Nad vastandasid materiaalse maailma ja filosoofilised ettekujutused sellest. Eleaatide t2htsus: Nad avastasid erinevuse olemuse ja n2htumuse vahel Nad formuleerisid vastuolud mateeria, ruumi ja aja vahel, yksiku ja yldise vahel. Nad n2itasid et olemine pole seesama mis konkreetsed esemed. Ja sellekaudu j6uavad nad esimesena filosoofilise enesem22ratluseni. Dialektiline loodus asendati metafyysilise olemisega (loodus muutub m6ttetasemeliseks m22ratlemiseks) Parmenides (6. 5. Saj eKr) Elea filosoofiakoolkonna rajaja. Tema teoses `Loodusest' v2idab et liikumine on n2ivus ning universum on yksainus. Pidev ja muutumatu. S6nastas vastur22kivuse printsiibi ja demonstreeris loogilise t6estuse v6imalikkust. `'M6istus on m66dupuu, sest meeled petavad'' On p2rit l6una itaaliast Eleast. Polnud yksk6ikne kodumaa poliitika vastu, syndis suursuguses perekonnas. Tema looming ta n2gi k6ikjal muutumatust, rahu, j astabiilsust.
osutuvad eleaadid tegelikult filosoofilise olemisõpetuse ehk ontoloogia rajajaiks. [5:21] Elea koolkonna põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist, vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Teravmeelsete argumentidega püüti näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivat iseloomu. Selle koolkonna tuntumateks esindajateks on Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Nad õpetasid oleva ühtsust ning muutumatust ja saamise mitteolemist ning püüdsid teravmeelsete argumentidega näidata paljuse, muutuse ja liikumise vasturääkivust. 3. ELEA KOOLOKONNA ESINDAJAD 3.1 Xenophanes Xenophanes (vt lisa 1) sündis 580. ja 560. aastate vahel eKr Kolophonis Joonias. Pärslaste sissetungi tõttu oli ta sunnitud kodumaalt põgenema. Rändlauliku ja kasvatajana liikus ta
Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID Xenophanes u 570 oli luuletaja, laulja, Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni. Naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist. Kõigi nähtuste mitmekesiduse taga on muutumatu olemine. Parmenides x-i õpilane. Räägitakse suure sukartusega tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest. On säilinud õpetuslik poeem (u 150 rida) heksameetris. Temalt pärineb ''Parmenidese poeem''. Esimeses osas ''Elu kui olemine''eitab ta muutusi. Teises osas ''Elu kui näivus''väidab , et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas. Arvas, et mitteolevat pole võimalik mõelda. Mõtlemine ja olemine on identsed. Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi
õhust. Seega jagas ta Thalese arusaama, et looduses toimuvate muutuste aluseks on teatud algaine. Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5.sajand eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias. Elea koolkond vastandab püsivat ja muutlikku, postuleerides igavesti püsivat ning muutumatut printsiipi (olemine) maailma muutlikusest ja mitmekesisusest. Sellega panid nad aluse filosoofilisele olemisõpetusele ehk ontoloogiale. Selle koolkonna esindajad olid Parmenides, Melissos ja Zenon Eleast. Tuntum neist oli Parmenides. Parmenidest peetakse teoreetilise filosoofia (loogika- ja matemaatikafilosoofia, keelefilosoofia, epistemoloogia, vaimufilosoofia ja metafüüsika) rajajaks. Ta oli esimene, kes tegeles olemise probleemiga. Ta on autoriks keerulisele metafüüsilisele luulele, mis kirjeldas teda kui varajast Kreeka filosoofi ning kõige sügavamat mõtlejat. Tema arvates oli kõik olev alati olemas olnud
Kaasaegse Itaalia territooriumil asunud kreeka linnriikidest on pärit peale eleaatide veel teisigi filosoofe, näiteks pütagoorlaste koolkond. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses kõneletakse seetõttu vahel ka “itaalia filosoofiast” Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Nimetatud koolkondi on vaadeldud ka joonia filosoofiale vastanduva vooluna tolleaegses mõtlemises. Eleaatideks kutsutava mõtlejate rühma väljapaistvaim esindaja on Parmenides (u. 540-480). Tema teos kujutas endast õpetusluuletust, mis on säilinud küll mitte tervikuna, kuid siiski küllalt ulatuslike fragmentidena. Teos jaotub kolme ossa: proloogiks ja kaheks õpetust esitavaks osaks. Proloogi võib käsitleda teoreetilis-maailmamõistmisliku probleemsituatsiooni kujutamisena poeetilistes kujundites. Selles kirjeldab Parmenides iseenda läbielamist: teekonda jumalanna juurde ning kohtumist viimasega. Luuletuse järgmised osad annavad aga teada sellest, mida
F. NIETZSCHE IRRATSIONALISM, INIMESEKÄSITLUS JA MÕJU Antiikfilosoofia jaguneb epohhideks: eelsokraatiline, klassikaline, hellenistlik ja uusplatonistlik periood. Ka nendel epohhidel eristuvad perioodid ning koolkonnad. Eelsokraatilise epohhi hulka kuuluvad: Mileetose koolkond, mida ühendab küsimus mis oli kõige alguses? (esindajatest Thales, Pythagoras); Eelea koolkond, mis pööras eelkõige tähelepanu tõe ning tõelisuse otsingutele (Parmenides, Herakleitos); Sofistid, keda ei huvita mitte niivõrd tõde, vaid praktilisus, nad on skeptilised meelelise taju suhtes (Protagoras, Gorgias). Klassikalise perioodi suurmõtlejad: Sokrates, kes pühendus üksikisu uurimisele, leidis, et kõigel on oma eesmärk, oma mõte ja et tõde on siiski olemas; Platon, kes vaatleb maailma kui kaht dimensiooni: puhtad mõtted & nähtav maailm (on olemas eraldi puhaste ideede sfäär); Aristoteles,
