Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"koorijuht" - 182 õppematerjali

Koorijuht

Kasutaja: Koorijuht

Faile: 0
thumbnail
5
odt

Rudolf Tobiase looming ja elulugu

Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa ­ 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane.

Muusika → Muusika
58 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Wilhelm Richard Wagner

Lapsepõlv Sündis Leipzigis Lapsepõlv möödus Dresdenis Wilhelm Richard Geyer Huvi kirjanduse ja teatri vastu Õpingud 7 aastaselt alustas õpinguid Dresdeni lähedal Passendorfis 8 aastaselt tõsteti Dresdeni Kreuzschulesse 18 aastaselt Leipzigi Ülikooli muusikat õppima Õppis samal ajal ka Theodor Weinlingi juures kompositsiooni Tööaastad (1833-1849) Aastast 1833 koorijuht ja kapellmeister Würzburgis. 1834 muusikadirektor ja dirigent Magdeburgis. 1837-1839 Riia ooperiteatri muusikadirektor. 1839-1842 Pariisis, seal raske olelusvõitlus. 1842-1849 Dresdeni ooperiteatri kapellmeister. Looming Esimene loominguperiood (1833­1842) Teine loominguperiood (1842­1854) Kolmas loominguperiood (1854­1882) Adolf Hitleri lemmikhelilooja Wilhelm Richard Wagner-Flight of the Valkyries Tänan kuulamast!

Muusika → Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Muusikaajalugu G.Ernesaks

.....................................................................lk 11 Pildid G.Ernesaksast .................................................................................lk 12 Kokkuvõte .............................................................................................lk 13 Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk 14 2 Gustav Ernesaks on Eesti helilooja ja koorijuht ning legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema auks on püstitatud Tallinna lauluväljakule Gustav Ernesaksa pronksist kuju, kust ta iga laulupidu saab jälgida kõike mis toimub ning kuulata kuidas rahvas laulab tema ,,Mu isamaa on minu arm", mis kujunes nõukogude ajal eestlastele ka mitteametlikuks hümniks. 3 Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade

Muusika → Muusika ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Konspektid õpikust "Eesti muusikaajalugu"

nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev" 2) Lüürilised laulud + kuus soololaulu - parimad lüürilisete laulud on loodud Anna Haava sõnadele. "Küll oli ilus mu õieke"; "ÖÖbiku surm"; "Ei saa mitte vaiki olla"; "Kui sa tuled, too mull´ lilli´´ " 3) Rahvaviisiseaded - harmoonias võib tunda saksa mõju. "Tuljak"; "Lauliku lapsepõli"; "Pidu hakkab" Konstantin Türnpu (13.august.1865 - 16.aprill.1927) Konstantin Türnpu oli helilooja, organist ja legendaarne koorijuht. Ta sündis müistateenija peres. Muusikahuvi ja -anne ilmnesid varakult. Juba kaheksa-aastaselt mängis ta külakooli hommikupalvustel koraale. Ta juhatas Tallinna kreisrkoolis õppides algul koolivendadest moodustatud koori, hiljem asutas segakoori "Salme". Türnpu sai muusikaõpetust Toomkiriku organistilt Ernst Reineckelt. Türnpu astus kolm aastat pärast Härmat Peterburi konservatooriumi oreliklassi, mille lõpetas 1891.aastal. Ta täiendas end Saksamaal, peamiselt koorijuhtimise alal

Muusika → Muusikaajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Miina Härma - elulugu ja looming.

Miina Härma (9.okt.1864- 16.nov.1941) + Helilooja, organist, koorijuht, aktiivne muusika- ja seltskonnategelane. + Sündis õpetaja perre Tartus. Mõlemad vanemad olid saanud muusikalise hariduse. + Orelimängu ja noodiõpetusega tegi tutvust juba varakult. ( 8-aastaselt oli tal Punscheli koraaliraamat läbi mängitud. + Õppis Tartu saksakeelses tütarlastekoolis. Võttis muusikatunde Karl August Hermannilt. + 1883.aastal siirdus Peterburi konservatooriumi orelit õppima. + Pärast konservatooriumi lõpetamist reisis ta Euroopas, esinedes orelikontserdiga mitmel

Muusika → Muusikaajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti heliloojad

