KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea Küüvits Rabamurakas Sinikas Ümaralehine huulhein Sambla- ja samblikurinne Sambla- ja samblikurinne: Pruun turbasammal Teravalehine turbasammal Raba-karusammal Palusammal Raba-kaksikhammas Raba-põdrasamblik Harilik põdrasamblik Tähtsamad taimekooslused: 1. Kanarbik - samblike kooslus — mätas...
Kui üks liik peaks kaduma, siis võib see ohustada juba järgmiseid liike Niiskus ei tohiks rabast kaduda, kuna sealsed liigid on sellega juba harjunud Samuti ei tohiks mullast happesus kaduda, sest sealsed liigid vajavad seda Mis juhtub kooslusega kui tingimused muutuvad? Temperatuuri järsk tõus- aurumine ületaks sademed ning raba hakkaks kuivama Kuivenduskraavide rajamine- raba kuivamine, liikide hävimine alal Koosluse osakaal Kakerdaja loodusrada asub Kõrvemaa maastikukaitsealal ja on 6,2 km pikkune Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000-hektarilisse EpuKakerdi soostikku Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo Siinsesse Eesti suuruselt kolmandasse soostikku kuulub umbes 50 raba mitmesaja mineraalmaasaarega Toiduvõrgustik Tööjaotus Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/BGGM/vaa tamis/viru.pdf https://martsepp.files.wordpress
Kõrvemaa xxx Tartu xxx Kõrvemaa asend Pindala 3010 km2 Kõrvemaa tähendab muinasaegse väljendina iidset metsaala Seal asuvad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala, Kõrvemaa maastikukaitseala ning osa Lahemaa rahvuspargist Maastiku eripära Rikkalik liustiku- ja liustikusulamisveetekkeliste pinnavormide kooslus Suur metsasus ja soostumine Esineb mandrijää sulamise tekkel kujunenud oose ja mõhnasid Pinnamood 33,4% on liivased tasandikud 37,7% on sood Paks pinnakate Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla...
parkimisvõimalused autodele ja ratastele. Ojade ja endiste kuivanduskraavide mugavamaks ületamiseks on õpperajale paigaldatud 8 purret, niiset rabaäärt aitab ületada laudtee. Raba taimestikuga paremaks tutvumiseks on rajal mitmeid vaateplatvorme. 4km pikkusel õpperajal on hästi jälgitavad 2002. aasta kahe järjestikuse metsa tulekahju jäljed ning looduslik metsauuendus, mis toimub põlenud alal intensiivselt. KAKERDAJA LOODUSRADA Maaliline, rohkete laugastega, puutumata Kakerdaja kõrgraba on Kõrvemaa suurimaid rabasid (1000h). Tegemist on ühe paremini välja kujunenud kaheastmelise rabaga. Kaks erineval kõrgusel paiknevat laukavööd tulevad eriti hästi esile ala lääneserval. Mõlemad laugastikud on raskesti läbitavad. Kakerdaja raba kuulub suurde Kõrvemaa keskosa hõlmavasse 40 000- hekatrilisesse Epu-Kakeri soostikku. Rajal on olemas telkimiskohad, lõkkeplatsid ja matkavõimalused. Vaatamisväärsuste alla lähevad järved, metsad ja vanad talukohad
Raba loomadel puudub elupaik ja vajalik söök Rabad Eestis Tegemist on kaitse all oleva kooslusega Ürgsed veerohked rabad on Euroopas suhteliselt haruldased looduslikud kooslused Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on rabade all Ökoloogilise tasakaalu säilitamise seisukohast on looduslikel turbaaladel oluline tähtsus orgaanilisel süsinikul 2000a. Alustati kaitsealade võrgustikku NATURA 2000 rajamist Toiduvõrgustik rabas Video Kakerdaja rabast https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I Rühmasisene tööjaotus Tööülesanneteks olid informatsiooni kogumine, info töötlemine ja grupisisene arutelu, illustratsioonide otsimine ja ettekande ettevalmistamine Grupi liikmed tegid võrdselt tööd ning toimus sujuv koostöö Kasutatud kirjandus http://www.ket.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Raba https://loodusegakoos.ee https://www.youtube.com/watch?v=l96BIiGsR4I https://www.google.com/maps/
püsimise kõigi matkajate ja lihtsalt omaette oleku nautijate rõõmuks. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Üheks markantsemaks näiteks puutumatust loodusest on Kõrvemaa lõunaosas, Albu vallas asuv kaheastmeline Kakerdaja raba. Sellest mitte kaugel, Valgehobusemäel leiab huviline nii matka- ja suusarajad kui vaatetorni. Kõrvemaa pakub ka kultuurielamusi. Eesti kirjanduse suurkuju A. H. Tammsaare muuseumis saab ülevaate taluelust möödunud aegadel, näeb suviti teatrietendusi ning sealt algavad ka jalgsimatkad Kõrvemaa loodusesse. Jäneda mõisas on omapäraseks kultuuriilminguks helilooja Urmas Sisaski muusika-tähetorn. Hinnatud sööma- ja peopaikadeks Jänedal on Musta Täku Tall