Joonia koolkond Antiikfilosoofia Antiikfilosoofia U. 6.e.Kr. - 5. saj. p.Kr. Hõlmab Antiik-Kreekas ja Rooma impeeriumis levinud filosoofiat Thales (u. 624 – 546) Arvas, et looduse arche on vesi Vesi kui kõige oleva olemasoluks vajalik tingimus ja sellisena alus, mis valitseb kõige oleva üle. Eeldus, et olev tervikuna on elav. Eleaatide koolkond Lõuna – Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi Parmenides, Xenophanes, Zenon Parmenides (u. 540 – 480) Poeem “Loodusest” Filosoofiline teos müüdi vormis. Jumalanna õpetus: olev peab paratamatult olema või paratamatult mitte olema või peab niihästi olema kui mitte olema, mis on aga võimatu. Parmenidese järgi on olev tekkimatu, hävimatu, jagumatu, täiuslik ja liikumatu. Esmakordselt esineb olemise mõiste! Parmenides Parmenides Teadlikkus mõistuse ja kogemuse konfliktist Näivus ja tõelisus
things are born and to which all things will return. It was completely indefinite. 8. What was the “arché” for Anaxímenes? And for Pythagoras? For Anaximenes it was air and for Pythagoras it was numbers. 9. Why are the Pre-Socratic giving real philosophical answers? They try to give reasons to things and not only unreal mythological explanations. 10. Which were the names of the two ways that the goddess revealed to Parmenides? The way of truth and the way of opinion. 11. According to Parmenides, which are the object and the method used to walk the way of the truth? And for the way of the opinion? 12. Name at least five characteristics of Parmenides’ Entity? one ; present to the mind ; immovable ; full ; continuos ; unreated 13. According to Parmenides, what is motion and why it is only apparent? According to Parmenides, motion as we know it, does not exist. Motion is illuminating and darkening. Coming to be is nothing more than coming to be visible. 14
Eidos`t võiks tõlkida kui – vaadet, mis vaatlemisele avaneb. See, mis asja silmitsemisel esimesena vaatele avaneb, on vaadeldava välisilme, kuju, vorm. Selles tähenduses 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. kasutas Demokritos sõna eidos paralleelnimetusena aatomite kohta. Miks kasutas Platon just sellist sõna olemuste nimetamiseks? Asi paistab olevat selles, et nii nagu Parmenides, käsitleb ka Platon mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena (vene keeles umozrenije). Asjade olemused, millest ta õpetab, on midagi sellist, mis paistavad kätte niisugusele mõistuslikule vaatele või mõistuskaemusele. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on multiplitseeruv üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud
Filosoofid Just tema arvas, et inimesed peaksid olema õnnelikud- Sokrates (ei võtnud raha õpetuste eest) Šoti filosoof- David Hume, kirjutas raamatu `` Traktaat inimhingest``, kuulsaim empirist 17 saj ratsionalismi isand- Descartes Selle mehe arvates pidi järgima kuldse kesktee reeglit- Aristoteles Mees, kes arvas, et peame käituma nii nagu me tahame, et meiega käitutakse- Immanuel Kant Loodusfilosoofid Väitis, et liikumine on näiv-Parmenides Väitis, et maailm koosneb numbritest- pütagoorlased Filosoofilised mõisted/terminid Maailma alge- arhe´ Allikas ei ole kogemus ja meelte andmed- ratsionalism (esindajad dogmaatikud) Arusaam, et mitte miski ei toimi põhjuseta- determinism Ühe asja tegemine põhjustab teist tegevust- kausaalsus Süütud küsimused- iroonia Vastuolude otsimine ja leidmine -elentika Järeldus – süllogism Rahu endas. Pole liiga rõõmus ega kurb, liiga rikas ega vaene- ``kuldne kesktee``
1. Kes neist pidas oleva algeks piiritut?: a- thales b- pythagoras c- anaximandros d- zenon? 2. Milline neist vaadetest pole teoreetiline?: a- filosoofia b- teadus c- müüdiline d- teoloogia 3. Kes neist pidas kõige algeks vett?: a- parmenides b- spinoza c- thales d- leibniz 4. Epistemoloogia on...: a- tunnetusteooria b- õpetus olemisest c- moraaliteooria d- õpetus väidete vormist 5. Milline neist filosoofia ülesannetest pole oleva põhjus: a- eesmärk põhjus b- formaalne c- liikumispõhjus d- algpõhjus 6. Kelle lause oli: „ mõtlen, järelikult olen“ a- sokrates b- decartes c- locke d- Berkeley 7. Kelle arvates on vaim absoluut ja tegelikkus vaimne: a- hegel b- fichte c- schelling d- marx 8
Zenon Eleast Helena Ruud 12B Elulugu Ta elas 490-430 e.Kr Ta on pärit Eeleast Ta oli Kreeka filosoof Ta oli Parmenides tähtsaim õpilane Ta oli Teleutagorase poeg Zenon Muidu temast Ta võttis esimesena tarvitusele dialoogivormi kirjutistes Aristoteles nimetas teda dialektika isaks Ta soovis tõestada, et olev on üks ja liikumatu, oletas Zenon vastandmõiste pluralismi ja liikumise reaalsust Apooriad Neid oli kokku 45 Meieni on jõudnud üheksa Ta sai apooriatega kuulsaks Tõin välja neid 4, mis on seotud liikumisega Paradoksi liikumise võimalused 1)Dihhotoomia
Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema. Parmenides-510-440ekr
