KÕRGKOOL "I STUDIUM" Majandusteaduskond Majandusarvestus ME-12K TUNNETUSTEOORIA ALUSED Referaat filosoofias Tallinn 2008 SISSEJUHATUS Valisin teema ''Tunnetusteooria'' kuna olen ka enne sellest palju kuulnud ning antud teema paistab ka väga huvitav. Juba väiksena kuulsin vanaema suust, et ära nopi lille niisama, ära murra puu oksa lõbu pärast paooleks--tal on ka valus... Mingil määral kandis vanaema ka mulle sellist maailmavaadet edasi ja sealt tekis ka huvi.... Kas puud ja muud taimed ikka tunnevad valu
TUNNETUSTEOORIA EKSAM 1. Tunnetusteooria põhimõisted ( teadmine, teadmise tüübid ja vormid, ratsionaalne, empiiriline, apriori,aposteriori, intuitsioon, introspektsioon jt ) Episteme ja doxa Episteme - teadmine, teadus. Doxa - arvamus, uskumus Teadmine ja põhjuslikkus Teadmine on kaasajal peamiselt põhjuslike seoste kindlakstegemine asjade vahel. Öelda "ma tean" tähendabki peamiselt seda, et tean põhjus - tagajärg seost.
" Kantil oli tavaks iga päev süüa lõunat koos viie külalisega vesteldes, nimelt oli tal kodus 6 komplekti lauanõusid. Iga päev peale lõunasööki läks ta Jossif Greenile külla ning lahkus sealt täpselt kell seitse õhtul. Peale viimase surma otsustas Kant, et jalutamine on märksa tervislikum tegevus ning võttis endale tavaks peale lõunasööki jalutada. Õhtulti luges ta kergemaid asju nagu ajalehed või ajakirjad ning kell kümme läks magama. Kanti Tunnetusteooria Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi (Descartes, Leibniz) ja Empirismi (Locke, Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma
Küsimustele vastamine 1. Kanti tunnetusteooria järgi saab öelda, et Kant oli kindel et meie tunnetusel on olemas kaks allikat meie meeled ja meie mõistus. Tema väitis, et mõlemad on olulisel kohal meie elus. Kanti sõnul meie teadmised on meie ise enda otsustused, mis võib jagada analüütilisteks ja sünteetilisteks. Üks nendest, analüütiline, selgitab neid teadmisi, mis meil on juba olemas, nad ei avalda meile uusi ega ka ei avarda vanu. Näiteks väidest ,,Kõik ruudud on
1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Teadmiste võimalikkus ja selle objektiivsus, tunnetusmehanismid, tõe olemus. Kas ja kuidas on üldse võimalik teada mis on tegelikult, tõeliselt eronevalt sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Valuaistingud, neid on treenides ja erinevate ravimitega võimalik välja lülitada. Siiski valuaistingud on meil asja eest
Argument: Autor viitab igasugustele muudele allikatele, näiteks nagu „The Times“, et kust nemad ammutavad oma teadmised? II väide: Allikaid võib olla mitmeid, aga kindel ei või olla üheski - puudub kindel autoriteet. Argument: Allikaks võib vabalt olla mõnest teisest uurimusest leitud vasturääkivus või näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist.
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia: On filosoofia üks põhivaldkond, kus küsitakse... · Teadmise võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta · Tunnetusemehhanismide kohta · Tõe olemuse kohta 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. A: Peeter on hea sõber B: Peeter käitub hea sõbra kombel 3. Kirjeldage Platoni koopa allegooriat ja selgitage, mida selle mõistujutu elemendid sümboliseerivad.
