R22kis olemise staatilisest ja pysivast loomusest. Filosoof Platon v6ttis siit palju eeskuju. `Loodusest' luulevormis. Ta n2gi ennast syndinuna s6javankris mida veavad tugevad m2rad. (symboliseerib tugevaid hingekirgi) J6uab linnav2rava juurde kust leiab linnavalvuri kelleks on 6iglus ja kes ei luba tal siseneda. Aga p2iesetytred st. meeled, veenavad 6iglust et ta lubaks luuletaja linna ja viiks ta nimetu jumalanna ette. Nii sis tutvustab Parmenides jumalanna s6nade kaudu teooriat olemisest, mis langeb kokku t6elisega mida on v6imalik kujutada ja teooriat fyysilisest maailmast ni nagu inimesed seda kogevad. ZENON (5 saj. eKr) Teda peetakse Einsteini relatiivsusteooria esiisaks. Parmenidese 6pilane ja alluv 20 a. Kaitsmaks oma 6petaja teooriat et olemine ei paljune, n2itas ta kaudse teostuse meetodil et katse paljust ja liikumist m22ratledaviib lahendamatute sisuliste vastuoludeni.
osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21] Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta
Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad: Filosoofia tegeleb kõigega, kuid erilisel viisil. METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga, s.o. ''esimene filosoofia'' (Aristoteles), siin...
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud
Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis mõjutas oluliselt ka filosoofiat. Uuritakse tõelisust (...
Herakleitos Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond Lõuna – Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi Parmenides, Xenophanes, Zenon Parmenides (u. 540 – 480) Poeem “Loodusest” Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus
things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras? For Anaximenes it was air and for Pythagoras it was numbers. 9. Why are the Pre-Socratic giving real philosophical answers? They try to give reasons to things and not only unreal mythological explanations. 10. Which were the names of the two ways that the goddess revealed to Parmenides? The way of truth and the way of opinion. 11. According to Parmenides, which are the object and the method used to walk the way of the truth? And for the way of the opinion? 12. Name at least five characteristics of Parmenides’ Entity? one ; present to the mind ; immovable ; full ; continuos ; unreated 13. According to Parmenides, what is motion and why it is only apparent? According to Parmenides, motion as we know it, does not exist. Motion is illuminating and darkening. Coming to be is nothing more than coming to be visible. 14
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. põhjustab seda, et temast ei saa olla tõelist teadmist, vaid parimal juhul midagi sellist, mis tõele sarnaneb. Järgnevalt esitataksegi üks kosmogooniline müüt, kuid peale eeltoodud mööndusi on raske öelda, kui tõsiselt Platon siin väidetut võtab. Ahvatlevana tundub võimalus vaadelda “Timaios”`t Platoni analoogina Parmenidese poeemi teisele, põhiosas mittesäilinud jaole, kus Parmenides andis surelike arvamuste kohase maailmakäsitluse selle “tõenäoliseimal” kujul. Müüt ise aga kõneleb kosmose loomisest hüvelise jumaliku demiourgos`e poolt (kr. keeles käsitööline või meister). See, et siin kõneldakse maailmaloomisest, tegi just “Timaios”`e Platoni teostest keskaegse kristliku Euroopa jaoks kõige vastuvõetavamaks. Kuid erinevalt kristluse ettekujutusest jumalast kui
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee`` Ideaali kehastused metafüüsika tasandil...
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia
Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
Noarootsi gümnaasium Ajalugu Jelizaveta Dokutsajeva 9 T klass ARISTOTELESE FILOSOOFIA Referaat Juhendaja: Tiiu Kreegipuu Pürksi 2007 Sissejuhatus Aristotelese arutlusi ja teadusi uuritakse palju ka tänapäeval ja see pakub huvi paljudele teadlastele. Järgmises referaadis käsitleb autor Aristotelese filosoofilisi vaateid ning kirjeldab filosoofi teooriaid toetudes eelnevalt otsitud materjalidele. Tema seisukohad on idealiseeruvad ning loogika omab traditsioonilisi vaatepunkte, mis eriti köitsid autori tähelepanu ning panid aluse järgmise töö valmistamiseks. Aristoteles (384-322 eKr) sündis Stageiras Lõuna-Makedoonia polises, mille olid asutanud kolooniana Androse saarelt väljarännanud kreeklased. Seega oli ka Aristoteles kreeka päritolu. 18aastaselt läks Aristoteles Ateenasse Platoni akadeemiasse õppima. Temast sai üks Platoni and...
filosoofiakoolkonna rajaja, ja Xenophanes, keda enamasti peetakse Elea koolkonnale aluse panijaks. Pütagoorlased olid esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest
Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...
