Facebook Like

Vana-Kreeka (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui alustaks maapakku siirdumisest ?
  • Mispärast ühe ?
  • Mis sul õite mõttes on ?
  • Mil moel sul mõistus sassi läks ?
 
Säutsu twitteris

KULTUURILUGU I
VANA-KREEKA KULTUUR
konspekt
Motto:
OIDIPUS
Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale.
EUSOPHYLOS
(keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale)
Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane.
OIDIPUS
Esteetiline ennekõike!
EUSOPHYLOS
Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst . Kui esimese asjana silmad peast torgata, siis oleks see vist odav efektitsemine. Kõige olulisemast tõmbaks see tähelepanu kõrvale. Kuigi kõvast efektist oleks…
OIDIPUS
Nii et enne maapakku ja ales seal silmad peast? Ei lähe läbi. Esiteks jääks siis haripunkt teebalastel nägemata ja teiseks ei näeks sa ka ise nii kaugelt üldrahvalikku katarsist.
EUSOPHYLOS
Seda ei näe ma siin siis ka, kui ma end kõigepealt pimedaks teen.
OIDIPUS
Kas sa oled Oidipus või ei? Mis viga maalt pageda! Silmad peast, siis vaatame edasi!
EUSOPHYLOS
Sa ei usalda mind? Tooge mulle midagi teravat!
KOORIJUHT
Silmanõel Oidipusele !
KOOR
Nõelasilm Oidipusele!
OIDIPUS
Ei lähe läbi.
EUSOPHYLOS
Mispärast?
OIDIPUS
Rahune. Ma usaldan sind. Su taotlused on ausad. Just sellepärast ei saagi me lubada, et sa jääd silmituks. Ainukesed ausad silmad Teebas ! Teeba vajab neid! Jäta oma silmad Teeba teenistusse, Oidipus.
- - -
KOORIJUHT
Oidipus torkab endal enese ja Teeba pattude pärast, enese ja Teeba edasiseks hüvanguks – – –
OIDIPUS
– – – ühe silma peast välja.
EUSOPHYLOS
Ühe? Mispärast ühe?
OIDIPUS
Sellest piisab . Ja nii jääb teine alles. Sellest ka piisab.
- - -
KOORIJUHT JA KOOR
Me austame. Me austame. Me austame Oidipust. Me austame Eusophylost. Me austame Koorijuhti. Me austame. Me austame. Me austame iseennast.
(P.-E. Rummo, katkend “Pseudopuse” finaalist)
2001

Kokku kirjutanud:
Kristiina Kompus (38, 39)
Laura Kuusk (42, 43, 45)
Eva Kübar (7-10)
Auli Kütt (2, 12-18, 20-24, 29-35, 47, 54)
Eva Lepik (1-6, 11, 12, 15-17, 19, 25-30, 32-37, 47, 54)
Andres Lundalin (40, 41, 46, 55-57)
Riin Magnus (44, 48, 51, 53)
Maarja Põld (49, 50, 52, 58)
Vastutav toimetaja : Eva Lepik
Tehniline toimetus ja kujundus: Auli Kütt ja Janno Loide

KULTUURILUGU I (VANA-KREEKA KULTUUR)


  • Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk)


    a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge , neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias . Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu.
    b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr.
    b. Mükeene ajajärk II at e. Kr.
  • Periodisatsiooni probleemid.


    Ajaloo (kultuuri) järgi:
    • Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.)
    • Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.)
    • Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.)
    • Klassikaline ajajärk (V saj.-330 e. Kr.)
    • Hellenismi ajajärk (330 – 146 e. Kr.)
    • Impeeriumi aeg – Rooma võimu all (146 e. Kr.-395pKr)
    Spetsiaalselt kirjanduse periodiseerimiseks:
    • Algperiood (II at – I at e. Kr.)
    • Hellase e. klassikaline aeg (IX – IV saj. lõpp e. Kr.)
    • Hellenismi ajajärk (III – I saj. e. Kr.)
    • Hellenistlik Rooma periood (I e. Kr. – V pKr)

  • Kreeta e. Minose (minoiline) kultuur.


    Egeuse kultuuri 1. periood III-II at. e. Kr. Esimesed asustusejäljed 4500 a. e. Kr. ( neoliitikum , megaliitkultuuri tunnused). Tsivilisatsiooni varasel ajajärgul (3000-2000 e. Kr.) tööriistad kivist, ehted ja relvad vasest ja pronksist , primitiivne keraamika . Keskm. ajajärk (~2000-1600 e. Kr.) – ehitati Knossose , Phaistose ja Ayia Triada lossid, keerulise (labürinditaolise) põhiplaaniga, maavärinakindlad puitkarkassiga toortellistest ehitised, väljast kiviplaatidega ja seest krohviga kaetud. Kaunid freskod , nii ornament kui fantaasiarikkad figuraalkompositsioonid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad ). Ornamentaalne vaasimaal , fajanss- ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus . Laevastik oli piisavalt tugev, et linnad kindlustamata jätta. Mandri-Kreeka oli sellal Kreeta võimu all (vt. Theseuse ja Minose kohta käivaid müüte) Freskodelt on näha, et kreetlased tundsid hetiitide sõjavankrit, kuid kasutasid seda lõbusõiduks. Freskodel pole ühtki sõja- ega isegi mitte jahistseeni.
    Esimesed kirjalikud mälestised: hieroglüüfkirjad A (2100-1900 e. Kr) ja B (1900-1700), ~1800 e. Kr. – lineaarkiri A (dešifreerimata, protoeurooplik).
    Religioon : templeid polnud, võimalik, et ka preestriseisus puudus ja usulisi kombetalitusi täitsid perekonna- ja riigipead . Ilmselt olid hiiekoopad, kuhu viidi sõnnide päid ja koljusid ning kullast kaksikkirveid >äikesejumala kultus (hilisem Kreeka mütoloogia peab Zeusi kreetlaseks). Austati Emajumalannat, kelle viljakuskultuslikuks partneriks oli sõnn. Freskodel viljakuskultuslikud stseenid : üle ja ümber härja hüppamine ja tantsimine. Pühaks peeti oliivipuud ja madusid. On jälgi päikesekummardamisest ning kolmhargiga maavärinajumala kultusest . Naisekuju : paljad rinnad , pikk seelik , kummaski tõstetud käes vingerdav madu . Surnud maeti maasse või hauakambreisse. (Leitud ka uhkelt maalitud savisarkofaage.) Hauapanused: relvad, ehted, nõud. Alates II at. algusest pühamud lossides ja eramajades.
    Ajavahemikus 1500-1480 toimus Thera saarel Santorini vulkaani plahvatus (oletatakse, et merevesi tungis kraatrisse), tekkinud hiidlaine käis ka üle Knossose riigi. (Sellest katastroofist võis alguse saada Atlantise müüt. Kirjeldus Platoni “Timaioses”.) Kui midagi järele jäigi, langes see 1400 . e. Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks . Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse.
    Avastajad: Schliemann ( Trooja Väike- Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos – legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp)
  • Mükeene kultuur ja perioodid


    Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B – silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., dešifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt. Mükeene kultuuri keskused purustati XII saj. e. Kr. Kreekasse tunginud doorlaste poolt.
    I 1700-1550 varamükeene
    II 1550-1400 keskmükeene
    III 1400-1200 hiline Mükeene
  • I ahhailaste kolonisatsioon ja selle põhisuunad


    Ahhailased tulid põhja poolt ja jõudsid Balkani lõunaossa ~2000 e. Kr. Keeleliste andmete põhjal seostatakse ahhailastega hilisemaid Arkaadia ja Küprose asukaid ning Väike-Aasia aioollasi. Homerose eepostes nimetatakse ahhailasteks kõiki Trooja sõjas osalenud kreeklasi.
    Hetiitide savitahvlite põhjal on teada, et Väike-Aasias olid juba XIV saj. e. Kr. mererahvad (‘akhaiaša’ v. ‘akhaiuša’) Trooja sõda toimus ühtede andmete j. 1208., värskema info põhjal 1184. e. Kr. Maakera ümbermõõdu väljaarvutaja Eratosthenes (V saj. e. Kr.) väitis, et 1183.
    Ahhailased koloniseerisid Küklaadid ja Väike-Aasia ranniku (Lesbose ja Tessaalia dialektid on lähedased.)

    Kolonisatsiooni 3 peateed:

    Põhjatee Tessaaliast
    Lõunatee Peloponnesosest Kreetale ja Küprosele
    Kesktee Atikast ja Euboiast Küklaadidele, Samosele, Chiosele.
    Joonlastel oli 12 linna liit, keskuseks Poseidoni püha linn Mykale neemel; aioollastel samuti 12 linna liit Hermose deltas . Kolonisatsioon kandis hilismükeene klt. üle Väike-Aasia ranniku väga suurele territooriumile.
  • Doorlaste sisseränne. Homerose e. tume ajajärk (XI-IX saj.)


    Doorlased (illüürlased) olid lõunapoolsematest rahvastest kultuuri poolest madalamal tasemel, kuid oskasid juba rauda kasutada ja nende jõud käis seetõttu teistest üle. Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda , Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa . Tessaalia uus aristokraatia võttis üle vallutatute keele ja kultuuri. Tessaaliast lahkuma sunnitud asustasid hilisema Aiolise piirkonna – V-Aasia lääneranniku põhjapoolse osa + Lesbose saar. Doorlaste sissetungile järgnes varajane rauaaeg e. tume ajajärk. Pärast Mükeene kõrgkultuuri hävingut ei rajatud monumentaalseid ehitisi , käsitöö oli primitiivne, välissuhted katkesid (merel valitsesid foiniiklased ), kiri (lineaarkiri B) unustati (Küprosel säilis kauem, küprose kiri võib sellest pärineda). Valitses sugukondlik kord, fraatriad (sugukondade ühendus), füülid (sugukondade ja fraatriate ühendus), elati nat.-maj. põllunduskogukondadena, valitsejaid nimetati basileusteks. Võeti kasutusele rauast tööriistad ja relvad, maj. ja ühisk. areng kiirenes. Sugukondlik kord hakkas lagunema , valitsema hakkas sugukondlik aristokraatia (eupatriidid, ‘õilsate isade pojad’), kes koondas enda kätte maa. Basileuse võim pärilikuks, areng monarhia suunas.
    Doorlaste sisserännu kohta on kreeka trad .-s säilinud palju legende, mis jutustavad, kuidas mükeene suguvõsast Perseiididest pärit Heraklese järglased tulid tagasi oma esivanemate maale.
  • Kirja teke. Kreeka tähestik


    Tekkelugu

    Kreeka alfabeet tekkis 9.sajandil e. Kr. 2 tekkeversiooni: 1) tekkis foiniikia tähestikust 2) foiniikia ja etruski tähestik on seotud Minose silpkirjaga
    (Legendaarne allikas: Parose saarelt pärinevad marmorisse raiutud kirjad, jäädvustatud on 80 sündmust a-test 1581 -355. Sealt selgub , et 1519. e. Kr. andis mingi müütiline kuningas kreeklastele kirja.)
    maters lectionis --- märgid, mis näitavad, millised tähed millistele järgnedes kuidas hääldada. Tekkisid hiljem. Kreeklastel enne ~ 200 e. Kr. spiritus lenis ja spiritus asper Asperi puhul hääldus nt.
    A [ haa ] õhkamisega
    A [ aa ] tavaline
    Rõhumärgid (võeti kasutusele ~200 e. Kr. Aleksandria grammatikute poolt):
    akuut `
    graavis ´
    tsirkumfleks(is)
    Kõige vanem kiri paremalt vasakule nagu semiitidel, pärast seda nn. künnihärja pöörlemisviis, st. üks rida paremalt vasakule, järgmine rida vastupidi. ~IV saj. e. Kr. hakati kirjutama nii, nagu me praegu kirjutame.
    Klassikaline kreeka tähestik koosneb 24 tähest. Lisamärgid ( stigma , koppa, sampi) tähendasid 6, 90, 900. 403 a. e. Kr. oli klassikaline tähestik. Paljud kreeka tekstid tulid meieni käsikirjades, tekst oli V saj-ni kreeka keeles, kuid tähestik oli muutunud (nt. [beeta] muutus B [vee]). Kreeka tähestikust on mitmeid variante. Kõige vanemad Kreetal Theloses ja Meloses. Ida-Kreeta tähestik või Ioonia - Mileetose tähestik oli Väike-Aasias Ioonias, Aioolias, Atikas, Küklaatides, Argoses. VII saj. e. Kr. olid võtnud tähestikku  ja VIII saj. e. Kr. . Lääne-Kreeka tähestik tekkis hiljem Itaalias. Peamine erinevus χ X (hii muutus iksiks).

