusega rannikuvetes. Sel põhjusel
· Kreeka köögi hõrgutised, veinid ja kaasakiskuv muusika loovad eelduse õnnestunud puhkuseks. Kreeta on tuntud kohalike elanike sõbralikkuse poolest. Snorgeldamine · Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks Kuhu minna · Kreeta on ideaalne koht spordilembestele inimestele. Mäed, tasandikud ja rannad pakuvad mitmeid erinevaid sportimisvõimalusi. Samuti on ta maiuspala antiikkultuuri huvilistele, sest peetake ju Knossost Euroopa kultuuri hälliks. · Kindlasti võiks külastada Samaria kanjoni, Knossost, Festose paleed, Sitiad ja Iraklion. Millega peab arvestama · Kreeta on korralik ja väga usklik saar
mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühest kohast teise. Antud hetkel(18.10.2015) oli ranna olukord suhteliselt keskmine
SISEVEED Valgla/valgala - maa-ala, millelt vesi suuremasse veekogusse voolab Põhjavesi - sademetest tekkinud maakoore ülemises osas kivimite vaheline vesi põhjavee alaliigid: termaalvesi - vulkaanide piirkonnas, kuumadest kividest soojenenud mineraalvesi - mineraalaineterohke Arteesia vesi - surve all olev INFILTRATSIOON - sademetevee imbumine põhjavette vett läbilaskev: liiv, kruus, lõhelised lubjakivid - ehk POORSED vettpidav kiht: peeneteralised setted ja tihedad kivimid veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja ...
Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi. Ruuni tähestik Kasutatud kirjandus- Viikingite raamat- http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid- http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=11&ved=0CGYQFjAK&url=http %3A%2F%2Fwww.paidegymn.ee%2Fviikingid %2FVIIKINGID_lingitav_tekst.doc&ei=WjR0Uc6EHIPR0QXFnYCACQ&usg =AFQjCNGh6c_lh4pkVVV74JAn5vli5j_Ttg&bvm=bv.45512109,d.d2k- http://www.miksike
Sisekaitseakadeemia tiimid aitavad kaasa mõelda, et kas oleks realistlik mobiilset internetti suuremal hulgal müüa. Tele2 juhatuse esimees Toomas Tiivel palus võistlejatel välja mõelda tegevuskava, mille abil leida aasta vältel 15000 uut mobiilse interneti klienti. Resta tiim Riin Tillmann, Leila Lahtvee ja Baldur Kubo. Resta tiim mõtiskles kõigepealt isekeskis ülesande üle. Nad arvasid, et tuleks aktiivselt müüa randades ja tanklates. Lisaks keskenduks tavalistele kauplustele. Samal moel nagu tehakse kaupade maitsmisi tuleks anda kasutajatele võimalus ka mobiilse interneti proovimiseks. Seejärel uurisid nad turundusdirektorilt Kristjan Seemalt ja kõnekaartide juhilt MichaelGregorius Kaselt, et kuidas teenuseid seni pakutud on. Teada saadi, et keskendutud ongi põhiliselt proovimisvõimalustele muuhulgas ka randades.
Tenerife hotellid · Laguna Park 2 · Caribe Tenerife rannad · Parimad liivarannad on saare lõunaosas. Playa de las Americases on laiad liivarannad. · Kuurort jaguneb mitmeteks väiksemateks randadeks nagu Playa del Duque, Playa de Fanabe, ja Playa Americase. · Pakutakse erinevaid veespordi võimalusi skuutrid, vesijalgrattad, purje ja lainelauad, langevarju ja banaanisõit. · Lamamistoolid ja päikesevarjud on randades tasulised u 5 eurot päev. Tenerife rannad Tenerife Ekskurssioonid · Hinnad algavad u 450 EEK/päev. · Pakume teile mitmekülgse valiku eestikeelseid ekskursioone, mille toimumise eelduseks on vähemalt 20 osavõtjat . · 211a. lapsed saavad ekskursioonidelt hinnasoodustust 50%. Loro Park · Loro on Tenerife tuntuim looduspark, kus on lopsakat loodust ning palju eksootilisi loomi ja linde. · Pargis on 4,5 tundi vaba aega,
· LEVIK JA ELUPAIK Levik : Levinud Läänemere, Musta mere ja Atlandi ookeani Euroopa rannikul kuni Kesk-Rootsini. Kuid ega merikapsas ka igal meie mererannal kasva .Eesti esineb kohati, peamiselt läänerannikul, ka saartel, Põhja-Eestist on teada vaid üksikuid leiukohti. Eelkõige on ta Lääne-Eesti mandri ja saarte rannikute taim. Elupaik : Kasvab klibusel ja kruusasel rannal, rannaniidul, kohtades, kus juured ulatuvad soolase mereveeni.Praegu on merikapsas meie randades kosunud, kuid veel paarkümmend aastat tagasi oli üsna tavaline, et rannakarjamaal uitavad lehmad sõid taimed lihtsalt ära. · ARENG Meikapsa lehed kasvavad 6070 cm pikkuseks ja umbes 40 cm laiaks . Merikapsa varred on tugevasti harunenud, sageli kasvab ühest juurest välja mitu vart. Mõnikord moodustab merikapsas kuni meetrikõrguseid puhmaid. Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste roomavate juurevõsundite abil. · OHUSTATUS JA KAITSE
