Euroopa (1)

Mart Reiniku Gümnaasium

EUROOPA

uurimustöö
Koostaja :
Annika Vesselov
Tartu 2004

1. EUROOPA

Euroopa on maailmajagu idapoolkeral, Euraasia mandri poolsaareline lääneosa. Koos saartega on Euroopa u. 10 250 000 km2. Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered ( Kara , Barentsi , Valge ja Norra meri), läänest ja lõunast Atlandi ookean ja selle osad (Põhjameri, Vahemeri , Marmara, Must ja Aasovi meri). Euroopa piir on tinglik, see kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali idanõlvu, Emba (või Uurali) jõge, Kaspia põhjarannikut ja Kuma -Manõtši nõgu. (5 lk 634)
     Lääne- ja Põhjamere lõunarannikul laiub madalikevööde, mis moodustab Ida-Euroopa lauskmaa . Ida-Euroopa lauskmaa läänepoolseks jätkuks on Saksa-Poola madalik . Jääajal olid need madalikud peaaegu üleni kaetud jääga, mis jättis endast maha savist ja kividest koosnevaid setteid. Madaliku kõige lõunapoolsemas osas on viljakaid lössisetteid, kus kasvatatakse nisu ja suhkrupeeti. (20)
     Põhjamere rannikul ja piki jõgede alamjooksu on levinud maršid – madalikud, mis tihti asuvad merepinnast madalamal. Mere lainetuse eest kaitsevad neid luiteahelikud ja spetsiaalselt selleks ehitatud tammid . (20)
  Peaaegu kogu Euroopa asub parasvöötmes. Põhjarannik ja Põhja-Jäämere saared kuuluvad külmvöötmesse, Lõuna-Euroopa, peamiselt Vahemere ja Musta mere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. (4)
Vastavalt kliimale ja taimkattele on Euroopas ülekaalus metsamullad: Ida-Euroopa lauskmaa põhja- ja keskosas ning Fennoskandias leet - ja kamar -leetmullad, , Kesk- ja Lääne-Euroopas pruunid metsamullad. Kuivematel aladel on peamiselt must- ja kastanmullad, Lõuna-Euroopas paiknevad madalamal lähistroopilised pruun-puna- ja kollamullad, kõrgemal metsamullad. Soo- ja soostunud muldi leidub mingil määral igas mullastikuvööndis, kõige enam Põhja-Euroopas. (5 lk 636).
Euroopa taimestik on võrreldes teiste maailmajagudega liigivaesem. Põhja-lõuna suunas vahetuvad järgmised vööndid:

• Tundra ja metsatundra
  
• Metsavöönd (taiga, segametsavöönd ja laialeheliste metsa vöönd)
  
• Metsastepi- ja stepivöönd
  
• Poolkõrbevöönd
  
• Lähistroopiline vahamerelise taimkatte vöönd.(5 lk 636)
  