    Kreeka tähestik:


    1.Α, α [ alfa] üks
    Β, β [beeta] maja
    Γ, γ [gamma] kaamel
    Δ, δ [ delta ] uks
    6. С [stigma] tempel, tähendab ka täppi v. punkti, on kasutatud kirjavahemärgina (punkt). Hilisem lisand tähestikule.
    7. Ζ, ζ [zeeta] vanasti tähendas üks
    8. Η, η [ eeta ] aed, müür
    9. ,  [deeta] raskus
    10. Ι, ι [ioota] käsi
    20. Κ, κ [kapa] peopesa
    30. Λ, λ [lambda] terav asi, teravik
    40. Μ,μ [müü] vesi (lained)
    50. Ν, ν [nüü] kala
    60. ,  [ ksii ] tugi
    70. Ο, ο [omikron] silm
    80. Π, π [pii] suu, vanasti
    90. [koppa] ahv; joonia tähestikust VI-IV saj., seostub q ja u-ga.
    100. Ρ, ρ [roo] pea
    200. Σ, σ [ sigma ] silm, [zin] sõna
    300. Τ, τ [tau] rist , [tau] sõna
    400. Υ, υ [üpsilon] nael, [vau] sõna
    500. Φ, φ [fii]
    600. Χ, χ [hii]
    700. ,  [ psii ]
    800. ,  [oomega] kaheksajalg
    900. [sampi] laen türklastelt joonia tähestikus, seostub sigmaga.
  • Vanakreeka keele arenguperioodid ja lingvistiline geograafia


    I klassikaline periood VII-IV saj. e. Kr. Dialektide kooseksisteerimine --- Joonia (joonia-atika),atika, dooria ja aioolia.
    Joonia (joonia-atika) murre: Väike-Aasia ranniku lõuna- ja keskosas (Smürna, Ephesos, Mileetos kuni Halikarnassoseni ning Küklaatidel). Räägiti väga kinnise suuga . Joonia murdes on kirjutatud Homerose “ Ilias ” ja “Odüsseia”, Hesiodose “Tööd ja päevad”. Esimesed filosoofid , Anakreon ja Herodotos.
    Atika murre: joonia omale lähedane. Kõneldi Atikas, sealt aga laienes ja sai Kreeka proosa, kõnekunsti ja filosoofia keeleks . Seda kasutasid oma töödes Aischylos , Sophokles , Euripides , Aristophanes, Thukydides, Xenophanes , Platon . Arstiteadusest kirjutati samuti atika murdes.
    Dooria murre: kõneldi Peloponnesosel ja lõunapoolsetel saartel (nt. Rhodos ). Räägiti laialt avatud suuga. Dooria murdes Pindarose oodid , koorilaulud tragöödias (näitleja räägib atika murret, koor laulab dooria murdes).
    Aioolia murre: kõneldi Väike-Aasia lääneranniku põhjaosas, Tessaalias ja Lesbosel ( luuletajad Sappho ja Alkaios ). Kõneldi pruntis suuga.
    II hellenistlik periood IV/III saj. e. Kr – IV saj. p.Kr
    kreeka hellenism IV/III saj. e. Kr. – I saj. e. Kr.
    rooma hellenism I saj. e. Kr. – IV saj. p.Kr
    IV saj-iks oli atika ja joonia murde baasil tekkinud kreeka ühiskeel e. koinee .
  • Mütoloogia. Eelhellase kosmogooniline müüt


    Mütoloogia koosneb kosmogooniast (maailma, jumalate ja inimeste teke) ja kosmoloogiast (millest koosneb kosmos, maailm jne.)
    Kosmogoonia . On müüt Eel- Kreekast . Esimene olend oli jumalanna Eurinome, kes tuli Kaosest. ( Kaos on etümoloogiliselt seotud haigutusega.) Eurinome oli alasti ning tal oli ebamugav olla, ta eraldas taeva merest ja hakkas tantsima mere peal liikudes lõuna suunas. Kuna Eurinome liikus kiiresti, hakkas tema taga liikuma põhjatuul Boreos suunaga põhjast lõunasse. Boreos muutus maoks nimega Offis ja põimus ümber Eurinome, mille tulemusena viimane rasedaks jäi. Siit kõnekäänd “Boreose jõuga rasedaks jääma” (tähendab umbes nagu pühast vaimust, igal juhul ilma spermata). Eurinomest sai tuvi ja ta munes maailmamuna vee peale, Offis istus ja haudus selle välja, tekkiski terve maailm - päike, kuu, loodus jne. Offis kuulutas end maailma valitsejaks, Eurinome solvus, lõi tal hambad välja ja ajas ta maa alla koopasse . Offise hammastest tekkisid hiljem belaskid. Pärast Offise pagendamist süstematiseeris Eurinome maailma, belaskos (e. belask) oligi selle müüdi järgi esimene inimene, kes tuli Arkaadiast. Belaskid võisid elada neoliitikumi ajastul, umbes 4. aastatuhandel e. Kr. tulid Kreekasse põhja poolt. Neil oli värvitud keraamika.
    Orfikute müüdi kohaselt lõi aga hoopis Kaos maailmamuna, millest koorus kuningas Phanes, kes sünnitas Nyxi (öö, kord, õiglus) Nyxi sigitas tuul.
    Mõnede lugude j. Nyx ja Erebos (‘pimedus’) pärinevad Kaosest. Sünnitasid Hemera (‘päev’) ja Aitheri (‘õhk, eeter ’). Nyxi ja Erebose järglasteks loetakse ka Thanatos (‘surm’), Hypnos (‘uni’), Momos (‘ kurbus ’) ja saatus 3 moira kujul. Veel väidetakse Nyxist põlvnevat tülijumalanna Eris (levinumate versioonide j. Arese kaksikõde) ja Hesperiidid (teistes lugudes Atlase tütred).
    Phanes + Nyx = Gaia , Uranos , Kronos
    Mustade tiibadega Nyx munes ka hõbedase muna, millest koorus Eros (maa, kuu, äike)– mõlemasooline, kuldsete tiibadega ja nelja peaga (härja möirgamine, lõvi röökimine, mao sisisemine, oina määgimine).
    Üks variant on veel, et Phanes on taevamesilane ja ideaalne vabariik on mesilase kodu. Phanes on päikese ja valguse sümbol, tal on neli pead, mis seotud jumalate elementidega:
    Zeus – jäär - kevad
    Helios – lõvi - sügis
    Hades – madu - talv
    Dionysos – härg - uus-aasta
  • Eelklassikalise (arhailise) mütoloogia ajajärk (põhijooned)