Aristoteles Eliise, Anet, Kätlin Aristoteles · 384-322 e.m.a · Platoni õpilane · Aleksander Suure õpetaja · Omaaaja entslükopedist Mateeria ja vorm Tunnetus · Inimarul on kaks poolt: aktiivne ja passiivne aru · Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni edosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Hing · Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus · Mittemõistuslik hing ja mõistuslik hing Maailm · Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem · Universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda.
põhjendamisele formaalloogika abil. Suurimaks autoriteediks oli Aristoteles. Nominalism – keskaegne filosoofiasuund, mis pidas üldmõisteid üksikesmete nimetusteks. Mõisted selle järgi ei eksisteeri asjadest sõltumatult ja ei peegelda nende omadusi. Realism – keskaegne filosoofiasuund, mille järgi asjad on tunnetajast sõltumatult olemas. Sealhulgas siis on olemas univesaalid (üldised ideed), mille olemasolu nominalism eitab. Ratsionalism – tunnetusteooria filosoofias, mis lähtus teadmise omandamisel mõistusest ja loogilisest mõtlemisest, seades loogilise korrektsuse ülemaks kogemusest ja meelte andmetest (pidas inimmeeli ekslikuteks). Kujunes välja uusajal (Descartes, Spinoza, Leibniz), ent sisuliselt lähtus antiikaja loogikast. Empirism – tunnetusteooria filosoofias, mis pidas teadmise aluseks kogemusi ja eitas kaasasündinud ideede olemasolu. Kujunes välja uusajal vastandina ratsionalismile (Locke, Berkeley).
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte? Elu mõte seisneb oma koha teadmises vast...
nautida, või kui ta kannatab, sest see on praegu hetkel paha. · Kui geomeetria sama vastuolus meie kired ja huvid, nagu moraal, siis oleks ka väita, tema vastu ja rikub ta kõigest hoolimata tõendeid. · Et armastus - on leida õnne teise oma õnne. · Armastus on kalduvus leida rõõm hea, täiuslikkus, õnne teise isiku. Lõppus, tahaksin öelda, et Leibnizi filosoofiline süsteem on klassikaline näide sellest, kuidas tunnetusteooria on tihedalt seotud teaduste metodoloogiaga ja filosoofa tervikuna loodusteaduste vajadustega. Seee süsteem andis mõjuva pildi maailmast kui ühtest kõrvalekaldumatult toimuvast ülenevast elavast protsessist. ,,Kõik püüdleb täisulikkuse poole" (3, lk. 119), ja see püüdlemine ei lõpe iialgi (3, lk.127) Ja nagu ma tean, ka välismaal on Leibnizi kohta ilmunud väga palju kirjandust. Seda käsetletakse spetsiaalsetes bibliograafiates ja ajakirjas ,,Studia Leibnitiana", mida 1996
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne.
ja ideed teatud asjadest saavad alguse kogemustest, võib väita, et ka meie teadmised meeltest on kujunenud varasemate kogemuste põhjal. Need varasemad kogemused on aga kõigil inimestel erinevad. Osad kogemused võivad siiski küll kohati ühtida kuid igaühel on neist ikkagi oma tõlgendus ning arusaam. Sellest tulenevalt võib järeldada järgmist. Kui võtta eelduseks see, et kõik eelnev on mõistuspärane ning kogemustel põhinev tunnetusteooria, mida Hume uskus, on tõene, siis nagu juba eelnevalt selgus, on ka meie tõlgendused kogemustest erinevad ning kuna kogemused panevad kõikidele asjadele aluse, sealhulgas ka meie meelele, mis on kõigil erinev, siis on lõppkokkuvõttes ka meie teadmised ilust erinevad. Lühidalt öeldes näevad osad inimesed üht asja ilusana ja teised koledana seetõttu, et meie kogemused ja meeled on erinevad. On levinud ütles, et ilu peitub vaataja silmades, ehk siis me ei saa kellegi
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil
tunnetuseks B. tõeks C. usuks 3. Moraalne tunne, milles inimene mõistab hukka mõne oma teguviisi, motiivi või omaduse on A. uhkus B. häbi C. rõõm 4. Empirismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 5. Ratsionalismi seisukoht on: A...kõik teadmised pärinevad usust B...kõik teadmised pärinevad kogemusest C...kõik tõelised teadmised pärinevad mõistusest enesest 6. Tunnetusteooria kohta on kirjutanud teose ,,Puhta mõistuse kriitika" A. Aristoteles B. Karl Popper C. Immanuel Kant 7. Moraalne tunne, mis lähtub veendumusest, et vääritakse teiste tunnustust tegude või omaduste tõttu on A. uhkus B. häbi C. rõõm 8. Utilitarism on A. tagajärje eetika teooria B. tahtevabaduse probleem C. keha ja vaimu probleem II osa 1. Eristatakse kolme liiki intuitsiooni. Nimeta need. 1............................................................