Loomageograafiliselt kuulub Euroopa holaarktilise riikkonna Euroopa ja Vahemere regiooni. Euroopa loomastik sarnaneb väga Aasia omaga , kuid on sellest vaesem. Iseloomulikke liike on rohkem mäestikes (mägikits, alpi kaljukits jt), omapärane on ka laialeheliste metsade loomastik ( metsnugis , hirv, metskits , roherähn jt.) (5 lk 636)
Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1)
2. PÕHJA-EUROOPA
Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island , Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1)
Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad , sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed – fjordid . Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2)
Idaosa on hoopis tasasema pinnamoega, kuid koosneb vanadest kristalsetest kivimitest – graniitidest ja gneissidest. Seal leidub rikkalikult raua- ja värviliste metallide maaki , kõikjal on graniit ja muud ehituseks sobivat materjali. (2)
Aastane sademete hulk on u. 500 – 600 mm. Sademed ei aura täielikult ja madalamatesse kohtadesse on tekkinud rohkesti soid. Soode teket soodustab ka kristalsetest kivimitest aluspõhi, mis ei lase sademetel sügavamale imbuda. Samuti on palju kiirevoolulisi, kärestikulisi jõgesid, kuhu on ehitatud palju elektrijaamu. Jõed toituvad vihmade, lume- ja jääsulamisveest.(2)
Põhja-Euroopas eristub kolm kliimavöödet: arktiline, lähisarktiline ja parasvöötme mereline valdkond .
Arktikavööde hõlmab Teravmäed ja Franz Josephi maa. Päikesekiirguse juurdevool on siin väikseim ning kiirgusrežiimis on välja kujunenud polaaröö ja-päeva vaheldumine . Sademeid on vähe 200 – 400 mm ning need langevad peamiselt lumena. Õhutemperatuur muutub läänest itta : jaanuaris -8 oC kuni -20 oC ning juulis 0 oC kuni +5 oC.(7 lk 130)
Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus , mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni +10 oC ning talvine -8 oC kuni – 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 – 600 mm aastas. (7 lk 130)
Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna kliimavöötmesse kuuluvad Euroopast: Island, Briti Saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa rannik , Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik. Seda regiooni iseloomustab soe, muutlike ilmadega talv ning jahe suvi. Jaanuari keskmine temperatuur on +5 oC kuni +7 oC ning juulis + 15 oC kuni +17 oC. Sademeid on tasandikel 750 – 1000mm/a, mäestikel enam. (7 lk 130)
Enam kui poole Põhja-Euroopa pindalast katavad okasmetsad ( tumetaiga , heletaiga). See hõlmab suurema osa Skandinaavia poolsaarest, Soome, Vene Karjala ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosas. Tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu- ja seedermännimetsad suure toitainete ja veevaruga näivleetunud ja gleistunud muldadel. Heletaigas kasvavad hõredad ja valgusküllased männikud leetunud - ja leede -liivmuldadel ning rabades. Lõuna pool (Skandinaavia poolsaare lõunaosas ning Ida-Euroopa lauskmaa kuni Volga jõeni) kasvavad ka segametsad . Sealsed metsad kasvavad liivastel leede- ja leetunud muldadel. Paealadel Rootsi saartel ning Põhja- ja Lääne-Eestis leidub alvareid ehk loopealseid. Äärmises põhjaosas ja kõrgete massiivide lagedel on levinud tundra, kus esineb veel igikelts ning on kujunenud õhukesed glei - ja turvastunud gleimullad . Orgudes, nõgudes ja teistes tuule poolt varjatud kohtades kasvab üksikuid pajupõõsaid, ülejäänud taimestik on madal. (2; 7 lk 137, 138)
Loomastiku elupaikade vööndilisus ei ilmne selgekujuliste kooslustena kui taimkattes. Üldreeglina liikide arv põhjast lõunasse kasvab, ent isendite arv kahaneb. Jää- ja külmakõrbevööndites on enamlevinud jääkaru, polaarrebane , lemming jt. Meredes on rohkesti vaalu ja hülgeid. (7 lk 141)
Metsavööndi loomastik on juba märksa liigirikkam. Üldine liigirikkus kasvab kirdest edelasse ning on eriti suur kireva maastikumustriga aladel, kus väikesed metsatukad vahelduvad niitude, soode, põldude ja veekogudega. (7 lk 141)
Põhja-Euroopa majanduse ja ka kultuuri areng on olnud üksteisega väga tihedalt seotud. Norra ja Islandi majandus on alati olnud mõjutatud mere lähedusest. Soome ja Rootsi aga on sajandeid eksportinud puitu. Pehmema kliimaga Taani on peamiselt põllumajanduslik riik, ta on orienteeritud loomakasvatusele ja loomakasvatussaaduste ekspordile. (1)
Põhja- Euroopa riigid majanduslikult kõrgelt arenenud. Nii Rootsi kui ka Soome majandus põhineb suuresti metsandusel, Rootsis on heal järjel ka masina- ja autotööstus. Norra tegeleb nafta ja maagaasi ekspordiga, sest seda leidub palju Põhjameres. Põhjamaadele on iseloomulik ka põllumajandus, eriti loomakasvatus (piimakarja-, sea- ja lambakasvatus ). (1)
2.1. Soome Vabariik
Pindala: 338 145 km2
Rahvaarv: 5 099 000
Pealinn: Helsingi
Riigikeeled: soome ja rootsi keel
Rahaühik: euro (6 lk 579)
Soome Vabariik on maailma põhjapoolsemaid riike, mis asub Põhja-Euroopas, Rootsi ja Venemaa vahel. Lõunast piiravad teda Soome laht ja Balti meri läänest aga Botnia laht. (1)
Soome pinnaehituse põhijooned tulenevad tema asendist ja kvaternaarsest jäätumisest. Oluliselt on pinnavorme kujundanud murrangud. Maa on kaljune, künklik ja põhiliselt madal. Tasased on üksnes endisest merepõhjast maakerke tagajärjel tekkinud rannikumadalikud Soome lahe ja Botnia lahe ääres.(6 lk 580)
Soomes on levinud okasmetsad, peamised liigid neis mänd ja kuusk . Kolmandik riigi pindalast ongi kaetud metsaga. Metsapiiriks on põhjas tundrud, kus kasvavad kasejändrikud, ülevalpool puid enam ei kasva.(1)
Golfi hoovuse läheduse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Veebruari keskmine temperatuur on -4 oC kuni -14 oC, juuli keskmine temperatuur on 14 oC kuni 17 oC. Aastane sademetehulk 500 – 650mm ületab aurumise .(6 lk 580)
Soomes levivad okasmetsad, kus peamisteks puuliikideks on mänd ja kuusk. Pindalast on üle kolmveerandi kaetud metsaga. Metsapiiri moodustavad põhjapoolsetel mägedel ja kõrgemail küngastel (tundratel) kasekõverdikud, ülalpool kasvab juba tundrataimestik.(9 lk 159)
Maastik on erakordselt järvederohke (188 000 üle 500m2, 56 000 üle 1 hektari ja 21 üle 200 km2 suurust järve), seepärast kutsutakse seda tuhande järve maaks . Järved on enamasti sügavad ja saarterohked ning nende kaldajoon väga sopiline. Suur osa järvedest on omavahel ühenduses väikeste väinade või jõgedega ning moodustavad järvistuid. (6 lk 580; 7 lk 159)
Tähtsaim tööstusala on läbi aegade olnud metsatööstus, enamus neist asuvad veekogude ääres, sest puitu veetakse peamiselt veeteid mööda. Tselluloos ja paber moodustavad ligi kolmandiku Soome ekspordiartiklitest. Ajalehepaberi tootmiselt on tuhande järve maa viiendal kohal, paberi ja kartongi tootmise edetabelis aga seitsmes. Iga elaniku kohta tehakse Soomes aastas 330 kg paberit. (1)
Põllumajandustoodangust enamiku annab Edela- Soome, just oma viljakate muldade ja pehmema kliima pärast. Lõuna- Soomes on taimekasvatus , Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). (7 lk 160)