    Kestis teadmata ajast kuni II aastatuhandeni e. Kr.
    Põhijooned: teratomorfism (on ühelt poolt nagu loomad, teisalt nagu koletised), fetišism, animism , zoo-ja fütomorfism, miksantropism (poolinimene, poolloom nt. kentaur , sfinks , Minotauros ).
  • Gaia ja Uranose lapsed


    Gaia – Maa-ema, kes sünnitas kõigepealt Taeva (Uranos) ja koos said nad sajakäelised (hekatonheirid), kükloobid (‘sõõrsilmad’ – neil oli 1 ümmargune silm keset laupa) ja titaanid . Uranos jälestas sajakäelisi ja toppis neid Gaiasse tagasi. Lõpuks sepitses Gaia vandenõu koos oma poja, titaan Kronosega, kes Gaia valmistet sirbiga oma isa kohitses. Maale ja merre pursanud verest ja spermast sigines veel igasuguseid lapsi – madudest jalgadega gigandid; erinnüsed e. fuuriad: Alekto (kes ei jäta rahule), Tisiphone (maksab kätte mõrva eest), Megaira (karistab) – koerapeaga hallikarvsed vanamoorid, vingerdavad maod juuste asemel, silmad verd tilkumas – kui kõik teised koletised on maa pealt pagendatud, jäävad need seni, kuni pattu tehakse; merevahust ja spermast Aphrodite . Uranos needis Kronose ära: “Tehku sinu lapsed sulle sedasama, mida sa mulle tegid!”
    1) Titaanid (12) 6 poissi, 6 tüdrukut
    poisid: Okeanos , Koios , Kreios, Hyperion (see, kes käib kõrgelt – päike), Iapetos, Kronos (aeg)
    tüdrukud: Theia , Rhea , Themis (seadus), Mnemosyne (mälu), Phoibe (hele), Tethys
    Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena.
    2) kükloobid 3 poega
    Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus)
    3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased)
    Kottos, Brioreos, Gyes
  • Kronos ja titaanide ülestõus


    Vt. eelmine pt.
  • Titaanid ja nende lapsed


    Kronos+Rhea (lapsed Hera , Demeter , Hestia , Hades, Poseidon , Zeus)
    Okeanos+Tethys ( okeaniidid : Metis &co; Kratos , Zelos, Nike – kord, töö, rahu)
    Hyperion+Theia (Helios, Selene , Eos)
    Koios+Phoibe ( Leto – Apolloni ja Artemise ema, Astraia)
    Iapetos+ Klymene ( Atlas – ‘ tala , kandja’, Menoitios, Prometheus – ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea)
    Kreios /+Eurebeia – mittetitaan/ (Astraios / Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses)
    Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16
  • Klassikalise (heroilise) mütoloogia ajajärk (põhijooned)


    Mäe- ja taevamütoloogia: Tessaalia mägismaa Olümpose tipp küünib pilvedeni; eelmine ajastu oli ktooniline (maa). Olulisteks märksõnadeks muutuvad mägi, taevas, kosmos vs kaos, harmoonia , määr, mõõt, kord, keha ja vaimu ilu. Antropomorfism: jumalad on inimkujulised. Heroism, kangelaslikkus .
  • Kronose kukutamine; titanomahhia ja gigantomahhia


    Zeus (peideti isa eest ära; Kronos neelas tema pähe suure kivi alla) kasvatati üles Arkaadias. Armus tädi Metisesse (Okeanose tütar). Rhea/Gaia keeras kokku meenapsi, Zeus läks joogikallajaks Kronosele, jootis sisse, Kronos öökis lapsed välja. 10 aastat kestis võitlus: Kronos+titaanid vs Zeus + Okeanos + Prometheus + kükloobid + hekatonheirid (kõue, välgu ja maavärinaga). Zeus sai veel Hadeselt nähtamatukstegeva kiivri, Poseidonilt ahingu. Hades varastas magava Kronose relvad, Poseidon vehkis ta nina ees kolmhargiga, Zeus virutas talle välguga, kui Kronos harki vahtis. Titanomahhia – titaanid kaotasid ja heideti Tartarosse; Atlas (Iapetose poeg, Prometheuse vend) pandi taevavõlvi õlgadel hoidma.
    Pärast titaanide langust tõi Gaia ilmale viimase ja kõige jubedama koletise – sajapealise tuldpurskava Typhoni, kes, nagu gigandidki, astus jumalate vastu. Kuna Zeus oli saanud välgu ja kõue valdajaks, sai neist jagu.
    Gigantomahhia – gigandid võitlesid olümplaste+Heraklese vastu; paisati maa alla.
  • Olümplased; Zeus, tema vennad ja õed, naised ja lapsed