Enamik maailma merevaigust on Läänemere ja Dnepri jõe vahelises ligikaudu 2000 km pikkuses ja 500 km laiuses vööndis. Läänemere merevaiku nimetatakse ka suktsiniidiks, helmesmänni (Pinus succinifera) järgi. Merevaik on tundlik hapete ja kõrge temperatuuri suhtes. Tuleb kaitsta higi ja päikesevalguse eest. Omadused Kollane, kollakaspunane või kollakaspruun (selline on merevaik Läänemere randades, kuid paikkonniti võib värvus varieeruda rubiinpunasest, sinise, rohelise, halli või koguni mustani). Kõvadus 2-2,5, tihedus 1000-1100 kg/m3, rabe, pehmeneb 150 °C ja sulab 350-370 °C juures. Villase riidega hõõrumisel elektriseerub. Merevaik = (elektron) kreeka keeles elektron, elekter. Saamine Looduslik. Leiukohti üle maailma, v.a. Austraalis ja Antarktikas. Läänemeres peamised leiukohad Leedu ja Vene Föderatsiooni Kaliningradi oblasti (Jantarnõi) rannikul
Hiiglasnaine viib ta nende elamise juurde, kuhu ka poiss jääb. Aeg läheb ja poisist saab ka juba noormees. Noormehe ja hiidneitsi vahel tärkab kirg. Hiidneitsi kirg on nii joobnustav kui ka kurnav. Noormees püüab korduvalt põgeneda, kuid hiidneitsi saab ta kätte. Noormees ei suuda seda kirge, mis teda jõust tühjaks kurnab, enam taluda ja tapab hiidneitsi. Saarelt põgenedes eksleb ta merel, nähe erinevaid laevu, tundes tulitavat päikest ja meeletut nälga. Öösiti käib ka randades. Kodumaale jõudes saab aru, et miski pole endine ja rändab aina edasi. Esimeses vaatluses käib jutt merele minekust, kus jutustaja rolli alustab poiss. Jutt käib mere elust, kus mõnel ööl magad lageda taeva all vaadates ilusaid tähti, aga nagu vastupidi jutustades on kõik vastupidine. Antakse väga põhjalikult silmade ette pilt, milline sisemine tunne valitses sel hetkel kui valgust nägi vaid käe pikkuses. Mõte kas oled pimedaks jäänud, jäljendati väga hästi.
pooleks või veerandiks lõigatuna, kergelt kupatatuna aianurgas vaiade vahel. Seal nad hapnesid ja talvel külmusid. Talvel raiuti vajalik osa toiduks. • Vanasti saarlased ei söönud seeni, kuigi neid oli suhteliselt palju. Lääne-eesti. kala ja liha • Rannarahval oli • Saartel ja randades võimalik värsket kala hülgeküttide peredes vähemalt püügiajal söödi ka hülgeliha. igal pool süüa. Söödi Hülgeliha keedeti räime, kilu, lesta, võimalusel paargus angerjaid. Kõik (suveköögis) ja söödi püütud kala oli saunas, sest see soolatud, värskelt haises ja toas ei kalat keegi ei söönud. lubatud seda teha. Lääne-eesti. õlu Õlletegemine on saartel ja Läänemaal üldine. Kõikides
Küpros Küprose Vabariik on saareriik Vahemere idaosas. Asub lõunapool Türgist, põhjapool Egiptusest ja Kreekast kagu suunas. Loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. Küpros on suuruselt kolmas saar Vahemeres ja üks suurimaid turismi sihtpunkte. Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale mida tõi Türgi Küprosele oma väed. Vaenupooli lahutama toodi ÜRO rahutagamisjõud (UNICYP), mis tegutseb riigis siiani. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja- Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on Vahemere idapiirkonna suurim saar, mis jääb Türgist lõunasse. Saarel on kaks kõrgustikku: Troodos kesk- ja edelaosas ning Pentadactylos põhjas. Nende vahel asub viljakas Messaoria tasandik. Küpros on pikka aega olnud Euroopa, Aasia ja Aafrika teede ristumiskohaks ning seal on näha mitme tsivilisatsiooni ku...
● Kuulus põlvest- põlve edasi antud käsitööoskuste ning loomingulise ja loodusliku elulaadi poolest ● Pärandikultuur, selle säilitamine ning arendamine Iisaku muuseum ● Ülevaade elust maal, vanadest talutöödest, meistrite tegevusest. ● Tuletõrje ajaloo tutvustus ● Alutaguse looduse eripära kirjeldus Kauksi rand ● Asub Peipsi järve ääres ●Unikaalne ja looduskaunis puhkepaik, kilomeetrite pikkuste „laulvate liivadega“ liivarannaga (laulvaks liivaks on randades või kõrbetes ränikivi liiv, mis teeb kindlat häält kui sellel liikuda) ● Üks tuntumaid ja ilusamaid randu Peipsi ääres Kiviõli Seikluskeskus ● Eesti pikimad mäesuusanõlvad ● Baltikumi suurim lumelauapark kolme erineva raskusastmega ● FIM nõuetele vastav motokrossirada Kiviõli tuhamäed ● Mäed on tekkinud Kiviõli ja Kohtla- Järvekeemiatehase poolt põlevkiviõli tootmisel tekkinud poolkoksi ladustamisel. ●Poolkoks on tahkekütuse utmisel
samale kivile, mida ollakse harjunud samas kohas nägema, ja lainehääli kuulates mõelda, mis on õnn. Olen giidina Eestis ringi rännates kahjuks pidanud nägema, kuidas sellised üritused väljuvad esialgsetest raamidest ja hakkavad elama oma elu. Kurb on Hiiumaal Tahkuna neemel vaadata Estonial hukkunud laste mälestusmärki, mille jalamile on "roninud" labürint, risustades selle kauni koha ja mälestuse. Labürindid on olnud saartel ja randades, aga kusagil on ju ka mõistlik piir. Samasugused labürindid hakkavad juba tekkima Mohni saarel. Hiiumaal Kõpu neemelt ära sõites palistavad teeservi kividest laotud nimede read. Kas neid on sinna tõesti vaja? Kas me peame endast tingimata sel viisil mäletuse maha jätma? Võib-olla viiks parem oma prahi rannast kaasa?