3. KESK-EUROOPA

Kesk-Euroopasse jäävad Saksamaa, Tšehhi, Austria, Šveits ja Sloveenia . Saksamaa ulatub Lääne- ja Põhjamerest Alpi mäestikuni. (13)
Kesk-Euroopa vanad mäed on tugevasti purustatud ja lõhutud üksikuteks pangasteks. Mäed on madalad (alla 2000 m), tasandatud pealispinnaga. Lääne pool asub Tšehhi massiiv – siledaks kulutatud mäestikuala, mille laius võrdub enam-vähem pikkusega. Massiivi servadel kerkivad kurdpangasmäestikud, kus leidub endisi vulkanismi jälgi. Kesk-Euroopa vanade mäestike hulgas on kõrgeim Prantsusmaal asuv keskmassiiv. (15)
Kesk-Euroopa põhjaosa hõlmavad peamiselt moreentasandikud, mis moodustavad Ida-Euroopa lauskmaa jätku. Neist lõuna pool on laialdane keskmäestike vööde, mis ulatud Briti saarteni, hõlmates Tšehhi massiivi, Harzi, Reini Kiltkivimäestiku, Schwarzwaldi, Vogeesid ja Prantsuse Keskmassiivi. Tugevasti kulunud mäestike vahel asub madalaid kuestade ahelikke, alanguid ja nõgusid. Kesk-Euroopa lõunapiiril asub Euroopa kõrgeim mäestik Alpid , mille jätku moodustavad Karpaadid. Alpide ja Karpaatidega piirnevad lõunas suured jõetasandikud – Lombardia , Kesk- ja Alam- Doonau madalik. (5 lk 634)
Sademete hulk väheneb ida suunas, idaosas võib suvel esineda põuda ja taimed vajavad siin niisutamist. Mägede nõlvul sajab kõige rohkem, üle 1000 mm aastas, tasastel aladel vähem, 600 – 800 mm/a. (13)
Peaaegu kogu Kesk-Euroopa asub parasvöötme kontinentaalses valdkonnas. Seda kliimavöödet iseloomustavad soojad suved ja külmad talved , sademeid on vähe 150 – 400 mm/a ning need jaotuvad eri aastaaegadel ebaühtlaselt.. Jaanuari keskmine õhutemperatuur on -5 oC kuni -8 oC, juuli keskmine on aga +23 oC kuni +26 oC. (7 lk 130)
Kuni 1800 meetri kõrgusel asub metsavöönd. Madalamal kasvavad segametsad, kus kasvavad kõrvuti nii okas- kui lehtpuud . Sega- ja lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5 kuni +5 kraadi, juuli keskmine temperatuur on +15 kuni +25 kraadi. Sademeid aastas u. 500 – 1000 mm. Kõrgemal algavad juba okasmetsad. Sealne kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem. Kõige soojema kuu keskmine õhutemperatuur on + 10 kuni +20 oC, külmimal kuul -10 kuni -30 oC. aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 mm-ni. Kõrgemale liikudes muutub rohtkate järjest madalamaks, ning algavad alpi niidud. Niidud on hea suvekarjamaa, kus karjatatakse lambaid ja veiseid. Alpi niitudest mäetippudeni ulatuvad igilume ja -jää vöönd, kus õhutemperatuur on kogu aasta alla 0 oC. Nii kliima kui ka mägede suur kõrgus soodustavad liustike teket, kust algavad kiirevoolulised jõed. Mägede jalamil on levinud põllud, aiad ja viinamarjaistandused. Inimtegevus on loodust tugevasti muutnud, metsaalad on peaaegu täielikult üles haritud. (13; 17 lk 118, lk 104)
Tüüpilisemad loomad on seemnetest, pähklitest ja tammetõrudest toituvad ja ka kõigesööjad imetajad . Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne . Kiskjaid ja mõningaid muid ulukeid on küttimise ja tiheda asustatuse tõttu väheseks jäänud. Linnustikus domineerivad mitmesugustest seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. Suhteliselt vähe on kõigusoojaseid loomi. Jahedamatel aladel leidub ka paksu karvkattega kiskjaid, kes peavad jahti suurtele ja väikestele taimetoidulistele imetajatele.(18 lk 69, lk 79)
Mets on siin tähtis loodusvara. Ainult mäenõlvade madalam osa on üles haritud, siin laiuvad põllud ja aiad. Lõunanõlvul on rohkesti viinamarjaistandikke. Tasandikelt on juba ammustel aegadel mets maha raiutud. Keskmäestike ala on tihedalt asustatud. Linnad asuvad lähestikku. Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid, peetakse veiseid ja muid koduloomi. (13)
Kesk- Euroopa riigid majanduslikult üpriski kõrgelt arenenud. Saksamaal on maailmamajanduses kindel koht, Šveitsi on tuntud oma kellade , ravimite, šokolaadi ja juustu valmistamisega. Kuulus on ta ka panganduse keskusena nagu Austriagi. Tšehhi on tuntud autode mootorrataste, trammide, lennukite jm transpordivahendite poolest. Nõutavad kaubad maailmaturul Tšehhist on ka meditsiiniinventar ja telekommunikatsioonivahendid. (7 lk 198; 14)
3.1. Saksamaa Liitvabariik
Pindala: 356 854 km2
Rahvaarv: 81 338 000
Pealinn: Berliin
Riigikeel : saksa keel
Rahaühik: euro (6 lk 314)
Saksamaa Liitvabariik ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. Maastik on vaheldusrikas : põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega. Maa lõunaserval aga kerkivad Alpide järsud kaljud ja lumised mäetipud. (7 lk 180)
Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Põhjamere rannikut ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Mandri ja Friisi saarte vahel asub padumeri, mille põhi mõõna ajal suurelt osalt paljandub . (6 lk 315)
Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz , Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega . Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. (16)
Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze (2963 m üle merepinna ). (7 lk 180)
Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600 – 800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. (6 lk 315; 16)
Saksamaa on väga tugeva majandusega riik, kus söekaevandustele tuginev mustmetallurgia ja keemiatööstus on võimaldanud välja arendada võimsa masinaehituse ja kõrgtehnoloogilise toomise . Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Saksamaal on rohkesti suurlinnu, iseäranis tööstuspiirkondades. Peamiselt ongi tööstus koondunud Läänes Reini ja Ruhri orgu, Saksi- ja Böömimaale. Seal asuvadki rikkad söe- ja raualademed. (7 lk 183; 14)
Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit . Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks. (7 lk 183)
Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid sõidukeid.(16)