    Zeusi vennad ja õed: vt. 13.
    Zeus – taevas, Hades – allilm , Poseidon – meri. Maa ja Olümpos ühishalduses, Zeus tikkus võimu usurpeerima. Olümplased, 12 tk. (Vastandati mujalpesitsevaile). Zeus, Hera, Athena , Apollon , Poseidon, Artemis , Aphrodite, Hephaistos , Demeter, Ares , Hermes , Hestia.
    Z+Metis: Metis pidi sünnitama lapse, kes isa troonilt tõukab; Z sõi ta ära, sai hirmsa peavalu, Athena kargas Z. peast välja, kui Hephaistos Z. kolju suure kirvega lõhestas.
    Z+Themis (‘ taevane õiglus’): 3 hoori, 3 moirat (vt. nr. 17)
    Z+Dione ?Aphrodite
    Zeus+Hera: Ares (sõjajumal), Eris (tülijumalanna), Hebe , Eileithyia (sünnitusabijumalanna), Hephaistos (? isadus kahtlane),
    +Demeter: Persephone , ???????? Dionysos
    +Leto: Apollon&Artemis
    +Mnemosyne: 3 moirat, 9 muusat (vt. 17)
    +Eurynome (Okeanose tütar): graatsiad e. kariidid (3 tk): Aglaia ‘sära’, Euphrosyne ‘rõõmsameelsus’ ( armastas & kaitses luuletajaid), Thaleia ‘õitseng’
    Inimesed: Io ->Epaphos (‘ puudutus ’, Z rasestas Io puudutuse teel), Heraklese esiisa; Leda ( Sparta kuninga Tyndareose naine)-> Kastor ja Polydeukes e. Dioskuurid, kellele on pühendet Kaksikute tähtkuju ning Helena; Europe (Siidoni printsess ), Z. ilmus sõnni kujul-> Minos , Kreeta valitseja ja Hadese kohtumõistja nr. 1, Rhadamanthys, tark seaduseandja ja Hadese kohtumõistja nr. 2 ning Sarpedon, esimene Lüükia kuningas; Semele ->Dionysos; Danae ( Argose kuninga Akrisiose tütar), Z ilmus kuldse vihmana -> Perseus , vt. 18; Alkmene , (väepealik Amphitryoni naine) -> Herakles , kaksikvend Iphikles/Eurystheus, - inimpoeg; Dia ->Peirithoos, Iapiitide kuningas; Antiope (Teeba kuninga Nykteuse tütar) -> Amphion ja Zethos, püstitasid Teeba müüri.
    Nümfid: Maia, (Atlase tütar, mäginümf)->Hermes, Aigina (jõejumal Asopose tütar)-> Aiakos ( Achilleuse vanaisa, Hadese kohtumõistja nr.3), Kallisto (Artemise saatjaskonda kuuluv nümf, kellest sai Suur Vanker e. Ursa Major)-> Arkas
    Ei õnnestunud kindlaks teha, kellega Zeus sai Tantalose .
  • Hoorid, moirad ja muusad


    Hoorid : lille-, viljajumalannad: Thallo, Auxo, Karpo (‘õitsemine’, ‘kasv’, ‘vili’). Esinevad ka Eunomia (‘hea seaduslik kord’), Dike (‘inimlik õiglus’), Eirene (‘rahu’) nimede all.
    Moirad : Klotho (ketras elulõnga), Lachesis (võttis kinnisilmi loosi, määras saatust, elulõnga pikkust), Atropos (ei saanud end pöörata, lõikas lõnga katki; teise jutu järgi kirjutas kõik otsustatu üles hoopis). Võimalik, et nende ema oli Nyx (öö).
    Muusad : Kalliope (eepiline luule, kangelaslaulud ), Erato (armatusluule), Polyhymnia (pühad hümnid, muusika ), Euterpe (lüüriline luule?laul), Thaleia (komöödia), Melpomene (tragöödia), Terpsichore (tants), Kleio (ajalugu), Urania ( astronoomia ). Neil olid sinised loorid. Neil 4 mäge: sündisid Pierosel, liiklesid Parnassosel, Helikonil ja Olümposel.
  • Sisyphos, Perseus, Bellerophontes, Midas, Narkissos


    Sisyphos . Korintose kuningas. Zeus varastas jõejumal Asopose tütre, Sisyphos nägi pealt, kaebas Asoposele ära. Surmal kästi ta ära viia, aga S pani Surma luku taha. Ares vabastas sõber Surma.(Üks ta vähestest õnnestund operatsioonest). Surm viis S ära, aga too oli käskinud mitte matuseohvreid tuua. Allilmas kurtis, et naine ta unustanud; lasti minna vaatama, aga S jäigi rõõmsalt maa peale. Surm viis ta jälle tagasi ja Zeus karistas: S pidi Hadeses kivi mäkke lükkama, enne tippu veeres kivi alla.
    Perseus. Danae ja Zeusi poeg; Danae isa Akrisios kartis , et P tapab ta ära. Pani D&P kasti, merre. Kalur Diktys leidis. Kuningas Polydektes käskis P-l tuua Medusa pea. Asi õnnestus Athena (andis kilbi) ja Hermese (mõõga) abiga; graiad andsid talle nõu, kuis nümfide käest näpata lendavad sandaalid, nähtamatustav kiiver ja võlupaun. Tagasiteel P kivistas Atlase, vabastas kuningatütar Andromeda merekoletise käest (kivistas koletise), abiellus temaga, pani Diktyse troonile. Läks Danae ja Andromedaga Argosesse. Kettaheitel lõi kogemata surnuks oma raugast vanaisa.
    Bellerophontes. Korintose heeros . Sisyphose pojapoeg. Isa mõrvas kahtlustatuna pani plehku. Jäi kuningas Proitose juurde. Tolle naine tahtis B-t võrgutada, aga lükati tagasi. Naine kaebas mehele; Proitos saatis B-e Lüükiasse oma äia Iobatese juurde, et too ta tapaks . Püüdis Pegasuse kinni ja ta abiga täitis muudki Iobatese antud ülesanded (tappis Kimääri, võitles amatsoonide vastu); üritas ratsutada Olümposele, aga jumalad vihastasid ja Pegasus viskas ta sohu.
    Midas . Früügia kuningas; sai kätte purjus Silenose, kes talle mitu päeva lugusid jutustas. 10 päeva pärast viis Dionysosele tagasi. D-l hea meel; lubas täita mistahes soovi. Midas soovis, et kõik, mida ta puudutab, muutuks kullaks. Kullaks läks ka toit ja jook . Näljasurma vältimiseks palus M D-l kingitus tagasi võtta. D käskis pesta Paktolose jões. Pärast olla sealt kulda leitud.
    Midas valiti vahekohtunikuks pillivõistlusel Apolloni ja Paani vahel. Mägedejumal Tmolos ütles võitjaks Apolloni, Midas arvas Paani paremaks. Apollon tõmbas talle eeslikõrvad. Midas varjas neid mütsi all. Juukselõikajast teener sai teada; ei suutnud saladust pidada, kaevas jõe äärde augu , sosistas sinna: ”Kuningas Midasel on eeslikõrvad” ja ajas augu mulda täis. Kõrkjad kasvasid sinna, tuul liigutas neid ja sosistas sama lauset.
    Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill – nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl – kaja .
  • Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros


    Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas. Daidalos (‘taidur’), Erechtcheuse soost kunstnik, arhitekt ja leidur , pagendati süüdistustega oma andeka õpilase (ja võimaliku tulevase rivaali) Talose tapmises Ateenast , sattus Kreetale. Minos oli üliõnnelik, sest oli ikka Ateenat kaunite ehitiste pärast kadestanud. Daidalos ehitas Knossose ja kogu saare uhkeid losse täis, võttis naise (Naukrate Küklaadidelt) ja sai poja Ikarose. Jäi varsti leseks. Minose naine oli päikesejumal Heliose tütar Pasiphae. Neil oli olnud poeg Androgeos, kes oli Ateenat külastades jahiretkel hukkunud (teise versiooni järgi kuningas Aigeuse käsul reetlikult tapetud), mispeale Minos vallutas maa ja nõudis võigast andamit – iga 9 aasta järel 7 neidu ja 7 noorukit, kes anti Minotaurosele (‘Minose härg’) Kord oli Poseidon andnud Minosele väga ilusa sõnni, et M. selle talle ohverdaks, kuid M. ei raatsinud ja jättis sõnni endale. Karistuseks pani Poseidon Pasiphae sõnnisse armuma. Pasiphae laskis Daidalosel ehitada lehmakuju, puges sellesse, et sõnniga ühte saada. Sellest ühendusest sündiski Minotauros – pooleldi härg, pooleldi mees. Minos sundis Daidalost ehitama Minotaurosele vangla , kust on võimatu välja pääseda. D. ehitas labürindi. Ühe järjekordse inimsaadetise hulgas tuli labürinti Aigeuse poeg Theseus, kes magava Minotaurose rusikatega surnuks peksis (teises variandis sai Minose tütrelt Ariadnelt võlumõõga) ja Ariadnelt saadud lõngakera abil ka labürindist välja oskas minna, päästes nii iseenda, oma kaaslased kui ka Ateena (linn ei pidanud enam Minosele andamit saatma ). Kui M. sai teada, et A. oli Theseust aidanud D. nõuannete järgi, oli ta marus ja sulges Daidalose ja Ikarose labürinti. Kaastundlik Pasiphae käis neid seal vaatamas ja tõi D. palvel sulgi. Neist meisterdas D. endale ja I-le tiivad, nad tõusid lendu ja põgenesid sel moel Kreetalt. Vaatamata isa hoiatusele lendas I. liiga kõrgele, päike sulatas vaha, mis sulgi koos hoidis, I. kukkus merre ja hukkus (->Ikaaria meri). D. lendas edasi, jõudis Sitsiiliasse ja sai pol. varjupaika kuningas Kokalose õukonnas. Pojale surma toonud tiivad hävitas D. kohe maale jõudes. D. ehitas Lõuna-Sitsiiliasse vägeva Akragantose müüri. Vihane Minos aga asus vägeva laevastikuga teele, et D. üles otsida ja tagasi Kreetale toimetada. Ta ei teatanud avalikult, et otsib D-t, vaid näitas kõikjal merejumal Tritonilt saadud pikka teokarpi (mida puhudes Triton võis tormi tõsta) ja otsis meistrit, kes suudaks niidi läbi teokarbi keerulise sisemise käigustiku ajada. D. sidus sipelgale niidi ümber ja ülesanne oligi lahendatud. M. teadis, et ainult D. võis selle peale tulla. Aga sitsiillased ei andnud D-t Minosele, vaid, et Kreeta sõjaväe rünnakust (mis keeldumise korral oleks järgnenud) pääseda, kallasid vanni võtvale M-le paar katlatäit keeva vett kaela ja kõrvetasid ta surnuks ning teatasid, et tegu oli õnnetusega. D. naasis Ateenasse, kus troonile oli tõusnud Theseus ja süüdistused ära langenud. M. ja tema vend Rhadamanthys said pärast surma koos Aiakosega Hadese riigis kohtumõistjateks.
  • Theseuse elu ja kangelasteod