· Tallinna koolkonna kujundaja Mart Saar (1882 1963) · Helilooja, organist, pianist, pedagoog · Koorilaulud ''Leelo'', ''Põhjavaim'', ''Jaan läeb jaanitulele''; Soololaulud ''Must lind'', ''Mis see oli'', ''Lindude laul'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine; ekspressionism (soololaulud) ja impressionism (klaveripalad) Cyrillus Kreek (1889 ­ 1962) · Helilooja, organist, muusikaõpetaja, koorijuht · Vaimulike rahvaviiside seaded, ''Taaveti laulud'', kantaat ''Kalevipoja koopas'', ''Setu sümfoonia''; koorilaulud ''Meie err'', ''Sirisege, sirisege, sirbikesed'', ''Nõmmelill'', ''Meil aiaäärne tänavas'', ''Mu süda ärka üles''; ''Reekviem cmoll'' · Eesti rahvaviiside koguminekasutamine, vaimulike rahvaviiside koguminetöötlemine Heino Eller (1887 ­ 1970) · Helilooja, õppejõud (kompositsioon)

Muusika → Muusika
31 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konstantin Türnpu

Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged''

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Isikud Eesti muusikas

palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine; Carl Robert Jakobson ­ ärkamisaja tegelane, kirjanik, õpetaja / kolm isamaa kõnet, Sakala toimetaja / uuenduslike kooliõpikute ja algupärase noodirepertuaari väljaandja, EestimKirjameeste Seltsi, Eesti Aleksandrikooli rajamise organiseerija; Aleksander Saebelmann (Kunileid) (vanem lend) ­ helilooja, koorijuht, organist, I üldlaulupeo dirigent / I üldlaulupeo 2 eesti keelset laulu Sind surmani, Mu isamaa on minu arm (Koidula tekst) / esimeste eesti koori- ja soololaulude autor eesti rahvusliku muusika rajaja; Friedrich Saebelmann (noorem vend) ­ helilooja,pedagoog, koorijuht / Kaunimad laulud, Ellerhein, Lilleke / muusikaõpetaja ja koorijuht Paistus, esimesed klaveri-, oreli- ja tsellosolistina; Karl August Hermann ­ keeleteadlane, kirjanik, helilooja TÜ eesti keele lektor / Uku ja

Muusika → Muusika
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Esimesed kõrgharidusega muusikud Eestis

ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aastal valminud koorikantaat ,,Päikesele". 1903

Muusika → Muusika
18 allalaadimist
thumbnail
3
doc

EESTI MUUSIKA AJALUGU AASTATEL 1920-1939

Evald Aav (7.03.1900 Tallinn ­ 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna

Ajalugu → Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
1
docx

20. sajandi eesti muusika

Tema tegevusel esmalt valgustuslik tähtsus.Andis 13 aastat välja ,,Laulu ja mängu seltsi lehte''Ta tegeles rahvaviisidega kogus ja harmoniseeris neid ja kutsus ka teisi üles.Tema loomingusse kuulub üle 300teose,tema laulud on ilustavad, sentimentaalsed ja kompositsioonitehniliselt primitiivsed. 7.Esimesed profesionaalsed heliloojad: J.Kappel, M.Härma, K.Türnpuu. A.Lätte,R.Tobias.Õppisid Peterburi konservatooriumis. 8.Miina Härma: oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. Aastatel 1883­ 1890 õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini. Suure osa tema loomingust moodustavad vokaalteosed 9.20 sajandi muusika elu:Suur kultuuri tõus.Muusika muutus profesionaalsemaks ja mitmekesisemaks.Rahhvuslikkus süvens.Elav kunstiline ja rahvuslik õhkkond

Muusika → Muusikaajalugu
187 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti muusikaajalugu

Andis välja laulu ja mängu lehte. Tutvustas muusikalisi teadmisi eesti rahvale. Kogus rahvaviise ja oli helilooja ,,Kungla rahvas". Kutselised heliloojad- J.Kappel- esimene kutseline helikunstnik. Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Jäi Peterburi elama ja puutus Eestiga kokku vaid laulupidudel. Seetõttu eesti muusikat eriti ei mõjutanud. M.Härma-Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Tõstis eesti muusika kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Oli helilooja ja koorijuht. Asutas segakoori."Pühendan kõik kallile""Meeste laul". K.Türnpu- Lõpetas Peterburi konservatooriumi. Oli Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht. Lõi Lauljate Liidu. Rahvaviisid vastu ei tundnud ta erilist huvi. Kogu ta looming kuulub eesti kooridele. ,,Lahkumise laul""Valvur". Rahvalooming-Vanem rahvalaul ­ 1.Varane vokaalmuusika-tekkis kauges minevikus. 2.Regivärsiline laul- tekkis 2k aastat tagasi. Liigid: Töö- ja tavandilaulud;jutustavad; lüürilised laulud;hällilaulud