4. LÄÄNE-EUROOPA

Lääne- Euroopasse kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Holland , Luksemburg , Suurbritannia ja Iirimaa . Belgiat, Hollandit ja Luksemburgi kokku nimetatakse ka Beneluxi maadeks. See on tuletatud riikide prantsuskeelsete nimede algus silpidest ja tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust . (8)
Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8)
Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled. Belgias on riigikeelena tunnustatud mitut keelt nagu näiteks prantsuse ja flaami keel. (8)
Mägesid lõhestavad veerikkad jõed. Suurim on Seine , mille ääres asub Prantsusmaa pealinn Pariis. Veerikka ja aasta läbi jäävaba Thamesi jõe ääres asub suur sadamalinn ja tööstuskeskus London, mis on Euroopas elanike arvult esikohal.
Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega. (8)
Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid seal peetakse veiseid ja muid koduloomi. Suurbritannia ja Iirimaa saarel on looduslikud eeldused maaharimiseks veidi kehvemad, see-eest on seal palju häid karjamaid. Niiskemal ja tuulisemal läänerannikul ning mägedes on levinud kanarbikunõmmed, kus karjatatakse lambaid. (9)
Lääne-Euroopas on kliima pehme. See on seletatav Põhja-Atlandi (Golfi) hoovuse kulgemisega Euroopa rannikul. See hoovus toob palavvöötmest vett, mida päike on tugevasti soojendanud. Õhk vee kohal soojeneb ja täitub veeaurudega.  Hoovuse toimel ei külmu Atlandi ookeani rannikumered talvel kinni, kasvab kõrsvili ning inimesed elavad kaugemal põhjas kui Aasias ja Ameerikas samadel laiuskraadidel. Valitsevad läänetuuled kannavad sooja niiske õhu kaugemale mandrile, mis talvel leevendab pakast, suvel aga vähendab kuumust. Seepärast on talv Euroopa läänepiirkondades soe ja vihmane. Lund sajab vähe ning seegi sulab ruttu ära. Suvi on jahe, sagedaste vihmasadudega. Suve- ja talvetemperatuuride erinevus ei ole nii suur kui Ida-Euroopas. (19)    
Metsadest on Lääne- Euroopas sega- ja laialehelised metsad, mis asuvad enamasti Edela- Saksamaal. Laialehelised pöögi- ja tammemetsad leostunud, leetjatel ja näivleetunud muldadel on nüüdseks peaaegu täielikult hävinud ning maa on üles haritud. Seal esineb vaid väikeseid metsatukki, mis vahelduvad niitude, soode, põldude ja asulatega. (7 lk 138)
Lääne-Euroopa riikide majandus on kõrgelt arenenud, selle tunnuseks on tihe teede- ja asulatevõrk. Mitmetes piirkondades on teedevõrk liidetud üheks tervikuks tunnelite või kanalitega. Reini suudmes Rotterdamis paikneb Euroopa suurim sadam, mis on ühenduses paljude Euroopa linnadega. (9)
Nii raudtee - kui ka autoteevõrku rekonstrueeritakse liiklusohutuse ja läbilaskevõime tõstmiseks. Euroopa lennujaamad on suured ja võimsad. Tähtsamad lennuliinide sõlmpunktid on Frankfurt Maini ääres, Pariis ja London. Nafta ja gaasi sisseveol Hommikumaadest on järjest olulisem ka torutransport . (10)
Tööstusharudest on Suurbritannias arenenud masina-, keemia- ja tekstiilitööstus, energeetika , aga ka põllumajandus. Madalike ja kere aluspõhja moodustavaist settekivimeist on leitud suuri nafta- ja maagaasivarusid. Suured nafta- ja maagaasi varud on Põhjameres, Suurbritannia saarest põhjas.(9)
Energeetikas on vähenenud söe tarbimine ning suurenenud nafta osatähtsus, mida veetakse sisse peamiselt Lähis- Idast. Prantsusmaal toodetakse enam kui pool elektrienergiast tuumaelektrijaamades. (8)
Põllumajanduse põhiharu on loomakasvatus, eriti piimakarja- ja seakasvatus , mägismaadel ka lambakasvatus. Taimekasvatuses on oluline teraviljakasvatus (nisu, oder, mais). Prantsusmaa tasandikel laiuvad viinamarjaistandused, toodetakse palju veine. Holland on kuulus oma lillekasvatuse poolest. (8)
4.1. Suurbritannia
Pindala: 244 110 km²
Rahvaarv: 58 135 000
Pealinn: London
Riigikeel: Inglise keel
Rahaühik: Naelsterling ehk nael (12 lk 20)
Suurbritannia asub Lääne-Euroopas ning koosneb Inglismaast, Šotimaast, Wales ’ist ja Põhja-Iirimaast. Esimesed kolm asuvad Ühendatud Kuningriigi suurimal saarel, Suurbritannial (Great Britain ). Seda piirab idast Atlandi hoovus, põhjast Põhjameri ja lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal, mille alt kulgeb tunnel. (10)
Suurbritannia rannikut liigestavad rohked lahed: läänerannikul Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde ’i, Firth of Forthi, idarannikul Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-Šotimaal ja Põhja- Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia saare põhja- ja lääneosa on mägine, seal paiknevad valdavalt kaledoonia kurrutusest pärinevad vanad, enamasti lavajaks kulunud lagedega mäemassiivid, mida liigestavad sügavad orud. Maa lõuna- ja idaosa on lainjas ja madalik, mida liigestavad lubjakivist ja kriidist kulumisastangute read. (12 lk 22)
Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima, mida iseloomustab pehme talv, jahe suvi, suur õhuniiskus, sademeterohkus, sagedane udu ja tugev tuul. Keskmine temperatuur on 3 – 7 ºC, juulis 13 – 17 ºC. Mägede tuulepealseil nõlvul sajab 1000 – 2500 mm, Šotimaal kuni 4700 mm, kuivemas idaosas kohati 500 mm/aastas. Püsivat lumikatet on vaid Põhja-Šoti mägismaal. Suurbritannias on saarest mööduv soe Golfi hoovus, mis muudab kliima pehmemaks. Kliima on avarustelik atlantiline ning üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves . (12 lk 23; 10)
Suurbritannias on jõgesid palju, enamasti on nad lühikesed ja veerohked, paljud omavahel põllumajanduse mõttes kanalitega ühendatud. Põhjamerre suubuvad jõed: Thames , Ouse, Trent, Tees, Twine ja Tweed, lääne poole voolavad Severn, Mersey ja Clyde. Järvi leidub kõige rohkem Põhja-Šotimaal. (10)
Madalikel valdavad põllustatud pruunmullad , mägedes leetunud ja soostunud mägimullad. Pruunmullad on väga viljakad tänu igal aastal tekkivale huumuskihile. Saare muldades elab ka väga palju mikroorganisme. Tasandikel kasvavad peamiselt tamm ja pöök. Mägedes peale tamme ja pöögi vell kask ja mänd. Mäestikes leidub ulatuslikke soostunud kanarbikunõmmi, mida paiguti püütakse metsastada. (10; 13)
Metsad katavad umbes 21 miljonit hektarit territooriumist, mis nüüdseks vähenenud on. Paljud hekid ja üksikud puud ja salud loovad eriomase pargimaastiku ilme. Iseloomulikult kohtuvad siin nii laiade kui ka kitsaste lehtedega puud. On aga säilinud vähe metsi peamiselt hävitustöö tagajärjel ning need on muudetud laiadeks põllu- ja karjamaadeks. Koos metsadega on nendelt aladelt kadunud ka metsloomad . Põldudele on aga elama asunud jällegi põldudele iseloomulikud organismid. (10)
Ruljad taimed on kohastunud nelja aastaajaga. Suurbritannia taimestik on soojalembe, kuna tingimused taimekasvuks on paranenud sooja Golfi hoovusega tulevate sademete ja soojuse tõttu. Isegi kõige kuumematel päevadel pole taimedel rohke vee tõttu põuda karta . Pealegi on ka lühikesi ja veerohkeid (mägi) ojasid palju. Lehtmetsa alustaimestik on aga samuti liigirikas. (10)
Madalikel laiuvad põllud ja kultuurrohumaad, kõrgemail aladel nõmmed ja rabad neile iseloomulike taimede ja organismidega. Eriti tihedalt on rabasid mägedes, kus need kooslused on asendanud raiutud metsad. (10)
Suurbritannias kasvatatakse nisu, oliive, viinamarju ja mitmeid tsitrusvilju. Suurbritannia on maailma üks majandus- ja kaubanduskeskuseid. Mis on arenenud tööstuse ja rohkete sidemetega turumajandusumaa ja -piirkond. Tööstussektoris tegevus üha langeb, samas kui teeninduses , eriti teabeteeninduse töötajate arv üha suureneb. Eriti suur on keemiatööstus ja kütusetootmine. (10)
5. LÕUNA-EUROOPA
Lõuna-Euroopa asub suures osas poolsaartel, mida uhub soe Vahemeri. Lõuna-Euroopa  riigid on Portugal , Hispaania , Itaalia, Makedoonia , Bulgaaria , Albaania , Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia ning Jugoslaavia. (21)
Reljeef on küllalt mägine, rannikuid ääristavad ka madalikud. Mäetekkeliste liikumistega koos esineb paiguti ka ülitugevaid maavärinaid. Apenniini poolsaarel ja selle naabruses on tegevvulkaane, neist on tuntuim Vesuuv. (21)
Valitseb tüüpiline vahemereline kliima pika, kuuma ja kuiva suvega. Talv on pehme ja niiske, jaanuari keskmine õhutemperatuur on üle 0 kraadi. Seetõttu ei katke taimede kasvuperiood ka talvel. Talvel on taevas sageli pilves, sajab tihti, jõed tulvavad üle kallaste. Seda põhjustab Atlandilt puhuvad tuuled, mis toovad endaga niisket merelist parasvöötme õhku.  Suvel satuvad Vahemeremaad lõunast siia ulatuva kõrgrõhuala, laskuvate õhuvoolude ja passaatide mõju alla. Sellepärast on suvi kuum ja kuiv, mis ongi vahemerelise kliima põhitunnus. (19; 21)   
Lõuna-Euroopa asub igihaljaste kõvalehiste metsade ja põõsastike vööndis. Metsi pole küll peaaegu üldse alles jäänud, künkaid ja madalamaid eelmägesid katab tihe igihaljas põõsastik, kus leidub ka üksikuid madalaid puid. Taimed on kohastunud suvise kuivusega. (21)
Vahemereline taimkate koosneb peamiselt kõvalehelistest puudest ja põõsastest ning mugul - ja sibultaimedest. Põõsastel on enamasti lehed väikesed ja nahkjad, pidurdades lehepinna kaudu aurumist. Kuna kliima on niiske kasvavad siin loorber , korgitamm, iilekstamm jm. (22 lk 134-136)
Lõuna-Euroopa jõed on veevaesed, suvel väga madalad, talvel suurvesi. Alpidest algavad jõed on aga eriti suurelangulised ning toituvad peamiselt liustike sulaveest. Suurvesi on suvel. Oma kiire voolu poolest kasutatakse Alpides jõgesid energiaallikana. (5 lk 636)
Põllumajanduses tegeldakse peamiselt taimekasvatusega. Teraviljadest kasvatatakse otra , maisi ja nisu, võimaluse korral ka riisi. Seal, kus niiskust on rohkem, levivad õlipuude, tsitruseliste ja ka viinamarjade istandused .(21)
Seega on arenenud toiduainetetööstus. Nende riikide majandusarengu tase on madalam kui mujal Euroopas. Odava tööjõu tõttu on Lõuna-Euroopasse koondunud suur osa Euroopa kergetööstusest, eriti jalatseid ja riidekaupu tootvad ettevõtted. Itaalias ja Kreekas asuvad paljud naftatöötlemisettevõtted. (21)

5.1. Itaalia Vabariik

Pindala: 301200 km²
Rahvaarv: 57 200 00
Pealinn: Rooma
Riigikeel: itaalia keel
Rahaühik: euro (23 lk 8)
Itaalia – riik Lõuna-Euroopas, Vahemere basseinis, hõlmab Apenniinide poolsaart , mis oma piirjoontelt meenutab saabast, Sitsiilia ja Sardiinia saari ja tervet rida vaikseimaid saarekesi. Põhja poolt piirneb Šveitsi ja Austriaga, idast Sloveeniaga ning kirdest Prantsusmaaga. Tema randu uhub 5 merd – Aadria ja Joonia meri, Vahemeri, Türreeni ja Liguuria meri. (24)
Itaalia on mägine ning sisemiselt aktiivne maa, sest asub maakoore liikuvate plokkida ehk laamade kohal. Sellega kaasneb aktiivne kurrutus, murrangud, maavärinad ja vulkanism . (7 lk 198;)
Kliima on maa erinevates piirkondades väga varieeruv . Riigi põhjaosas asuvates Alpides on talved pikad ning karmid . Põhjapoolsemates regioonides on jahedad talved ning kuumad suved. Lõunapool muutub ilmastik tublisti leebemaks. (24)
Aastas sajab umbes 1000 mm. Rohkem langeb sademeid Põhja-Itaalias, kus mägedes võib sademeid langeda isegi üle 3000 mm aastas. Lõuna- Itaalias langeb mõnes piirkonnas aasta jooksul aga vaid vaevalt 200 mm sademeid. (26)
Erinevast sademete jaotumisest oleneb ka Itaalia jõgede veerežiim. Alpidest alguse saav Po ja selle lisajõed on suhteliselt vee- ja energiarohked ning nende veetase aasta lõikes stabiilne. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb aga suviti järsult. Suurimad jõed on siin Tiber ja Arno. (26)
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline kliima, kuuma ning kuiva suve (juuli keskmine temperatuur 23 – 28 oC) ja pehme sademerikka talvega (jaanuari keskmine temperatuur 2 – 12 oC). (23 lk 8)
Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga. Sademeid on seal 600 – 800 mm aastas, juuli keskmine temperatuur on 24 oC ning jaanuaris 0 oC. Mägedes avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. (23 lk 9)
Enamus Itaaliast asub vahemerelise põõsastiku ja metsa vööndis, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Ülekaalus on igihaljastest liikidest koosnevad põõsastikud, nt salvei, rosmariin , oleander. Siinsed kõrgekasvulised nahkjate lehtedega ja asteldega põõsad vahelduvad hõredate tammemetsadega. Loomadest leidub vähe ainuüksi sellele vööndile iseloomulikke loomaliike. Emamasti on vahemerelises loodusvööndis naaberkliimavöötmetes elutsevaid loomi (18 lk 52-54)
Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Viljakamad mullad on Lombardia madalikul paiknevad lammimullad, mujal on peamiselt levinud punamullad. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. (26)
Itaalia pinnas on viljakas. Itaalia on küllalt mägine Maa on küll mägine, kuid ta mäed pole järsud ja lähevad paljudes kohtades üle avaraiks viljakaiks tasandikeks. Seetõttu on põllundustingimused Itaalias soodsad peamised põllukultuurid on nisu, mais, riis, kartul ja oder. Kõrgetel mäenõlvadel ja orgudes asuvad karjamaad , kus kasvatatakse enamasti sigu , veiseid, lambaid ja kitsi . (25; 7 lk 202)
Itaalia on majanduslikult arenenud riik. Masinaehituses on juhtival kohal autode lennukite, laevade, tööpinkide, arvutite jm sellise valmistamine. Tekstiilitööstus on traditsiooniliselt puuvilla ja siidi tootmiselt läinud üle sünteetilistele materjalide valmistemisele ja on seetõttu tihedalt seotud keemiatööstusega. (7 lk 201)
Tähtsat osa Itaalia majanduses etendab turism, mida soodustab Alpide ja Vahemere-äärsete kuurortide rohkus ning aastatuhandeid kestnud tsivilisatsiooni erakordselt rikas kultuuripärand. (7 lk 202)
5.2. Alpid

Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik, mis ulatub kuue riigi piiridesse. Selle keskmine, kõrgem osa, koosneb kristalsetest kivimitest, ääreosad aga settekivimitest . Bodeni järvest Como järveni ulatub põhja-lõunasuunaline sügav org, mis jagab mäestiku kõrgemaks lääne- ja madalamaks idaosaks. Alpide kõrgeim tipp on Mont Blanc (4807 m) Prantsusmaa ja Itaalia piiril. (17 lk 234)

Alpide nõlvult saab alguse energiarohkeid jõgesid: Rein , Po, Doonau, Rhone jne. Mäestiku põhja- ja lõunajalamil paiknevad Euroopa suurimaid järvi Genf , Gadra, Bodeni, Como jm. (27 lk 157)
Kuna Alpid tõkestavad merelisi lääne- ja jahedaid põhjatuuli, on nende läänenõlvadel kliima tunduvalt niiskem, idas kuivem ja lõunas soojem. Läänenõlvadel sajab mõnel pool üle 2000 mm aastas, mäestiku kuivemates orgudes vaid 500 – 600 mm aastas. (17 lk 235)
Alpide jalamil laiuvad leht- ja segametsad tamme, pöögi, pihlaka ja mägivahtraga. Kõrgemal lisandub üha enam okaspuid ja alates 1400 meetrist võib neid nimetada okasmetsadeks. 2000 meetri kõrguselt algavad mäginiidud ehk alpiaasad mitmesuguste kääbuspõõsaste, alpi jänesekäppade, tarnade ja kaljutaimestikuga. Lumepiir algab 2400 – 3000 m kõrgusel.(17 lk 135)
Alpides on kõrgmäestike alpiinse vööndi taimed, mis on kohastunud tugeva tuulega , madalatemperatuuriga jt. raskete elutingimustega. Seetõttu on nad tiheda karvastusega ja madalad, kasvavad enamasti padjandeina. (32)
5.3 Albaania
Pindala: 28700 km2
Rahvaarv: 3544841
Pealinn: Tirana
Riigikeel: albaania keel
Rahaühik: lek (27 lk 128)
Albaania on riik Balkani poolsaare lääneosas, Aadria mere rannikul. Ligi 40% riigi territooriumist asub madalamal kui 300m (Aadria mere rannikumadalik). 30% asub kõrgemal kui 1000m. Albaania kõrgeim koht asub Korabi massiivil, 2764m. Iseloomulik on kõrgvööndilidus. (27 lk 128)
Rannikul valitseb vahemereline kliima, mis talvel on küllaltki niiske. Mägedes sajab talvel rohkesti vihma või lund. Rannikualadel tuleb aastas sademeid keskmiselt 1000-1800mm ning keskmine temperatuur on juulis 24-25 oC, jaanuaris 4-9 oC. Mägedes sajab aastas keskmiselt 2000-2500mm ning temperatuur võib langeda isegi kuni –20 oC. (27 lk 128)
Madalamatel aladel on looduslikku taimkatet makjat säilinud vähe. 400-500m kõrgusest kasvavad tamme- ja pöögi, kõrgemal männi- ja nulumetsad. 1500-1600m kõrgusel on mäginiidud.(27 lk 128-129)
Suuremaad jõed Drin, Seman, Vijose ja Mat saavad alguse mägedest. Need on kärestikulised ja energiarohked ning seetõttu ei ole nad laevatatavad. Need jõed põhjustavad talvel rannikumadalikul tihti üleujutusi. Kõik suuremad järved Shkoder, Ohrid ja Prespa paiknevad Albaania piirialal. (27 lk 128)
Riigis leidub naftat, pruunsütt, raua-, nikli -, kroomi - ja vasemaki. ning bituumenit. (27 lk 128)
  Tööstuse põhiharud on mäetööstus ja põllumajandussaaduste töötlemine. Riigi lõunaosas ammutatakse naftat. Nafta kõrvalsaadusena toodetakse gaasi. Kaevandatakse riigis leiduvaid maavarasid . Näiteks kroomimaagi kaevandamises kuulub Albaaniale Välis-Euroopas esikoht. Kuigi kaevandatakse ka pruunsütt, tugineb energeetika naftale ja hüdroenergiale.(3)
Kasvatatakse peamiselt nisu, maisi, riisi, tubakat , puuvillapõõsast, suhkrupeeti, viina - ja õlipuud ning tsitrusi. Mägiaasadel peetakse põhiliselt lambaid ja kitsi.
Peamised väljaveokaubad: nafta ja naftasaadused , kroomi- ja raua-niklimaak, vask, bituumen, tubakas , sigaretid , vein, oliiviõli, puuviljakonservid, rosinad. (3)
96% rahvastikust on albaanlased. Piirialadel elab kreeklasi, makedoonlasi ja tšernogoorlasi. Valdav osa on islamiusulised. Enamik asustusest paikneb rannikumadalikul. 35% elanikest elab linnades. (27 lk 129)
5.4. Kreeka Vabariik
Pindala: 131 957 km2
Rahvaarv: 10 100 000
Pealinn: Ateena
Riigikeel: kreeka keel
Rahaühik: drahm (34 lk 126)
Kreeka on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres, mis hõlmab Balkani poolsaare lõunaosa ning Joonia mere, Egeuse mere ja Vahemere saari .(34 lk 126)
Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sadamatega. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva.(33)
Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa : Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks : lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.(33)
Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega. (35)
Vahemerelise kliima iseärasuseks on palav ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Kreeta saarel on mõõdetud Euroopa absoluutne kuumarekord 46 C. Mägise reljeefi tõttu on kliimas ka kontraste – talvel püsib mägedes mitu kuud, rannikul ei lange õhutemperatuur alla nulli.(33)
Taimkate on 600 m kõrguseni vahemereline: igihaljas ja heitleheline põõsastik. Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets katab u 10 % maa pindalast. (34 lk 126)
Maavarad on mitmekesised , kuid nende varu üldiselt väike. Võrdlemisi rikkalikult leidub boksiiti, raua-niklimaaki, absesti, kromiiti, magnesiiti, väikestes kogustes pliid, vaske ja hõbedat. (34 lk 126-127)
Kreeka on keskmise arengutasemega tööstuspõllumaa, mis sõltub väliskapitalist ning saab olulist tulu merelaevandusest ja välisturismist.(34 lk 127)
Kreeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal. Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus ( puuvill , vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat, tsitrusi, puuvilju , viinamarju, puuvilla. Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi. Loomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi. (33)
6. IDA-EUROOPA
Ida-Euroopasse jäävad Venemaa, Valgevene, Ukraina , Moldova , Rumeenia , Ungari, Slovakkia , Poola, Leedu, Läti ja Eesti. Siin asuvad erineva suurusega riigid, kõige suurema piirkonna hõlmab aga Venemaa Euroopa-osa. (23)
Ida-Euroopa asub Ida-Euroopa platvormil, millel omakorda asub Ida-Euroopa lauskmaa. Lauskmaa ulatub Barentsi ja Valge mere äärest Musta ja Kaspia mereni ning Uurali mäestikust Läänemere ja Karpaatideni. Platvormi aluse moodustavad vanad kristalsed kivimid (20)
Ida-Euroopas on väga mitmekesised loodusolud . Ungari asetseb Kesk-Doonau madalikul ja Transilvaania kiltmaal. Ungari on enamasti täiesti tasane , paksu viljaka lössiga kaetud. Läänes kerkivad Tatra mäestiku eelharud. Suurimad jõed on Doonau ja Tisza . Nende kaldad on madalad ja vool aeglane. Suurem osa Ungarit on metsata rohtla , mida siin pustaks nimetatakse. Suved on kuumad ja põuased ning talved seevastu külmad, sest siia ei ulatu mere pehmendav mõju. Ungari, Valgevene, Slovakkia ja Moldova piirid ei ulatu mereni. (23)
Enamiku Ida-Euroopa maade põllumajanduse põhiharuks on taimekasvatus. Poolas on levinud leetmullad, peamiselt kasvatatakse rukist ning kartulit, viljakamatel maadel ka nisu, suhkrupeeti ja lina. Kesk- ja Alam-Doonau madalikul levivad viljakad mustmullad , tüüpilised teraviljad on nisu ja mais, aga ka suhkrupeeti ja päevalilli. Istandustes kasvatatakse erinevaid puuvilju nagu ploomi-, õuna-, aprikoosi -, virsiku- ja teisi viljapuid. Tuntud on ka Ungari veinid . (23)
Euroopa idaosa asub Atlandi ookeanist kaugel. Soojad läänetuuled on idasse jõudes jahtunud ja raugenud. Tihti tungib Ida-Euroopasse külm õhk Põhja-Jäämerelt. Talv on siin pakaseline ja lumerikas. Lund sajab palju ja see püsib kaua. Suvi aga on Aasiast pärale jõudava sooja kuiva õhu tõttu tunduvalt kuivem ja kuumem kui Euroopa lääneosas. Temperatuurierinevused on suured. Valitseb paraskontinentaalne kliima. (19) 
6.1. Vene Föderatsioon
Pindala: 24170 750 000 km²
Rahvaarv: 147 976 000
Pealinn: Moskva
Riigikeel: vene keel
Rahaühik: rubla ( 7 lk 298)
Suurema osa Ida-Euroopast võtab enda alla Venemaa. See on hiiglasuur ühetooniline lauskmaa, mida läbivad jõgede orud ja laiad lamedad küngastikud  ja maastikku veidi vaheldust toovad kõrgustikud. Kõrgustikest on tähtsamad Kesk-Vene kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30)
Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja-Dvinaa, Petšoora, Ob, Jenissei , Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja Zemlja , Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga , Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299)
     Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30)
Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa lähisarktika- ja artikavöötmes ning Kaukaasia Musta mere rannik lähistroopikas. Valdavas osas valitseb Venemaal mandriline kliima. Ida- Siberis on äärmiselt mandriline kliima. Ookeanilähedase lääne- ja idaosa kliima on merelise ja mandrilise vahepealne, Kaug- Ida lõunapiirkonnas on mussoonkliima. Jaanuari keskmine temperatuur on Musta mere lähistroopilisel rannikul mõni kraad üle 0 ºC, lääneosas merelisematel aladel –3 kuni –6 ºC, Kirde- Siberis –35 kuni –50 ºC, Kaug- Ida rannikul –10 kuni –20 ºC. Juuli keskmine temperatuur on Põhja- Jäämere saartel ja rannikul mõni kraad üle 0 ºC ja lõunas kohati 24 kuni 25 ºC. ( 7 lk 301)
Venemaa sademete hulk sõltub, kui sageli saabuvad Atlandi ookeanilt niisked õhumassid. Kõige rohkem sajab mäestike ja kõrgustike lääneosas. Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas kõrgustikel sajab aasta 600...800 mm, Uurali mäestiku läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220)
Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets . Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petšoora jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tšeremissid ja vogulid jt. ( 30)
Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool. Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse  põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa jääb juba rohtlavööndisse. Rohtlaid on vähe alles jäänud, sest enamik neist on põldudeks küntud. ( 30)