kus hakkas taas paralleelselt tegelema enese arendamise ja riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga ja vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimmõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704 ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. Tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest tänapäevani laialdasel tuntud teooria: keha ja mõistus peavad harmooniliselt arenema
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega
1. Sooiidol kõigile inimestele on iseloomulik, et nad soovivad maailma idealiseerida ja näha maailmas seda, mida seal pole.(inimsugu) 2. Koopaiidol inimene sulgub oma loodud maailma ja tal on oma eriline maailmataju, mis on tingitud tema võimetest ja harjumustest. 3. Turuiidol keele võim mõistuse üle. 4. Teooriaiidol eelarvamused, mis on seotud dogmade või oma ekslike seisukohtadega. Tõetunnetuse aluseks on vabanemine iidolitest. Tunnetusteooria lähtealuseks on tõetunnetamise meetodid(3): 1. ämbliku tunnetus dogmaatiline, ratsionaalsel mõtlemisel põhinev tunnetus, kus kõik üldisemast lähtuvalt lõplikult paikapanduna olemas. Tõde tunnetatakse puhtast teadvusest enesest. 2. sipelga tunnetus äärmiselt empiiriline ja kuna sipelga tegevus ei anna uut kvaliteeti, on see lõputu sihipäratu faktide kuhjamine ja me ei pruugi jõuda mingisuguse kogemuseni. 3
Toila Gümnaasinum Meeri Mehide XI klass Friedrich Wilhelm Nietzsche Referaat Juhendaja: Kristi Goldberg Toila 2009 SISUKORD SISUKORD 2 ELULUGU 3 NIETZSCHE METODOLOOGIA 4 NIETZSCHE TUNNETUSTEOORIA 5 NIETZSCHE PRAGMATISM 6 VÕIMUTAHE 7 PILTE NIETZSCHEST 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD KIRJANDUS 10 2 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Friedrich Wilhelm Nietzsche't. Räägin lühidalt tema eluloost ja pikemalt tema teooriatest. Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844- 25
Vaatamata raskele õppekoormusele on tema kirjatööde maht suur ja mõned tema tööd kuuluvad kõige tähtsamate teoste hulka, mis iial kirjutatud. Ta oli väga huvitatud 18.sajandi Euroopa vaimuelust ja temast endast sai silmapaistev mõtteteadlane (Palviste-Kerner 1996). Nii on võrdlemisi lühidalt antud kuulsa filosoofi eluloost ülevaade raamatus Kolm kuulsat filosoofi. Võrdluseks toon sama filosoofi elulookirjelduse raamatust Uusaja filosoofia. Kant oli saksa filosoof, kelle tunnetusteooria osutus pöördeliseks filosoofilise mõtte ajaloos. Temast on raske aru saada, kuid me ei peagi taotlema täieliku mõistmist. Teiste filosoofidega võrreldes võib suuremat huvi pakkuda Kanti isik. Tema kohta arvatakse, et nagu Sokratesegi puhul moodustasid tema elu ja filosoofia terviku, st ei vastanud teineteisele. Kant elas filosoofielu ega mugandunud võimudega. Kanti soontes voolas sotlase verd. Tema isa oli sadulsepp kes pidas end sotlaseks ning ema kaudu oli Kant saksa päritolu
Ratsionalismi rajaja. Mõistuslik tunnetamine. tuleks vähemalt üks kord elus kõiges kahelda. See tähendab, et ei tohiks millegi suhtes seisukohta võtta. Uusaja skeptitsism. Metoodiline, põhikindel kahtleja. "ainus asi, milles ei saa Descartes kahelda, on kahtlus ise". Arvas et ON olemas sünnipärased (Prantsuse) ideed - "jumala idee" tunnetusteooria on empiristlik, sest ta arvas, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Liberalism. Võimude Locke (inglane) lahususe põhimõtte välja tooja. vabadusekäsituse kohaselt seisneb vaba inimese ja orja erinevus selles, et vaba inimene käitumine lähtub Hegel "loogika mõistuspärastest põhimõtetest, orja teguviis on aga tingitud teadus" välisest sundusest. Kaasaja filosoofia