Muusika → Muusikaajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Miina Härma ja Konstantin Türnpu

südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pühendan kõik kallile", ,,Ööbiku surm" jt. Parimad on siiski heroilised laulud. ,,Meeste laul" ning ,,Enne ja nüüd" on kindel eesti kooriklassika. Miina Härma oli esimene Eesti naissoost orelikunstnik, koorijuht ja helilooja. Konstantin Türnpu sündis 1865 aastal Klooga mõisas ning suri 1927.a Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, koorijuht ja organist. Nagu ka M. Härma, õppis ka Türnpu Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu

Muusika → Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Aav, Eller, Ernseaks

SPIKU Gustav Ernesaks (12. det 1908 Perila Raasiku vald ­ 24. jan1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi 1931.muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal.Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides. Asutas 1944. Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori, mille kunstiline juht oli elu lõpuni. Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid, teda on nimetatud "vaikivate aegade" rahvajuhiks ning üheks 20. saj Eestimaa juhtfiguuriks. Looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula

Muusika → Muusika
3 allalaadimist
thumbnail
24
docx

MUUSIKA AJALUGU konspekt gümnaasium

1921 rajati koorilaulu ja pillimängu edasiarendamiseks Eesti Lauljate Liit. Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte

Muusika → Muusika ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Arvo Ratassepp

Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja, pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti muusika

hulk klaveriteoseid, mõned orkestriteosed. Mõjutas impressionism, millele järgnes kohe ekspressionism. Hakati kajastama muljeid või sai valdavaks julge, ebatavaline, rabav väljendus. "Must Lind" Esimene koorilaulude kogu (1908) Suhtuti halvasti, laulud olid rasked ja harjumatud. 1914 ilmus uus kogumik, kus olid laulud , mis said kohe lauldavaks ("Põhjavaim") Peeter Süda.(1883- 1920) sündis talupoja peres. Tema vanaisa vend oli õpetaja ja koorijuht Peeter Südda. Juba viieaastaselt olevat Peeter proovinud mängida orelil kuulmise järgi kirikulaule.Aastatel 1902­1911 õppis Peeter Peterburi Konservatooriumis orelit, algul Louis Homiliuse klassis, pärast viimase surma Jacques Samuel Handschini klassis. Ta õppis ka Aleksander Glazunovi, A. Ljadovi ja N. Solovjovi juhendusel kompositsiooni. Peterburis õppides tutvus ta Mart Saarega, kelle õhutusel hakkas käima Eesti Üliõpilaste Seltsi rahvaviiside kogumismatkadel 1905­1911

Muusika → Muusikaajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimesed eesti heliloojad

Hiljem töötas ta ka koduõpetajana Viljandi lähedal. Teadmised ja majanduslik seis võimaldasid tal 1870. aastal astuda Tartu ülikooli matemaatikat õppima. Tartu-perioodil lühikest aega ,,Vanemuise" koori. Kuni surmani (1876-1917) töötas ta matemaatikaõpetajani Peterburi saksa gümnaasium. Peterburis elades käis ta mitmel suvel eestis rahvaviise kogumas, mida kasutas oma koorilauludes. Friedrich August Saebelmann (26.09.1851 Karksi ­ 07.03.1911 Paistu) Friedrich oli helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. F. Saebelmann sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Isa juhendamisel hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Saebelmann Valga seminari. Kuna talle sobivat töökohta polnud, otsustas ta suunduda koos venna Alexandriga Peterburi. Esialgu satuti majanduslikesse raskustesse. Tänu heale saksa keele oskusele sai Friedrich tööd õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874.

Muusika → Muusika
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti realismi konspekt 11 klass

· Eduard Bornhöhe ­ ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ­ ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ­ ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ­ ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma ­ muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias ­ helilooja muusik · Kristjan Raud ­ kunstnik · Paul Raud ­ kunstnik · Ants Laikmaa ­ kunstnik · August Wiera ­ näitleja · Karl Menning ­ lavastaja · Paul Pinna ­ näitleja · Theodor Altermann ­ näitleja · Karl August Herman ­ muusik · Jaak Järv ­ kirjanik · Jakob Kõrv ­ kirjanik, ajakirjanik · Ernst Peterson-Sürgava ­ kirjanik · Jakob Pärn ­ jutukirjanik