SUUR ALA VEEGA KAETUD - MARŠ PÕHJAMERE ÄÄRES. MÕÕNA AJAL VESI TAGANEB JA RAND SAKSAMAAL JA HOLLANDIS FRIISI SAARTEL PÕHJAMERE JÄÄB KUIVAKS – RANNIKUL, VENEMAAL VALGE, BARENTSI, VATID. BERINGI, OHHOOTA MERE RANNIKUL. USA MEHHIKO LAHE RANNIK MUUTUSED RANDADES LAINETUS UURISTAB RANNA-ASTANGU ALUMIST OSA JA ÜLEMINE OSA VARISEB. RANNAJOON TAGANEB LAINETUS KULUTAB NÕRGEMAID KIVIMEID. TEKIVAD VÕLVKAARED USA RANNAD ASUSTUS ON RANNIKUL TIHE JA INIMTEGEVUS KUJUNDAB RANDASID ÜMBER. PUNASELT ON TÄHISTATUD KÕIGE ENAM MÕJUTATUD PIIRKONNAD. ENIM ON OHUSTATUD MERELE AVATUD RANNAD
Öö 11o 15o 20o 23o 23o 20o 15o Vesi 17o 19o 20o 25o 25o 25o 22o Rand: Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud. Kuhu minna? 1) Knossose(Minose) palee on Euroopa vanima Minose tsivilatsiooni au ja uhkus. 2) Kreeta küla on saanud omaette vaatamisväärsuseks. Mustades puhvpükstes, särkides ja suurte vuntsidega taate võib näha päris sageli. Musta riietatud mammid kõnnivad kitsastel tänavatel, akende ees on kaunid aknaluugid, viinamarjad kasvavad hoovis..
Peeti sigu, veiseid, lambaid ja kitsi. Saarlased ja randlased said tugevat leivakõrvast ka hülgelihast. Kindlasti oli eesti talurahva toidus varasematel sajanditel kodumetsadest püütud loomadel ja lindudel palju suurem osatähtsus kui möödunud sajandi lõpupoolest alates. XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest- kaluritest. Käesoleva sajandi 40-ndate aastateni käisid talumehed randades endale kala vahetamas vilja, villa, Saaremaal vahel ka õlle vastu, hiljem raha eest ostmas. Headel saagiaegadel käisid kalamehed ise laatadel ja külades kalu pakkumas. Mere- ja järvedeäärne rannarahvas sai värsket kala püügihooaegadel, sisemaa rahvas vanemal ajal 2-3 korda aastas, siis, kui rannast käidi kalatagavara toomas. Võrreldes kala ja liha osa leivakõrvasena, võib eelöeldust järeldada, et möödunud sajandil oli eesti
et ma tahaks ujumas käia pidevalt, aga rannas jalutamine või kasvõi sillalt mõnda väiksemat jõge vaadates jääb mu pilk alati seisma. Ma usun, et ma ei ole kindlasti ainuke inimene, kes armastab oma pilgu suunata kaugusesse, mida üldjuhul vesi pakub. Peipsi äärne ala on eriti ilus, enamus kohti on suhteliselt korda tehtud, nii et midagi sima riivavat ei ole. Vee kohin ja lõputu kaugus muudavad selle looduselamuse väga nauditavaks. Kindlasti veedaks ma veelgi rohkem aega randades ja jõgedel, kuid kahjuks pole see võimalik. Looduselamustest on tingimata kõige nauditav just veega seonduv. Seda ei asenda miski. Kahjuks ei saa kunagi ka ilma halvata. Ka minu looduselamustes on kogemusi, mis on hinge riivavad. Kindlasti on üheks selliseks kogemuseks see, kui jalutad ja naudid ilma kuskil imeilusas paigas ja siis märkad prügihunnikuid kuskil metsa all või võsatukas. See on lihtsalt jube, millised võivad olla inimesed, kes ei hooli loodusest ja reostavad seda
silma kauni arhidektuuriga väga luksuslikud,lopsakate aedade ja lilleamplitega ehitatud vanad villad. · Riminist hakkas kujunema kuurort 19.sajandi keskel,mil siin asutati esimene privilegeeritute superland. · Pärast 1908.aastat,mil avati Grand Hotel, muutus linn üha enam Euroopa toonase eliidi meelispaigaks,ehkki enne seda oli Rimini kuulus sadama tõttu. Rimini · Euroopa suurim kuurort Aadria mere ääres · Randades on kõike,mida soovid:jõusaalid,mullivannid,tohutullt kohvikuid,resotrane ja (öö)klubisid. · Lastele eri vanuses kõikvõimalikke mänguväljakuid, kiikesid, plastmänguasju , majakesi,mänge jne. · Elu rannas algab enne hilist hommikust,vaibudes mõneks tunniks enne koitu Grand Hotell Titano mägi Kuidas saada San Marinosse · Lennukiga-Rimini rahvusvaheline lennujaam-San Marino-vahemaa 15km.Forli rahvusvaheline lennujaam- vahemaa 120km,
..........11 KOKKUVÕTE...............................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................14 2 Sissejuhatus Ranna ja avamerekalurid nii meie sisevetel ,kui ka mujal randades on aegade jooksul andnud oma oskusi edasi isadelt poegadele läbi põlvkondade.Küllap toimub see osaliselt ka tänapäeval. Enamasti on meie väikejärvedel seni rakendatud kõige edukamalt võrgupüüki. Võrgupüük nõuab suhteliselt kõige vähem tööjõu- ja ajakulu ning on rakendatav peaaegu eranditult kõigil järvedel. Tänaseks on ajad muutunud. Suurenenud on püügivahendite efektiivsus ja mõneti kahanenud kalaressursid.Moodsamad ujuvvahendid võimaldavad kasutada kaugemaid