    Ateenlaste rahvuskangelane. Tema isa oli kuningas Aigeus. Theseus kasvas emakodus Lõuna-Kreekas. Enne ta sündi isa läks Ateenasse tagasi, jätnud enne ühte koopasse paari jalatseid ja mõõga, kattis need kiviga. Ütles naine Aithrale, et kui poiss (kui sünnib poiss) on küllalt tugev, et kivi kõrvale lükata ja asju kätte saada, siis võib tulla Ateenasse isa otsima .
    Theseus sai sellega hakkama, kui oli suureks kasvanud, aga enne, kui ta Ateenasse jõudis, sai temast loomulikult kangelane. Ta lõi maha mitu kurjategijat, kasutades selleks viisi, kuidas nood inimesi piinasid. Skiron, kes sundis kinnivõetud teelisi oma jalgu pesema, enne kui nad merre heitis, sai kuristikku virutatud. Prokrustes , kel oli säng, kus ta oma külalisi lühemaks raius / pikemaks venitas, et paras saaks, sai ise oma sängi topitud.
    Ateenasse jõudnud, paluti ta kohe kuninga juurde, kes kavatses ta ära mürgitada, teadmata, et kangelane on ta enda poeg. Niisugust nõu oli andnud talle Medeia , kel oli kuningale suur mõju. Medeia ulatas Theseusele mürgikarika, kuid viimane tõmbas kohe mõõga tupest, soovides end isale tunda anda. Isa paiskas karika põrandale ning kuulutas, et T. on tema poeg ja pärija. Medeia pages Aasiasse .
    Minotaurosele tuli saata järgmine ohver (vt. 19). Theseus, päästnud end ja teisi, võttis Ariadne kaasa ja koos purjetati tagasi Ateena poole. Vahepeal peatuti Naxose saarel. 2 varianti: kas T jättis Ariadne saarele magama, või jäi Ariadne merehaigeks, T jätnud ta kaldale puhkama , läind laeva korrastama, kuid tormituul kandnud laeva merele . Tagasi jõudes leidnud T Ariadne surnuna eest.
    Ohvreid viiv laev pidi tagasitulekul heiskama senise musta asemel valge purje juhul, kui Theseuse päästeoperatsioon korda on läinud. T unustas , Aigeus nägi musta purjega laeva ning kargas südamevalust kaljult merre, mis tema järgi nimetati Egeuse (Aigeuse) mereks.
    Theseus sai kuningaks, pani ameti maha ning organiseeris vabariigi. Jäi ainult väepealikuks.
    Theseus oli kaastundlik ja heasüdamlik. Võttis vastu Oidipuse, kes pärast oma hirmsaid tegusid Teebast välja oli saadetud . Oidipus suri T lohutavate käte vahel.
    Samuti hoolitses T Heraklese eest pärast seda, kui viimane hullumeelsushoos oli tapnud oma naise ja lapsed.
    Amatsoonide maalt tõi ta kaasa abikaasa Antiope (või Hippolyte), sündis poeg Hippolytos . Amatsoonid tulid röövitud kaaslast päästma, kuid T lõi nad puruks. Niikaua kui Theseus elas, ei tunginud enam ükski vaenlane Atikasse (maa-ala Ateena ümber).
    Theseus käis ka argonautidega koos kuldvillakut otsima, võttis osa Kalydoni jahiretkest, kakles sõber Peirithoose (Zeusi ja Dia poeg)pulmas kentauridega. Peirithoose naine tapeti sessamas pulmas; uut oli vaja. Tahtis saada Persephonet ( Demeteri tütar, Hadese naine); Theseus otsustas siis hankida endale Trooja Helena, kes oli veel laps. Said kätte ka, aga Helena vennad Kastor ja Polydeukes (Dioskuurid) võtsid õe tagasi. Õnneks ei kohtunud nad seal Theseusega, kes oli juba teel allilma Persephonet röövima. Sõbrad jõudsid kohale, aga Hades ei tahtnud sugugi naisest lahkuda ning pani avantüristid sõbralikult istuma unustuse toolile, mistõttu noil kadus igasugune ettekujutus sellest, kes või kus nad on. Peirithoos jäigi sinna, aga Theseuse tõstis Herakles allilmas käies toolilt maha ja tõi tagasi. Peirithoost ta kätte ei saanud, Hades ei lasknud. Teadis küll, kes ta naist endale tahtis.
    Vanemas eas abiellus Theseus Ariadne õe Phaidraga, kes võttis ja armus T ja amatsooni poega Hippolytosse. H austas Artemist; Aphrodite sai kadedaks ning laskis Phaidral armuda. Hippolytos põlgas ta loomulikult ära; Phaidra tappis end, jättes kirja, et H on teda rüvetanud. Theseus needis poja ära ning palus Poseidonilt talle kättemaksu. H lahkus kodunt, kuid merekaldal tuli koletis merest, hobused hakkasid lõhkuma, kaarik purunes, H sai surmavalt vigastada. Artemis ilmus ja teavitas Theseust, et H on süütu. T kahetses, H andis andeks ja suri ära.
    Theseus suri kah vääritut surma – tema tappis ta sõber kuningas Lykomedes, aga keegi ei tea, miks.
  • Atreus ja tema pojad


    Kõigepealt oli Tantalos , Zeusi poeg, kes käis jumalate juures söömas; jumalad tulid vastukülaskäigule. Tantalos keetis oma ainukese poja Pelopsi pidusöögiks. Jumalad said loomulikult asjast aru ning karistasid Tantalost, pannes ta Hadese tiiki, millest ei saanud juua, sest vesi kadus ära, kui Tantalos kummardus. Ta pea kohal oli viljapuu, mille oks tõusis kõrgemale niipea, kui Tantalos end sirutas , et vilju haarata.
    Pelops äratati ellu. Üks õlg tuli teha elevandiluust , sest Demeter oli hajameelsusest rooga maitsnud. Pelops nais printsess Hippodamia, ent pidi enne tolle isa Oinomaosega võidu kaarikul sõitma. Oinomaose hobused olid Arese enda kingitus. Pelopsil oli valida, kas võit või surm, ja võit polnud eriti võimalik. Hippodamia meelitas isa teenrit Myrtilost, kes keeras Oinomaose kaarikul mingid poldid lahti, nii et kaarik lagunes sõidu ajal ära; Oinomaos sai surma. Tasuks nõudis Myrtilos poolt kuningriiki; Pelops oli kade ja tõukas mehe kaljult alla. Kukkudes needis Myrtilos ära Pelopsi ja ta järeltulijad.
    Tantalose tütar Niobe oli abielus Zeusi ja Antiope (vt. 16) poja Amphioniga. Neil oli 7 tütart ja 7 poega. Niobe arvas, et on oma lastega parem jumalanna Letost, ning tahtis, et teda austataks jumalanna asemel. Leto käskis oma lastel Apollonil ja Artemisel Niobe lapsukesed hävitada, mida nood ka tegid. Niobe muutus kiviks, kes nutab suuri pisaraid.
    Pelopsil oli 2 poega – Atreus ja Thyestes. Viimane armus venna naisesse, Atreus saatis ta maalt välja, kuid kutsus hiljem tagasi, tappis venna kaks väikest last ning söötis nende isale sisse. Teo eest kannatasid Atreuse lapsed…
    Atreus oli Mükeene kuningas. Tal oli naine Aeropega 2 poega: Agamemnon (naine Klytaimestra , Tyndareose ja Leda tütar) ja Menelaos (naine Helena – see, kelle pärast peeti Trooja sõda). Helena ja Klytaimestra olid õed. Trooja sõjas oli Agamemnon Kreeka sõjaväe ülemjuhataja; ohverdas sõjaväe pealekäimisel lahinguõnneks tütre Iphigeneia . Klytaimestra oli kättemaksuks soetanud armukese; kõik teadsid seda peale sõjast naasva Agamemnoni. Too oli toonud kaasa Kassandra , ennustajavõimega neiu . Klytaimestra tappis Agamemnoni, abiks armuke Aigisthos, kes oli Thyestese noorim poeg (Thyestese enda tütre Pelopeiaga, sest oraakel oli öelnud, et see on ainus võimalus Atreusele Thyestese väikeste poegade tapmise eest kätte maksta). Aigisthos maksis kätte oma vendade tapmise eest Agamemnonile kui Atreuse järeltulijale.
    Agamemnonil ja Klytaimestral oli veel 3 last: tütred Elektra ja Chrysothemis ning poeg Orestes. Viimane oli saadetud sõbra juurde, muidu oleks Aigisthos ta tapnud. Elektra haudus kättemaksu. Orestesel oli valida, kas saada isa reeturiks või ematapjaks. Apolloni oraakli käsul tappis ta ema ja tolle armukese; erinnüsed röövisid talt mõistuse; lõpuks leidis ta lunastuse, paludes Ateenas Athena kuju ees armu . Ta kahetses pattu, erinevalt oma esivanemaist, ning Athena andestas talle.
    Iphigeneia olevat ohverdamisel ära päästetud – Artemis viis ta tauride maale (Tauris) oma templisse preestrinnaks. Neil oli seal komme ohverdada Artemisele iga kreeklane , kes maale sattus. Iphigeneia pidi hukatavaid ette valmistama. Mõne loo järgi ikka veel erinnüstest piinatud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vana-Kreeka #1 Vana-Kreeka #2 Vana-Kreeka #3 Vana-Kreeka #4 Vana-Kreeka #5 Vana-Kreeka #6 Vana-Kreeka #7 Vana-Kreeka #8 Vana-Kreeka #9 Vana-Kreeka #10 Vana-Kreeka #11 Vana-Kreeka #12 Vana-Kreeka #13 Vana-Kreeka #14 Vana-Kreeka #15 Vana-Kreeka #16 Vana-Kreeka #17 Vana-Kreeka #18 Vana-Kreeka #19 Vana-Kreeka #20 Vana-Kreeka #21 Vana-Kreeka #22 Vana-Kreeka #23 Vana-Kreeka #24 Vana-Kreeka #25 Vana-Kreeka #26 Vana-Kreeka #27 Vana-Kreeka #28 Vana-Kreeka #29 Vana-Kreeka #30 Vana-Kreeka #31 Vana-Kreeka #32 Vana-Kreeka #33 Vana-Kreeka #34 Vana-Kreeka #35 Vana-Kreeka #36 Vana-Kreeka #37 Vana-Kreeka #38 Vana-Kreeka #39 Vana-Kreeka #40 Vana-Kreeka #41 Vana-Kreeka #42 Vana-Kreeka #43 Vana-Kreeka #44 Vana-Kreeka #45 Vana-Kreeka #46 Vana-Kreeka #47 Vana-Kreeka #48 Vana-Kreeka #49 Vana-Kreeka #50 Vana-Kreeka #51 Vana-Kreeka #52
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Dmitri Dolgorukiy Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Vana-Kreeka kohta väga põhjalik konspekt
    vana-kreeka , eelkreeka , varahellase ajajärk , kreeta e , minose (minoiline) kultuur , mükeene kultuur

    Mõisted

    su taotlused, elasid iv, i 1700, homerose eepostes, üle väike, maters lectionis, aastatuhandel, phanes, gaia, erinnüsed, titanomahhia, gigantomahhia, andamit, ehitas lõuna, ino, tähtsaks oliivi, laevatüübi, rauast relvad, vii, omistati h, keskajal l, poleemika, viimases värsijalas, teosesse, küklilised poeemid, hermesele, pikimad hümnid, luuletaja isiksus, eepika, klassikalised lüürikažanrid, värsijalg, stroof, üksainus nõu, stesichoros, simonides, ii pool, peamine keskus, neisse, ksoanonid, vii, valamistehnika, hylos, 540, 490, arv, oli metempsühhoosi, hinge olemuseks, meeleorganeil, tuli väike, ainega võrreldes, ülimal määral, tekkis põhja, aatom, maailma algpõhjus, seotud eidolatega, demokritose eetikaõpetuses, vanemad sofistid, protagoras, gorgias, hellespontose, otsustav, ateenlaste sürakuusa, kreeka arhitektuuris, poseidonias lõuna, akropolis, sokratese näol, analüüsimises küsimuste, õpilastest tuntumad, kriteeriumiks, autarkia, küünikute meelest, nominalism, 361 a, olemuseks, käia 3000, ikosaeeder, hilisematest teostest, surma 347, kreeka draama, tragöödia tekkimine, 534, draama huvi, meieni, komöödiad, komöödia süžee, 44 komöödiast, naeruvääristamisele, rahu ülistamisele, tähtsaim uus, 4 59, isokrateselt, templi metoopidel, skulptuurides, vaasidelt, tähtsad kultuuri, kolijambides miime, ajajärgu proosa, zenoni töödest, stoikude jumal, kurjust, sellised asjad, tõelised hüved, stoik, mõistusega loom, tõeliselt vaba, varane stoa, epikurose arvates, kooslus, hingekannatused, õndsus, epikurose eetika, väljapaistvaim esindaja, tänu neile, pergamoni altaris, sama tüüpi, imetlusväärne, kujukestest, lahtine, figuraalmaali ainestik, kreeta

    Kommentaarid (3)

    mortenm profiilipilt
    mortenm: Väga pikk ja põhjalik. aitab siis kui on aega materjali uurida. ei sobi siis kui on kiirelt vaja asi selgeks saada
    21:31 15-11-2009
    saarakouhkna profiilipilt
    saara kõuhkna: Väga põhjalik
    17:44 19-09-2011
    bass profiilipilt
    bass: väga hea :)
    11:34 24-01-2010


    Sarnased materjalid

    20
    doc
    Vana-Kreeka
    5
    doc
    Vana-Kreeka
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
    8
    pdf
    Vana-kreeka ja hellenism
    15
    doc
    Vana-Kreeka-konspekt
    1
    doc
    Vana-Kreeka
    9
    doc
    Vana-Kreeka
    7
    doc
    Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun