Muistne Egiptus: ajalugu, riik ühiskond, usk, kiri, haridus, teadus, kirjandus, kunst. Muistne Egiptus paiknes Kirde-Aafrikas. Niiluse jõe org sobis põlluharimiseks (pikkus 1000 km, laius 20km) Niiluse delta on jõe haruline suudmeala enne vahemerd. Põlluharimine egiptuses On võimalik tänu Niilusele ja tema üleujutustele. Põllumaa laiendamiseks tegeleti niisutuspõllumajandusega. Selleks rajati šaduffe ehk veetõstukeid. Peamine teravili oder. Koduloomad veised, lambad, sead. 3000 eKr Tekkis ühtne Egiptus kahe väikeriigi asemele. Riiki juhtis kuningas Menes. Pealinnaks Memphis. Vaarao oli egiptuse piiramatu võimuga valitseja, keda jumalikustati. Püramiid on ehitis, mille sisemuses üeitusid vaaraode hauakambrid
Kaheksajalad Taavi Kaasik 8.c Hariliku kaheksajala looduslik leviala ulatub Suurbritannia lõunarannikust Vahemerd läbides Senegalini Aafrikas. Teda esineb ka Assooridel, Kanaari saartel ja Cabo Verdes. Üldine info Kaheksajala silmad on suured ja need on kohastunud sügavustes valitseva nõrga valgusega. Kaheksajalg ujub tagurpidi, selg ees. Tema lemmiktoiduks on vähid ja krabid. Kaheksajalg on hea ujuja ja enamuse oma saagist püüab ta järsku rünnates. Kaheksajalg on varustatud mürginäärmete ja tindipommidega. Tunnused
Vahemere dieet Mis on Vahemere dieet? Laialt levinud Vahemerd ümbritsevates maades. ● Ei kujuta endas karmi kalorijälgimiskava, pigem 1950-1960ndate Vahemere maade toitumis-ja elustiili. ● Sisaldab palju köögivilju, kala ja esimese pressi oliiviõli. Menüü Rohke taimse toidu tarbimine Rohke teravilja tarbimine Punase liha asemel eelistada kana ja kala Loomsete rasvade asemel rafineerimata oliiviõli Piirata kiir-ja rämpstoidu tarbimist Vahepalad: kuivatatud puuviljad, soolamata pähklid ja seemned
George Byron (17881824) 10 fakti, mida peaks Byroni kohta teadma: 1. Byron pärines aristokraatlikust suguvõsast. Mälestused suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlvest mõjutasid luuletaja iseloomu. 2. 1807. aastal avaldatud teos ,,Jõudetunnid" oli Byroni kolmas raamat, kuid esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli
Byron tegi selgelt vahet Tema mõju tõelisel ja võltsil nüüdisaegsetele romantismis, eristas kirjanikele ja tema Byroni peateoseks sai pettumuse sügavust ja järeltulijatele on 17 laulust koosnev poosi pinnapealsust. olnud väga suur poeem "Don Juan", mille viimane laul jäi Luuletajana oli ta pooleli. väga kuulus. Kuulsus tõi kaasa nii Luuletaja iseloomu hukkamõistu kui ka mõjutasid mälestused vaimustust. vanemate suursugususest ja vaesuses kulgenud lapsepõlv Baironism- romantiline ...
Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Asukoht kaardil : Malta Vabariigi moodustab kolm väikesaart: Malta, Gozo ja Comino. Saared asuvad Vahemeres, Sitsiilia ja Põhja Aafrika vahel, mis teeb Malta Vabariigi strateegiliselt tähtsaks. Asukoha tõttu oli Malta vallutatud tuhande aasta jooksul. Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a
Xceed Contact Center Raya Contact Center E Group Connections C3 Kergetööstus 30% riigi tööstustoodangust saadakse tekstiilitööstusest. Puuvillast valmistatakse trikotaazi, kunstkiudu, vaipu, villast ja siidriiet. Tähtsamad tekstiilitööstuse keskused on Niiluse delta linnas. Transport Raudtee Aleksandriast Aswanisse (4800 km) Niiluse jõe süsteem (umbes 1600 km) on oluline kohalikule transpordile. Suezi kanal ühendab Vahemerd ja Punast merd (peamine rahvusvahelise kaubanduse meretee). Egypt Air rahvusvahelised lennud Kairo lennujaamast. Umbes 34 000 km maanteid. Turism Soodne kliima Abu Mina Giza püramiidid Memphise varemed Alexandria (raamatukogu) Sharm El-Sheik Kairo vanalinn 5 miljardit dollarit tulu aastas
Mussolini oli "libeda keelega" ta suutis rahvast väga kergesti panna uskuma seda mida ta tahtis. Loodi salapolitsei mis oli väiksem ja koonduslaagrid kus ei olnud päris massilisi tapmisi võrreldes Natsi Saksamaaga või Nõukogude liiduga. Seepärast oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam. Siseriiklik olukord oli keeruline. Valitsus vahetus tihti, keskvõim oli nõrk, koalitsioonid mis kestsid lühikest aega parteivaheliste erimeelsuste tõttu. Mussolini tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. Sõjaka välispoliitika tulemusel vallutati Abesiinia ja Albaania jt. Peale vallutamist kuulutati Itaalia impeeriumiks kellest sai Hitleri Saksamaa liitlane. Millal ja millepärast hakkas Mussolini tegelema poliitikaga? Millisel viisil oli Itaalia diktatuur mõnevõrra mõõdukam? Kelle liitlaseks sai Itaalia impeerium pärast sõjakat välispoliitikat?
Stalin. Ideoloogias oli nendes kolmes riigis pigem erinev. Saksamaal ülistati NSDAP´d, Itaalias ülistas rahvas Fasistliku parteid, kuid NSV liidus ülistati Jossif Stalinit. Välispoliitika oli nende riikide puhul sarnane. Nii Itaalias, NSV liidus kui ka Saksamaal oldi sõjakas ja agressiivsed. Saksamaal kiusati taga juute, räägiti, et nad ohustavad Saksamaad. NSV liidus oli Stalini eesmärk vallutada maailm ja Itaalias taheti muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu oli see olnud Antiik-Rooma ajal. Mina arvan, et totalitarism nendes maades oli pigem sarnane kui erinev, sest neil oli sarnaseid jooni rohkem.
Inimene ja maailmameri 1. Põhja-Ameerika manner(Mehhiko laht), Lõuna-Ameerika manner(Libra naftamaardla) 2. Suessi kanal - on kanal Egiptuses Suessi maakitsusel, mis ühendab Vahemerd Punase merega. Kanali pikkus on 163 km[1]. Kanali Vahemere-poolses otsas asub Port Saidi linn ja teises otsas Suessi linn. Suessi kanali keskjoont loetakse piiriks Aasia ja Aafrika vahel. Panama kanal - Panama kanal on laevatatav kanal Kesk- Ameerikas, mis läbib Panama maakitsuse, ühendades Vaikset ja Atlandi ookeani. Kanali pikkus on eri andmetel 71–82 km. Kieli kanal - 98,7 km pikkune kanal, mis ühendab Põhjamerd Läänemerega
palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu Väljaränne Väike- kolonisatsioon, mis hõlmas 431eKr tolleaegses maailmas; kujunes Aasia läänerannikule, Vahemerd ja Musta merd Egeuse mere äärseid linnriike välja maailmaühiskond, kus mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks. Deelose Liit, juhtriik Ateena kultuur Egeuse meri kujunes 7.saj.hõberaha kui väärtusmõõdu Esialgu oli tugevam Ateena, Rajati Museion
Teises peatükis on juttu Malta ilmast, soodsast ajast reisimiseks ja mida Maltas näha võib. Kolmas peatükk räägib, kuidas arstiabi saada riigist ning kuidas ravimeid saada. Neljandas peatükis on juttu Malta ajaloost ja sealsetest vaatamisväärsustest. 2 1. MALTAST ÜLDISELT Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas - keset Vahemerd. Asustatud on ainult kolm suuremat saart: Malta, Gozo ja Comino.(1;2) Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.(1) Malta on tänu oma asukohale keset Vahemerd tuhandete aastate pikkuse ajalooga tsivilisatsioonide sulatuskatel. Malta on olnud asustatud alates umbes 5200. aastast e.m.a., enne foiniiklaste saabumist eksisteeris saartel märkimisväärne eelajalooline tsivilisatsioon
400-500 m ülevoolude peal. See jätab välja lääne ja keskbasseini süvavee vahetuse. Väina tsooni ülemkihis liigub aatlandi vesi itta ning madalkihis levandi vesi liigub läände. Ortanto väin seob Aadria ja Jooni merd. Sügavus on 780 m. Vee ümbervahetus kannab sesoonset erinevust. Talvel vesi liigub Aadria merest, suvel Jooni merest põhja. Bosporus ja Dardanellid ning Marmara meri seovad Vahemerd Musta merega. Väiksed sügavused väinades piiravad veevahetust Vahemere ja Musta mere vahel. Veevahetus väinades tekib vee erineva tiheduse tõttu, erineva veetaseme tõttu meredes ja sünoptiliste tingimuste tõttu. Musta mere vee juurdevool Vahemerre on kaks korda väiksem aatlandivee juurdevoolust. Seepärast omab aatlandi vesi suuremat tähtsust. Tõusud peamiselt poolpäeva, mitte suuremad kui 1 m, kuid mõnedes kohtades isegi 4 m. Kõige suurem tõusuhoovused on kitsades väinades