6.2. Läti Vabariik

Pindala: 64 589 km²
Rahvaarv: 2 681 000
Pealinn: Riia
Riigikeel: läti keel
Rahaühik: latt (31 lk 12)
Läti asub Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas Läänemere ääres. Rannik on madal, liivane ja vähe liigestunud. Lätis ainus laht, mis ulatub maa põhjaossa on Riia laht. Piki randa kulgev Rannikumadalik liitub Daugava ja Lielupe alamjooksu vahel paiknevate tasandikega ning Põhja- Läti madalikuga. Koos moodustavad need Kesk- Läti madaliku. Sellest lääne pool asub Kurzeme kõrgustik, ida pool Kesk-vidzeme kõrgustik. (31 lk 13)
Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216)
Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13)
Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast , savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13)
Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul –2 kuni –3 ºC, idaosas –6 kuni –7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC. Rannikul ja madalikel sajab 550 – 600 mm, kõrgustikel 700 – 850 mm aastas. (31 lk 13, 14)
Lätis on muldadest kõige rohkem kamar- leet- ja soomuldi, kuid vähem leede- ja viljakamaid kamarkarbonaatmuldi. (31 lk 14)
Läti suurim jõgi on Daugava, mille pikkus Venemaal Valdai kõrgustikul asuvaist allikaist suudmeni Liivi lahes ulatub 1000 km. Pikkuselt järgnevad Gauja ( Koiva , 405), Venta ja Lielupe. (7 lk 215)
Järvi on Lätis arvukalt nagu kõigis mandrijää tegevusele allunud piirkondades. Siin loetakse kokku üle 3000 järve, millest suuremad on Lubana ja Razna. Kõige järvederohkemaks paigaks on Latgale kõrgustik. (7 lk 216)
Tööstuses domineerib masinaehitus. Tähtsal kohal on ka puidutööstus, tekstiili- ja toidutööstus. Põllumajandus on orienteeritud peamiselt loomakasvatusele. Põllud on koondatud kõrgustikevahelistele tasandikele. (7 lk 217)

KASUTATUD KIRJANDUS

• Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 1 (ENE 1)
  

Tln.: Valgus, 1985.-704 lk. (27)

• Eesti Entsüklopeedia nr 8 (EE 8)
  

Tln.: Raamatutrükikoda 1995. Eesti entsüklopeediakirjastus- 704 lk (6)

• Geograafia Maa ja ilm 9. klassile. A. Kont T. Rummo.
  

Tln.: Raamatutrükikoda 1999. Avita- 242 lk (7)

• Eesti Nõukogude Entsüklopeedia nr 4 (ENE 4)
  

Tln.: Valgus, 1989.-704 lk. (23)

• Eesti Entsüklopeedia nr 5 (EE 5)
  

Tln.: Valgus, 1990.-704 lk. (34)

• Geograafia Maa ja ilm 8. klassile. T. Rummo.
  

Tln.: Jāna sēta Publishers & Printers Ltd. 1998. Avita- 156 lk (17)

• Loodus- ja inimgeograafia põhikoolile III osa. J. Jauhiainen A. Kont
  

Tln.: Raamatutrükikoda 2003. Avita- 242 lk (18)

• Eesti Entsüklopeedia nr 10 (EE 10)
  

Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998- 704 lk (29)

• Eesti Entsüklopeedia nr 6
  

Tln.: Valgus, 1992- 704 lk (31)

• Eesti Entsüklopeedia nr 9 (EE 9)
  

Tln.: Raamatutrükikoda Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996- 704 lk (12)

• Maateadus 7. klassile Maailm ja inimene I osa J. Jõgi, T. Kokovkin , A. Kull ,
  

M. Milder, E. Sillam.
Tln.: Raamatutrükikoda 1992. Koolibri- 160 lk (22)

• http://www.miksike.ee/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.ht m (1)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Euroopa/9-8-9-1.ht m (2)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/Euroopa/9-8-4-1.ht m (4)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D11%2D1.ht m (13)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D11%2D2.ht m (14)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D2%2D1.ht m (15)
  
• http://miksike.ee/lisa/9klass/8teema/loodus/keskeuroopa.ht m (16)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D10%2D2.ht m (8)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D10%2D1.ht m (9)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D7%2D3.htm(10)
  
• http://www.miksike.ee/referaadid/suurbritannia1.ht m (11)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D4%2D1.ht m (19)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%2D2%2D1.ht m (20)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroo3pa/9%2D8%2D12%2D2.ht m (21)
  
• http://www.miksike.ee/referaadid/itaalia.ht m (24)
  
• http://www.miksike.ee/lisa/6klass/7rooma/itloodus.ht m (25)
  

• http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.ht m (28)
  
• http://www.miksike.ee/elehed/9klass/euroopa/9%2D8%3D4%2D4.ht m (30)
  
• http://miksike.ee/lisa/8klass/3teema/loodus/alpid.ht m (32)
  
• http://miksike.ee/referaadid/kreeka2.ht m (33)
  
• http://miksike.ee/referaadid/kreeka.ht m (35)
  
• http://www.miksike.ee/referaadid/albaania.ht m (3)
  

• http://www.miksike.ee/elehed/8klass/3loodusvoondid/8%2D3%2D38%2D1.ht m
  

( 26)
SISUKORD
1. EUROOPA………..…………………….………………………………………lk 2
2. PÕHJA-EUROOPA…………….……………………………………………...lk 4
2.1. Soome Vabariik…………………………………………………….…….lk 6
3. KESK-EUROOPA………………..…………………………………………….lk 8
3.1. Saksamaa Liitvabariik……….…………...……………………….…….lk 10
4. LÄÄNE-EUROOPA……………..……………………………………………lk 12
4.1. Suurbritannia………………………………..…………………………..lk 14
5. LÕUNA-EUROOPA…………..……………………………………………....lk 16
5.1. Itaalia Vabariik.…………………………………………………….…...lk 17
5.2. Alpid……………….……………………….………….………………..lk 19
5.3. Albaania Vabariik………………………………………………………lk 20
5.4. Kreeka Vabariik…………...……………………………………………lk 22
6. IDA-EUROOPA……………..…...……………………………………………lk 24
6.1.Vene Föderatsioon………………………………………...…………….lk 25
6.2. Läti Vabariik……………………………………………………………lk 27
KASUATUD KIRJANDUS…………………..…………………………………lk 29
33