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Regilaul

töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht. Hermann oli ka üks rahvaviiside kogumise algatajaks. Hermann uskus eestlaste arengusse. Kunileid oli eesti rahvusliku koorimuusika üks rajajaid. Ta kirjutas esimese laulupeoks laule, Mu isamaa on minu arm"Mu isamaa on minu arm",1869. aasta laulupeol oli Kunileid Jannseni kõrval laulupeo üldjuht ning kooride võistulaulmisel zürii esimees, jakobsoni mõjul tegeles eestirahva lauluga. Õppis valga seminaris. Aleksander Thomson sündis Sangastes

Muusika → Muusikaajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Eesti Vabariigi kirikumuusika

Kirikumuusika sekretariaat Cyrillus Kreek  sünninimega Karl Ustav Kreek  3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu  Oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise Johannes Hiob 17.05.1907 - 7.08.1942 vaimulik muusika jõuline ja kontrastiderohke väljenduslaad vokaalsümfoonilised suurvormid, orelimuusika, koorilaulud Enn Võrk 14. märts 1905 - 20. september 1962 Helilooja, koorijuht Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal Tallinna konservatooriumi  1926-1933 töötas Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina Aitäh kuulamast!

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Gustav Ernesaks

GUSTAV ERNESAKS Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald - 24.01.1993 Tallinn) oli helilooja, pedagoog, muusikakirjanik ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud rahvusliku püsivuse sümboliks ja hümniks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud

Muusika → Muusikud
1 allalaadimist
thumbnail
4
odp

Eesti kroon

illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine Anton Hansen Tammsaare 30.01.1878 ­ 01.03.1940 Kirjanik 1917 ,,Varjundid", ,,Kärbes" 1919 ,,Sõjamõtted" 1921 ,,Juudit" Eesti viiekümne kroonine Rudolf Tobias 29.05.1873-29.10.1918 Eesti helilooja,organist ja koorijuht Alates 1914 töötas Berliini Kuninglikus Muusikakooris

Majandus → Rahanduse alused
3 allalaadimist
thumbnail
18
docx

MIINA HÄRMA

……..7 5. Kasutatud kirjandus…………………………………………………………….8 2 ELULUGU Miina Härma (aastani 1935 Hermann) sündis 9.veebruaril 1864 Kõrvekülas, Raadi vallas. Suri 16.november 1941 Tartus. Maetud on Miina Härma Raadi kalmistule, kus on ka tema hauamonument. Miina oli Eesti helilooja , koorijuht ja organist. Ta oli Eesti esimene professionaalne naishelilooja. Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all (vaatamata samale perekonnanimele ei olnud nad sugulased). Aastatel 1883–1890 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni

Muusika → Muusika ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

MIINA HÄRMA

MIINA HÄRMA Autor: Älis Sikora Miina Härma elu ja looming Esimene eesti naishelilooja, -organist ja -koorijuht Sündis Raadi vallas 9.02.1864.aastal Ema ja isa olid muusikalise haridusega Suri 16.11.1941.aastal ja on maetud Tartu Raadi kalmistule Miina Härma haridustee Muusikalise alghariduse omandas iseseisvalt Lõpetas Tartus K.Schulze tütarlastekooli 1883.a. astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi Miina Härma side Tartuga Töötas pikka aega Tartus koorijuhi ja orelimängijana Valiti Tartu Ülikooli audoktoriks Tartus Miina Härma nimeline kool Miina Härma organistina Tõi orelimuusika maarahva hulka Esines orelikunstnikuna nii linna- kui maakirikutes 1890.a. Esines orelikontsertidega Peterburis, Saksamaal, Suurbritannias ja Soomes Miina Härma heliloojana Põhiosa moodustavad vokaalteosed Üle 200 soololaule Andis välja koorivihikud Kantaat "Kalev ja Linda" "Murueide tütar" Miina...

Muusika → Muusika ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks (12.12.1908-24.01.1993) Gustav Ernesaks Helilooja ja koorijuht,eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel,legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Elukäik Gustav Ernesaks sündis Peningi vallas Perila külas. Lõpetas Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika ja kompositsiooni eriala. Töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides ning konservatooriumis õppejõuna. Elukäik Osales Eesti NSV Riiklikes Kunstiansamblites Jaroslavlis. Asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori.

Biograafia → Kuulsused
8 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Johannes Kappel

Johannes Kappel Elisabeth Elmend Elulugu 2.07.1855-1.06.1907 Eesti helilooja, koorijuht ja orelimängija Lapsepõlv möödus Paides, isa oli kooliõpetaja haridus Töötas õpetajana erapansionis Peterburi konservatooriumis oreliklassi õpilane Õppis harmooniat ja kompositsiooni 1881.a lõpudiplom ja hõbeauraha Jäi pärast õpinguid Peterburi, Hollandi kirikusse organistiks Mis veel elujooksul korda saatis? III, V, VI üldlaulupeo üldjuhte V üldlaulupeole pühendatud kontserdi orelikunstnik ja klaverisaatja Eesti Heategeva Seltsi segakoor Looming

Muusika → Muusika ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
15
rtf

Üldlaulupeo referaat

Tuleb laulda energiliselt. Teha võimalikult vähe pause. Kõla ei tohi katkeda. Sõnad tuleb öelda hästi selgelt välja ,et sõnum inimesteni jõuaks. Laulu seletas lahti dirigent Ants Soots. Minu arvamus: Maailma avastamine on rahvalaul. Laul on hästi energiline ja lõbus. Kui aus olla siis mulle see laul ei meeldi . Selles laulus on midagi mis mulle vastu hakkab. Kaunimad laulud Muusika: Friedrich Saebelmann sündis 29.septembril 1851 ja suri 7.mail 1911. Ta oli eesti helilooja, koorijuht, kirikuorganist ja pedagoog. Sõnad: Peeter Ruubel sündis 1859. aastal ja suri 1929. aastal. Ta oli advokaat. Sõnum videost: Laulus on väga hästi punkteeritud rütmid. Väga pingsalt peaks jälgima koodat ,sest seal ei pea nii palju rütme punkteerima kui enne seda. Laul ei ole lüüriline vaid just väga energiline . Lause lõppe ei tohiks pikaks venitada. Kahe taktilises rütmis rõhutada esimest takti. Laulda mahuliselt, sügava kõlaga. Laulu seletas lahti dirigent Vaike Uibopuu

Muusika → Muusika
54 allalaadimist
thumbnail
16
odp

Tuudur Vettik

Tuudur Vettik Tuudur Vettik ● Eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog ● 1919 – 1926 Tallinna Konservatooriums, kust sai oma muusikahariduse- õppis seal viiulit ning kompositsiooni ● Kirjutas paljudele oma koori- ja soololauludele sõnad ise ● Kuulsaim teos „Su Põhjamaa Päikese Kullast“ Tuudur Vettik ● 1950. aastal arreteeriti, viibis mitmes vangilaagris ● 1956. vabanes, asus tööle koorijuhtimise õppejõuna ● Kuulsamad õpilased olid Ants Üleoja ja Roland Laasmäe

Muusika → Ballett
1 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Konstantin Türnpu elulugu

Konstantin Türnpu (1865-1927) ­ Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organistaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas, seejärel segakoori ,,Salme". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Härmaga samaaegselt. Õppis orelit ja kompositsiooni. Seejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus tööle Tallinnas.

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Ivo Linna elulugu

Eesti avaliku elu tegelase isikuandmed Nimi: Ivo Linna Sünniaeg, ­koht: 12. juuni 1949 Kuressaare Vanemate nimed, vanused, ametid: isa: Timoteus Linna(99), muuseumitöötaja, koorijuht ja õigeusu preester ema: Helene Peegel(78) Õed- vennad, nende nimed, vanused, ametid: vennad: metallikunstnik ja muusik Taivo(1941­1996), meisterkiviraidur Temme(1947) Abikaasa nimi, nimed, vanused, ametid: 1. 1973-1995 - Reet Linna(74),tele- ja raadioajakirjanik ning laulja ja laulusõnade autor. 2. 1999 juuni - raamatupidaja Imbi Ader Elukaaslase (armuke) nimi, nimed, vanused, ametid: Laste nimed, vanused, koolid; ametid, elu- ja töökohad: tütar: Hanna-Stina Linna(44)

Muusika → Muusikaõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism

kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika, kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig ­ mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda ­ polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive.

Muusika → Muusikaajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ärkamisaeg ja Eesti esimesed mittekutselised heliloojad

Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus Thomson püüdis lihtsa harmoniseeringu asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteks imitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Tekstid võttis enamasti rahvaluulest, aga kasutas ka kaasaegsete luuletajate värsse: Koidula, Jakobson, Faehlmann. Temaatika piirdub peamiselt armastus- ja looduslüürikaga. Lüüriline tundelaad valitseb ka isamaalistes lauludes. -Friedrich August Saebelmann ­ (26. IX 1851 Karksi - 7. III 1911 Paistu), Helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster-organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Janis Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Õppis seal ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880.