Aristotelese õpetuse järgi on iga konkreetne asi mateeria ja vormi ühtsus. Inimese puhul on võimalik mõtteliselt eristada mateeriana inimese keha, vormiks pidada aga tema hinge. Vorm on mateerias juba olemas võimalikkusena. Seega eristab filosoof kahesugust olemasolu: tegelikkust ja võimalikkust. Filosoofiakategooriate võimalikkus ja tegelikkus kasutuselevõtt võimaldas Aristotelesel lahendada tekkimise paradoksi, mille oli enne sõnastanud Parmenides. Taimede ja loomade teket seletab Aristoteles loomulikke asjadena, milles endis peitub liikumise allikas. Sellega saab väljendada taimede vormi kui realiseerimist neis iseeneslikult ehk loomulikult. Kunstlikult loodud asjad on valmistatud inimese enda poolt ning realiseerub ainult üks vorm paljudest võimalikest. Filosoof püüdis seletada ka juhuse ja paratamatuse mõistet. Juhuslikuks nimetab Aristoteles seda, mis ei ole paratamatu ega iseloomusta enamikul juhtudel midagi
filosoofiakoolkonna rajaja, ja Xenophanes, keda enamasti peetakse Elea koolkonnale aluse panijaks. Pütagoorlased olid esimesed filosoofilise idealismi esindajad. Maailma põhialuseks pidasid nad arve ja nende suhteid. Nad olid koondunud kinnisse usulisse liitu, milles pöörati erilist tähelepanu kõlbelistele küsimustele. Pütagoorlastel on teeneid matemaatika, astronoomia ja muusikateooria valdkonnas. Eleaadid - Selle koolkonna tähtsaim esindaja oli Parmenides. Eleaadid väitsid, et maailma olemuseks on muutumatu, ühtne ja jagamatu olemine, seevastu paljus ja liikumine on üksnes näilikkus ja pettekujutlus. Selle teesi paradoksaalsus ja kogemustele vasturääkivus sundis eleaate Zenonit ja Melissost arendama terav- meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest
Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...
· See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks. · APOORIA (kr.k. mitte tee, väljapääsmatus). · ELEAADID · Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat · Xenophanes lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat · Parmenides vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav. · Zenon Eleast · Zenon Eleast · XENOPHANES · Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm. u. 570 - · 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel. · Luuletaja ja laulja
"One cannot put one's feet into the same river twice for new waters are ever flowing over them" Flux constant change "By changing it rests" "Nature hides itself" · He is a philosopher of fire- all things are fire. Fire change, light, life, God. · He is a philosopher of the unity of opposites. The Eleatic School · Xenophanes 570-475 BC Nothing comes from nothing. Unchanging Being. - Against anthropomorphisms · Parmenides fl. Fifth Century BC Being beings - Thinking and Being are the same - One cannot think not-Being · Zeno of Elea 490-439 BC Student of Parmenides - Paradoxes We tend to interpret the moving in terms of the static (living/dead) Being/beings. Dialectics Reductio and absurdum. Showing that a proposition when taken to its logical conclusion is results in and absurdity. Empedocles 490-430 BC
3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt 4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete + näited! Teadmiste saavutamiseks on 3 teed: 1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid 2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk 3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus Pilet 2 1. Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus Mileetose koolkond -> Parmenides-> Empedokles | | vastanduvad Thales Herakleitos | vastanduvad Pythagoras Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos <-> Parmenides – Mis on algaine põhiomadus? Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi
Platon Tema elust 1) Sokratese õpilane 2) Tänu Platonile teame Sokratesest (Platoni üleskirjutatud dialoogid) 3) Sokrates ei kirjutanud midagi ülesse 4) Peale Sokratese surma otsis paremat elutingimust demokraatias 5) Tema küsimus: Kuidas me teame, kuidas käituda? 6) Tema tegi noole loo paremini mõistetavaks. Platoni ontoloogia (ideedeõpetus) 1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu Platoni ontoloogiline väide on, et eksisteerib kaks maailma - ideede maailm ja meie maailm. Epistemoloogiline väide on, et ideede maailmas oleme kõik käinud ja kõike näinud aga siia maailma jõudes unustame kõik ära. Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on
kosmos-loodus, harmooniline kooskõla. Arvas et harmoonia on taandatav teatud arvude süsteemile. Ella koolkond *Linn Itaalias *Filosoofid *Xenophanes Arvas, et ükski jumal ei saa olla sureliku moodi. Poluteism - usk mitmesse jumalusse <-vastuolus jumaluse mõistega Eksisteerida saab ainult 1 jumal, sest jumal=täiuslikkus, mitu jumalat ei saa täiuslikud olla (xen. on 1. monoteist) *Neil tekivad esimesed filosoofilised arutelud. Püüavad oma mõtteid loogiliselt tõestada. *Parmenides (540-470) Peri physeos - loodusest(loomusest) 1. Räägib, kuidas me maailma näeme, kuidas tajume. Selline maailm on pidevas liikumises, mitmekesine - näiv maailm(ebatõene maailm) 2. Maailm mõtlemise järgi See on olemuslik ja tõene. Tunnus on muutumatu, kuna liikumise ja mitmekesisuse väljendamine mõtlemises on võimatu Areng: olemisest muutub mitteolemiseks Mitteolemine on olemas- lause räägib vastu.
tappa ühtki looma, kui loom ei rünnanud. Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust ja olid kohustatud kuuldust vaikima. Eleaadid Xenophanes Oli luuletaja ja laulja, ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni, naeruvääristas inimlikke kujutlusi jumalaist(antropomorfseid). KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE. Parmenides Xenophanese õpilane, aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest, on olemas vaid üks olemine ja mitte olemist ei saa olla. Liikumist ei ole maailmas olemas, liikumine on näilus. Mitteolevat pole võimalik mõelda. Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal olema tühi ruum aga kuna seda pole olemas, järelikult pole liikumist olemas. Ainult muutumatu liikumatu olemine. MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTED.
19. materialism olev tervenisti on materiaalne, meeleline. 20. subjektiivne idealism olev piirdub tunnetava subjekti teadvusseisudega (Barkeley, Fichte, Husserl). 21. objektiivne idealism olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofid, Hegel). 22. monism kui tunnistatakse olevana täielikult üksnes ühte printsiipi (mateeriat või vaimu) nind teist peetakse eksiarvamuseks, meelepetteks. (Parmenides, Berkeley, materialism, neorealism, Marx). 23. dualism olev koosneb mõlemast poolusest, kuigi alati seejuures öeldakse, kummal on eelis asend. Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks
tõdedeni jõuda. Tõelised teadmised- teadmised, mis on paratamatud ja üldised, reeglina matemaatilised tõed- kõik ülejäänud on aga empiirilised. Induktsioon- suure kogemusmaterjali põhjal järelduste tegemine. Deduktsioon- mõnes kindlast aktsioonist või eeldusest lähtudes loogilise järelduse tegemine. Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid Elea koolkonna filosoofid, nendest kuulsamad Parmenides ja Zenon. Nad eristasid kahesugust arusaama maailmast. Arusaam tõeõpetuse järgi Arusaam arvamusõpetuse järgi Maailm (olemine) on ühtne ainemass, sest Maailmale on omane paljusus, asju saab ka puudub tühjus , mis ainet eraldaks. üksteisest eristada. Maailm on liikumatu, muutumatu. Maailmas toimub liikumine. Õpetus tugineb mõistusele Õpetus tugineb meelteandmetele
Anaximenes- uskus ka, et üks alge on, aga selleks on õhk, ja see oli apeiron-lõputu. Herakleitos- mitu hüüdnime: Tume ja nutja. Algeks pakub tuld. Panta Rei- kõik liigub. Kunagi ei saa astuda ühte ja samasse jõkke, kuna kõik liigub. Esindab ka relativismi-kõik on suhteline. Logos- mssilms juhib logos e. maailma valitseb harrastatus. 2. ELEA KK Rajaja oli Zenophanes. Esindab panteismi. Jumal on kõikjal looduses. Leidub, et inimene on tulnud mullast ja veest. Parmenides- koolkonna liider. Tema võttis esimesena kasutusele mõiste ,,olemine" ja ta arutles selle üle järgmiselt. ,,Kõik mis on, see on olemus". ,,Mida ei ole, seda ei ole olemas". Zenon Eleast- võtab kasutusele filosoofilise dialoogi vormi. 3.PYTHAGORASE KK on esimene filosoofiline kool. Pythagoras- oli koolkonna rajaja. Tema peab algeks kvantiteeti- iga asi on möödetav. Tõstab esile arvud ja arvud on harmoonilises seoses. Tema leiab, et ka riigis peab olema harmoonia.