Egeuse meri 2. Musta merd kutsutakse Mustaks mereks, sest pilvise ilmaga või tormi ajal muutub merepind tormi ajal tumedaks, mustaks. Samuti muudavad Musta mere vee tumedaks ja väheläbipaistvaks mikrovetikad. Tormide ja udu tõttu on Mustal merel sageli ohtlik, mistõttu arvatakse, et sõna ,,must" võib tähendada ,,ähvardavat" või ,,ohtlikku". 3. Must meri on sisemeri. Musta merd ja Atlandi ookeani ühendab Vahemeri. Vahemerd ühendab Musta mere ja Egeuse merega Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid. Musta mere põhjaosas asub Krimmi poolsaar. 4. Musta mere pindala on 436 400 ruutkilomeetrit ja sarnaneb suuruselt Läänemerega, mille pindala on 420 000 ruutkilomeetrit, ja Punase merega, mille pindala on 450 000 ruutkilomeetrit. Must meri on väiksem Kariibi merest, mille pindala on 2 754 000 ruutkilomeetrit. 5. Musta mere keskmine sügavus on 1315 meetrit ja maksimaalne sügavus on 2210
võtnud. Mitmed Augustuse järglased olid lähikondsete ja Rooma ülikkonna vastu ülekohtused ja said tuntuks julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli Nero, kes tappis nii oma naise kui ema ning lasi tappa kma arvukalt senaatoreid. 64. aastal kui suur osa Roomast tulekahjus hävines, levisid jutu et Nero lasi linna põlema panna. Kuid see kõik ei toonud kaasa riigi nõrgenemist. Traianuse valitsemisajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti. Rooma võim oli kindlustatud kõigis Vahemerd ümbritsevates riikides. Impeeriumi piiridele rajati tugevad kindlustusvööndid, kaitsmaks riikki väljapool olevate barbarite eest. Kõige paremini on säilinud keiser Hadrianuse rajatud nn Hadrianuse vall. II sajandi lõpul ja III sajandi algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad.
Kujunesid linnad, millest arenesid linnriigid (tähtsamad olid Sparta, Korintos, Ateena Balkaani ps; Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias).linnriigid omavahel vaenujalal. Linnriikides võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Varanduslik kihistumine. Esile kerkis aristokraatia rikas ja mõjukas ülemkiht, suurmaaomanik. Sümpoosioinid ehk aristokraatide sõpruskonna koosjoomingud. Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga).
apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse
..Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust
Euroopa Teise Maailmasõja ootel Rahvasteliidu tähtsus hakkas üha vähenema ning 1930. aastaks ei omanud ta peaaegu enam mingit kontrolli sõjakate suurriikide üle. See aga innustas Itaaliat, Saksamaad, Jaapanit ja Nõukogude Liitu üha rohkem maid vallutama. Riikide plaanid olid erinevad. Jaapan tahtis Ida-Aasias ühtset majanduspiirkonda luua, võttes sealsed riigid Jaapani keisri alla. Itaalia soovis Vahemerd Itaalia sisemereks, Saksamaa nõudis eluruumi, NSV Liit tahtis aga maailma kommunistlikuks muuta. Tegelikkuses tähendas see sõjalisi ettevalmistusi teiste rahvaste vägivaldseks allutamiseks. 1930. aastatel asusid suurriigid oma unistusi täide viima. Hitleri sooviks oli Saksamaad suurendada. Alustuseks okupeeris ta Austria, mis suuremat vastupanu ei osutanud. Austria liideti Saksamaaga ning seda nimetati anslussiks. Hitleri positsioon aina tugevnes, kuna tal oli ka Itaalia toetus
Tallinna Reaalkool Vahemeri. Mere iseloomustus Alina Rostsinskaja 8.c klass Tallinn 2009 Mere asend. Vahemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis paikneb Euraasia ja Aafrika vahel. Vahemeri on lääne-idasuunaline. Mere nimi. Vahemere nimi tuleneb mere asendist. Nimelt Vahemeri asub Euraasia ja Aafrika vahel. Sisemeri. Vahemeri on sisemeri, mida eraldab Gibraltari väin Atlandi ookeanist. Vahemeri on Dardanellide väina, Marmara mere ja Bosporuse väina kaudu ühenduses Musta merega ning Suessi kanali kaudu Runase merega. Joonis 1. Vahemere asend. Meres asuvad ka paljud saared nagu näiteks Malta, Korsika, Sardiinia ja ühed kuulsamatki turismi saared nagu Kreeta ja Küpros. Loomulikult asuvad Vahemeres ka paljud muud saared. Vahemeres on ka palju poolsaari nagu näiteks Apeniini poolsaar, Balkani poolsaar, Pürenee poolsaar jt. Joonis 2. P...