Neljas tase Viies tase KORMORANID Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Veel infot Ohustatus Eestis üldiselt läbirändaja Rahvapärased nimed: Karbas , Kakerdaja, Järvekukk , Odami , Karpas , Oherdi Infoallikad http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHACAR2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Kormoran https://www.google.ee/search? q=kormoran&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=oQweU9vKO4WBhAeu oDwBw&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1920&bih=979
põllumajandus seis-metsamajandus ja ⅖,turba põllumajandus on soid kaevanduseks kahjustanud,seega on ~2% kaiste alla võetud Suurem osa rabadest on kaitse all näide Kakerdaja raba Muraka soo põjaosa Yell,Šotimaa http://www.soo.ee/sood-maailmas http://www.turbaliit.ee/soo/ http://www.soo.ee/rabad http://www.ipcc.ie/a-to-z-peatlands/blanket-bogs/ http://julkaisut.metsa.fi/assets/pdf/lp/Esitteet/aapa_mires_plants.pdf http://ec.europa.eu/environment/life/project/Projects/index.cfm?fuseaction=home.showFile& rep=file&fil=AAPA_AVI_leaflet.pdf
Kalad o Ahven, haug Linnud o Rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik, haruldane punakurk-kaur Veekogud Rabasid iseloomustavad rabaveekogud on rabajärved, jõed, ojad, laukad, älved, rabasaarte ja -servaalade ääres vooluribad Rabamaastikule eriomased veekogud on laukad ja älved o Älved on rohkemate taimedega o Laukad meenutavad väikesi järvekesi Eesti tuntumad rabad • Viru raba • Pääsküla raba • Männikjärve raba • Kakerdaja raba • Õismäe raba • Marimaetsa raba Lisad Viru raba õpperada Männikjärve raba Marimaetsa raba
Metsakuklased Taksonid Riik: Loomad Hõimkond: Lülijalgsed Klass: Putukad Selts: Kiletiivalised Sugukond: Sipelglased Perekond: Kuklane Pesad ehitavad kuhilpesi okastest, raokestest ja okaspuude vaigust. kuhila koosneb suurest hulgast käikudega ühendatud kambritest Perekond ja elukorraldus Põhiline osa perest on töösipelgad (4) Kuhila all asub pesa maaalune osa, kuhu emad munevad munad (1). Sipelgate vastsed (2) nukkuvad kookonis (3) sotsiaalse elukorraldusega putukad, kelle kolooniates kehtib range tööjaotus. välja on kujunenud eriline kooseluvorm, kus koloonia iga liige täidab mingit kindlat ülesannet See on kõige kõrgemale tasemele jõudnud ühiseluviis, kus koloonia enamik isendeid on sigimisvõimetud; nad elavad ja töötavad ainult oma ühise pere heaks ning hoolitsevad oma ema järglaste eest. Elutsükkel Toitumine toituvad lehetäide poolt eritatavast vedelikust, taimede...
Suguküpseks saavad noorlinnud 2-3 aastaga. Käitumine Järvekaurid lendavad ja ujuvad väga hästi, aga nad on kohmakad kui peavad kahel jalal kõndima. Seda põhjusel, et nende jalad asetsevad keha tagaosas istmiku piirkonnas. Ilmselt kummalise liikumisviisi järgi kahel jalal kutsutakse rahvasuus neid kakerdajateks. Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne. Linnu järgi on nime saanud ka Kakerdaja raba. Need linnud ei saa maapinnalt õhku tõusta, rahulikus piirkonnas vajavad nad 30-50 meetrit avatud vett, et ilma tuule abita lendu tõusta. Tavapärane õhkutõusmine veest sisaldab vastutuult vedrutamises ja seejärel mööda veepinda plätserdamises ning viimast äratõuget. Kui vaja, lendavad Järvekaurid üle 10 km, et leida toitu. Kala, mis on kauride tavapäraseks toiduks, püüdmiseks sukeldub lind kuni 45ks sekundiks, sügavuseni 3-6 m. Tiivad on lindudel abiks ka sukeldudes
Smolnitsa luited (Peipsi järve põhjarannik) Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa) Elutekkelised pinnavormid Endla raba Sootasandik · Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa) Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa) Eesti meteoriidikraatrid Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund · http://www.geoeducation.info/geoturism/meteoriid ikraatrid.php Neugrund Mandrijäätekkelised pinnavormid
Looduskaitsealad Kaitsealad on inimtegevusest puutumatuna hoitavad või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstava...
järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved. Väga vähe mineraal-, orgaanilisi ja biogeenseid aineid, mistõttu on nad taimevaesed. (vesilobeelia, lahnarohud) Viitna Suurjärvhuumustoitselised e düstroofsed järved on rabades. Vesi on pehme ning sisaldab rohkesti huumusaineid ja on pruunikat värvi. Elustik on vaene, toiduahel väga happelise vee tõttu lihtne (huumusosakesedbakteridzooplanktonahvenad) Kakerdaja järv Kõrvemaalrohketoitelised e eutroofsed on kõige tavalisemad, mis on tekkinud vähetoitelistest järvedest mineraal- ja biogeensete ainete lisandumisel. Vähese läbipaistvusega, rohekaskollase vee ja rikka elustikuga järved.Segatoitelised e düseutroofsed järved on madalad, taimestikurikkad, mudased ja soised. Kinnikasvades tekib soo. Rikas orgaaniliste ja mineraalainete poolest (koger, mudamaim) Endla järvLubjatoiteline e alkalitroofne järv on
pea meetrikõrgune fontään. Norra allikad toidavad oma veega Põltsamaa jõge ning piirkonna teisi jõgesid. Vargamäel leiame Anton Hansen Tammsaare mälestuspaiga, mis sümboliseerib tema suurteost ,,Tõde ja Õigus". Taastatud rehielamutes ja kõrvalhoonetes on avatud püsiekspositsioon, piirkonda rajatakse ka järjest uusi temaatilisi vaatamisväärsusi. Vargamäelt viivad matkarajad Kõrvemaale üle Kautla, Seli ja Kakerdaja rabade. Laugaste vahel looklevad matkarajad, maalilised rabajärved ning kõrgemad luiteharjad rabades pakuvad rännuelamusi tundideks. Valgehobusemäe juures Kõrvemaal arendatakse suusakeskust, suvel on samas mõnusad matkarajad. Mäe tipule püstitatud vaatetornist avaneb üüratu vaade kümnete kilomeetrite kaugusele üle Järvamaa rabade, metsade, voorte ja asulate. Kautla-Seli soode ala Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi
Järvamaa Kutsehariduskeskus Geograafia Referaat Koostaja: Paide 2009 Sisukord: 1.Sissejuhatus 2.Paide piirkond 3.Sood,rabad 4.Kliima 5.Pinnavesi,põhjavesi 6.Türi voorestik 7.Põllumaad 8.Looduskaitsealad 9.Väärtuslikud looduskaitsealad Sissejuhatus Paide vald paikneb Kesk-Eestis, Türi Voorestiku Maastikukaitseala kirdeservas, Pandivere kõrgustiku ja veekaitseala edela-lääneserva ja Kõrvemaa Maastikukaitseala edelaosa vahel.Maapind on siin suhteliselt rahuliku reljeefiga, keskmiselt 60-70 m üle merepinna. Aluspõhjaks on ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed setted, peamiselt lubjakivid. Pinnakate koosneb põhiliselt lubjarikkast moreenist. Aluspõhjas esineb rohkesti tektoonilisi püstlõhesid, mis võimaldab põhjavee tsirkuleerimist maapinnas. Põhilised mullad on liivsavi mullad,mis sisaldavad mulda ja liiva peaaegu pooleks ning on taimede kasva- miseks kõige soodsamad. ...
Kuidas on võimalik liike kaitsta? ❏ Liikide kaitse ja säilitamise võimalused: - Liigi kaitse alla võtmine - Liigi elupaikade kaitse - Elupaikade taastamine - Uute populatsioonide rajamine ja liikide taasasustamine - Liikide kaitsmine tehistingimustes 1. Liikide kaitse alla võtmine - Märgates mõningate liikide arvukuse vähenemist ja ohtu sattumist võeti sellised liigid otsese kaitse alla. - Teavet looduses elavate liikide seisundi kohta saab nii ülemaailsest kui ka riiklikest punastet nimestikest e punastest raamatutest. Nende koostamisel lähtutakse rahvusvahelise looduskaitseliidu kriteeriumitest, mille alusel väljasuremisohtu hinnatakse. - Euroopa Liidus on kaitset vajavad liigid määratletud loodus- ja linnudirektiiviga. Eestis reguleerib liikide kaitse alla võtmist looduskaitseseadus, mille alusel on 570 kaitsealust taime,-seene- ja loomalii...