...................................................................8 Thales (vt Lisa 1)....................................................................................................................8 Anaximandros (vt Lisa 2).......................................................................................................8 Anaximenes (vt Lisa 3)..........................................................................................................9 Parmenides (vt Lisa 4)............................................................................................................9 Herakleitos (vt Lisa 5)............................................................................................................9 Empedokles (vt Lisa 6)...........................................................................................................9 Anaxagoras (vt Lisa 7).................................................................
juba üle 150 aasta ,,Platoni-küsimust" arutavad.On uurimus,mis on pühendatud järgmistele küsimustele:1)Platoni teoste nime all meieni jõudnud tööde tõeline kuuluvus Platonile.2)nende kronoloogia.Uurijad on Platoni dialoogid jaganud mitmesse gruppi.Kõige varasem on nn sokraatlike dialoogide grupp.Näiteks ,,Euthyphron","Laches","Menon".Hiljem kirjutas ta dialoogid ,,Pidusöök",Phaidon" ja ,,Riigi".Veel hiljem ilmusid ,,Riigi" ülejäänud raamatud,"Phaidros","Parmenides". Lõpp-perioodil kirjutatud: "Sofist", "Poliitik","Philebos","Timaios","Kritias" ja ,,Seadused".Vormi,iseloomu,esitlusviisi väärtuse poolest ei ole Platoni dialoogid ühelaadilised. Idealism.Õpetus ,,ideedest" Isegi need,kes filosoofia ajalugu õppinud pole või on seda pealiskaudselt teinud,kujutavad endale ette või vähem selgelt ette,et idealism on õpetus,mille järgi asjade tõeline olemine pole
valitseb järgnevat. Küsimus, mis on?- jääb filosoofias kehtima. Thalese arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett, kõikjal leidub vett. Anaximandros: Oleva alge tal apeiron (piiritu, mitte-piiriline). Piirid puuduvad, maa ei toetu millelegi. Anaximenes: Temal arche piiritletud,õhk -- nii aine kui ka samas apeiron Pythagoras: Matemaatikaga tegeles, kuna tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. 4. Parmenides (u. 540-470). Oluline kuju teel metafüüsika poole. Parmenides tegeleb samuti oleva alge küsimusega, kuid arendab eeldust, et arche peab olema ainus ja valitsev järeldusteni, mis on teravas vastuolus meelelise kogemusega. Alustab seda, mis juba Anaximandrose mõtlemises sees: dualismi -- mõteldava/tajutava vastuolu. Piiritleb oleva archena vastandina olematule. Mõtlemises vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? 3 teed: et on(tõe tee), et ei ole(käimatu tee), on ja ei ole(doxa)
Palgasõdurlus. Hiline türannia. 7. Makedoonia tõus. Makedoonia riik ja ühiskond. Philippos II ja tema ümberkorraldused. Demosthenes. Chaironeia lahing. Korinthose kongress. Philippose surm. 13) Kreeka kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil 1. Koorilüürika: Pindaros. 2. Dramaturgia: kujunemine; kreeka teatri üldiseloomustus; Aischylos, Sophokles, Euripides, Aristophanes. 3 Filosoofia ja teadus. Ajalookirjutus (Herodotos, Thukydides, Xenophon). Teoreetiline filosoofia: Parmenides, Demokritos, sofistid (Protagoras), Sokrates ja tema vahekord Ateena riigiga; Platon; Aristoteles. Retoorika: Isokrates; Arstiteadus: Hippokrates. 14) Kartaago ja kreeklased Vahemere lääneosas 8.–3. sajandini eKr 1. Foiniiklased ja Kartaago: merevõim, riigikord 2. Sitsiilia türannid ja sõjad Kartaagoga: Akragase Theron; Sürakuusa Gelon ja Hieron. Dionysios vanem. Dionysios noorem ja Dion. Timoleon. Agathokles. 15) Hellenismiperioodi ja Rooma vabariigi ajaloo allikad: Polybios;
aine kui ka samas apeiron (piiritu). Pythagoras (580-500) - tema jaoks oli arche arv. Kõik reaalse maailma suhted on ideaalsete arvuliste suhete peegeldused. See õpetus jälle midagi vahendlikku, mitte meelega tabatav. Pythagoras olla ka leidnud arvulised seosed helide vahel. 2 4. Parmenidese filosoofia oleva ainulisusest ja tunnetuse kolmest teest, Zenoni apooriad kui selle teooria illustratsioonid. Parmenides (u. 540-470): Piltikult öeldes on 3 võimalikku teed: et on (tõe tee), on ja ei ole (doxa), et ei ole (käimatu tee). Inimlik arvamus ei suuda jõuda teelahkmele, kus toimub otsustamine (vahetegu, kr. krisis). Selleks on vaja jumalikku hoolt. Siin esimene vihje metoodilisele mõtlemisele. Tuleb valida tee ja seda mööda käia. Parmenides teeb eeldusest: ,,arche, ainuline alus on olev" järelduse, et ,,olev tervenisti on ainuline, kooshoiduv,
osutatud ühiskondliku transformatsiooni erapooletud vaatlejad, vaid sotsiaalse nähtusena ise antud protsessi poolt tekitatud ning selles aktiivselt osalejad, kes ka peegeldavad osutatud muutust iseenda positsiooni perspektiivist. Mõisted ja küsimusepüstituse viisid, millega muutunud ühiskonnaelu teoreetiliselt mõtestada, pärisid filosofeerivad sofistid aga juba kujunenud filosoofia-traditsioonist. Neid eelkõige mõjutanud mõtlejaks paistab olevat olnud Parmenides. Kuid kuna sotsiaalne kogemus, mille mõtestamiseks varasemast päritud teoreetilisi vahendeid kasutati, oli oluliselt muutunud, siis on ka ootuspärane, et neile toetuv mõtlemine kasvas üle varasema filosoofia kriitikaks. Need kaks mõjujõudu – sotsiaalne transformatsioon ja filosoofia traditsioon – kujundavad omavahel põimudes sofistide- teoreetikute probleemsituatsiooni. Epistemoloogiline relativism. Kõige tuntumaks filosofeerivatest sofistidest on PROTAGORAS ( u. 480-410)
loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokritos - asjad aatomitest. materialistlik süsteem. Mõtlem-aju,emo-süda,isu-maks, 4
maailma ja selles leiduvate asjade tekkest ja püsimistest) asendusid aina rohkem filosoofilisteaduslike, ratsionaalsete seletustega. Üleminek toimus aga vähehaaval, nii et paljude antiikaja filosoofide juures on müüdilise mõtlemise mõjud veel märgatavad. Antiikfilosoofia algab eelsokraatikutega3 (umbes 650 500 eKr), kelle hulka kuuluvad mileetoslased (Thales, Anaximandros), pütogoorlased, eleaadid (Xenophanes, Parmenides) ja atomistid (Leukippos, Demokritos). Sokratese-eelne filosoofia keskendub maailma valitsevatele põhiprintsiipidele ja algainele, millest maailm ja selles leiduvad asjad on tekkinud. Järgnenud klassikaline ajajärk (u 480 320 eKr) oli kreeka tsivilisatsiooni kõrgaeg, kui jõuti suurimate saavutusteni kujutava kunsti (Akropoli laiendamine Periklese ajal, silmapaistvad skulptorid Myron, Pheidias, Polykleitos), kirjanduse (atika
Nimi ja asukoht jäävad samaks, kuid jões voolavad järjest uued veed. Ka inimene muutub pidevalt: vananemine, uued elamused jne. Igal järgneval hetkel me erineme sellest, kes me olime eelnenud momendil. Tähendab, see "Mina", kes eksisteeris hetk tagasi, enam ei eksisteeri. Tark on see, kes mõistab. Mõistmist saab ainult tunnetada. Paljuteadmine üksi targaks ei tee. Olemise filosoofia. Elea koolkond On ainult olemine, saamist (muutumist) ei ole. Esindajad: Parmenides, Xenophanes ja Zenon. Parmenides Olemas on ainult üks jagamatu ja liikumatu (muutumatu) olemine. Zenoni apooriad (paradoksid): 3 1) Achilleus ja kilpkonn võidujooks; stardivad samal ajal erinevatest punktidest; kui Achilleus jõuab sinna, kus kilpkonn oli, on kilpkonn juba uues punktis; Achilleus ei jõua kunagi kilpkonnale järgi. 2) Achilleus; start ja finis; enne terve distantsi läbimist tuleb läbida pool; enne seda poolest
isum = isum + i P;??? Kui on olemas asi, millel on omadus P, siis 10 CONTINUE on kõigil asjadel omadus P. Loogika teke: 1958 - SAGE poolautomaatne arvutite võrk usas Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki ja canadas. sumto = isum loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) RETURN - apooriad/paradoksid;Sofistid - Sokrates (470-399 1960 COBOL(Pentagonis arendas Hopper)- END
?? Kui on olemas asi, millel on 5)Millal loodi HTTP ja HTML, kes? (defun sumto (n) ametlikult microsoft. omadus P, siis on kõigil asjadel omadus P. (if (= 0 n) Loogika teke: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : 6)Miks on arvutitel vaja cahce mälu? Mis 0 kasutas pikki loogilisi põhjendusi;Zenon Eleast (5 1977 – Luuakse Oracle Bob Miner ja Ed Oates (+ n (sumto ( n 1))) )). sajand e.m.a
Arvu kui niisugust ei käsitletud abstraktse mõistena, vaid esemete tõelise omadusena. Kogu maailm seisnes arvulistes vahekordades, arvudes peitus kõige tõelisus. Igale arvule vastab konkreetne kujund (1- punkt, 2-sirgjoon) Arvu omadus on see, et ta ei teki ega hävi. Phytagorose eetika lähtub arusaamast, et inimest saab oluliselt parandada. PHILOLAOS Krotonist ~V eKr. Planeetide liikumise keerukus tõestab maa liikumist. ELEA KOOLKOND Koolkonna rajaja oli Xenophanes (~VI saj eKr). Parmenides (~540/515 - 470/445) Parmenides eristas mõistuse abil tajutavat tõde (kr. ¢leqeia) arvamustest, mis tekivad meeltekogemuse põhjal (kr. dÒxa). Meeled annavad meile ainult näivaid teadmisi, kuid mõistuse abil saab tajuda asjade olemust. Kõik mis on, see on olemas. Mida ei ole, seda ei ole olemas, ehk mitteolevat ei ole. Järelikult on olemas vaid olemine, mitteolevat ei ole. Olev on alati olemas olnud ja
filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Anaximenes- arche piiritletud, õhk-nii aine kui samas ka apeiron. Pythagoras- tegelas matemaatikaga, tema jaoks arche arv. Kaust esimesena sõna filosoof. 4. Parmenides- tegelas ka oleva alge küsimustega. Arendas eeldust, et alge peab olema ainus ja valitsev. Tema mõtlemine lähtub triviaalsest tõigast, et on. Toob sisse olematu mõiste. Piiritleb olema archena vastandina olematule. Mõtlemise vajalik otsustav vahetegu: kas on või ei ole? Otsustus on või ei ole on Parmenidese järgi hädavajalik, on 3 võimalikku teed: et on, on ja ei ole, et ei ole(käimatu tee)Tuleb valida tee ja seda mööda käia, vihja metoodilisele mõtlemisele
Samuti ilmnevad siin ideede õpetuse algmed. 3. Meheea dialoogid “Politeia” (Riik) 6 “Symposion” “Phaidon” “Phaidros” Nendes arendab Platon oma filosoofilise õpetuse peatuuma – ideede õpetust. 4. Raugeea dialoogid “ Theaitetos” “Parmenides” “Politikos” “Timaios” “Nomoi” Siin leiavad käsitlemist Platoni teadmusteooria (“Theatetis”), loodusfilosoofia (“Timaios”), õigusfilosoofia (“Politikos”, “Nomoi”). (2 lk 35-36) 7 2 PLATONI EETIKA JA MORAALIFILOSOOFIA Platonistlikul eetikal on olnud põhjapanev tähendus kogu filosoofilisele eetikale. Oma
EBCDIC (Extended Binary Coded Decimal Interchange Code) 8bit, IBM UNICODE (Extended ASCII) (utf-8), 1Byte for first 128, up to 4B for the rest~143 859 märki algoritm Eksam- Eksamtäpne samm-sammuline juhend millegi tegemiseks programm Eksam- Eksamformaalses üheselt mõistetavas keeles kirja pandud algoritm Ajaloost: Kreeka Eksamloogikud Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon EksamEleast (5 sajand e.m.a.) -apooriad/paradoksid Sofistid -Sokrates (470-399 e.m.a) -Platon (428/427 -348/347 e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt, loogika teke Süllogismid Eksam= Eksamloogilised Eksamjäreldused
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust,
2. Ühiskond on päriselt olev. Mina on pelgalt moment, osaaspekt sellest päristisest sotsiaalsest tegelikkusest, sellest "süsteemist". Mu kehaosad on selle sotsiaalse momendi osad. 3. Ma ise olen päriselt olev. Mu kehaosad, on see, mis nad on, vaid minu keha orgaanilises ühtsuses. Ühiskond on minusuguste suhetevõrgustik, selle tervik. Thales = vesi Anaximandros = apeiron Anaximenes = õhk / pneuma (hingus) Pythagoras = arv Herakleitos = tuli / logos Parmenides = oleva olemine Demokritos = aatom Anaximandros oleva alge (arche) on apeiron (määratlematu, piiritu), millest on oleva teke, sellest sünnib ka tema hukk paratamatuse (süü) läbi. Endi ebaõiglusest toovad nad teineteisele õiguse ja karistuse määratud ajal. SOKRAATILINE MEETOD õpetusviis, kus küsimuste abil kaevatakse välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Ei paljasta enda seisukohti. Küsimuste ja vastuste varal toimiv õppeviis
Üheks peamiseks pilkealuseks kujunes sõja algperioodil lihtrahvast agiteerinud Kleon (näiteks komöödias ,,Ratsanikud"). Selle kõrval meeldis Aristophanesele kujutada tavapärasest diametraalselt erinevaid olukordi, näiteks naiste võimu ühiskonnas. Komöödias "Lysistrata" pani ta naised naised seisma talle endale nii sümpaatse rahu eest, lastes neil hõivata akropoli ja hoida mehi nende himudega endast eemal seni, kuni viimased sõjakirest hoolimata pidid rahu sõlmima. PARMENIDES: 5. sajandil eKr jätkasidmõtlejad vastuse otsimist küsimusele, kuidas on maailm tekkinud ja kuidas ta toimib. Omamoodi väljakutse järgnevatele põlvedele esitas 6. ja 5. sajandi vahetusel Itaalia filosoof Parmenides, kes lähtus väitest, et ,,olev on ja olematut ei ole", ning tuletas sellest loogiliselt järelduse, et olev on tekkimatu, jagamatu ja liikumatu. Sellist tõeliselt olevat saab tunnetada vaid mõistusega, meeleandmetega kogetav on aga vaid näivus. Järgnevad
baasväidete hulgast. Mõtlemise jaoks ei ole olemas kindlat lõplikku alust, millest kõik muu loogiliselt tuleneb. Mida keerulisemaid väiteid me tõestada tahame, seda suurema hulga ja seda keerulisemate baasväidete tõesust peame uskuma. Maailm on tõepoolest väga ebakindel: mõtlemise baas on tõestusteta uskumine. 2 Loogika ajalugu 2.1 Antiikloogika 2.1.1 Aristotelese-eelne periood Keskajast pärineva legendi järgi leiutas loogika Kreeka filosoof Parmenides (5 sajand e.m.a.) Egiptuses kaljurüngaste vahel. Tegelikult Parmenides loogikat siiski ei leiutanud, st arutluste struktuuri kui sellist ta ei käsitlenud. Küll aga põhjendas Parmenides oma filosoofilisi vaateid pikkade arutluste abil. Oletatakse, et Parmenidese väitlusmeetod pärineb kokkupuutest Pütagorase koolkonna matemaatikaga. Parmenidese õpilane Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) astus oma õpetajast sammu kaugemale ja põhjendas Parmenidese
samale tuleb vastata samaga. Nad nägid ka seda, et maailm koosnes vastanditest: Paariarvud Paaritud arvud Piiratud ehk täiuslik arv Piiramatu arv Nt hea ja halb? Nt naine ja mees? Tegemist on omapärase arvude müstikaga. Nad ei osanud näha ka arvude üleminekut ühest teiseks 3 (nt vihkamisest võib saada armastus ja vastupidi). 0. Eleaadid Parmenides (540-515? e.Kr) pidas archeks olemist ennast, sest olemine ei saa tekkida ega hävida, ta jääb aga alati olevaks. Siit teeb ta järelduse, et looduses ja inimeste elus puudub muutlikkus puudub liikumine. Ta sattus tegeliku eluga vastuollu, kus liikumine on ju olemas, ja siis ta muutis on seisukohta väites, et liikumine ja muutumine toimub näivas maailmas ehk meeltega tajutavas maailmas, tõeliselt pole seda aga olemas. Zenon (490-430 e
". Pruuni ümbriku sees olev kiri räägib ,,naturaalsetest filosoofidest", kes üritasid seletada loodust, nad panid aluse niimoodi teaduse arengule. Nad uurisid kõikeühendava aine olemasolu ja looduse muutumist. Räägitakse Thalesest, kes oli pärit Miletusest. Ta arvutas Giza püramiidi täpse pikkuse ja arvas, et kõik elav on pärit veest. Anaximander arvas, et meie maailm on osa ühest suurest maailmast, mis on piiritu. Anaximenes arvas, et kõik asjad on pärit õhust. 500 a. eKr elas Parmenides, kes arvas, et kõik on igavene, sest muutust ei eksisteeri. Ta oli ratsionalist, kes usaldas oma põhjendusi rohkem kui meeli. Tema kaasaegne Herakleitos arvas, et maailm on kogu aeg muutumas. Ta arvas ka, et maailm koosneb vastanditest, mis on vajalikud eluks. Ei ole head ilma halvata. Empedokles oli mees, kes üritas neid kahte meest lepitada. Ta ütles, et üks kindel asi ei saa muutuda teiseks, seega nõustudes Parmenidesega.
kõrvale. Sophokles Kreeka tragöödiakirjanik. Tõi sisse kolmanda näitleja. Oli väga edukas ja tunnustatud kirjanik. Suurim teos ,,Kuningas Oidipus" Euripides Kreeka tragöödiakirjanik. Muutus populaarseks pärast oma surma. Kahtles jumalikus õigsuses. Ja inimlikud tegelased tegelesid teadlikult halvasti. Aristophan Kreeka komöödiakirjanik. Suur rahupooldaja, pilas mahlakalt sõjapooldajaid es oma näidendites. Parmenides Itaalia filosoof, kes viljeles deduktiivset natuurfilosoofiat, kus tuletati kõike loogilisi järeldusi tehes. Demokritos Natuurifilosoofia viljeleja, kes väitis esimesena, et tühjus on olemas. Päriselt olev on jagamatud aatomid ja tühjus. Protagoras Sofistide kuulsaim esindaja. Lahkas inimlikke probleeme, inimvõimekusega seotud probleeme. Sokrates Kreeka filosoof, kelle peamine õpetus oli voorusest ja selle mõistmisest. Hippokrate Kreeka arst
tema traditsioonilise pealkirjaga "peri physeos" (`asjade loomusest') on isevärki mõttevälgatuste kogu, ta oli nii kehvasti mõistetud, et tema kaasaegsed nimetasid teda H. Tumedaks. Sokrates ütles ta raamatu kohta, et mida ta sellest mõistvat, olevat suurepärane ja mida ta ei mõistvat, võib olla mitte halvem, kuid see teos nõudvat tugevat ujujat. Herakleitost on nimetatud antiigi Nietzscheks. 39. Elea koolkond Elea linnas V-VI saj. e. Kr. Tähtsamad tegelased: Xenophanes, Parmenides, Zenon. Nende põhiseisukohtadeks olid, et meelte andmed mitmekesise ja muutuva maailma kohta on petlikud. Tegelikult pole olemas mingit muutumist vaid tõeline maailm on liikumatu ainuolemine, mida saab tunnetada ainult mõistusega. Xenophanes (580-490) Kolophonist oli eleaadide eelkäija, koolkonna rajaja. Anaximandrose õpilane, Parmenidese õpetaja. Pärslaste eest põgenedes lahkus Kolophonist, jõudis Eleasse. Aristokraatia pooldaja
annaabi.ee 