võimu. · Mussolinist sai kogu Itaalia juht e. duce. · Ettevõtteid kontrollis riik. · Töölised jagati eriala järgi kutsekogudesse. · Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone, kelle ülesandeks oli tülide lahendamine. · Salapolitsei jälgis inimeste tegevust ja meelsust. · Ajalehtedes võis ilmuda vaid fasistlikud kirjutised. · Mussolini tahtis Vahemerd Itaalia sisemereks. · Vallutati Albaania ja Abessiinia 10. Milles seisnes demokraatia kriis? · Muutused ühiskonnas Keskklass kaotas poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõimu. Naistele anti valimisõigus. Tugevnes tööliskond. · Sõja mõju Sõja-aegadel karmikäeline riigivõim. Juhid tegutsesid kindlakäeliselt ja karistasid vaenlasi. · Pettumine Versailles' süsteemis Sõjas kaotanud riigid olid ärritunud sõjas kaotanud maade pärast. Juhid lubasid rahvale
umbes sellel ajal algasid olümpiamängud. Klassikaline ajajärk (u 500-338 eKr) V saj. I pool eKr oli Pindarose ja Aischylose loomeperiood ning V saj. II pool eKr oli Sophoklese loomeperiood. Hellenismiperiood (338-30 eKr) 336-323 eKr oli Makedoonia kuninga Aleksander Suure valitsuseaeg. 146 eKr alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Kreeka kolonisatsioon hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt Itaaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Kreeklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt kahtlemata vajadus kodumaal suhteliselt vähe leiduva metalli, eriti raua järele. Kreekast väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus. 2. Riik ja ühiskond: linnriigid, ühiskonna strukt
kumb sündmus oli enne,kumb pärast) - 1943, baaside leping – 28.sept 1939, esimene nõukogude okupatsioon – 1940-1941, saksa okupatsioon – 1941 - 1944, esimene massiküüditamine – 1941. 14 juuni, põgenemine Läände - 1944. 4. Küsimused rahvusvahelised suhted II ms eel, lepituspoliitika ja selle tagajärjed SM: idee Suur-Saksamaa loomine, kõigi sakslaste ühendamine. IT: idee Rooma impeeriumist, tahtis Vahemerd sisemereks, Etioopia ründamine 1935-36. NSVL: maailmarevolutsioon. JP: tahtis Ida-Aasiat ühendada ning need võtta JP keisri kaitse alla. Kõige rohkem valmistus sõjaks SM, kes 1932 ei maksnud reparatsioone ja nii näitas kõigile, et tulemas on uus sõda. Hakati looma liite. SM vastased kasutasid lepituspoliitikat, mis tähendas, et nad ei tahtnud Hitlerit pahandada ja proovisid ta soove rahuldada, mis aina ärgitas Hitlerit uutele tegudele ning tegelikult soodustas sõja teket.
Mitmed Augustuse järglased olid oma lähikondsete ja Rooma ülikkona vastu ülekohtused ja said tuntuks kui julmade valitsejatena. Eriti kurikuulus oli keiser Nero, kes tappis oma naise, ema, hukkas arvukalt senaatoreid. 64.a. kui suur osa Roomast hiigeltulekahjus hävis, levisid jutud, et linn pandud põlema Nero käsul. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti: vallutati Daakia (Rumeenia) ja Mesopotaamia. Rooma võim oli kindlustunud kõigis Vahemerd ümbritsevates maades. Rajati suurele riigile kindlustusvööndlid, kõige paremini säilinud keiser Hadrianuse vall P-Inglismaal. Rooma riik tagas kogu oma territoorumil rahu ja julgeoleku, nn. Rooma rahu. 2.saj.lõpus ja kolmandal sajandil hakkas olukord riigis halvenema, riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. /// MAGISTRAADID Magistraadid valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks, et vältida üksikute riigiametnike võimu liigset tugevnemist
aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi ning kuulutas USA-le sõja. Gustaf Mannerheim Iseseisva Soome riigi pooldajate sõjaväe ülemjuhataja, kes oli endine Vene tsaariarmee kindral. Adolf Hitler Churchill Roosvelt Saksamaa diktaator Suurbritannia poliitik ja peaminister USA president Saksamaa-tahtis laiendada eluruumi ning liita endaga naaberriigid NSVL-ülemaailmne kommunismi levitamine Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.
lk 101-106 1) Tume ajajärk e. Homerose ajajärk u- 1100-800 eKr • Tsivilisatsiooni kadumine, kultuuri allakäik, kirja ununemine • Lossid purustati- doorlaste sissetungi tagajärg • Hetiidid Väike- Aasias võtsid kasutusele raua, hakkas majandus arenema 2) Arhailine ajajärk u. 800- 500 eKr • Orjandusliku korra väljakujunemine Kreekas. • Lõplikult kujunevad välja Kreeka linnriigid Polised. • Kreeklaste kolonisatsioon Vahemerd ümbritsevatele aladele. • Tänu kultuurikontaktidele naaberaladega kujuneb välja kõrgetasemeline kultuur. • Kasutusele tuli kreeka tähestik (võeti üle foiniiklastelt, kujundati vastavalt oma kultuurile) • Teaduse ja filosoofia sünd. 600-500 eKr Aristoteles, Platon, Thales. • Tekivad ülekreekalised usukeskused: Olümpia, Delfi. • Olümpiamängud 776. eKr 3) Klassikaline ajajärk u. 500- 338 eKr • Kreeka kultuuri arengu kõrgaeg
Jõhvi Gümnaasium Malta Vabariik Referaat Koostaja:Maila Meldre Klass:11A Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2010 Sisukord TURISM.....................................................................................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................15 Malta Vabariik Üldinfo Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President ...