Lõuna-Euroopas aga Hispaania, Portugal, Kreeka ja Itaalia. Erinevused turismisihtkohtadena Saastatus: Lõuna-Euroopas Vahemeres on mitmeid saari. Nagu ka mandriosa on ka need mägised ja sarnase kliima ning vaatamisväärsustega. Vahemeres on rõhk pigem majanduslikum arengul kui keskkonna säästmisel. Suur osa majanduslikust kasumist on tulnud tootmisest ning tänu sellele on Vahemere piirkond reostunud. Vahemere reostus on ka turistidele nähtav - prügi vedeleb populaarsemates randades ja sadamates läigivad õlilaigud. Suurte linnade nagu selleks on Rooma, Ateena, Madrid, Milano ja Barcelona kasv on viinud liiklusummikuteni peamistel teedel ja suure õhureostatuseni. Kui reostatus ei paku ühelegi turistile erilist silmailu, siis Lääne-Euroopas on suurel arvul olulisi jõgesid. Regiooni turismi seisukohalt on jõed tähtsad, kuna lisaks jõetranspordile pakutakse neil ka põnevaid kruiise, mille käigus saab külastada huvitavaid ümbruskondi ja paiku
puutudes hakkab see lahustuma. ? Lähtekivimist näiteks, aga tekib lõpuks muld , selle tulemusel, et ta on pindmine kivim, mis mureneb peenemaks e. tr mullaks. 2.6. Tooge iiks niiide selle kohta, kuidas murenemine avaldub linnakeskkonnas. Linnas võib murenemine toimuda näiteks randades vee, jää ja tuule mõjul. Veevool viib murenenud materjali 1p uude kohta , kus settelasunditest tekivad lõpuks jälle settekivimid. T 2.7. Mille poolest erinevad mullaprotsessid parasviiiitme okasmetsas ja ekvatoriaalses vihmametsas? P6hjendage. 3m-
Vahemereline vahemere ääres. päikseline suvi ning kuna seal on enamasti mere Ülekaalus on enamasti igihaljastest leidub vähe ainuüksi sellele vööndile Põõsastik ja Natukene Austraalia vihmane ja külm talv. ääres on seal nagu ikka liiv koosnevad põõsastikud. Kunagi oli seal omaseid loomaliike. Enamasti on lõuna osas. Natukene nagu randades ikka on. mets mis hävis karja kasvatamise naabervööndist tulnud loomad. mets Aafrika lõuna tipus. käigus või metsa tulekahju. Näide: muflon
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
Laevaplangud olid kinnitatud sitkete vitsade abil. Niisugune laev paindus tormis igas suunas, kuid jäi veekindlaks. Aerud olid kuus meetrit pikad, seega aerutajad pidid olema tugevad. Aerude jaoks olid laeva külgedes augud, mida sai tormi korral sulgeda. Parda välisküljel rippusid meeskonnaliikmete kilbid. Need olid ühemeetrise läbimõõduga ning kaunistatud. Laeva ninas oli puust voolitud lohepea. Meeskonda kuulus 30-40 meest. Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukohta loodusmärkide järgi. Nendeks võisid olla tähed, päike, hoovused, vee värvus, merelinnud, jää või udu. http://www.osterholm.info/vikings/ http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm 4. Kuhu viikingite retked viisid? Viikingite retked ulatusid kõikjale Euroopasse: Prantsusmaale, Saksamaale, Hispaaniasse, Inglismaale, Itaaliasse, Kreekasse. Ida-Euroopa jõgesid pidi liiguti Mustale ja Kaspia merele.
teisejärgulisi bakteriaal- või seennakkusi · Kahjustusi punastele verelibledele · Organite kahjustusi ja rikkeid nagu linnu või mereimetaja maks · Kahjustusi linnu neerupealsele koele mis seondub linnu võimega säilitada vererõhku ning keha vedelike kontsentratsiooni · Munakoorte paksust vähendada · Stressi naftast tekitatud käitumiserinevustele · Kahjustusi kalamunadele, vastsetele ja noortele kaladele · Saastet randades kus kilpkonnad sigivad, põhjustades nii ka munade saastumise · Noorte mürgitamist ema kaudu, kui näiteks delfiini poeg saab emapiima kaudu õli 3.2. Naftareostuse mõjud sõltuvalt eri teguritest Loomad kes on kaetud naftaga reostuse alguses võivad saada teistmoodi mõjutada kui need, kes reostust hiljem kogevad. Näiteks võib maaõli olla alguses rohkem mürgine kui pärast, mistõttu loomad kes sellega varajaselt kokku puutuvad saavad suuremas koguses mürkaineid.
4 materjali. Seal on veekogud kattunud paksu prügikihiga ning enamus ökosüsteemist on hävinenud. Paljud kohalikud väidavad, et veekogud on ujumiseks kõlblikud, kuid tegelikult see nii ei ole.(6) Prügi ookeanis häirib kalureid ja lõhub meresõidukeid. Palju sellest prahist jõuab ka arengumaade rannikule. Mõnes Hawaii saare rannas on kolmemeetrine prügikiht. Seda tuntakse, kui ,,Plastic Beach" (Plastiku rand). Teises randades aga on plastmassliiva väikesi terakesi rohkem, kui looduslikku liiva. Ja seda koristada on pea võimatu. Mereelukate kaudu jõuavad mürkained toiduahelasse. Ja kuna kõik mis satud ookeanisse, jõuab lõpuks ringiga tagasi inimeste toidulauale. (5) Probleemi lahendamine Suurim vaidlus käib prügisaare vabanemise ümber. Tänu sellele ei ole leitud ühtne arvamus, et kuidas lahendada probleemi. Prügisaare avastaja Moore peab lahenduseks aga ennetamist. Et
Hiiglaslikele mereimetajatele kiusvaalale ja sinivaalale on vähid põhitoiduks. Vähid ise söövad peale muu tohutul hulgal surnud veeloomi ja aitavad sellega hoida veekogu puhtust. Vähke leidub igasugustes maakera veekogudes: soolastes ja magedates, suurtes ja väikestes, sügavates ja madalates. Enamik neist elutseb veekogu põhjal või ujub vabalt ringi, kui leidub ka kinnitunud liike - näiteks ka meie randades veealustele esemetele kinnitunud tõruvähid. Vähkidest parasiidid elavad teiste loomade küljes. Mõned vähid on suutnud kohaneda eluga maismaal. Tänapäeval tuntakse maailmas umbes 38 000 vähiliiki, Eestist on leitud 326 mitmesugust liiki, selle arvu poolest on vähid meie looduses putukate järel teisel kohal. Vähkide kehamõõtmed varieeruvad väga suurtes piirides - on olemas nii umbes poole millimeetri kui 80 cm pikkusi vähke, kõik ülejäänud mahuvad sinna vahele. Sama
Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul lainetusest ja hoovustest pohjustatud ulatuslikud muutused: kulutus, setete ranne ja kuhjumine; Haabuvas arengustaadiumis olevates randlates toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid episoodiliselt, korge veeseisu ja tugevate tormide ajal. Surnud randlad sellistes randades ei toimu uldjuhul tanapaeval enam lainete tegevusest pohjustatud muutuseid. Eesti rannikul esineb jargmiseid randlatuupe: Pankrandla murrutusjarsak on kujunenud vastupidavas vanaaegkonna kivimeis. Eestis on pankrandla esindatud Saaremaal (Panga pank), Pakri poolsaarel (Pakri pank), Ida-Virumaal (Ontika). Astangrandla-Rannaastang piirdub paari meetriga, naiteks Jarve randSaaremaal. Moreenirandla on moreenis kujunenud laugnolvalise murrutusrannaga randla. Jameda purdmaterjalirikka moreeni
vältida tuleb veesolekut enne ja peale veetammi. Arvestama peab võimalike veealuste objektidega: vette tuleb siseneda alati kaldast ettevaatlikult jalad ees ja mitte kunagi hüpata pea ega jalad ees. Tea, et vee temperatuur võib olla muutlik ning veekogus võib olla veekasvusid Tea kust kutsuda abi või kus asub telefon kutsumaks abi hädaabi telefonil 112. Avalik supelrand Ka avalikus supelrannas ära jäta lapsi sõltumata vanusest järelevalveta Turvalisuse suurendamiseks tegutseb randades vetelpääste Vetelpääste olemasolu ei kõrvalda potentsiaalseid ohte! Veekogu põhi on pidevalt kontrollitud; Ujumistsoon ja ohtlikud kohad on tähistatud; Inimesi on rohkem: suureneb võimalus õnnetust märgata; Olukord vees on tähistatud signaallippudega: Punane lipp: ujumine keelatud- ujumine on ohtlik kõigile, veekogu on tormine, suured lained, vesi on külm, muu oht Kollane lipp: ujumine on ohutu vaid kogenutele- olukord vees on muutlik, lapsed, vanurid
Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise. Roopillist on välja arenenud eesti kõige tuntum puhkpill - torupill.Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aasta ringi. Torupill oli tõenäoliselt kodunenud eestis juba XIV sajandil. Esimesed kirjalikud andmed on XVI sajandist. Torupill koosneb tuulekotist ja torudest. Tuulekott valmistati saartel ja randades harilikult pargitud hülgemaost, sisemaal mõne suurema looma maost, põiest, koera- või kitsenahast. Tuulekotil oli kolm auku millesse kinnitati puust torud. Õhuvool suunati tuulekotti puust putke (napp) kaudu.Viisi mängiti sõrmilisel, mis kujutab endast sõrmeavadega kadaka- või männioksast toru. Heli tekitab sõrmilise sisse pandud roopillist "piuk". Sõrmeavasid oli tavaliselt 6 .Olulist osa etendasid torupilli burdoonid ehk bassitorud. Neid oli 1-3
keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui looduslikud ohud kohtuvad haavatavusega: näiteks inimtühjas piirkonnas ei ole maavärinal raskeid tagajärgi. Kõige raskemad loodusõnnetused juhtuvad tavaliselt rahvarohketel tiheasustusega aladel, kus kaitse loodusjõudude eest on ebapiisav. Nii näiteks on tsunamiohtlikes piirkondades probleemiks ehitustegevus randades, maavärinarohketel aladel majade mittevastavus maavärinakindluse nõuetele, orkaanide puhul nõrgad tammisüsteemid ja keeristormide korral tormivarjendite puudus. Loodusõnnetusi võib liigitada kuude kategooriasse. Geoloogiliste loodusõnnetuste alla kuuluvad laviinid, maavärinad ja vulkaanipursked. Hüdroloogilised loodusõnnetused on üleujutused, limnoloogilised pursked (gaasipursked järvepõhjades) ja tsunamid.