Muusika → Muusika
181 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Retsensioon "For Music"

Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu ,,Ainus, mis alati käes" ja ,,Sule silmad...", mis on pärit tsüklist ,,Kolm laulu Doris Kareva sõnadele". Värskust ja energiat tõid

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Aarne Saluveer

Aarne Saluveer . Sündinud 28. juulil 1959.a Lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise eriala On Tallinna Georg Otsa nimelise Muusikakooli direktor ja Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõud. 13. jaanuaril anti Aasta Muusiku auhind koorijuht Aarne Saluveerile. Aasta Muusiku tiitli pälvib muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ning keda seob koostöö Eesti Rahvusringhäälinguga. Rahvusringhäälingu muusikatoimetajad valisid Aarne Saluveeri Aasta Muusikuks seoses noorte laulupeo "Ilmapuu" kunstilise juhtimisega ja pikaajalise tööga ETV tütarlastekoori juhendamisel. Aasta Muusiku pidulik kontsert toimus 13. jaanuaril Eesti Rahvusringhäälingu I raadiostuudios. Tänavu kuulutati Aasta Muusiku

Muusika → Muusika
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti helilooja Rudolf Tobias

Rudolf Tobias (1873-1918) Rudolf Tobias oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Ta oli andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Teravalt astus ta välja siin 20. sajandi algul valitsenud asjaarmastajalikkuse vastu. Tema arvukatel teravmeelsetel artiklitel oli teedrajav roll eesti muusikaelu edendamisel.

Muusika → Muusikaajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Helen Lokuta

Marek Ivanov AAp-10 Helen Lokuta sündis 12. aprillil 1975 a. Tartus. Ta on Eesti ooperilaulja. Muusika juurde jõudis Helen kiriku kaudu.Alustas lapsena Tartu Salemi kiriku pühapäevakoolis. Ema oli koorijuht, õde on muusikaõpetaja. Laulis solistinaja ansamblis.Helenil on ka laps. Helen Lokuta lõpetas Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli (1997) Aino Kõivu lauluklassis ja Eesti Muusikaakadeemia (2002) Pille Lille ja Tamara Novitsenko juhendamisel. 2000. aastal sai ta Socratese Erasmuse stipendiumi õpinguteks Saksamaal Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis (Maria Venuti klassis) ja 2001 jätkas õpinguid Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 1994

Muusika → Muusika
4 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Konstantin Jakob Türnpu

Konstantin Jakob Türnpu (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. K sündis Klooga mõisas meieri peres. Ta õppis Tallinna saksa kreiskoolis ning asutas seal koolipoistest koori, mida ta ise juhatas. kooli muusikaõpetaja, kes märkas tema musikaalsust, lasi tal juhatada ka kooli koori. Võimekas noormees kutsuti pärast kooli lõpetamist "Lootuse" seltsi meeskoori juhiks. 2 aastat tegeles ta Tallinnas kooride juhatamisega ning enesetäiendamisega (ka toomkiriku organisti Reinicke juures).

Muusika → Muusikaajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Õppinud heliloojad, vabakutselised heliloojad

Ta oli kuulsa vene pianisti ja helilooja Anton Rubinsteini peres lastele koduõpetajaks. Üldse kirjutas ta 70 lüürilist laulu, millest on säilinud umbes pooled. Tuntumad on ,,Ketra Liisu", ,,Pulmalaul" ja ,,Kannel". Friedrich August Saebelmann (1851-1911) Oli A.Saebelmann-Kunileiu noorem vend. Õppis Valgas ja ühe aasta Peterburi konservatooriumis klaveriklassis. Töötas Paistu kihelkonnakoolis muusikaõpetajana, oli organist, koorijuht, pianist, tsellist ja helilooja. Loominguga tegeles vähe ­ umbes 20 laulu. Tuntuim nendest on koorilaul ,,Kaunimad laulud", mis kõlab sageli ka tänapäeva laulupidudel. Karl August Hermann (1851-1909) Õppis kolm aastat Tartu ülikoolis, jätkas Saksamaal ja lõpetas 1880. aastal Leipzigi ülikooli keeleteaduste doktorina. Õigustatult nimetati teda rahvavalgustajaks. K. A . Hermanni tegevus oli laiahaardeline ja hõlmas erinevaid eluvaldkondi:

Muusika → Muusikaajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Rudolf Tobias ( slaidid )

Rudolf Tobias Vilmar Kaal KP-22 Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa ­ 29. oktoober 1918 Berliin) Oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias kirjutas Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta oma isalt. Tobiase esimesed heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil ta oli alles 9 aastane. 1885. aastal kolis Tobiaste perekond Kullamaale, kuhu isa sai köstri koha. Rudolf Tobias hakkas õppima Haapsalu kreiskoolis.