Atlandi tuur on iidne kala, kes meenutab välimuselt natuke haid. Tuura keha ei kata mitte soomused, vaid 5 rida luukilpe, mille vahel on tihedalt väikesi rombjaid plaadikesi. Pea on lamenenud ja koon terav. Pea alaküljel paikneb väike suu. Silmad on pisikesed ja veidi ovaalsed. Saba on samuti teistsugune - sabauime ülemine hõlm on alumisest märgatavalt suurem. Ehkki tuur asustab tervet Atlandi ookeani ning sellega piirnevaid meresid: kogu Euroopa rannikut, Läänemerd, Vahemerd ja Musta merd ning Põhja-Ameerika idarannikut, on ta väga haruldaseks muutunud. Ta on erakliku loomuga, veetes oma elu merevee põhjalähedastes kihtides. Tuura hiilgeajad jäävad kaugesse minevikku ning praeguseks on teda säilinud alla 100 isendi. Arvatakse, et tuur sureb välja siis, kui surevad viimased isendid, sest maailmameres ringi hulkuva mõnekümne tuura omavahelise kohtumise tõenäosus on kaduvväike. Tuur on siirdekala, see tähendab, et ta elab peamiselt meres, kuid
ISLAM Islam tekkis Araabia poolsaarel asuvas Meka linnas 610. aasta paiku pKr. See on üks maailma religioonidest. Islam ei tekkinud mitte rändhõimude seas, vaid linnas, kus elanikud tegelesid laiaulatuslikult kaubandusega. 6.sajandi lõpuks olid Meka kaupmehed haaranud enda kätte kogu karavani kaubanduse, mis ühendas India ookeni ja Vahemerd. Islam levis väga kiirelt. Läänes vallutasid nad Põhja-Aafrika kuni Atlandi ookeanini, tungisid üle mere Hispaaniasse, paari aasta vältel ka Lõuna-Prantsusmaale. Põhja suunas liikusid nad Konstantinoopolini.Idast tungisid nad pärast Pärsia ja Afganistaani vallutamist Kesk-Aasiasse ning Pakistani piiridesse. Enamik nende maade elanikke ei pöördunud kohe islami usku, vaid jäid kaitsealuseks vähemuseks.
hoolitseta eriti hästi, on arenenud kiirelt üle 21000 miili, kattes Niiluse orgu ja deltat, Vahemere ja Punase mere piire, Siinai ja Lääne oaase. Egypt Air tagab usaldatava siseriikliku lendude teenuse tähtsatele turistide sihtmärkidele oma Kairo lennujaamast, lisaks ka meretagused suunad. Niiluse jõe süsteem (umbes 1600 km) ja peamised kanalid (1600 km) on olulised kohalikule transpordile. Suezi kanal on peamine meretee rahvusvahelisele kaubandusele ja merendusele, ühendades Vahemerd ja Punast merd. Transpordi ministeerium ühes koos valitususasutustega on vastutavad transpordi eest Egiptuses. Peamised sadamad on Aleksandria, Saidi sadam ja Damietta Vahemerel, ning Suez ja Safaga Punasel merel. 13 Turism Egiptus on üks populaarsemaid puhkuse veetmise kohti, tänu mitmetele eelistele. Selle
Geograafilised ja looduslikud olud EGIPTUS Paiknes Niiluse jõe kallastel. Jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus- tasane ja soine suudmeala. Ülem-Egiptus- paiknes jõeorus. Peamine ühendustee oli Niilus, Aasiasse pääses mööda vahemerd. Oli suhteliselt eraldatud muust maailmas. Põlluharimine- võimalik tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele ja niisutuskraavidele. Peale üleujutust jäi maha viljakas mudane kiht, millele külvati seeme. Loodus- inimlikkus. MESOPOTAAMIA Tigrise ja Eufrati vaheline ala, tänapäeva Iraani territooriumil. Põhjas piirnes kiltmaaga, Lõunas Araabia kõrbega. Põlluharimine- Lõunas võimalik ainult maa kunstlikul niisutamisel, Pärsia lahe soisel
kindlustamata *linnad losside naabruses Kunst: *rahulik ja rõõmus *loodus *härja kujutamine *sport *naise osa kõrge Usund: *lossid usukeskused *tseremooniad lossiesisel platsil *preesterkuningad Mükeene kultuur 2000 eKr *lineaarkiri B kreeta kiri, kohandati *mandri losside ümbert pudusid suuremad linnad *Mükeene *lossid kindlustatud massiivsete kiviplokkidega Kunst: *sõjatemaatika *lossid usukeskused Kreeka kolonisatsioon *hõlmas Vahemerd ja Musta merd *10tuhanded kreeklased lahkusid oma kodumaalt *rajasid uusi asulaid taaliasse ja Sitsiiliasse ning seejärel ka Prantsumaa, Hispaania, P-Aafrika ja peaaegu kogu Musta mere ranniku. *Kreklaste huvi võõraste maade vastu põhjustas osalt vähene metalli leidumine ,eriti raua, oma kodumaal *väljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus *üha uued väljarändajad kasvatasid kolonistide hulka ning peagi said koloniatest rahvarohked, jõukad linnad
Euroopa ja Lähis-Ida vahel. · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. · Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu musta mere rannikule. Huvi teiste maade järele põhjustas riigis ka vajaduse väheleiduva metalli-raua järele. Väljarännet süvendas ka põlluharimiseks sobiva maa nappus. Kolonisatsioon edendas kaubavahetust, mis tekitas vajaduse luua kindel väärtusmõõt
8.Millised olid neid blokke ühendavate riikide huvid ja nimetage piirkonnad/valdkonnad , kus huvid põrkusid? kolmikliit: Saksamaa soovis uusi kolooniaid, purustada Pr. ja kehtestada oma võim Euroopa mandril. Austria-Ungari soovis tugevdada positsiooni balkani ps. Itaalia soovis kolooniaid (Türgi soovis Saksamaalt toetust) Antant: Pr. soovis vähendada Saksa mõjuvõimu ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. venemaa tahab tugevneda ja nõrgestada Türgit ja valitseda vahemerd. Inglismaa kohta on vist mingi et ei taga et Saksamaa oleks domineeriv jõud euroopas 9.Millised eeldused kujunesid suure sõja puhkemiseks välja 20. saj alguses? Saksamaa soovis territooriumi Venemaa arvelt suurendada. Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass ja Lotring. Serbia tahtis saada juurdepääsu merele. Itaalja tahab kolooniaid. Venemaa tahab tugevneda. 10. Millised olid vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest püssirohutünni? Põhjendage iga oma vastust.
Kaubandussidemed tekkisid ka kaugemate piirkondadega. Kaubitsemine andis suurt tulu ja nii võis kiiresti rikastuda, kuid samal ajal oli see tegevus ka ohtlik - teedel varistsesid röövlid, merel ähvardasid kaubalaevu piraadid ja tormid. Seega võisid paljud kaupmehed jääda ilma nii varandusest kui ka elust. Kaupmees pidi olema julge ja ettevõtlik. Kaubandus Vahemerel Lääne-Euroopale oli kõige tähtsamaks kauplemine Idamaadega. Kaubatee sinna kulges mööda Vahemerd. Araabiamaadest tulid täislastis laevad Itaaliasse, sealt edasi viidi kaup mööda maismaad üöe Alpide Lääne- Euroopasse. Erilise õitsengu saavutasid tänu Vahemerel peetavale kaubavahendusele Idamaadega just Itaalia linnad, eelkõige Veneetsia ja Geonova. Enamik peamisi kaubateid oli nende kontrolli all, kuid seiklushimulised Itaalia kaupmehed jõudsin oma rännakutel Araabiast tunduvalt kaugemale. Veneetsia reisisid koguni Mongooliasse ja sealt edasi Hiinasse.
(foiniiklased! Kaupmehed ja meresõitjad) Kreeka käsitöölised õppisid foiniiklaste vahendusel tehnilisi võtteid ja matkisid sageli ida kunstistiili. Kõige olulisem oli ikkagi kreeka alfabeedi (tähestiku) loomine foiniikia tähestiku põhjal (arvatavasti u 800 a eKr). Kangelaslood pandi kirja. Ilmus mitu kangelaseepost (8.saj lõpus), mille seast tähtsaimad "Ilias" ja "Odüsseia" (Homerose eeposed) on säilinud. 8. saj alguses kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. 10 000 kreeklased lahkusid oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse, Sitsiiliasse, Prantsusmaale, Hispaaniasse, Põhja-Aafrikasse ning peaaegu kogu Musta mere rannikule. Ks põhjus oli kindlasti metalli (raua) vajadus, mida kodumaal polnud. Kuid massilise rände tõi esile põlluharimiseks sobiva maa nappus. Peagi said kolooniatest rahvarohked ja jõukad linnad. Kolonisatsioon omakorda elavdas kaubavahetust nii välismaaga kui ka kolooniate endi vahel
· Tööandjad ja töövõtjad moodustasid korporatsioone · Korporatsioonide ülesanne on tülide lahendamine · Valitsus kontrollis haridust · Inimeste tegevust jälgis salapolitsei · Kõik inimesed pidid teenima riiki Itaalias oli fasism palju mõõdukam, kui Natsi-Saksamaal või Nõukogude Liidus. Ei toimunud nii suurearvulisi inimeste vahistamisi, vangilaagritesse saatmisi ja mõrvamisi, polnud tüli kirikuga. Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Kommunistlik Venemaa 1917. aastal moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan
gild- kaupmeeste kaitseühing vara- ja uusajal 19. Tsunftide tähtsus keskaegses ühiskonnas. Kontroll tootmise üle Seltsielu korraldamine Kvaliteedikontroll Asjade tootmine Maksis linnale makse Sotsiaalabi Kaitses Ühiskonna organiseerimine 20. Tähtsamad keskaegsed kaubateed. Liivimaa ja hansakaubandus. Lääne-Euroopast idamaadesse mööda vahemerd Lääne-Euroopast venemaale mööda läänemerd Hansalinnad olid Tallinn, Tartu, Viljandi, Pärnu Hansalinna keskuseks oli Lüberck Hansalinnade peamiseks tuluallikaks oli vahekaubandus 21. Keskaja kultuuritüübid: Talurahvakultuur- suuliselt edastatud, säilis rahvaluules, oli konservatiivne, väga usklikud. aadli- ja linnakultuur- peened kombed, südamedaami austamine, rõhutas
üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamänge 3. Kreeka-Pärsia sõjad * 6 saj ekr kujunes Lähis-Idas suur Pärsia riik, mis alistas oma võimule ka Väike-Aasia läänerannikul asuvad kreeka linnad. * Maratoni lahing 460eKr - Pärsia kuningas Dareios oma laevastikuga sai rängalt lüüa ja pidi Kreekast lahkuma. * 480eKr Tema järglane Kuningas Xerxes saavutas edu ja vallutas Põhja- ja Kesk-Kreeka.
Sisukord Sissejuhatus See referaat jutustab Egiptusest, mis käsitleb geograafilisi ja looduslikke olusid, haudehitisi, arhitektuuri ja kunsti, mis on Egiptusele omane. Referaadist on võimalik teada saada nii vanimaid kui ka suurimaid ehitisi (templeid, haudehitisi jm.). Lisaks on lugejale välja toodud jumalad, keda seostati kuningavõimuga ja rõivad, mida sellel ajal kasutati. Geograafilised ja looduslikud olud Egiptus jagunes Alam- ja Ülem- Egiptuseks, mis ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni. Alam-Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülem-Egiptuse moodustas kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele. Kuna vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, siis ulatuslikum põlluharimine oli võmalik vaid tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Need tulenevad vihmaperioodidest. Pärast vee taandumist külvati pehmesse mulda seemned maha, talvel vi...
800eKr)1)*tuntud kui Homerose ajajärk*rahvaarv langes,kiri unustati*kr.langes tsivilisat. eelsele tasemele2)*osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia rannikule.3)Relvi ja tööriistu hakati valm. rauast. Tsivilisatsiooni uus tõus(8-6 saj eKr) 1)Aristrokraatia esiletõus*tihe välissuhtlus idamaadega*mägine maa, mis põhjustas väljarände*tekkima hakkasid linnriigid(sparta)2)Kr alfabeedi loomine(foiniikia tähestiku põhjal) 800eKr.*alguse sai kr kolonisatsioon, mis hõlmas vahemerd ja musta merd3)tuli kasutusele mõiste hellenid e kreeklased,ülejäänud olid barbarid, kes rääkisid arusaamatut keelt.Klassikaline ajajärk(5-4saj II pool eKr)1)domineerib sparta range sõjaline korraldus,tugevaim jalavägi kr-s*peleponnesose liit*ateena-demokraatia*tugevaim merevägi, ateena mereliit2)peleponnesose sõda(431-404eKr) *338 a Chaironeia lahing3)ateena akropoli väljaehitamine Hellenismiperiood (338-30ekr)1)piiramatu
Rohelised värvid sulavad hästi kokku ja neid on kerge ka enamiku teiste värvidega sobitada. Neutraalsed rohelised sobivad vaoshoitud ilmega ruumide viimistlemiseks. Punane tõstab esile rohelise loomulikku peensust. Pehme hele salveiroheline ja kahvatu pistaatsiavärv sisaldavad palju valget ja sobivad hästi kõigi neutraalsete, kahvatupunaste ja pehmete kuldsete toonidega. Kirisipunase lisamine annab folkloorihõngu. Eredad õunarohelised meenutavad Kariibi ja Vahemerd ning sobivad hästi tugevsiniste, kollaste ja roosadega. Laimiroheline koos teiste tsitrusetoonidega ja valgega sisendab elujõudu. Tugevad tumedamad pudelirohelised on dramaatilisemad ja annavad suurepäraseid tulemusi rikkalike punaste, oranzide, tumeroosade ja sügavkollastega kõrvutatult. Tolmused oliivivärvid ja pruunikamad rohelised on ilusad puidu ja terrakota kõrval. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool
kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Kehtestati üheparteisüsteem ning algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai kogu Itaalia rahva juht. Mussolini soovis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks, nagu see oli olnud Rooma keisririigi ajal. Sõjaka välispoliitika tulemusena vallutati Abessiina, Albaania ja mõned teised alad ning peale seda kuulutati Itaalia riik impeeriumiks. Itaaliast sai Hitleri Saksamaa liitlane. Teise maailmasõja lõpul Mussolini võim kukutati ning ta hukati. Mussolini õpetus: Tähtsaimal kohal rahvus;Kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele;
kindlamad ja selgemad piirjooned. Olid tekkinud tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kreeklastel tuli suhelda Vahemerel kaupmeeste ja meresõitjatena domineerinud foiniiklastega. Saades merel neile võistlejateks, jõudsid kreeklased samaaegu foiniiklaste vahendusel idamaise kultuuri saavutuseni. Kreeka käsitöölised omandasid sealt tehnilisi võtteid ja matkisid ida kunstistiili. Samuti 8. Sajandil algas kreeklaste suur kolonisatsioon, mis hõlmbas Vahemerd ja Musta merd. Sellel ja järgnevatel sajanditel lahkusid kümned tuhanded kreeklased oma kodumaalt ja rajasid uusi asulaid Itaaliasse,Sitsiiliasse,Prantsusmaale,Hispaania ja Põhja-Aafrika ning peaagu kogu Musta mere rannikule. Koloonia metropolist ehk emamaast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula, mida sidusid emamaaga tihedad majanduslikud sidemed. Kolooniate tekkimise põhjus oli viljeleva maa nappus.
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 ...
(osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga Klient on siiani sageli sunnitud leppima jaotaja (osutaja) mitteteenindusliku mõttekultuuri ja toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada - Mei l ei ole Eiffeli torni, Alpe, Vahemerd... Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused Teenindusmõttelaad (vabadust austav) 1. Tunnustan igat klienti kui isiksust 2. Olen kliendikeskne. Prioriteediks on klient 3. Alustan esimesena kliendiga suhtlemist Mitteteeninduslik mõttelaad (sõltuvusse asetav, jaotav) 1. Klient on ,,näota" indiviid, olevus 2. Olen vahendikeskne. Prioriteediks on vahend 3. Reageerin kliendi nõudmisel Teenindusliku ja mitteteenindusliku mõttekultuuri tunnused Teenindusmõttelaad 4
Egeuse meri kujunes Kreeka ehk Hellase sisemereks. (vt. atlas kaart nr 43 lk. 30). Arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus (u 800- 500 eKr) Üldiseks sai paikne eluviis. Peamiselt kasvatati viinamarju ja oliive. Mäekülgedel karjatati lambaid. Kaubeldi veini ja oliiviõliga. Ülesanne: Tuleta meelde tsivilisatsiooni tunnused ja otsi õpikust, kuidas need ilmnesid Kreekas Olulisemad nähtused sellel ajajärgul: Kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Kui tumedal ajajärgul põhjustas kolonisatsiooni põlluharimiseks sobiva maa nappus, siis hiljem asutati kaubanduskolooniaid (vt õpiku kaart lk 103). Kaubavahetuse elavnemine tingis 7. saj. hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, mis sai alguse Lüüdias. Esialgu kehtis raha vaid väliskaubanduses. 5. saj. muutus see üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia.
3) Prantsusmaa ei julgenud üksi idanaabri vastu sõtta astuda. 4) Kasutati lepituspoliitikat, anti järele Saksamaa tahtmistele. 5) Saksamaa muutus järjest agressiivsemaks, aga lääneriigid ei teinud selle vastu midagi. 6) Saksamaa ja NL sõlmisid MRP. 7) Mõlemad riigid jätkasid vallutusi. 5. Sõjakate suurriikide eesmärgid. 1) Jaapan. a) Tahtis ülemvõimu Ida-Aasias. 2) Itaalia. a) Tahtis muuta Vahemerd Itaalia sisemereks. 3) Saksamaa. a) Eluruum. 4) NSVL. a) Ülemaailmne kommunism. b) Vajadus kaitsta end võimaliku rünnaku eest. 6. MRP sõlmimise tagamaad, sisu ja selle tagajärjed Euroopale. 1) NSVL teatas, et nende eesmärk on parandada suhteid Saksamaaga. 2) Ribbentrop alustas läbirääkimisi Molotoviga. a) Arutati mittekallaletungilepingut, salaprotokolli.
Umbes kolm tuhat aastat e.Kr liideti kaks riiki üheks. Pärimuse järgi tegi seda Menes, kes valitses Lõuna Egiptust. Menes rajas Põhja- ja Lõuna-Egiptuse piirile peallinna nimega Memphis. Egiptlased ei käinud võõrmaalastega hästi läbi, sest suured kõrbed eraldasid neid teistest maadest. Mõned kaubaretked siiski võeti ette, mida korraldati vaarao ja ametnike range valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost, ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja täis, siis on vaarao tugev. Kui vaarao võim nõrgeneb, saabub ikaldused ja nälg.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