haruldasi ja ohustatud liike. Marjavarude poolest on mõned sootüübid samaväärsed paremate marjametsadega. Väärtuslikud on ka soo ravimtaimed (ubaleht, huulhein jmt.) ning kanarbik kui põhiline meetaim. Soomaastik on puhkajatele vaikuse oaasiks, matkapaigaks. Matkarajad soodes on küllaltki populaarsed. Kvalifitseeritud matkajuhid tutvustavad huvilistele soode tekkimise põhimõtteid, loomastikku, linnustikku ja taimestikku. Näiteks: Endla soo, Kakerdaja raba. Soid kasutatakse ka metsamaana ja põllumaana. (http://bio.edu.ee/taimed/general/soop.htm) 7 Inimtegevuse mõju soodele Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud ja kasutatakse nüüd põldudena või heinamaadena. Kuivendatud siirdesoode asemele kasvavad aga metsad. Rabadest võetakse ära turvas ja ajapikku metsastuvad needki alad. Eesti turbavarud vähenevad pidevalt, kuna kasutatakse tunduvalt rohkem, kui juurde tekib
maastik on talle mingil moel tähenduslik või mitte. 5. Näited erinevate maakondade väärtuslikest maastikest. Viljandi maakond: Karksi-Nuia ümbrus, Viljandi järv ja lossimäed, Heimtali mõisakompleks, Olustvere mõisakompleksid, Loodi-Paistu-Holstre piirkond, Soomaa. Rapla maakond: Pahkla, Keila jõgi, Märjamaa, Kuusiku, Juuru-Mahtra, Sipa pärn, Jalase küla Läänemaa: Neugrundi madalik, Osmussaar, Vormsi, Ramsi-Einbi. Enamasti loodusmaastik (pangad). Järvamaa: Kakerdaja raba, Paide vanalinn, Türi voorestik, Kareda-Esna maastik, Endla LKA, Kurla karstiala, Kärevete alevik. Mitmekesine loodusmaastik. Saaremaa: Kuressaare, Kaali, Muhu, Sõrve, Viidumäe, Vilsandi, Mustjala park. Loodusmaastik (rannikualad). Põlvamaa: Taevaskoja, Ilumetsa kraatrid, ürgorud, rabad. Loodusmaastikud (reljeef) Pärnumaa: Soomaa, Sindi, Pulli küla, Kilingi-Nõmme, Saarde kihelkonnakeskus ja seda ümbritsev metsamaastik, Allikukivi koopad. Loodusmaastik (rannikumaastikud, rabad)
Suurimad sood on Vonka soostik, Ohepalu soo, Pakasjärve raba, Koitjärve raba ja Suru Suursoo. Eriti järverikas on Kõrvemaa põhja- ja kirdeosa, seevastu loode- ja lõunaosa on järvevaesed. Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla. Põhjaosa veestavad Loobu, Valge-, Jägala, Soodla ja Pirita jõgi. Viimase kolme jõe vett suunatakse ka Tallinna veevarustussüsteeemi. Lõuna-Kõrvemaa asub Pärnu jõgikonnas. Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus 1.5 Mullastik Maastikurajooni lõuna- ja lääneosas on valdavad madalsoomullad, moreenisaartel leostunud ja leetjad, liivastel tasandikel leet-gleimullad ning mujal mitmesugused gleimullad. Põhja- ja kirdeosa vahelduva pinnamoega aladel on ülekaalus mitmesugused leetunud, leede- ja soomullad. Ligikaudu poole Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealast katavad turvasmullad, ülejäänud (mineraal)muldadest domineerivad liiv ja saviliiv lõimisega mullad. Soomuldadest
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia ...
koostööle . Paaris oma raamatus on ta rääkinud rebasest. "Rebane ja hunt on väga peened , ettearvamatu käitumisega , ,, ütleb ta, ,, nad nagu polekski loomad . " Fred Jüssi sõnul on tema element ikkagi mets . ,, Mets on midagi niisugust , mis minule hingesooja annab . Mõni mets on soojem , mõni mets on rohkem kasukas kui teine mets . " Nii mets kui raba on aegade jooksul muutunud . ,, Mäletan , kuidas kõlas üks raba , Kakerdaja raba Kõrvemaal , kui läksin sinna viieaastaselt , " meenutab Jüssi , ,, ja tean , kuidas kõlab see nüüd . Maailm on vaesunud . " Jüssi rõhutab , kui oluline on , et mingi suhe kestaks pikka aega . Ja võrdleb munaga . ,, Kui sul jätkub kannatlikust oodata , kunas poeg välja hautakse , siis saad teada , milline abitu olend maailma tuli . Ja kui sul jätkub veel kannatlikust vaadata , kuidas tal hakkavad suled selga kasvama , saad teada , missuguseks see olend kujuneb
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisapark...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Geodeetilise tihendusvõrgu projekteerimine ja põhikaardistamine Tartu 2015 Sisukord 1Lähteülesanne..................................................................................................................3 2Projekti seletuskiri...........................................................................................................6 2.1Maa-ala üldiseloomustus..........................................................................................6 2.2Lähteandmed............................................................................................................8 2.3Kasutatavad instrumendid..............