1. Ajaloolised laevad Tsaaririigis lubati talupoegadel ehitada ,,seisusekohaseid" laevu alates 1830. aastast, senini olid laevaomanikud mõisnikud ja kaupmehed. Alguses oli talurahval raskusi vajaliku kapitali kokkusaamisega, alles Krimmi sõja (1853-56) järel jõudsid soola salakaubandusega ja kalapüügiga raha kogunud mehed kampa heita ja ühemastiliste laevade kiilud maha panna. Puulaevade ehitamise kõrgperioodil aastail 1875 kuni 1902 ehitati Eesti-, Liivi- ja Kuramaa randades 318 alla 100 brt veesõidukit, suuremaid, välisõitudeks 320. 19. sajandil väikelaevad, mis olid ühemastilised, vedasid randadest suurlinnadesse halge ning tagasi kohalikele kaupmeestele toodi igasugu erinevaid kaupu. Näiteks toodi kohalikele plekki, soola, jahu, heeringat ja kõike muud vajalikku ning isegi salaviina, mida laaditi maha ööpimeduse katte all paatidesse, metsadesse. Salaviinaveost räägib lähemalt ka Arno Kasemaa raamat ''Rannamännid''.
vett tööstus ja elanikkond. Veevarusid saab säästa puhta vee kulu vähendamisega tööstuses. Vett kasutatakse korduvalt, laialt levinud on jahutusvee korduvkasutamine soojuselektri- jaamades ja küttesüsteemides. Rannikumere reostumine on kõige suurem tiheda asustusega ja tööstuskontsentratsiooniga piirkondades. Kõige reostatum on rannalähedane meri, kuna reovesi jääb mere pinnakihti ning kandub tuule ja lainetuse mõjul rannale. Reostumise vähendamiseks kasutatakse randades süvalaskusid. Need on mere põhja pandud paarimeetrise läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne kilomeetri kaugusele. Süvalasust väljuv heitvesi on mereveest kergem ja hakkab ülespoole tõusma. Ülespoole liikudes heitvesi hajub ja nii väheneb randade reostusoht. Kõige suuremaid kahjustusi mereveele põhjustavad naftareostused, kus tankerite avariid võivad vette paisata mitukümmend tuhat tonni naftat. Sellise olukorra puhul on väga keeruline seda naftat sealt kätte saada
mitmeid erinevaid roogasid, näiteks kastmeid, tavasid, koupepiat (tükeldatud viinamarjalehed) ja palju muud, lisaks Küprose õlu või mõni saare suurepärastest veinidest. Jootraha arvestatakse hinna sisse, kuid seda võib ka lisada. Ebaviisakaks peetakse pakutud kohvist või külmast joogist keeldumist. Õhtuti saab käia kõrtsides ja ööklubides. Väga hea võimalus saare avastamiseks on jalgrattasõit. Saarel on kaks golfirada, Küprose rikkumata alad on ideaalsed matkamiseks. Randades saab purjetada, sukelduda, kalastada, veesuuskadel sõita ja ujuda. Peaaegu igas linnas on tenniseväljak, talvel saab tegelda ka suusatamisega. Üldandmed Riigi ametlik nimi: Kipraik Dimokratia/Kibris Cumhuriyeti (Küprose Vabariik) Riigihümn: "mnos eis tin Eleftherían" ( ; "Hümn vabadusele" Riigikeeled: kreeka ja türgi keel Pealinn: Nikosia Pindlala: 9251 km² (sellest 3355 km² on Põhja Küprose Türgi Vabariigi võimu all) Ulatus: läänest ikka 240km, põhjast lõunasse 100km
Sissejuhatus Itaalia on üks Euroopa Liidu asutajariike, tuntud nii oma ajaloo, turismi kui autotööstuste poolest. Antud referaadi eesmärk on tutvustada Itaalit veelgi ja anda riigist põhjalik ülevaaade. Referaadist saab infot nii riigi üldandmetest, asendist ja reljeefist, rahvastikust, majandusest ja turismi magnetitest.Informatsiooni kogumisel kasutasan Internetti. 1. Üldandmed Itaalia lipp ja vapp Riigi nimetus: Itaalia Vabariik - Repubblica Italiana (itaalia k.) Riigikord: vabariik Pindala: 301 323 km² Rahvaarv: 59 829 700 (2008) Rahvastiku tihedus: 198,5 in/ km² Pealinn: Rooma (2 726 539 elanikku, 2008. aasta andmed) Rahvastiku tihedus: 188 elanikku /km² Riigikeel: itaalia keel Rahvuspüha: juuni esimene pühapäev (vabariigi rajamise päev 1946.a .) Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Linnaelanikke: 67 % Rahaühik: euro Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.),...
· Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks · Kui olid matused või pulmad, tapeti vasikas ja mullikas · Pärtlipäevaks tapeti sikk · Mihklipäevaks tapeti lambad, keda ületalve ei peeta · Mõnelpool tapeti ka härgasid toiduks · Saartel ja randades söödi ka hülge liha · Loomadel ei söödud põrna, suguelundeid, südameklappe · Tõstamaal lõigati loomadel enne tapmist keel ära · Peast, jalgadest ja muudest päädikutest tehti sülti · Liha tagavara soolati · Sealiha jagunes pekiks ja tailihaks · Kuivatamine on üks toidu säilitamise viise · Liha kuivatati ahjus ja kerisel · Keedeti soolasest sealihast suppi PAREMAD PALAD: · Puhas värske rukkileib, või, mesi, pekk · Pekk munaga
mis asub rohkem riigi keskel. .2 Linnastumisega kaasnevad probleemid Linnastumisega on tekkinud probleeme Brasiilias, näitkes Sao Paolos on õhk väga saastanud mis on ohtlik ja kurnav inimeste tervisele kui ka sealsele loodusele. Seda probleemi saaks osalt vähendada transpordi ja tootmist keskkonnasõbralikumaks muutmise teel. Suureks probleemiks on riigi suur linnades olev reovedi, mid ligi poolest jääb puhastamata. Näiteks Rio de Janeiros on see suureks probleemiks, paljudes randades on keelatud sellepärast ujuda. Rios on ka palju slumme ehk portugali keeles favelasi, kus tavaliselt puudub elekter, kanalisatsioon ja veevärk ning kus kuritegevus on väga suur. Seetõttu on ka linnaelu ohtlik ning rikkamad inimesed elavad tihti tarastatud majades ja linnajagudes (Ainsaar 2013: 66). 10 . MAJANDUS 3.1 Majandusstruktuur ja peamised majandusharud
Kultuurilooline tõlge Portugal 19 11B Diane Parmas 1970-ndate alguses oli veel tavaline näha üleni musta riietatud naisi oma peadel kanne kandmas, kalureid traditsioonilistes riietes, ja hobukaarikuid, kuid tänapäeval on need stseenid haruldased. Portugal on saanud Euroopa Liidu liikmesriigiks, teid on paremaks muudetud ja seega võimaldades senini isoleeritud regioonidel ligipääsu tänapäevasele elule, ja emigrandid on oma kodumaale naasnud uute kommetega. Kuid mitte kõik traditsioonilise elu tahud pole kadunud ja need, mis on püsima jäänud, annavad juurde Portugali reisi võlule. Neid võib näha keraamika-turgudel, rannikul, kus paadid on puupalkidel rannale üles tõmmatud, ja väikestes kõrvalistes külades, kus kaarikuid ikka veel kasutatakse. Need on eriti juurdunud kirdes, Alentejo's ja Assooridel. Portugal o...
Saared erinevad üksteisest ka maastiku ja kliima poolest. Saared on vulkaanilised ja mägised. Kõrgeim tipp on Tenerifel asuv Teide vulkaan. Kanaaridel on pehme, lähistroopiline kliima. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike. Olen käinud ka ise Hispaania saarel Tenerifel. Siin siis ka mõned minu pildid Tenerifest: Saar Tenerife. Paistab ka vulkaan Teide. Sõit mägedes. Nagu pildiltki näha, on väga mägine ala. Mägiteedel sõitmine on omaette elamus. Tenerife randades on põhiliselt ainult must liiv. Must liiv on vulkaanilistest kivimitest tekkinud. Baleaarid on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas. Baleaaride suuremad saared on Mallorca, Menorca ning Cabrera. Saarestiku koosseisu arvatakse mõnikord ka Pitiuusid, (Eivissa ja Formentera). Pindala: 4992 km² Elanikke: 829 300 (2004) Keskus: Palma Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar Vahemeres asukohaga 170 km. Kataloonia rannikust kagus.