Locke ja Descartes Riin Emajõe 12A John Locke Sündis 29. augustil 1632. aastal Wringtonis, Bristoli lähedal ja suri 28. oktoobril 1704. aastal Oatesis, Essexis Ta oli inglise filosoof ja materialistliku sensualismi üks peaesindajaid 1667-75 oli viigide partei liidri lord Shaftesbury teenistuses ja osales poliitilises võitluses Läks valitsuse jälitatuna pagulusse, naasis Inglismaale 1689 Locke`i tunnetusteooria põhiteesi ("mõistuses ei ole midagi, mida varem ei ole olnud meeltes") järgi on meeleline kogemus kõigi teadmiste allikas Locke tunnistab kahesugust kogemust välist ja seesmist (reflektsioon) Vastukaaluks kaasasündinud ideede õpetustele väidab Locke, et vastsündinud indiviidi teadvus on "puhas leht" (tabula rasa), mille elu vältel täidavad aistingud. Need informeerivad indiviidi primaarseist (vorm, liikumine, paigalseis) ja
Uskus, et Aadama pattulangemine rikkus inimhinge ning kõik, kes pärast seda on lihast sündinud, on Aadama patust nakatatud. Aadama üleastumise pärast on kogu inimsugu määratud kannatama valu ja süütunnet ning lõpuks surema. Filosoofia Augustinusel puudub filosoofiline süsteem Kasutab väljendeid, mille täpne tähendus pole selge Teoloogilised teosed Neis oli filosoofiat `'De trinitate'' Tunnetusteooria `'Pihtimused'' Ajakontseptsioon Augustinuse filosoofia oli allutatud teoloogiale, sest arul puudub võimalus jõuda tõeni ilma ilmutuseta. Minu olemasolu Minu olemasoluga seostab ta elu ja mõistmist Ta on kindel kolmes asjas: Ta on olemas Ta elab Ta mõistab Kogemuslik tunnetus Meelte abil tunnetatavate asjade suhtes võime end petta. Meeltemuljed on
riigitööga. Tol ajal tegeles Locke paljude asjadega, olles tuttav ka I. Newtoniga. Ilmusid paljud ta kuulsad teosed. Tänu oma usulistele tõekspidamistele, vastandus ta valitseva kirikuga. Vahetult enne ta elupäevade lõppu tekkis vaidlus, kas jätta "Essee inimlikust mõistusest" Oxfordi õppekavva. John Locke suri 28. oktoobril 1704.aastal ühes linnalähedases majas 72-aastasena. John Locke'i ideed ja filosoofia John Locke oli empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Teda peetakse Hobbesi järeltulijaks , kuigi tema poliitiline tegevus ja vaated eelneva omadest paljus erinesid, ning liberaalse maailmavaate esiisaks. Locke peeti ka suureks pedagoogika teoreetikuks. Paljud tema ideed selles vallas on kasutusel tänapäevani. Üks ta vaatepunktidest seal oli nn. tabula rasa e. tühja lehe teooria (inimene on nagu tühi leht, mille kasvatamine ja õpetamine täidavad). Samuti oli üks ta ideedest
Jorgen Alasoo IATB11 Lihtideed ja liitideed John Locke Märkus: John Locke on 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi(mõtte suund, mis peab teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid) peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. Locke ,,idee" Idee on Locke'ile üldmõiste, millega ta viitab igasugustele teadvuse sisule, aistingule või mõttele. John Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, kui inimene mõtleb. See on igasugune teadvuse sisu, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Näiteks nagu tool, gravtatsioon, maitsed(magus, soolane). Locke liigitab ideid kaheks:
eneseületajana, kes väljendab inimese juurde algselt kuuluvat igatsust ja oma faktilisuse ebapiisavust. · "Kõik jumalad on surnud; nüüd tahame meie, et elaks üliinimene" · "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest." Üliinimene · https://www.youtube.com/watch?v=bxiKqA-u8y4 Nietzsche tunnetusteooria · Selle taustaks on vaatepunkti õpetus, mille järgi iga tõde on tõde, teatud vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise. Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda vaatepunkti omad. Aitäh kuulamast!
Küsimused epistemoloogia loengu kohta 1. Milliste filosoofilste küsimustega tegelevad epistemoloogia, tunnetusteooria ja gnoseoloogia? Küsitakse teadmiste võimalikkuse ja selle objektiivsuse kohta, tunnetusmehhanismide ja tõe olemuse kohta. Kas ja kuidas on võimalik teada, mis on tegelikult erinev sellest, mis näib olevat? 2. Epistemoloogias on sageli oluline tegelikkuse ja näiluse eristamine. Tooge tegelikkuse ja näiluse eristamise vajaduse kohta üks näide. Peeter armastab mind. väide tegelikkuse kohta. Peeter väidab, et ta armastab mind. väide näiluse kohta. 3
AKADEEMIA NORD Psühholoogiateaduskond (humanitaarteaduse õppetool) 1. aasta statsionaarne I Naiivne realism Koostajad: Annely Uukkivi, Maris Uusmaa, Gerri Leht Õppeaine: Tunnetusteooria Õppejõud: Arne Rannikmäe Tallinn 2010 Vabameelsed mõtlejad väidavad, et läänelik filosoofia on naiivne realism- maailm koosneb ainest ja kõik nähtused on ainelised protsessid, või aine omadused. Küsimusele, mis see aine siis lõpuks on, otsitakse vastust füüsikast. Kaasaegsed loodusteadused selgitavad, et inimene ei ole üksnes ratsionaalne /mõistuslik/ olend, ja tema olemus ei
Ideed on aluseks nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui riiki juhiks üksnes need, kes said hüve ideest aru. Esmalt tuli eraldada võimekad vähem võimekatest. Vähem võimekate osaks jäi töötegemine, esimesed aga pidid pühenduma oma võimete ja vooruste arendamisele. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks sellist riiki, kus
Friedrich Nietzsche Filosoof Koostaja: Lota Aadla 12.klass Elulugu Friedrich Wilhelm Nietzsche Sündis: 15. oktoober 1844 - Röcken Suri: 25. August1900 - Weimar oli saksa filosoof. Nietzsche ei suru oma filosoofiat akadeemiliselt laitmatusse vormi. Tema filosoofia keel on aforstlik ja maaliline, ühtaegu rangelt kokkusurutud ja vabalt pulbitsev. Ta kirjutas kriitilisi tekste religiooni, moraali, filosoofia, kultuuri ja teaduse kohta. Elulugu Nietzsche sündis Röckeni külas Lützeni lähedal kirikuõpetaja pojana. Esmase hariduse sai Naumburgis. 1864.aastal lõpetas Nietzsche gümnaasiumi ja suundus Bonni Ülikooli õppima filosoofiat ning klassikalist filoloogiat. Bonnis astus ta liikmeks Franconia korporatsiooni. Elulugu Nietzsche elu oli täis ootamatuid pöördeid. Sündinud pastori pojana, sai temast kõige vihasem kristluse materdaja kaasajal. Hiilgavalt alanud teaduslik karjäär - 24-aastaselt sai Nietzsch...
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8. Milline neist pole teadmise tähendus: a- tuttavolek b- oskus c- nägemine d- teadmine,et 9
1. Pragmatism …on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 2. Ontoloogia Filosoofia osa, mis on õpetus olemisest, uurib olemise mõistet ja põhilist olemust. 3. Metafüüsika Õpetuse reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 4. Gnoseloogia Tunnetusteooria, uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii te...
* Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti; kujundab ja süstematiseerib mõtlemise piirsõnavara. * Gnoseoloogia e epistemioloogia tunnetusteooria, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. * Idealism - teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltub olulisel viisil teadvusest. * Immanentne - Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. * Induktsioon - Üksikult üldisele liikuv tuletusviis. Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. * Irratsionaalne - Mõistusega loogiliselt mitteseletatav.
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Platon Maailma kultuuriajaloo suurkuju Platon Eluaastad: umbes 427 eKr kuni umbes 347 eKr Sündis ja suri Ateenas Vanakreeka filosoof Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide pere...
Arenguteooriad: aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid; põhimõtteliselt kontrollitavad; üldistatavad PREFORMATSIOONI teooria (17-18saj) A. Leeuwenhoek spermatosoide sees juba kvalitatiivselt valmis inimene, emakas hakkab kasvama kvantitatiivne areng. MATERIALISTLIK-SENSUALISTLIK NAVISTLIK looduslähedus J.LOCKE tabula rasa teadvus on PUHAS LEHT J. ROUSSEAU- sündides on laps HEA(kristlik väärtus) - KK+kogemused= teadmiste allikad Lastel oma viis näha ja tunda. Keha ja vaim -sünnipärane uudishimu (Preyer) harmonilised. *füüsilise karistuse vastu Tunnetusteooria: teadvuses ei ole midagi, mida varem pole o loodus = ühiskond. Looduse ees kõik olnud meeltes. Taju: märgid, ideed,seosed võrdsed. Ühiskond rikub inimest see ühtlustab ASSOTSATSIOONID: t...
Nimelt väideti, et puhta matemaatika väited ei räägi midagi tegeliku maailma kohta. (ld. k. mõistus) 1. Seisukoht, et tõsikindel teadmine pärineb mõistusest enesest. Kogemus on vaid mõistuse tegevuse ajendiks ning teatud mõttes vähemväärtusliku teadmise allikas. Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat
Rudolf Steiner Järgnev õpimapi peatükk annab lühidalt ülevaate Rudolf Steiner'i eluloost, tähtsamatest teadustöödest ja raamatutest ning tema panusest mängu ja selle arengusse. 2.1 Lühike eluloo kirjeldus Rudolf Steiner sündis 25.veebruaril aastal 1861 Austria-Ungari (praegue Horvaatia) linnas nimega Donju Kraljevec. Suurema osa oma lapsepõlvest veetis ta Viini lähdal asuvates linnades Steiermargis ja Burgenlandis. Rudolf Stainer suri aastal 1925 Sveitsis. Steiner õppis füüsikat, matemaatikat, loodusteadusi ja keemiat Viini Tehnikaülikoolis ning teenis lisaraha samal ajal eraõpetajana Viini ühes jõukas perekonnas. Lisaks kirjutas Rudolf Steiner teaduslikke artikleid geoloogia ja mineraloogia teemadel Pierers Ensyclopeidale, mida peeti sel ajal väärtuslikumaiks ja usaldusvääresimaks entsüklopeediaks saksa keeles. Aastal 1891 kaitses Stainer väitekirja ,,Tunnetusteooria põhiküsimusi" Ph.D Rostocki ülikoolis. Väitekiri käsitl...
Kordamisküsimused eksamiks: 1) Milliseid tähendusi omab sõna „filosoofia“? Tarkusearmastus; rangemal kasutuses tähistab teatud uurimisvaldkonda, mis tegeleb üldküsimustega; Tähistada mõne tuntud filosoofi vaateid, ka tekstikogu, milles need ilmnevad; Tähistab tuntud filosoofide töödekogu. 2) Nimetage Aristotelese filosoofia viis valdkonda. Milliste küsimustega tegeleb iga valdkond? 1) Metafüüsika ehk milline on väline maailm. 2) Tunnetusteooria(epistemoloogia) ehk kuidas me maailma tajume. 3) Loogika ehk mis on tõde ja kuidas me selline jõuame. 4) Eetika, mis käsitleb inimeste käitumisega seotud probleeme ja kas inimene on vaba valima oma käitumisviisi. 5) Esteetika ehk mis on ilus ja mis on kunst. 3) Kuidas arendada noortega filosoofilist arutelu (programm P4C, Kanti neli küsimust, võimalikud filosoofilise arutelu üldküsimused)? 1) Mida ma võin teada?(tunnetusõp) 2) Mida ma pean tegema?(eetika) 3) Mida ma tohin loota?(metaf...
tema dialektilise meetodiga. Suur valgustaja demonstreeris korduvalt selle meetodi rakendamist loodusteadustes ja matemaatikas, mistõttu ta siin Hegelist paremas mõttes erineb. Oma meetodi mõjukuse võlgneb Leibniz mitte ainult oma teadlase- ja uurijatalendile, vaid eelkõige sellele õnnelikule asjaolule, et ta oli väga lähedal formaalse loogika ja dialektika vahekorra probleemi õigele lahendusele. Ilma seda probleemi lahendamata ei saa tunnetusteooria kujuneda efektiivseks eksperementaalse tegevuse ja selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nende printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosoofiatraditsioonile.
skepsis pani kahtluse alla kogu objektiivse maailma olemasolu. 20. sajandi analüütilised filosoofid käsitlesid kogemuse eripärasid, mille abil Hume seletas meie usku objektidesse, mina´desse ja põhjustesse, pigem tunnustena, mis toovad veendumuste pealispinna alt välja selle, mida need tegelikult sisaldavad. On oletatud, et tegelikult huvitasid Hume´i märksa enam konkreetsed, praktilised teemad kui teoreetiline filosoofia; pigem kõlblus, poliitika ja psühholoogia kui tunnetusteooria. Wolfgang Stegmüller eristab teadmisskeptitsismi ja tõeskeptitsismi. Teadmisskeptitsism väidab tõeste väidete olemasolu, kuid peab neid tunnetamatuteks. Tõeskeptitsism eitab ka tõeste väidete olemasolu. Antiikskeptikud olid tunnetusskeptikud, tänapäeval aga esineb ka tõeskeptitsism. Kasutatud materjal: · http://www.hot.ee/indrme/skeptikud.htm · Siim Sindoneni referaat ,,Skeptikud" · Eesti Entsüklopeedia nr. 8
end melanhoolikuks. Sõpru oli tal vähe. Ta arvas, et koleerikul ei saagi sõpru olla, sangviiniku jaoks on kõik sõbrad, kuid see tähendab, et õiget sõpra polegi, melanhoolikul on sõpru vähe, aga see-eest on nad head sõbrad. Naised ei mänginud Kanti elus suurt rolli. Ta jäi vallaliseks Kanti tööpäev algas kell 5 hommikul. Siis valmistus ta loenguteks, mis algasid tavaliselt kell7. Lõunasöök oli Kanti jaoks ainus söögikord ning see kestis kella ühest nelja-viieni. Kanti tunnetusteooria Tõelise teadmise staatuse pälvisid teadmised millegi üldkehtiva ning paratamatu kohta, nt matemaatika ja loogika aksioomid, väide, et kõigel on põhjus jne. Kanti huvitasid eelkõige just sellised tõelised teadmised, kuid ta arvas, et neis sisaldub nii kogemusest kui ka mõistusest lähtuvat. Inimtunnetusel on seega kaks allikat meeled ja mõistus. Selles mõttes vastandubki Kanti tunnetusteooria nii traditsioonilisele empirismile kui ka
miski, mis end maailmas olevana eest leiab, vaid see, mille toimel olev üleüldse on.See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt loomadest on inimesele omane iseäralik ,, avatus maailmale". Filosoofilise antropoloogia peatoeseks peatakse ,, Inimene.Tema loomus ja koht maailmas". KEEL Hermaneutika Keel kui tunnetuse meedium nihkus filosoofilises teadvuses esiplaanile alles 20.sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks
mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist: kuidas me saame teadmisi, ja siit ka: kas metafüüsika mõttekonstruktsioonid on mõttekad, kui neil puudub side igapäevase tunnetusega. Siit tuli võimas metafüüsika vastane liikumine (n.ö. esimene "filosoofia lõpp" -- empirism, mis piiras meie küsimusasetuse just küsimusega: mida me saame teada (kogeda). Siit tuntud ratsionalismi-empirismi tüli. Tänapäeval tunnetusteooria käsikäes teadusega, neurofüsioloogia jms. Siit heidab ta probleeme ka mujale (näit. meditsiinieetika; surma mõiste laienemine, vaimufilosoofia vms.) Oluliselt tunnetusteoreetiline on ka tänapäeva teadusfilosoofia. [ratsionalism teadmine pärineb mõistusest, mitte kogemusest (Sokratese ja Platoni tunnetusteooria on ratsionalistlik)][empirism teadmine pärineb kogemusest, mõistus on abivahend järeldusteks] Eetika -- õpetus moraalist, mida me peame tegema
vanglaseinte vastu, kivi pritsib kildusid: mida teeb see minule?" 16 · Ecce Homo ehk Ennäe inimest, on meelega jumalatteotav ning võetud apostel Johanneselt Ennäe inimest, mind, Friedrich Nietzschet, antikristust. · Oma lähenemises on filosoof subjektivist, sest igasuguses objektivismis, väidab ta, on taustal subjekt. 17 16.2. Nietzsche tunnetusteooria · Objektivismi kritiseerimiseks on õpetlasel tunnetusteoreetilisi põhjusi. Selle taustaks on tema vaatepunkti-õpetus, mille kohaselt iga tõde on tõde mingist vaatepunktist, ilma võimaluseta absoluutsusele. · Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. 18 · Filosoofi tunnetusteoreetilised tõlgendused on inimkesksed pole mingit muud tunnetust kui subjekti enda
keemilise meditsiiniga. Võttes aluseks keemia avaldas Vihalemm arvamust, et teaduste praegune õpetamine koolides on ebaotstarbepärane teaduse suure arengu tõttu ja seda tuleks muuta üldisemaks, praktilisemaks ehk õpilastele tuleks õpetada, kuidas ise teadust teha (püstitada hüpoteese ja praktikas neid tõestada jne), kuid hetkel puudub teadlaskond, kes uue meetodi välja töötaks, sest ajaloolased tegelevad alajoo välja selgitamisega, teisalt aga peaks tunnetusteooria ja loogika arenemine teadusajaloo põhjal olema filosoofide pärusmaa. Esimese osa lõpus on esitatud Vihalemma artikkel, mille pealkirjaks on ,,Kas teaduse metodoloogia õpetab ,,teadust tegema"?" Oma vastuse on ta jaganud mitmeks punktiks, kuid põhiline, mida ta öelda tahab on see, et ilma üheta pole teist, kui poleks metodoloogiat, ei tuleks ka teaduslikele probleemidele lahendust. Teadust ei saa võtta puhtalt teadusena, seda tuleb vaadelda läbi filosoofia
Aristotelese süllogismiteooria,loogika reeglid. Aristoteles sündis 384 322 e.m.a, arsti perekonnas Stageira linnas Makedoonias (seepärast nimetatigi teda vahest ka Stageiriidiks). 18-aastasena tuli Aristoteles Ateenasse ja asus õppima Platoni Akadeemias kus at oli Platoni õpilastest kuulsaim. Seal ta viibis 20 aastat. Veetnud mõned aastad Väike- Aasias, oli ta seejärel Aleksandri, Makedoonia tulevase kuninga kasvatajaks. Aastal 335 eKr rajas ta Ateenas oma filosoofiakooli. Aristoteles oli erakordselt haritud ja laia silmaringiga õpetlane. Raske on leida valdkonda, mida ta poleks uurinud ja millest kirjutanud. Mitmed tänapäeva teadusalad on saanud alguse Aristoteleselt. Pärast Aleksander Suure surma süüdistasid poliitilised vastased teda jumalasalgamises; ta põgenes Euboiale Chalkisesse ja suri seal varsti. Aristoteles ei olnud üksnes antiikaja silmapaistvaim filosoof, vaid ka zooloog, füüsik, arstiteadlane ja kirjandusteoreetik. ...
Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist. Õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest.
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
Vabadus on tal ainult mõistuse võim tunnete üle, meeleliste afektide ületamine tunnetusega , teadmistejanuga. Sest mõttest on Spinoza seisukoha järgi vaba ainult elupraktikast eemaldunud mõttetark, kelle elu peasisuks on "intellektuaalne armastus jumala vastu", s.t. looduse tunnetamise kirg. Niisugune arusaamine vabadusest on abstraktne, antihistoristlik, ühiskondliku elu rikkalikust sisust irdunud (2: 163). SPINOZA TUNNETUSÕPETUS Nagu Spinoza õpetus tervikuna, on ka tema tunnetusteooria materialistlik ja ratsionalistlik. Teadmuse madalama astme moodustab tema arvates teadmus, mis põhineb kujutlusvõimel. Siia kuuluvad välismaailma meelelisest tajumisest saadud kujutlused. Teadmuse teise, kõrgema astme moodustab teadmus, mis põhineb mõistusel. Siin saavutatakse tõe tunnetamine tõestamise abil. Mõistusel põhineva teadmuse eeliseks on selle tõsikindlus, samuti saadavate tõdede selgus ja täpsus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