• Lainjas pinnamood, jõelammid, aluspõhjal väike kalle lõuna suunas, mis pidurdav vee äravoolu valgalalt. • Rae raba, Saku sood, Hara soo, Laukasoo, Viru raba VI Põhja - Eesti Kõrgustiku suurte mosaiiksoode valdkond (25%) • Kõrgustiku keskosa (vesi neeldub pinnasesse, soostumus väike: Mahtra, Hagudi, Vaharu, ) • Kõrgustiku ääreala ( soosaarterikkad suured sood, karstiveed, allikad: Keava, Loosalu, Epu-Kakerdi (417 km2), Kakerdaja, Selli, Roosan- Alliku, Endla soostik) • Vooremaa (madalsood, järvelise tekkega: Kivijärve, Kaiavere) VII Kesk- ja Ida- Eesti suurte soode valdkond (31%) • Peipsi nõo põhjaosa (vettpidavad setted, rannamoodustised; peamiselt raba, palju siirdesoid, läbimatud märealad: Puhatu soostik (468 km2), Muraka-Ratva) • Peipsi nõo loodeosa (soodevaene) • Võrtsjärve nõgu ja Peipsi nõo keskosa (Emajõe suudmealal) (Suured
jõgitiir, mustviires, väiketüll, vihitaja, veetallaja, tiigikana, vesikana. *KORMORAN on suure kõvera nokatipuga lind. Sulestik on tal tume, aga nii peal kui külgedel leidub ka valgeid laike. See hane suurune lind võib kaaluda umbes kolm kilo. Kormoran on hea ujuja ja lendaja ning ülihea sukelduja, kuid käimine on vaevarikas. Viimane omapära on talle isegi sama nime andnud, mis järvekaurilgi on - kakerdaja. Kuna ta on kalatoiduline, siis on ta arvestatav konkurent kaluritele. Kuid temast on ka inimestele kasu olnud. Nii on ka kormorani liha söödud, ehkki see on tuim ja vajab pikaajalist keetmist. Veelgi huvitavam on fakt, et hiina kalurid on õpetanud kormorani kalu paati tooma. Et ta seda alla ei neelaks, on kaela ümber pandud metallrõngas. Eestis kohtab pesitsevat kormorani merelaidudel ja seda viimastel aastatel järjest sagedamini
Põhja-Eesti Oandu-Võsu-Nõmmeveski- rannikuala puhkeala Liiapeksi matkarada Oandu loodusmetsarada 4,7 km, osaliselt laudtee Koprarada 1 km, laudteed, trepid Viru raba õpperada 3 km, laudtee, vaatetorn, laukad Kõnnu Suursoo laudtee, vaatetorn Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli puhkeala rabas; lagesoo taimestik, soosaared Seli soo matkarada 3 km laudteed; sootüübid, suured laukad, sootaimestik
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
tonni süsinikdioksiidi, aidates nii leevendada tööstusettevõtetest tulenevat atmosfääri paisatavate gaaside mõju Maa kliimale ehk nn kasvuhooneefekti. Kuivendatud ja taimestikuta turbaalad muutuvad turba orgaanilise aine lagunemise tõttu aga ise õhku lenduva süsihappegaasi allikateks. Soode olemasolu, kaitse ja õige majandamine on kliima soojenemise tõkestamise seisukohast seega oluline. ((Foto: Kakerdaja raba Epu-Kakerdi soostikus Kõrvemaa maastikukaitsealal.)) Küsimused 1. Iseloomusta Eesti soode paiknemist piirkonniti. 2. Nimeta Eesti suuremate soode asukohad. 3. Milline on soode tähtsus loodusele ja majandusele? Nimeta mõlemast vähemalt kolm. 4. Miks on loodud sookaitsealasid? Millised sookaitsealad Eestis on? 5. Millised inimtegevused võivad soid kahjustada? Kuidas kahjustamist vältida? --- 98 Õppetükkide 3.1-3.9. kokkuvõte Ülevaade 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