oreli üle. Rahvapärimuses on seda seostatud tuntud Käina köstrite Sakkeustega, olgu küll, et kindlat paberlikku tõendust selle kohta pole teada. Järgmiseks sihtkohaks on Tahkuna poolsaar. Tahkuna poolsaarel asuvad Tahkuna, Lehtma, Kodeste, Kauste ja Meelste külad. Suurimaks vaatamisväärsuseks on Tahkuna tuletorn, mille juures on ka mälestusmärk Estonia laeval hukkunutele. Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud Rootslastega. Tahkuna poolsaare metsades ja randades on ka sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati sinna rajama rannakaitsepatareisid. 1941.aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid Nõukogude ja Saksa armeede vahel. Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv
paljus tingitud randlate ehituse ja arengu näilises lihtsuses. Kogu maailmas on tehtud palju ja tõsiseid möödalaskmisi. Randade hõivamisel ja kaitsel tehtud tüüp-vead. · Rannaga paralleelsed lainemurdjad rannalähedases madalmeres, kui ka rannajoonega risti ehitatud ja rannaliivade liikumist pidurdavad nn buunid tuleb ehitada suhteliselt pikad ja kõrged, ajutise kõrge meretaseme pinnalähedastena, sest tugevad purustused meie randades toimuvad reeglipäraselt sügis-talviti just sellise veetasemega (enam kui +1,0 m, Pärnu lahes näiteks isegi +2,0 ja enamgi). · Suvisel madala veetasemega perioodil so suplushooajal ulatuvad aga sellised kõrged konstruktsioonid üle madala merevee taseme, soodustades hoovustega meretaimestiku ja reoainete kuhjumist muulidevahelistesse taskutesse ning nende tagustele lainetuse ja hoovuste varjulistele aladele,
19. sajandi Ameerika filosoof Ralph Waldo Emerson tavatses öelda: kui ma loen ajalehest loodusõnnetustest või tragöödiatest, siis on minu esimene mõte kas mina saan midagi teha, et abiks olla? Kui see pole võimalik, siis keskendun seda tõsisemalt nende asjade lahendamisele, mis on minu võimuses lahendada. See arusaam annab meile ühe võtme meil tuleks tegelda esmajoones asjadega, mis on kodused, südamelähedased ja käegakatsutavad. Kõndides Eesti ilusates metsades ja randades, võib vahel tekkida sama suur ahastus kui mõne suure katastroofi puhul. Kuidas on võimalik, et eesti inimene ise lagastab omaenda metsaaluse või kauni rannariba? Kuidas on võimalik, et see, kes pillub prügi, ei taipa, kuidas tema hoolimatu ükskõiksus, pahatihti lausa ülbus kahjustab loodust, ohustab kaaselanikke ning demoraliseerib ühiskonda? Kurdame ja seda õigusega ühiskonnas valitseva hoolimatuse üle. Sõidetakse sõna kaudses, aga
ja Miles C. Dempsey (GBR) all USA esimene armee ja brittide 2 armee. Sakslaste vastupanu oli tugev ja liitlasvägede jõud ei olnud nii tugev, kui oodatud. Kuid siiski ei teostunud Hitleri plaan, et visata liitlasväed rannalt ei vallutamise päeval ega hiljemgi. Suur liitlaste ülekaal õhus tegi Rommelile raskeks liigutada oma limiteeritud reservvägesid. Hitler uskus millegipärast, et Normandia vallutamine on vaid pettus ja, et õige maabumine tuleb mujalt. Juuni lõpuks oli Normandia randades 850000 meest ja 150000 mootorsõidukit. Valgevene tagasivallutamine Hitler ja ta nõuandjad arvasid, et venelaste suur rünnak tuleb lõunast ja tungib Balkanile, mis on olnud venelaste eesmärk sajandeid. Siiski oli Valgevene veel sakslaste käes, kuid nad ei arvanud, et venelased seda enda eesmärgiks seavad. 22-23 juunil ründasid nõukogude väed keskmist armee gruppi. Umbes 10 /1 ülekaal venelaste poolt oli Hitleri
EPIFÜÜT pealkasvaja taim,toitub õhujuurte abil SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele) BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili KAPIBAARA suurim näriline maailmas MANGROOV madalate puude tihnik troopikamerede randades, lahtedes PIRAAJA röövkala ANAKONDA suurim madu KOOLIBRI maailma väikseim lind MUDAHÜPIK kala, kes suudab ka kuival elada TAIGA okasmets TUMETAIGA valdavalt kuused, merelisema kliimaga aladel HELETAIGA männid, lehised, mandrilisema kliimaga aladel IGIKELTS e. KIRSMAA kestvalt läbikülmunud maa pindmine osa HIIDSEKVOIA e. MAMMUTIPUU maailma suurim puu (Sierra Nevadas P Ameerikas)
lahti. Saarlaste mootorpurjekas ,,Juhan" tegi üheksa reisi Rootsi. Ruhnlased lahkusid 4. augustil 1944. Ametlikult rootslastena lahkunute hulgas oli vaatamata politsei kontrollile ometi ka neid, kes vajalikke sidemeid leidsid. Saarlased, kel mineku mõtted peas keerlesid, hakkasid selleks võimaluse korral valmistuma juba varakult. 1944. aastani ei olnud massilist põgenemist toimunud, läksid need, kel häda suur. Enamasti nooremad mehed, kes Saksa mundris rindele minna ei tahtnud. Kuna valve randades ja merel oli tugev, ei hakatud niisama riskima. Võimaluse korral varuti kamba peale varjulisse kohta purjepaat, parem veel ka mootor, ning oodati õiget aega. Oskar Sepp oli üks ,,Juhani" kaasomanikest ning oli esimese Nõukogude aasta Saaremaal õnnega pooleks üle elanud. Kui Punaarmee aga uuesti Eesti piiridesse tungima hakkas, seadis ka tema koos kaaslastega paadi valmis. Sepp oli Saksa okupatsiooni alguses mõnda aega Kuressaare abilinnapea ametis ja pidas hiljem transpordifirmat
kalade suremist. Vee reostumise mõjud inimesele Sinivetikate vohamine- sellises vees suplemine tekitavad inimese nahale kupla, mis hakkab kihelema. Vetikad eraldavad närvi- ja maksamürke. Närvimürgid peatavad signaali leviku ühelt närvirakult teisele, tulemuseks krambid; surm võib saabuda, kui hingamislihased ei tööta. Maksamürkide kahjustuste tunnuseks on nõrkus, kõhulahtisus ja külmavärinad, pikaajalise mõju tulemusena maksa kärbumine. Reostatud randades ujumine võib põhjustada seedetraktihaigusi, eriti alla 5 aastastel lastel, kuid ka silma-, hingamisteede- või nahahaigusi. Kompleksühendid keskonnas *Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend Kompleks koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