· See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks. · APOORIA (kr.k. mitte tee, väljapääsmatus). · ELEAADID · Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat · Xenophanes lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat · Parmenides vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav. · Zenon Eleast · Zenon Eleast · XENOPHANES · Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm. u. 570 - · 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. · Luuletaja ja laulja
"One cannot put one's feet into the same river twice for new waters are ever flowing over them" Flux constant change "By changing it rests" "Nature hides itself" · He is a philosopher of fire- all things are fire. Fire change, light, life, God. · He is a philosopher of the unity of opposites. The Eleatic School · Xenophanes 570-475 BC Nothing comes from nothing. Unchanging Being. - Against anthropomorphisms · Parmenides fl. Fifth Century BC Being beings - Thinking and Being are the same - One cannot think not-Being · Zeno of Elea 490-439 BC Student of Parmenides - Paradoxes We tend to interpret the moving in terms of the static (living/dead) Being/beings. Dialectics Reductio and absurdum. Showing that a proposition when taken to its logical conclusion is results in and absurdity. Empedocles 490-430 BC
2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud. „Ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke“ Parmenides – algaine põhiomadus on muutumatus, achilleuse ja kilpkonna näide, kas usaldada meeli või mõistust?
Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu Platoni ontoloogiline väide on, et eksisteerib kaks maailma - ideede maailm ja meie maailm. Epistemoloogiline väide on, et ideede maailmas oleme kõik käinud ja kõike näinud aga siia maailma jõudes unustame kõik ära. Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on
Pythagorase maailmavaate põhimõtted: *Arvud valitsevad maailma matemaatika, muusika.Püüdis järele jõuda harmoonia olemusele. Loodus on kui harmooniline terviklikkus(kui muusikateos) kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse v...
Filosoofia Kaks suunda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimuseganing otsivad elutarkust Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamis...
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev lugu sugukonna seotusest jumalate ja kangelastega. Jumalad ei suutnud surra,varjatusse minna. 6. teleoloogiline maailmakirjeldus põhjused peituvad olevas endas, mitte ülemeelesises ideedemaailmas. Aristotelese arvates toimub kõik maailmas p...
tõdedeni jõuda. Tõelised teadmised- teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed- kõik ülejäänud on aga empiirilised. Induktsioon- suure kogemusmaterjali põhjal järelduste tegemine. Deduktsioon- mõnes kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid Elea koolkonna filosoofid, nendest kuulsamad Parmenides ja Zenon. Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi Maailm (olemine) on ühtne ainemass, sest Maailmale on omane paljusus, asju saab ka puudub tühjus , mis ainet eraldaks. üksteisest eristada. Maailm on liikumatu, muutumatu. Maailmas toimub liikumine. Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
....................................................................8 Thales (vt Lisa 1)....................................................................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2).......................................................................................................8 Anaximenes (vt Lisa 3)..........................................................................................................9 Parmenides (vt Lisa 4)............................................................................................................9 Herakleitos (vt Lisa 5)............................................................................................................9 Empedokles (vt Lisa 6)...........................................................................................................9 Anaxagoras (vt Lisa 7)..................................................................
on ,,idee" olemise teine vorm,ta ,,teisitiolemine".Inimühiskonnast ja ühiskondliku inimese teadvusest ei maksa rääkidagi.Need on tollesama ,,idee" iseliikumise vormid,"idee",mis pidulikult sammub mööda teadvuse tõusvaid astmeid,kuni jõuab ,,absoluutse" ideeni , selle avanemiseni kunstis,religioonis ja filosoofias. VI ega ka V sajandil e.m.a. ei näinud ükski kreeklane veel uneski oletust,et olemise olemus on ,,idee" selle termini hegellikus tähenduses.Tõsi küll,Elea filosoof Parmenides väitis,et ,,üks ja seesama on mõte ja see,millest ta/mõte/ mõtleb",ning mõned filosoofia ajaloolased,eelkõige Hegel,kaldusid seda teesi tõlgendama teesine olemise ja mõtte samasusest,seejuures hilisema idealismi vaimus.Tegelikult väljendus Parmenidese teesi idee,et mitteolemise eksteerimist ei ole lubatav mõelda.Kui me püüame mitteolemist mõelda,on see igal juhul olemas mõtlemise objektina. Veelgi enam.Olemine ka mitteolemine ei olenud Parmenidese jaoks iseenesest mitte ainult
valitseb järgnevat. Küsimus, mis on?- jääb filosoofias kehtima. Thalese arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Anaximandros: Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). Piirid puuduvad, maa ei toetu millelegi. Anaximenes: Temal arche piiritletud,õhk -- nii aine kui ka samas apeiron Pythagoras: Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa)
Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios;
4. Parmenidese filosoofia oleva ainulisusest ja tunnetuse kolmest teest, Zenoni apooriad kui selle teooria illustratsioonid. Parmenides (u. 540-470): Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed: et on (tõe tee), on ja ei ole (doxa), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: ,,arche, ainuline alus on olev" järelduse, et ,,olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv, tekkimatu, hävimatu" (kõik tuntud atribuudid oleva algele, aga rakendatuna nüüd oleva tervikule). Õpilane Zenon, kuulsad apooriad: Achilleus ja kilpkonn. Kuulus kangelane Achilleus hakkab kilpkonnaga võidu jooksma, kuid annab talle ilmse ebavõrdsuse tõttu 100 m edumaad. Kuid kuidas ta kilpkonna kätte saab? Selleks, et läbida vahemaa, tuleb tal läbida esmalt pool, siis
osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist. Mõisted ja küsimusepüstituse viisid, millega muutunud ühiskonnaelu teoreetiliselt mõtestada, pärisid filosofeerivad sofistid aga juba kujunenud filosoofia-traditsioonist. Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide- teoreetikute probleemsituatsiooni. Epistemoloogiline relativism. Kõige tuntumaks filosofeerivatest sofistidest on PROTAGORAS ( u. 480-410)
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Kehra Gümnaasium Vana Kreeka filosoofia Referaat Koostaja: Taago Köster 11. A klass Kehra 1 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 11 ......................................................................................................................................... 11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 ...
Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest
isum = isum + i P;??? Kui on olemas asi, millel on omadus P, siis 10 CONTINUE on kõigil asjadel omadus P. Loogika teke: 1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki ja canadas. sumto = isum loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) RETURN - apooriad/paradoksid;Sofistid - Sokrates (470-399 1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END
?? Kui on olemas asi, millel on 5)Millal loodi HTTP ja HTML, kes? (defun sumto (n) ametlikult microsoft. omadus P, siis on kõigil asjadel omadus P. (if (= 0 n) Loogika teke: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : 6)Miks on arvutitel vaja cahce mälu? Mis 0 kasutas pikki loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 1977 – Luuakse Oracle Bob Miner ja Ed Oates (+ n (sumto ( n 1))) )). sajand e.m.a
abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitteolevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine, mitteolevat ei ole. Olev on alati olemas olnud ja sellepärast ei saa öelda, et ta on tekkinud eimillestki, samuti ei saa olev muutuda olematuks
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut PLATONI MORAALIFILOSOOFIA Referaat Koostaja: Triin Hanikat TALLINN 2015 SISUKORD SISUKORD.................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................3 1ELULUGU................................................................................. 4 1LOOMING................................................................................. 6 2PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA...................................8 2.1Kõlbelise elukäsitluse üldiseloom.................................................8 2.2Voorusteõpetus...........................................................................9 2.3Ideed moraali alusena................................................................11 2.4“Riik”.......
EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust,
KORDAMISKÜSIMUSI 2012 sügissemester 1) Filosoofia määratlemise lähteid ja viise (loeng; Berlin; Danto, 33-87) Filosoofia kohta on erinevaid arvamusi nt: 1. kogu aega ja olemist haarav mõtiskelu, inimteadmiste templi nurgakivi. 2. Keelelisi arusaamatusi ära kasutav pseudoteadus Küsimused jagunevad: a) Empiirilised vastused sõltuvad vaatlusandmetest b) Küsimused ,millele pole võimalik vastata ei vaatluse ega arvutluse abil nendega tegeleb filosoofia c) Formaalsed vastudes sõltuvad arvutlustest ega ole kammitsetud faktiteadmistest 1. Kant tõmbas rajajoone faktide(kogemused, asjad, inimesed, sündmused, omadused, suhted) ja kategooriate(mille kaudu me tunnetame ja kujutleme ja mõtleme) vahel. Õpetas, et kategooriad, mille vahendusel me välismaailma näeme, on kõigi teadvuslike olendite puhul samad see muudab maailma üheks ja ...
Komöödias "Lysistrata" pani ta naised naised seisma talle endale nii sümpaatse rahu eest, lastes neil hõivata akropoli ja hoida mehi nende himudega endast eemal seni, kuni viimased sõjakirest hoolimata pidid rahu sõlmima. PARMENIDES: 5. sajandil eKr jätkasidmõtlejad vastuse otsimist küsimusele, kuidas on maailm tekkinud ja kuidas ta toimib. Omamoodi väljakutse järgnevatele põlvedele esitas 6. ja 5. sajandi vahetusel Itaalia filosoof Parmenides, kes lähtus väitest, et ,,olev on ja olematut ei ole", ning tuletas sellest loogiliselt järelduse, et olev on tekkimatu, jagamatu ja liikumatu. Sellist tõeliselt olevat saab tunnetada vaid mõistusega, meeleandmetega kogetav on aga vaid näivus. Järgnevad filosoofid selle järeldusega täiel määral ei nõustunud, püüdes seletada, kuidas igavesest ja muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused.
baasväidete hulgast. Mõtlemise jaoks ei ole olemas kindlat lõplikku alust, millest kõik muu loogiliselt tuleneb. Mida keerulisemaid väiteid me tõestada tahame, seda suurema hulga ja seda keerulisemate baasväidete tõesust peame uskuma. Maailm on tõepoolest väga ebakindel: mõtlemise baas on tõestusteta uskumine. 2 Loogika ajalugu 2.1 Antiikloogika 2.1.1 Aristotelese-eelne periood Keskajast pärineva legendi järgi leiutas loogika Kreeka filosoof Parmenides (5 sajand e.m.a.) Egiptuses kaljurüngaste vahel. Tegelikult Parmenides loogikat siiski ei leiutanud, st arutluste struktuuri kui sellist ta ei käsitlenud. Küll aga põhjendas Parmenides oma filosoofilisi vaateid pikkade arutluste abil. Oletatakse, et Parmenidese väitlusmeetod pärineb kokkupuutest Pütagorase koolkonna matemaatikaga. Parmenidese õpilane Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) astus oma õpetajast sammu kaugemale ja põhjendas Parmenidese
MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena. Järeldus: Ideaalne oleks kui me suudaks mõelda Marsi elanik või liblikas. Niikaua on iga küsimus fiosoofiline kuni teadus ei s...
". Pruuni ümbriku sees olev kiri räägib ,,naturaalsetest filosoofidest", kes üritasid seletada loodust, nad panid aluse niimoodi teaduse arengule. Nad uurisid kõikeühendava aine olemasolu ja looduse muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri. Ta oli ratsionalist, kes usaldas oma põhjendusi rohkem kui meeli. Tema kaasaegne Herakleitos arvas, et maailm on kogu aeg muutumas. Ta arvas ka, et maailm koosneb vastanditest, mis on vajalikud eluks. Ei ole head ilma halvata. Empedokles oli mees, kes üritas neid kahte meest lepitada. Ta ütles, et üks kindel asi ei saa muutuda teiseks, seega nõustudes Parmenidesega.
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
tema traditsioonilise pealkirjaga "peri physeos" (`asjade loomusest') on isevärki mõttevälgatuste kogu, ta oli nii kehvasti mõistetud, et tema kaasaegsed nimetasid teda H. Tumedaks. Sokrates ütles ta raamatu kohta, et mida ta sellest mõistvat, olevat suurepärane ja mida ta ei mõistvat, võib olla mitte halvem, kuid see teos nõudvat tugevat ujujat. Herakleitost on nimetatud antiigi Nietzscheks. 39. Elea koolkond Elea linnas V-VI saj. e. Kr. Tähtsamad tegelased: Xenophanes, Parmenides, Zenon. Nende põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Xenophanes (580-490) Kolophonist oli eleaadide eelkäija, koolkonna rajaja. Anaximandrose õpilane, Parmenidese õpetaja. Pärslaste eest põgenedes lahkus Kolophonist, jõudis Eleasse. Aristokraatia pooldaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
