Rooma kunst Rooma kunst oli paljuski mõjutatud alistatud Kreekast. Sealt toodi massiliselt Rooma skulptuure ja Kreeka kunsti. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari. Omapärased teosed on kameed - reljeefid, mis uuristati eri värvi kihtidega kivist. Veel sadu aastaid pärast Rooma riigi hävimist olid käibel rooma mündid. Kuplid/kaared - Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks, ka hakkasid nad kasutama mörti kivide sidumiseks. Need oli väga suured edusammud...
Kodutöö nr 3 1) Kuidas tekkisid keskajal linnad? Tekkisid nii antiik linnade varemetele kui ka loomulikul teel kasvades. Ajavahemikus 5.-9.sajandini hakkas laineid lööma kristlik kultuur. Kristlik kultuur koondus kloostritesse. 8.-10.saj. arenesid feodaalsuhted seega tugevnesid kaubandussidemed, keskvõimu tugipunktiks olid pfalzid (kindlustatud linnused). Pfalzide kõrval olid teiseks suureks tugipunktiks kloostrid. Nii pfalzide kui kloostrite ligiduses paiknes arvukalt külasid, kus elasid käsitöölised ja põllumehed. Uue elukutse esindajatena tekkisid rändkaupmehed, kes hakkasid koostööd tegema misjonäridega ning tekkisid kaupmeeste kirikud. Kuna aga turvalisem elu näis siiski olevat kloostrite või linnuste vahetus naabruses, hakati rohkem rajama asulaid nende ümbrusesse. Majanduse ja kaubanduse arenedes hakkasid linnad tormiliselt kasvama. Murranguliseks kujunes 10.saj. teine pool, kus Kesk-Euroopas h...
linn, milles peegelduks võimu hierarhia. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Roomlased võtsid etruskidelt üle oma linnaehituse aluseks nende korrapärast linnaplaani, mida ise kutsusid estruski riituseks. Samuti kasutasid ka üle võetud templide kavandeid. Templid muutusid lihtsamateks ja olid rangemate joontega. Tugipunktide rajamisel kasutasid roomlased etruskidelt üle võetud kavatisi ja eelistasid rangelt geomeetrilist linnaplaani. 3. Antiik-Rooma linnaehitus. Tooge välja iseloomulikud tunnused. Roomas oli mitut tüüpi linnu: 1. Urbs - esimene ja kõige tähtsam. Kõigega seonduv linn, kus tekkiski suurlinnakultuuri mõiste. 2. Colonia - teine ja enamlevinud. See oli kodanikuõigusega sõjaväeline asula. 3. Municipium oli munitsipaalne ehk omavalitsuslik linn, mille elanike kodanikeõigused olid piiratud. 4. Oppidum - kindlustatud paik, kus elasid ja leidsid värju hädaolukorral talupojad ja karjased
Pärast II MS: ● Totalitarismi sissetung linnaehitusse ● IRRATSIONALISM ● INDIVIDUAALSUSE RÕHUTAMINE ● Siksakina looklevad hooned ● Realiseeris ennast Indiasse rajatud Chandigarhi linna projektis ● Rahvuslik koloriit ● Seos loodusega ● LINN - KUNSTILINE TERVIK ● Kõverjoonelised tänavad ● Arhitektuurseid vorme iseloomustab skulptuursus ● Tegeles rekonstrueerimisega ja dekoratiivse arhitektuuriga (kunstiga) 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. ● Keelustati funktsionalism ● Tugines neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile ● Ehitatud hooned ainult kallist materjalist ● Triumfiarhitektuur, ametlik arhitektuur, memoriaalarhitektuur ● Suurejooneline ● Rõhutab võimu tähtsuse. Näiteks Itaalias - Mussolini tähtsus ● Rahvuse puhtuse tagamine ja maa militariseerimine (Saksamaal) ● VÕIMAS, SUUREJOONELINE, ÜLEV JA RANGE ARHITEKTUUR
Kodutöö nr 2 1. Antiik-Kreeka linnaehitus. Millised oli arhailisel ajastul, mis iseloomustab klassikalist perioodi ja kuidas muutub hellenismi ajal. (lühidalt ja oluline) 1) Arhailine ajastu - Domineeriv vorm polis, mis koosnes kindlustatud akropolist, jumalate pühamute territooriumist ning selle jalamil laiuvast kindlustamata all-linnast, mille keskuseks oli agoraa. Agoraa oli kreeka elanike peamiseks kogunemiskohaks ja pelgupaigaks. Lisaks sellele paiknes igas Kreeka linnas teater, sageli akropoli jalamil.
lubab luua puhtaid pindu; 4) Katuseaed: hoone ehitusalune maapind kompenseeritakse katusetasandil asuva rohelusega; 5) Lintaknad: ,,lõikavad" fassaadi kogu hoone pikkuses ja valgustavad siseruumi uhtlasemalt 6) Kõrged tornitaolised kontorihooned umbritsetud madalamate elamuhoonete ning parkidega 7) Jooned ja objektid, millest maja koosnes, olid väljanägemiselt väga moodsad ja uuenduslikud tollel ajal 6. Totalitaarne linnaehitus. Mis on iseloomulik. Tooge näiteid. Itaalias Despootliku riigikorra kindlustamisega hakati umber kujundama arhitektuuri. Kõigepealt keelustati funktsionalism. Uue arhitektuuristiili määratlemisel tugineti neoklassitsismile ja antiikarhitektuurile. Hakati taaskord looma triumfiarhitektuuri ning sellega seoses hakati umber korraldama ka Rooma planeeringut, mis nägi ette linna märgatava laiendamise põhja suunas. Mussolini aegset totalitaarset arhitektuuri esindavad kaks linna-
BAROKK VENEMAAL Aeg: 18.saj. algus -1760. Jaguneb 3 etappi: 1) Peetri Aeg kuni 1720 2) Anna Joanovna 1720-1740 3) Baroki kõrgaeg 1740-1750 Peeter I kutsub välismaalt ehitama-maalima ja õpetama (Holl-st, Saksam-lt, Pr-lt, It-st). Sellest ka euroopa mõjude ja kohaliku laadi sulam. Samuti saadab omi välismaale õppima (pensjonärid). 1704 sai Peterburg pealinnaks. Arh. Peterburgis *Francesco-Bartolomeo Rastrelli (skulptori poeg) -Talvepalee Ermitaaz-maalikogu eriruumid Vallin de La Mothe -Smolnoi kloostri kompleks -Tsarskoje Selo (Puskino) pealoss+park+paviljonid *Domenico Tresini: 1706 arh-i töökoda=linnaehitus organiseerimise keskus ja tüüpprojektide looja -petropavlosvski kirki -Kaheteistkümne Kolleegium -Gostinoi Dvor *Mihhail Grigorjevits Zemtov Kadrioru lossi ehituse juht Moskvas *Ivan Petrovits Zarudnõi nn Mensikovi torn (kiriku kellatorn) *Dmitri Vassiljevits Uhtomski (arhitektuur...
Linnad ja ehituskunst Rooma riigis * Roomast sai vabariigi lõpul ja keisririigi ajal Vahemere maade suurim linn ! Siia asus inimesi kogu impeeriumist, mistõttu keisririigi hiilgeajal ulatus Rooma elanike arv võib-olla isegi üle miljoni. * Üldise kõnekeelena käibis ladina keel. * Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. * Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. * Rajati avalikke käimlaid. * Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. * Avalikest saunadest - termidest - kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.
Kirjutati savitahvlitele. Õpetajad olid preestrid. Õpilased oli ülemkihist. Kirjaoskud levis laiemalt ja kiiremalt. Hästi on säilinud Niinivese savitahvlite raamatukogu. Tulekahju ei suutnud seda hävitada. Jumalad Jumalad inimese kujuga üliinimlike võimetega ja surematud. Mesopotaamia rahvale oli tähtis elu enne surma. Arvati, et pärast elu pole midagi head loota. Anu taevajumal, jumalate isa, tark jumal Enlil kuningavõimu kaitsja Ea tõi inimestele kultuuri, linnaehitus ja kirjatarkus väga oluline. Istar armastuse ja viljakuse jumalanna, samas sõjakas ja kättemaksui himuline. Marduk Babüloni kaitsejumal. Peatempel oli pühendatud linna kaitsejumamale. 1. Astmiktemplid e. Tsikuraadid 2. Templikompleksid, kus oli mitu siseõue. Jumalatelt nõu küsimata ei võetud otsuseid vastu. Arvati, et ohvri toomisel astuvad inimesed jumalaga otse ühendusse. Ennustati ohvri looma maksa järgi. Jumalaid seostati taevakehadega
ja kõrgete soengutega mõjuvad jumalannad üsnagi edevalt. · Omapäraseid, äärmuseni lihtsustatud vormiga kujukesi loodi Küklaadide saarestiku saartel. Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber
saj lõpp-13. saj algus u. 16. saj alguseni. o Romaani stiili jätk. Põhilised levib Lääne-Euroopas. Stiili mõiste on tinglik, halvustav. Gooti- mõistena-barbaarne, kultuuritu. Nimetus võetakse hiljem kasutusele teadlaste poolt. Iseloom: peensus, õrnus, õhulisus. o Arhitektuur · Tähtsaim on kirikuarhitektuur, kuid väga oluliseks hakkab muutuma linnaehitus ja müüriarhitektuur. · Skulptuuril pole iseseisvat tähendust( Sarnasus Romaani stiiliga) · Gooti kirik on kõrge(erinevus Romaani stiilga) Kesklöövi kõrgus kuni 50m · Sama basiilika, mis romaani stiilil, kuid toimuvad konstruktiivsed uuendused Roidvõlvid (romaanil rist- ja silindervõlvid) Teravkaar(romaanil ümarkaar) Tugipiit ja kaar Pikemad, saledamad sambad, kimpsambad
KUNSTIAJALUGU 10.Gooti arhitektuur. · 12. Saj. Lõpp 13. Saj. Algus 16. Saj. Algus · Tekkis Prantsusmaal. 1144. Aastal Saint- Denis' kloostri ümberehitusega. · Romaani stiili jätk · Levib Lääne- Euroopas · Stiili nimetus tinglik, halvustav · Iseloomustus: peensus, õhulisus, kergus, kõrgus · Kõige tähtsam kirikuarhitektuur, kuid oluliseks muutub ka linnaehitus, kindluse arhitektuur. · Sarnasus Romaani kunstiga : skulptuuril iseseisvat tähtsust ei ole · Erinevus Romaani kunstiga : Gooti kirik ehitati võimalikult kõrge ( kesklöövi kõrgus -50m). Võetakse kasutusele konstruktiivsed uuendused : roidvõlvid, teravkaar, tugipiit ja tugikaar, sambad pikemad ja saledamad (kimpsambad), kõik detailid peened ja pitsilised, tippude kaunistamiseks ristlillik, Gooti aken suur, tavaliselt terava
ahhailaste kätte, kuni selle hiljem omakorda haarasid kreeklased. Jumalanna madudega Lüüramängija Küklaadidelt Keraamika · Kreeta keraamika kõrget taset näitavad näitavad kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti need, mida katavad väga loomutruult kujutatud mereloomad- näiteks kaheksajalad, kes oma haarmetega ümber vaasi kumeruse keerduvad. Vaas kaheksajalaga Linnaehitus · Ahhailaste ehitatud olid võimsad linnad Mükeene ja Tiryns (asusid praeguse Kreeka aladel). · Et mandril olid linnadel karta vaenlaste kallaletunge, ehitati mõlemad linnad künkale ning piirati tohutu suurtest kivipankadest müüridega. · Hiljem ei uskunud kreeklased, et need müürid on inimeste kätetöö, nad pidasid neid müütiliste ühesilmsete hiiglaste kükloopide kätetööks. Nii nimetataksegi neid kükloopilisteks müürideks. Varakamber
Liina Savtšik 11A Le Corbusier Le Corbusier (kodanikunimega Charles-Édouard Jeanneret-Gri) oli üks mõjukamaid 20. sajandi arhitekte, funktsionalismi rajajaid. Charles sündis 6 oktoobril 1887. aastal Šveitsis, linnas La Chaux-de-Fonds kellaseppa peres. Kui ta sai 13 aastaks vana läks ta kunstikooli kus õpis Ilu-rakendus kunsti väga suure huviga. Õpetus sel ajal põhines rohkem art nouveau stiilil. Kooli astumisega hakkab Eduard Jeanneret tegelema ka kullassepaametiga, kus ta tegi vaape ja grave...
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Kreeka ajaloo põhiperioodid I. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuuri ajajärk 2000-1100 a. e.Kr. II. Tume ajajärk 1100-800 a. e.Kr. Algas doorlaste sissetungiga, millega kaasnes majanduse ja kultuuri järsk langus. Võeti kasutusele raud. Tumedat ajajärku nim. Ka Homerose ajajärguks, kuna Homerose eepos, koos arheoloogiliste allikatega on põhiliseks tolleaegse Kreeka ajaloo uurimisel. III. Arhailine ajajärk 800-500 a. e.Kr. Kujunes välja klassikaline Kreeka tsivilisatsioon. 8. Saj e.Kr. algas suur kolonisatsioon- kreeklased lahkusid kodumaalt Vahemere ja Musta mere äärsetele aladele. Kreeka alfabeet loodi foiniikia tähestiku põhjal 800 a. e.Kr. 8.saj hakkasid kujunema linnriigid. Kerkis esile aristokraatia. Võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad sidemed Idamaadega. 7.saj lõpul e.Kr. hakati müntima hõberaha. 776. aastal e.Kr peeti esimesed olümpiamängud. Kujunes välja kreeklaste ühtekuuluvustunne ühise keele, kommete...
Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi.Gladiaatorite võitlusel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel.See võeti üle arvatavasi etruskidelt.Colosseum-amfiteater- Ümmargune või ovaalne monumentaalne areen. Glad.-te Jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõitu hipodroomil(- kuulsaim Circus Maximus).Ehituskunst:Suurim linn. ühtne keel oli ladina keel. Linnaehitus oli ilma planeeringuta algselt. Majad olid puust või tellistest.(laastavad tulekahjud). Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Varasematele templitele lisati uusi (Panteon). Arenes välja suur kanalisatsioonisüsteem(suur äravoolukanal),mis juhtis reoveed Tiberisse.Avalikest saunadest -termidest- kujunesid
ning loodushoiul selle sajandi lõpust alates järgmiseks sajandiks. Seal on ettekirjutused mitmesugustele huvirühmadele ja tasemetele: riikidele, kohalikele omavalitsustele, valitsusvälistele ühendustele, kõikidele ühiskonna rühmadele (naised, noored, töölised, farmerid, ettevõtjad jne.). Kavandades riigi kohalikku keskkonnastrateegiat, tuleb omavalitsusel pidada läbirääkimisi rahvaga ja moodustada töörühmad eri eluvaldkondade (liiklus, linnaehitus, haljastus, prügimajandus, tervis jne.) keskkonnasäästlikuks planeerimiseks. Loodusvarade säästmise nimel rõhutab Agenda 21 järgmisi põhivaldkondi: õhu, maa, merede ja ookeanide, mägialade ning metsa kaitse, kõrbestumine ja põuaoht, säästev põllumajandus ja biotehnoloogia, bioloogilise mitmekesisuse hoid. Erilist tähelepanu osutatakse mürgistele kemikaalidele ja jäätmeprobleemidele. Maailma majandust säästvale
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Deivy Jõesaar EESTI MUINSUSKAITSE AJALUGU Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Nele Rent Pärnu 2009 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 15. 18. sajand..................................................................3 19. 20. sajand..................................................................4 21. sajand........................................................................6 Lõppsõna.........................................................................7 Kasutatud allikad................................................................7 2 Muinasesemete, paikade ja ehitiste jaoks on kaitseks tehtud seadusi juba varasel ajal. Varasem neist 1...
J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A. Gabriel Väike Trianoni loss, Madelaine´i kirik, Tähe võidukaar, Venemaa A. Zahharov Admiraliteedihoone, C. Rossi (linnaansamblid) Peastaabi peahoone, Mihhaili loss, Kunstide Akadeemia, Gostinõi Dvor, Marmorpalee, Saksamaa K. F. Schinkel Berliini teater, muuseumi ja peavahi hoone, Brandenburgi värav, Eesti J. W. Krause Tartu Ülikooli peahoone Vana anatoomikum, Tähetorn, C. L. Engel Tallinna linnaehitus, Kohtu tn nr 8, Saue, Saku, Raikküla mõisahooned, Tartu kesklinn, Soome C. L. Engel Senatihoone Helsingis, Helsingi Suurkirik; kujutav kunst skulptuur antiigi jäljendamine, eelistatakse marmorit, antiikmütoloogia süzee, kujutati võitu, armastust ja õiglust, inimkeha harmooniline ja hästiarenenud, hoiduti detailidest, soliidne, range, suursugune, A. Canova Paolina Borghese, A. Houdon istuv Voltaire´i, A.
joogiveega; linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon; peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomlased tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid;
Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209). Kalevipoeg peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning tüdrukud vahetavad rammu vedelikud(210-212) Kalevipoeg võidab Sarviku(217) ning läheb koos tüdrukutega minema(vara sügis) Viieteistkümnes lugu (Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. 220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228)
Rajati amfiteatreid kus neid peeti, tuntuim on Colosseum Roomas. Hobukaarikute võidusõidud toimusid hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Igal võistkonnal oli oma kindlad pooldajad. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus Roomas. Merelahingud etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid.Teater: vähem populaarne. Algul osalesid ainult mehed, hiljem ka naised. Lisad 2, 3 ja 4. 4.2 Linnad: Kesririigi alguseni oli linnaehitus ilma planeeringuta. Majad olid puust ja tellisest. Aegajalt käisid üle laastavad tulekahjud. Keisririigi algul oli linnal sihipärane ehitus. Foorum oli linna ja impeeriumi sümboolne keskus. Panteon oli jumalate tempel. Ka kanalisatsioonisüsteem oli olemas, see juhtis reoveed Tiberisse. Termid olid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, isegi vaesed olid seal teretulnud. Korruselamud olid odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad olid vaeste majutamiseks.
Teoreetilised uurimused, kirjad, kõned. Ületamatu stiilitunnetus, keelekasutus. Kolm stiili: madal stiil(loogiline põhjendus), keskmine stiik(naudingu pakkumine kuulajale), ülev stiik(emotsionaalne innustamine). Titus Livius ajaloolane. Kirjutas suurteose ,,Raamatud linna rajamisest alates". Üksikasjaline riigi ajalugu. ' Caesar-riigimees ja väejuht. Kirjutas oma sõdadest/poliitikast kolamndas isikus. · Linnad: Kesririigi alguseni linnaehitus ilma planeeringuta. Majad puust ja tellisest. Aegajalt laastavad tulekahjud. Keisririigi algul linna sihipärane ehitus. Foorum- linna ja impeeriumi sümboolne keskus, mill nabrusse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel oma keiserlikud foorumid. Panteon- jumalate tempel. Kanalisatsioonisüsteem juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
· Pompei varemed Lõuna-Itaalias;mattus 79.aastal Vesuuvi vulkaanilise tuha alla; olulised säilmed, sest seal on näha, millised olid teed, millised olid majad ja üldse palju erinevat arhitektuuri on säilinud. · Usk Rooma riigis o varasest religioonist ja vaimukultuurist väga vähe teada o tugevalt on mõjutanud Kreeka kultuur o Homerose eeskujul loodi ajalooteemalisi eeposeid o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid)
40003000 eKr. Sellesse ajastusse jääb riikide sünd, linnade tormiline areng ja kiilkirja arhailiste vormide kasutuselevõtt. Tänapäeval ei oma loodusressursside lähedus väga suurt tähtsust asustuse kujunemisel ning linnade rajamisel. Rahvaarv on viimase 1200 aastaga 6 miljardi võrra kasvanud ning üha tõsisemaks muutuvad probleemid seoses keskkonnaga. Linnades on põhiline probleem saastatus ning kuritegevus. Linnaehitus on arenenud sedavõrd, et inimene suudab elada praktiliselt igasuguses kliimas. KASUTATUD ALLIKAD 1. Sisask, H. (2001). Peatükke linnaajaloost, Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 112 lk. 2. Vikipeedia. Linn. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Linn (12.09.2012) 3. Vikipeedia. Lähis-Ida esiaeg. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4his- Ida_esiaeg (13.09.2012) 4. Vikipeedia. Lähistroopika. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/L %C3%A4histroopika (13.09.2012) 5. Wikipedia. Human
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS: Vt ,,Kohaliku omavalitsuse õigus 1. ptk ja 3. ptk p-d 1-4. 1. Kohaliku omavalitsuse õiguse mõiste Kohaliku omavalitsuse õigus on avalik-õiguslike normide kogum, mis kohaliku omavalitsuse realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib kohaliku omavalitsuse üksuste (vallad ja linnad) õiguslikku seisundit, korraldust, ülesandeid, finantse ja tegevuse kontrolli. Reguleerib ka õigussuhteid teiste- nii avalik-õiguslike kui eraõiguslike- õigussubjektidega. 2. Kohaliku omavalitsuse õiguse liigitus õigusinstituutide kaupa 1) Omavalitsuskorraldusõigus- KOV üksuste õiguslik staatus, sisemine struktuur ja ülesannete sfäär ning nende organite õiguslik staatus 2) Omavalitsushaldusõigus- materjaalsed funktsioonid, niivõrd kui need rajandevad kohaliku omavalitsuse õiguse normidel 3) Omavalitsusfinantsõigus-vajalike funktsioonide täitmiseks vajalike rahaliste vahendite soetamine...
sõudjaga laeva). Korintlased olevat leiutanud ka ankru. Relvade valmistamine: Odaotsad ja mõõgad taoti rauast, kiivrid, turvistikud ja säärekaitsed tehti pronksist, kilbid tehti puust, kaeti nahaga ja löödi üle vasega. Keraamika. Valmistati katusekive ja savinõusid, lampe, terrakotat, kedervarsi. Vormiti käsitsi ringiaetaval potikedral, kuivatati ja põletati. Kiviraiumine: Pae, liivakivi ja marmori murdmine ja tahumine. Linnaehitus. Ülalinnas (akropolil) asusid tähtsamad templid, see oli kindlustatud, et pakkuda kaitset sõja ajal. All-linnas olid käsitööliste ja kaupmeeste majad, all-linna keskel väljak (agoraa), kus peeti turgu ja rahvakoosolekuid. Alles VI saj. hakati all-linnu müüridega ümbritsema. Umbes sel ajal hakatakse linnu süstemaatiliselt planeerima, kvartalid saavad täisnurkse kuju vastavalt sirgete ristuvate tänavate võrgule. Arhitektuur
Vabariigi lõpuajastu ehitistest võiks mainida hästi säilinud dooria stiili templit Coris, joonia stiili Mater Matuta templit Roomas ja korintose stiili ümmargust nn Vesta templit. I sajandi algusesse kuulub ka teine ilus ümberehitis Vesta tempel (vt. Lisa 3) Tiberi ääres Roomas, samuti hästi säilinud Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Arvukatest ja suurepärastest teatrihoonetest on vähe säilinud (Vaga 1999:111). Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid valdavalt puust või tellistest ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusesse rajasid keisrid Caesar, Augustus ja Traianus veel omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid
Esimene võitlus sarvik-taadiga. Lahkumine. 203-219). Kalevipoeg on allmaailmas ning tüdrukud näitavad seitset eri kambrit ning jõuavad õuele, kus 7 aita(204-207) ja Kalevipoeg küsib, kes on Sarviku vanemad(208-209). Kalevipoeg peab ennast nii võimsaks et ei lähe Sarviku kodust minema ning tüdrukud vahetavad rammu vedelikud(210-212) Kalevipoeg võidab Sarviku(217) ning läheb koos tüdrukutega minema(vara sügis) Viieteistkümnes lugu (Tagaajajad. Olevipoeg ja linnaehitus. Piigade saatus. 220-233). Sarviku sellid peavad tagaajamisest loobuma tekkinud mere pärast(221) ja kui vanatühi kuulis, et Kalevipoeg kavatseb tagasi tulla, jooksis ta minema(222-224). Kalevipoeg sai teada, et magamise ajal oli sõda olnud(224). Tuuletuuslar proovib Kalevipoega uputada(225) kuid Kalevipoeg viskab kivi veele ette ning sellest tekib Raudaoja(226). Kalevipojale tuli koduõuest vastu Olevipoeg, kes hakkas linna ehitama ning Kalevipoeg tõi juurde nii kive kui laudu(227-228)
Omavahel lasti võidelda ka metsloomadel. Vahel piisas surmamõistetute saatmisest areenile kiskjate saagiks. Võitluste jaoks rajati võimsaid areene- amfiteatreid-, neist tuntuim on Colosseum Roomas. Roomlased nautisid ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Seal võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad. Ehituskunst Kuni keisririigi alguseni käis linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Majad olid enamasti puust ning aeg-ajalt tuli ette laastavaid tulekahjusid. Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Varasematele templitele lisati uued, teiste seas ka kõigi jumalate tempel Paneteon. Püstitati triumfikaari ja obeliske. Keisririigi ajal levisid kivist teed, sillad ja ka
Linnaelanike ühiskondlik staatus oli suhteliselt kõrge, Roomas elasid senaatoriperekonnas , ratsanikuseisusest inimesed nind ka keskmise jõukusega poodnike ja käsitöölisi. Sisserännanuid oli kah igast suunast nii idast kui läänest, Aafrikast ning riigi põhjapoosetest osadest. Peameiselt räägiti ladina keelt. Algselt olid Roomas majad puidust või tellistest ning aeg-ajalt toimusid laastavad tulekahjud mis andsid võimaluse ehitada uued ja paremd majad.. Kuni keisririigi alguseni oli linnaehitus ilma kindla planeeringuta. Rooma ehituskunst on kasutanud etruski, kreeka ja idamaade eeskujusid. Rooma ehitised on tugevad, püsivad, vastupidava konstruktsiooniga. Ehitusmaterjalina kasutati lubjakivi, põletatud tellist, rooma betooni (kruus, lubi, vulkaaniline tuhk, liiv, lubimört), kattematerjalina kasutati marmorit. Võlve rajati Mesopotaamia meistrite ja etruskide eeskujul. Sambaid kasutati peamiselt dekoratiivsetel eesmärkidel.Ka hipodroome ehitati ning ehitati suuri amfiteatreid
tellist, mis pidulikumate ehitiste puhul kaeti marmoriga 6.Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Teada on väga vähe; hakati looma ajaloolisi eeposeid ; rooma autorid olid algusest peale kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig
kasvatas end kübara abiga kuuse kõrguseks. Ta lõi sarviku maasse ja tahtis ta jalad raudu panna, sarvik aga sulas ja imbus maasse, niiet tast jäi järele ainult väike loiguke sinist suitevat vett. Kalevipoeg võttis varnast mõõga, võõtis veidi kulda ja taalreid, siis piigad. Kaabu abiga seisid kõik kohe koopasuus, kust Kalevipoeg põrguteed oli alustanud. Kalevipoeg hävitab küüntest kübara ja lubab piigadele varsti kosilased saata. 15. LUGU TAGAAJAJAD. OLEVIPOEG JA LINNAEHITUS. PIIGADE SAATUS. Laulik jätkab pajatusi.Kalevipoeg ei jõudnud veel kuigi kaugele, kui juba sarvik tal kannul oli. Piiga nõiavits muutis maad mereks. Vana Tühi uuris, kas Kalevipoeg piigad põrgust viinud, kas ta kälimehega rammu katsunud ja selle maasse löönud, kas ta vanaeide vangistanud, mõõga varastanud, soovikaabu ja kullakambrist kulla võtnud, aga nõiavitsa mitte. Nõiavitsa võttis neiukene. Kui vanasarvik küsis, kas Kalevipoeg ehk teist korda veel
lõpuks otsustati, et ikka pikihoone. Arhitektuurikonkursi võitis Carlo Maderno. Interjöör: Eksterjöör: Michelangelo kavandas kupli. Maderno tegi fassaadi sellega arvestades madalama ja kavandas külgtornid, mis kuplit raamiks. Kupli, fassaadi ja tornide probleem tuli aga lahendada hoopis Berninil. Väljak: Peetri väljaku kavandas koos Berniniga arhitektuuripatroon paavst Aleksander VII. Paavstlike protsessioonide kese. 3.Torino linnaehitus baroki- ajastul Pärast seda, kui 1563. a tehti linnast pealinn, kutsuti kuni 18. sajandini sinna pidevalt arhitekte linna kujundama. Torino oli eelnevale Rooma linna kastell standardiseeritud sõjaväelaagrit meenutav planeering oli seal olnud juba ühe 1000 aasta. Vastavalt valitsuse korraldusele laiendasid arhitektid Vittozzi, C. ja A. Castellamonte ning Juvarra 17.saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta
keskkonnastrateegia üks eesmärke kaasajal) · Terviklik lähenemine võeti kasutusele kogu linna arengu planeerimisel ja linnaruumi analüüs sai planeeringute koostamisprotsessi üheks oluliseks osaks · Linnaruumi hinnati jälle kui tervikut, kus tänavaruum ja hooned kuuluvad kokku ja täiendavad teineteist · Kinnisvara väärtus ajaloolistes linnaosades tõusis koos uute linnakeskkonda arvestava renoveerimistöö läbiviimisega · Saadi aru, et modernistlik funktsionaalne linnaehitus põhjustab puudujääke linnaelanike sotsiaalses lävimises, turvalisuses, orienteerumisvõimes ja linnaruumi visuaalses kvaliteedis · Palju Euroopa linnu on hiljem näinud suurt vaeva sellega, et taastada linnaruumi endist omapära ja mitmekesisust. · Sellest tulenevalt väärtustavad läänemaade ruumiplaneerijad Eesti puitlinnaosasid, nagu Supilinn, Karlova Tartus ja Kalamaja ja Kopli Tallinnas · Lääneriikides on sellised linnaosad valdavalt lammutatud ja uuendatud modernistliku
elegantsiga, iseloomulikud on väljapoole kaarduvad jalad. Lauad on kerged, tihti kolmejalgsed, allapoole ahenevad jalad lõpevad lõvikäpaga Mööbli materjaliks vaher, samšit, seeder, oliivipuu, palmipuu, pähklipuu ja must puu. Kaunistuseks pronksilustised, ka elevandiluu- ja hõbedaplaadid. ANTIIKAEG. ETRUSKID. Kesk-Itaaliat, peamiselt Etruuriat asustanud mitte-euroopa päritoluga rahvas. Neil oli kõrgel tasemel metallurgia, maaharimine, linnaehitus. Roomlased allutasid nad u. 3.saj eKr. Etruski arhitektuurist, mis mõjutas tugevasti rooma arhitektuuri, võib ettekujutuse saada arheoloogilise ainestiku, säilinud savimakettide ja Vitruviuse (rooma arhitekt 1.saj ekr) kirjelduste põhjal. Kõige täiuslikumalt on tänase päevani säilinud etruskide hauad. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil, põhiplaanilt sarnanes ruudule. Fassaadi ees oli kaks rida harvalt asetatud sambaid, mis moodustasid sügava portikuse
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