Muusika → Muusika
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud "Sind surmani" ning "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Friedrich August Saebelmann (26. september 1851 ­ 7. märts 1911) oli helilooja, koorijuht ja pedagoog. Sündis Karksis köster- organisti perekonnas. Vanema venna (Aleksander Kunileid) eeskujul hakkas ta üsna noorelt klaverit õppima. 1871. aastal lõpetas Valgas Cimze seminari ning suundus Peterburi, kus tegutses õpetajana Anna kiriku saksa koguduse koolis. 1874. aastal astus Saebelmann esimese eestlasena Peterburi konservatooriumi C. van Arcki klaveriklassi. Seal õppis ta ainult ühe aasta, misjärel pöördus tagasi Karksi ja asus tööle kooliõpetajana. 1880

Muusika → Muusika
163 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Miina Härma elutee

Härma kodus. Seejärel K. Schultzi tütarlastekoolis, kus lisaks õppis muusikat K. A. Hermanni juures. Edasi õppis ta Peterburi Konservatooriumis orelit ja komponeerimist aastatel 1892-1903 Miina Härmat võib pidada 20. sajandi alguse kohaliku muusikaelu juhiks. Ta osales Tartu Kõrgema Muusikakooli asutamises. Oli "Eesti Muusika Kuukirja" peatoimetaja. Juhatas koore üldlaulupidudel. Oli Tartu Helikunsti Seltsi esinaine ja koorijuht. Osales aktiivselt Tartu kõrgema Muusikakooli rajamises (1919). Miina Härma oli Tartu Ülikooli esimene audoktoriks valitud naine (1939). Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1939). Paljude seltside ja organisatsioonide auliige. Looming Miina Härma heliloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, mida on kokku ligi 200. Tuntumad on lüürilised laulud on"Kui sa tuled, too mul lilli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Ööbiku surm".

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Gustav Ernesaks

Gustav Ernesaks Egert Laur Elu Eesti helilooja, koorijuht ja dirigent. 12. detsember 1908 Raasiku vald – 24. jaanuar 1993 Tallinn.  Tallinna Konservatooriumi 1931  muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni eriala. Muusikaõpetajana Tallinna koolides ja 1937– 1941 konservatooriumis õppejõuna. Elu Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige.  Oli üldlaulupidude liikumise üks peamisi eestvedajaid.

Muusika → Muusikaajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti muusika

Andis ka noodiõpetust ja seletas lihtsamalt termineid. Andis välja ka viiuliõpetust (Tammsaare õppis selle järgi viiulit mängima). Järgmine muusikajuht tuli alles 20 a pärast. Lauludes “Uku ja Vanemuine” -> laul “Kungla rahvas”. Oli ka mingil määral keeleteadlane ja helilooja, tema parimaks lauluks peetakse “Isamaa mälestus” (Kreutzwaldi textile Kalevipoeg) Oli veel laulupidude üldjuht, koorijuht. 1923 pandi talle mälestuskivi Eesti Üliõpilaste Selts korjas raha ja organiseeris. Lõi esimese eesti keele grammatika, tegi eesti-vene sõnaraamatu. Esimesene plaanis teha entsüklopeedia. On teinud esimesena eesti kirjanduse ajaloo. Muusika. Bach, Beethoven, Braums. Rudolf Tobias. 1873-1918. On pärit Hiiumaalt. Käina pastori poeg. Peres oli 13 last, Tobias oli 2. Poisipõlve veetis Kullamaal, koolis käis Haapsalus. Võttis seal

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Gustav Ernesaksa elu, looming

GUSTAV ERNESAKS(1908-1993) · koorijuht, helilooja, pedagoog ja muusikakirjanik · Väljapaistev ühiskonnategelane, koorimuusika ja laulupidude Laulutaat · Võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest · Üldlaulupidude korraldaja ja üldjuht HARIDUS: · Tallinna Konservatoorium, õppis algul klaverit ja orelit. · 1931. muusikapedagoogika diplom, 1934 kompositsiooni eriala diplom(J.Aaviku ja A.Kapi õpilane) · 1944. asutas RAM-i, Riiklik Akadeemiline Meeskoor(nüüd Rahvusmeeskoor)- ainuke riiklik meeskoor Euroopas · Õpilased: J.Variste, A.Vahter, K.Areng, O.Oja, T.Loitme, E.Klas LOOMING: · üle 300 koorilaulu kõigile kooriliikidele · soololaulud, lastelaulud( kogumikud : Pääsuke, Lõoke, Ööbik) · Tuntumad lastelaulud: Rongisõit, Kati karu ­ Ellen Niidu tekstidele · Loomingu kõlapilt on romantilise ja rahvusliku alatooniga, meloodiad lihtsad ja südamlikud...

Muusika → Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Karula rahvuspark

kõrgeim tipp-Rebasejärve Tornimägi (137 m) · Seal olevatest järvedest on suurim Ähijärv(176 ha) ja sügavaim Savijärv(18m) · Tuntumad jõed on Mustjõgi, Ärnu jõgi ja Hargla jõgi · Suuremad külad rahvuspargis on Lillemäe ja Tsooru Turism: · Karula rahvuspargis on 4 erinevat matkarada · Vaatamisväärsustest on seal erinevate kunagiste külade kalmistud, koolid, talumajad, rehid jpm. · Väike mesindusmuuseum, Eesti mesinduse ja selle ajaloo kohta · Koorijuht Karl Leinuse majamuuseum · Karula Rahvuspargis olevas Ähijärve õppekeskuses on võimalik lugeda raamatukogus loodusraamatuid, vaadata rahvusparki tutvustavat näitust jpm. Pilt 4. Karl Leinuse majamuuseum Kasutatud materjal: · http://www.karularahvuspark.ee/?lang=et · http://et.wikipedia.org/wiki/Karula_rahvuspark · http://www.loodus.envir.ee/8page.html · http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/rahvuspargid/karula-rahvuspark · www.google.ee

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Nimetu

O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult ­ algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale

Muusika → Ballett
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Heliloojad romantikud

Wagner 1813- Leipzigis Helilooja, Viiuli- ja klaveriõpetus Beetho Ooperid 1883 luuletaja, ven kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, dirigent, organisaator, koorijuht Verdi 1813- Itaalia Eraõpetaja juures 26 ooperit Muusikaline Lihtne, viisirikas, 1901 muusikaharidus (Oberto), draama Nabucco,

Muusika → Muusika
11 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vardo Rumessen

Eesti pianist, muusikateadlane ja poliitik. sündis Pärnus muusikute perekonnas. Tema isa Voldemar Rumessen oli koorijuht ja muusikaõpetaja, ema Velda Rumessen ooperilaulja. õppis Pärnu 1. keskkoolis. 1961 lõpetas ta Pärnu Laste Muusikakooli klaveriklassi, õpetajaks Alice Mardi, ja 1964 Tallinna Muusikakooli Hilja Olmi klaveriklassis. 1964--1971 õppis ta Tallinna Konservatooriumis, Ametikohad · 1969­1972 töötas konservatooriumi ooperistuudio kontsertmeister · 1973 Eesti Raadio muusikatoimetaja · 1973­1975 Tallinna Pedagoogilise Instituudi klaveriõppejõud

Muusika → Muusikaajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti heliloojad

Tubin on tuntud eelkõige sümfoonikuna, kuid kirjutas muusikat ka paljudes teistes zanrides. Tema muusikas on sageli mõjutusi eesti rahvamuusikast. 1924. aasta sügisel astus Tubin Tartu Kõrgemasse MuusikakooliTubin asus õppima Tallinna Konservatooriumisse, 10 sümfooniat 2. sümfoonia "Legendaarne" ballett "Kratt" ooper "Barbara von Tisenhusen" (1968) ooper "Reigi õpetaja" (1971) . Gustav Ernesaks (12. detsember 1908 Perila Raasiku vald ­ 24. jaanuar 1993 Tallinn) oli eesti helilooja ja koorijuht. Gustav Ernesaksa looming on väga ulatuslik. Põhiosa sellest moodustavad koorilaulud, neist "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud omaette rahvusliku säilivuse sümboliks. Ernesaksa loomingusse kuuluvad ka viis ooperit, neist "Tormide randa" on ka korduvalt lavastatud.Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema".Suu laulab, süda muretseb''"Nii ajaratas ringi käib" "Kutse" "Laine tõuseb''"Laul, ava tiivad"

Muusika → Muusikaajalugu
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun