Inimhing jääb alati mõistatuseks Inimhinge saladusi on alati püütud seletada. Sajandeid on huvi tuntud inimese mõttemaailmast, hingest ja vaimust. Mitmed teadlased on proovinud erinevate uuringute abil leida vastust küsimustele: miks me tahame olla keegi, kes me tegelikult pole; miks me teeme teineteisele haiget ning miks me teeme asju, mida hiljem kahetseme? Läbi kirjandusteoste on nendele küsimustele märksa lihtsam vastata, sest raamatukangelased on alati salapärase, kuid samas inimeste üldist käitumist peegeldava iseloomuga. 62 Miks on nooruslik väljanägemine meile nii oluline? Iga päev me ei mõtle sellele küsimusele, kuid ometigi teeme kõik selleks, et näonahk oleks virsikuroosa jumega ning juuksed siidiselt pehmed. Inimesed tahavad olla igavesti noored, sest usuvad, et elu on elamist väärt ainult siis, kui oled noor ja ilus. Ka Oscar Wilde'i teoses ,,Dorian Grey portree" soovis peategelane Doria...
ähmaseid piirjooni võib aimata horisondil, vaid tegema seda, mis on käeulatuses." Paljud võivad ühel hetkel ehmatada, kuna elu on nii kiiresti möödunud ning paljud asjad on tegemata jäänud, sest on sisustanud enda aja tuleviku pärast muretsemisega. Neid raisku läinud päevi ei saa aga enam tagasi võtta. Peab elama üks päev korraga, kuna tänast päeva ei tule enam kunagi. Elu on eriline ning seda tuleks väärtustada. Iga persoon on ainulaadne ning iga inimhing mõjutab mingil määral ka ülejäänud maailma. See elu, mis meil on, võib olla ainust võimalus midagi saavutada ning olla keegi, sest see pole garanteeritud, et me ei ela ainult üks kord.
Valgus ja varjud inimhinges Inimhing on väga keerukas ning tihti vastuoluline, kuna igas inimeses on see erinev. Kõik tema head ja halvad küljed peegelduvad läbi isiksuse kogu tema elu. Tihti mõjutavad seda minevikus toimunud sündmused, ka nendel inimestel, kellelt seda kõige vähem oodata oskame. Need läbi elatud hetked võivad panna igaüht tegema midagi, mis on tema loomuse vastu ning neid ei ole kerge unustada. Pahatihti kiputakse inimestest uskuma head ning harva kahtlustatakse halba. See
kes oskab igas olukorras õigesti käituda. Ta teaks, mis on elu, nagu päris- päris elu, kõigi selle murede ja rõõmudega. Ta teaks alati vastuseid, aitaks, kui sa abi küsid või, kui oled hädas. Tema salapära peitubki selles, kuidas ta on, kuidas käitub. Ta on isetu, lahke ja tolerantne inimene, see muudabki ta salapäraseks, huvitavaks ja tundmatuks olendiks, sest isetuid ja tolerantseid inimesi on vähe. Ta oleks inimideaal, kõigi poolt austatud, aktsepteeritud, armastatud, puhas inimhing. Lihtne oma olekult, tegudelt, iseloomult ja nõudlustelt. Ta ei õpetaks mitte kedagi mitte kunagi vastustega, vaid küsimuste, oma käitumise ja tegudega, ta ei oleks targutaja, ta oleks eeskuju. Ta ei tohi olla mingi eluvõõras blondiin, kes on loll: ei tea, kust toit tuleb, ei tea, kui väärtuslik on elu, ei tea, mis on surm. Ta peab teadma lihtsaid asju, samas võiks ta osata seletada seletamatut, ta arvamused oleksid alati objektiivsed ja ausad. Ta peaks olema
Raamat ei reeda, raamat suudab olla vaimseks toes Inimesed peavad vahel oma vaimsed meeli ergutama. Inimene on sotsiaalne olend, üksi ei suuda keegi olla ja see võib tervisele hakata. Oma vaimseid meeli saab ergutada raamatutega. Raamat võib olla nii seltsiks kui ka panna sind teisiti elu üle mõtlema. Inimhing tahab ja peab saama suhelda. Kuid kõikidel ei seda võimalust, osad inimesed on häbelikud, halvad suhtlejad ja neil ei olegi kedagi kellega nad vabalt rääkida saaksid. Need inimesed otsivadki lohutust raamatutest ning see on nende viis suhelda. Raamat viib lugeja teise maailma, kus on omad probleemid, inimesed ja sündmused. Näiteks mõnel inimesel on elus probleemid ja lugedes mõnda raamatut avastab, et tema probleemid pole üldsegi nii suured kui teoses mida ta loeb. See paneb teda teisiti mõtlema ja oma elu üle erinevalt vaatama. Kuid võibolla ei olegi raamatud enam tänapäeval vaimseks toeks. Leiutatud on inter...
Igal inimesel on olemas kaks isamaalisust: väike ja suur. Väike- on linn, tänav, maja, kus inimhing sündinud on. Suur- on riik, kelle kodanik see inimene on. Veel on olemas ühine isamaalisus ehk Maa. Kodumaad tuleb armastada ning kaitsta, kuna ainult patriotismi tunnega inimene saab olla oma rahva osa. Tänapäeval armsamaa kaitsmine on sama püha kohustus nagu palju aastaid tagasigi. Ainuke mis muutunud on, on see, et nüüd kodumaa vaenlased ei ole mingid intervendid ning agendid välismaalt vaid terroristid, narkomaafiad ja amoraalne poliitika. Demokraatlikus ühiskonnas on nendega
Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal Rāma Krišna Šiva Ganeša Pārvatī Kālī Durgā Hanuman šakti ja tamas – loov vägi ja kaos Kama - armastusjumalanna Lingam - meessuguliige Yoni - naissuguliige brahman ja aatman - maailmavaim ja inimhing sansaara – (tiirlemine) - ümbersünniahel karma – (tegu) – teo ja tagajärje seadus dharma – seadmus, seadus, kohustus mokša – vabanemine (ka orgasm) Tähtsamad filosoofiad: Vedānta filosoofia – „veedade lõpp“ - Teadmiste tee - Tegude tee - Armastuse tee (bhakti) Šankara Sānkya Jooga (rajaja Patanjali) - Radžajooga - Mantrajooga - hathajooga Püha linn Varanasi (Benares)
osapooled oleksid rahul. Ideaalses riigis saavad hakata valitsejateks üle 50. aasta mehed. Nende kasvatamisel mängib väga suurt osa kunst. Kunsti abil kasvatatakse tulevased sõjamehed ja valistehad vaprateks, tugevateks ja ennastsalgavateks. Selleks aga tuleb läbi vaadata kõik olemasolevad kunstiteosed ja järgi uurida kas neil on ülles mõju. Selle järgi ei oleks võimalik eksisteerida ühelgi valitsejal ega sõjamehel,sest kõiki olemasolevaid kunstiteosed ei suudaks ükski inimhing läbi vaadata. Samuti väidab platon,et draamakunstil pole ideaalses riigis mingisugust kohta, sest näitlejad jäljendavad teisi. Ma arvan,et sellist riiki,nagu Platon peaks ideaalseks pole võimalik tänapäeval eksisteerida,sest selleks,et riik toimiks ei piisa käsitöölistest,sõjameestest ega valitsejatest. Platoni ideaalne riiki on võimalik ainult teoreetiliselt.
ootamatustega, mis muudavad iga viivu, inimese hapraks kui klaasi. Iialgi me ei aima, mis järgnev päev meile sülle paiskab. Inimesed ei oska karta riske, mis võivad nende elu ohustada. Oleks meil oskus teada, millal sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elada täisväärtuslikult kuni viimse hetkeni. Kahjuks meil selline võime puudub, selletõttu peame hindama kõrgemalt igat hetke, mil elame ja hingame. Nagu lill vajab õhku, hoolivust ja toitu, nii vajab ka inimhing armastust, mõistmist, andestamist. Maailmas hukkub päevas tuhandeid inimesi sõdade, looduskatastroofide, liiklusõnnetuste, tapmiste, haiguste, nälja ja paljude teiste põhjuste tõttu. Miks on see nii? Nende põhjusteks võiks pidada inimeste saamahimu rikastumiseks või ühe rahvuse hävitamiseks, võimetust, hoolimatust, oskamatust ja ükskõiksust. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab
eriliseks vahepeal kõlava harfi heli, sest mulle väga meeldib harfi õrn kõla ning tegelikult on mul isegi kahju, et seda instrumenti kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid - enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, elavam ja kaasahaaravam. Teises vaatuses oli seevastu muusika salapärasem ja aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna see kõlas kaunilt ning isiklikult mulle meeldibki müstika ja salapärasus. Kokkuvõttes jäin kontserdielamusega väga rahule. Nii harva kui ma käin balletti
õiget hetks. Tavaliselt vaadatakse inimest välimuse järgi, kuid see võib tunduda petlik. Inimhinged, kes üritavad ennast muuta , et olla teistele meelejärgi, kuid seda tehes maetakse maha oma sisemine ,,mina". Teised elanikud, kes elavad teadmises teha teisi õnnelikuks siis neid ei huvita, mida seljas kanda, vaid loeb, mis ta sees veel peitub ehk milline on inimese kunstiteos. Inimese sisemus on keerulisem kui arvata. Iga inimhing peab ennast ise leidma, ning sellega leppima. Alati võib ennast ka muuta, kuid mõistuse piires. See ei pruugi olla tavaliselt meelepärane, kuid see teebgi inimesest selle, kes ta on. Kindlasti ei loe firmamärgid, mida kantakse, vaid loeb isiksus ise.
Kunstiretsensioon Tumedad inimhinged. Külastasin kolmapäeval, 15 oktoobril kunstinäitust ,,Kaugused". Näitusel oli välja pandud kahe kunstniku tööd, kelleks olid Mari Roosvalt ja Mara Koppel-Ljutjuk. Tegemist on naistega, kes on mõlemad on Eesti Kunstnike Liidu liikmed. M. Roosvalt on sündinud 1945.a. ja 2006. a pälvis Konrad Mäe nimelise maalipreemia. M. K-Ljutjuk (1978) puhul on tegemist noorema põlvkonna kunstnikuga. Ljutjuk on lõpetanud Eesti kunstiakadeemia 2001. a. Mari Roosvalti piltidel oli palju kujutatud planeete ja taevakehi. Piltidel oli näha kosmilisi märke (ufosid) ja energia muundumist. Tema maalidest hakkas silma ,,Ku...ja...ni", mis oli tehtud segatehnikas 2006.a. Eriti huvitavad pildi juures olid nupud, mis olid pildi alla kinnitatud. Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". T...
VANA-EGIPTUSE KUJUTAV KUNST Egiptuse kujutavas kujutavas kunstis oli põhikohal portreeskulptuur. Usuti, et inimhing naaseb ellu, järelikult läheb tal vaja keha, kus elada. Seetõttu portreesid ka idealiseeriti (tegelikult on leitud ka füüsiliste hälvetega vaaraosid). Samal põhjusel valmistati ka muumiaid. Ülikud lasid enda portreed teha vastupidavatest materjalidest graniit, basalt, dioniit. Lihtrahvas seda lubada ei saanud ja seetõttu tehti nende portreed peamiselt puidust, mida pole tänaseni palju säilinud.
Igaüks on oma õnne sepp Koostas : Elor Lember AUT - 21 Mina saan sellest vanasõnast nii aru , et iga inimene peab ise korraldama oma elu. Lahendama iseseisvalt igapäevaelu probleeme ja seadma tuleviku plaane. Sageli on inimestel komme jagada end õnnelikuks või õnnetuks inimeseks. Õnnelikud on need, kellel elus kõik õnnestub, kellel näib kõik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab. Teised aga on niiöelda elu hammasrataste vahele jäänud, kellel tuleb ette väga palju ebaõnnestumisi. Neile tundub, et kõik, mida nad ette võtavad, läheb aia taha ja seetõttu nad sageli enam ei üritagi. Kuidas saada õnnelikuks - see on küsimus, mida esitatakse tihtipeale iseendale, lootes saada kuskilt retsepti, mida teha, et õnnetuste jada lõppeks ja õnnelikuks saada. Sellepärast on ka paljud teadlased hakanud antud valdkonda lähemalt uurima
positiivseid afekte: nauding ja himu. Epik väidavad, et kõik see, mis põhjustab ini rahulolu on ini loomuomane ja kõik, mis kahjustab eluõnne on negatiivne. Epikuurlased olid oma olemuselt materialistid. Nad väitsid, et kõige olemasoleva aluseks on aatomid ja koht kus aatomid paiknevad. Selles tühjas ruumis liiguvad aatomid pidevalt allapoole. Aatomid põrkuvad ja liituvad omavahel. Sellest tekkis ka universum. Epik väidavad, et in tekivad erilistest aatomitest. Inimhing koosneb hingeaatomitest-kvaliteetsemad aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda. Surm on midagi ootamatut ja juhuslikku ja seda ei tohi karta. Skeptikud nende hulka kuulusid Pyrron ja Timon. Vastavalt 3. saj eKr tegutsenud mehed. Skeptikud väidavad, et kõik olemasolev ei ole selline nagu näib. Kõigis ja kõiges tuleb kahelda, Miski ei ole tõeline. Ka maailma eksistents üldse on kaheldav. Nad eitasid kõikki oma eelkäijaid filosoofe
harfi muusika, kuna mulle väga meeldib harfi kõla ja tegelikult on mul isegi kahju, et seda muusikariista kontserdi jooksul nii vähe kasutati. Ballett oli kahes vaatuses. Esimese vaatuse helgele ja optimistlikule külameeleolule oli kontrastiks teise vaatuse müstiline ja dramaatiline atmosfäär, kus udulooridesse mähkunud metsas võimutsevad vilid- enne pulmi surnud noorte tütarlaste vaimud, kelle rituaalsetest tantsudest ei pääse elavana ükski inimhing. Lunastuse võib tuua vaid kõikevõitev armastus. Samamoodi oli ka esimese ja teise vaatuse muusika väga erinev. Esimeses osas oli muusika rõõmsam, tempokam ning kaasahaaravam. Teises osas aga salapärasem ning aeglasem. Minule meeldis tegelikult teise vaatuse muusika rohkem, kuna minu meelest kõlas see ilusamini ja mulle isiklikult meeldibki müstika ning salapära. Sel ajal kui kõlas esimese vaatuse muusika kujutlesin ma pisut ette, et olen kusagil koos oma sõpradega ja meil on väga
Minu tüüpilised vead kirjandis ° Sõnakordusi esineb küllaltki palju. Peaksin rohkem kasutama sünoüüme. Mitmes kirjandis kordub mul sõna inimene, seda saaks asendada näiteks selliste sünonüümidega : hingeline, inimhing, inimlaps, jumalaloom, inimeseloom, inimloom, inimesepoeg, ligimene, lihtsurelik, lihtmees või argipäevainimene. Ja veel näiteks sõna raske, mille asemel võiks kasutada kontimurdev, üle jõu käiv, mittejõukohane, kurnav, väsitav või pingutav ° Suur viga on sõnade järjekord lauses. Minu moodustatud lause: ,,Nii tema ja Carmeni suhted algasidki.", õigem oleks siiski: ,,Nii algasidki Carmeni ja tema suhted
Kuhu lõpevad teed? Eino Leino: Venet lükkavad veed. Kuhu lõpevad teed? Voog lööb pardasse, voog pahiseb ja vaabub. Inime, mis saatus su? Kisub jalgu liiv kas matkaja eal maabub? Meri ääretu oo, mil kord pidurdad hoo laial, taevapilvi peegeldaval lahel? Hetkeks süda lööb tuld, siis ent, mees, oled muld, ainult natuke sust tuhka jääb pihku. Ah, ei määratu patukoorem nihku! Aleksandr Blok: Sel ööl ma, valu täitmas hinge, maas leban, veepiiril upub vaskne hääl. Kuupaistemerre müürid kaovad, laguunilt lõõtsuv tuul on...
Muusika minu elus Muusika läbib igat minu päeva, isegi igat minu ajahetke. Kuid mis on minu jaoks muusika ja mil moel ma sellega kokku puutun? Kas muusika on kõigile mõistetav ja millist mõjuvõimu ta inimestele avaldab? Muusika on nagu toit mu hingele. Muusika on minu lihtsaim ja meeldivaim väljendusviis. Kui poleks muusikat ei oleks mul viisi, mis lahutaks mind reaalsusest. Muusika on kui värav teise dimensiooni, kus on mul võimalik rajada oma linn, oma tsivilisatsioon ja mis olenevalt hetke emotsioonist võib olla täis üksildust, armastust, pisaraid, rõõmu.... ehk kõike mida üks inimhing suudab tunda ja tahab väljendada. See on üks täiuslik maailm, mis enamikule kõrvaltvaatajaile näib just kui tavaline Mozarti noodikiri. Puutun muusikaga kokku igapäev ja igal pool: kodus ja koolis; maal ja linnas; metsas ja ... Ükskõik kus ma ka ei oleks, kuulen ma helisid, mida võivad tekitada nii inimesed kui ka loodu...
üksluised ja tuimad. Kuid hiljem uuesti mööda minnes hakkas tunduma nagu iga inimesekene seal vahel vaataks mulle otsa ja näitaks midagi endast. Järsku tundusid nad kõik väga elavad, kuid erinevast eelmisest lemmikust olid nad kõik kurvad ja kohati isegi meeleheitel, Tundus nagu nad olid elanud rasket elu, nad näisid kurnatud ja väga väsinud. Mulle jättis see kompositsioon kuidagi väga kurva meel, . kuna need panid tõepoolest mõtlema selle üle, kui üksildane võib üks inimhing ikka olla. Arvan, et tegu oli huvitava ja väga mitmekülgse näitusega. Eriti meeldisid mulle skulptuurid, kuna neis kõigis olid oma emotsioonid ja tunded. Maalid kippusid suures osas minu maailmast mööda minema. Üldiselt jäin väga rahule.
- Meeleldi. (tahvlile kaks punkti) Need oleme meie. (suuuuur ring nende ümber) See on reaalsus meie ümber. (veel suurem ring kõige ümber) Need on teadmised, mille toovad meieni Tehnikamaailma värvilised leheküljed: autod, teadus ja tehnika, sport, lennundus, maaväline eksistents, unelmate piiratud väljad... See on kõik kättesaadav vaid nende, tähtede ja mustritega kodeeritud kaante vahelt... Rehnikamaailm on meistriteos, mida inimhing oma olemuses veel tundnud pole ka Dante maininuks seda oma komöödias, kui vaid... - Kui vaid...? (vaatab naeratades agendi poole) - Oh, mida ma näen! (pühib pisaraid) Te olete huvitatud! (sirutab käed ette) - (kohendab prille, pöördub raamatusse) Sugugi mitte. - Ja siiski, te silmis kumas uudishimu. - Andke mulle leping. - (vaikus) - (ulatab käe, et leping vastu võtta) - (vaikus, ei liiguta ennast) - Noh
Viimane jaguneb irdhingeks - magaja kehast lahkuda ning naasta võiv hing ja siirdhingeks uude kehasse siirduv irdhing.Hingega on seotud inimese pilk, nimi ning teisik.Nii on kirjas nii Vanas Testamendis kui ka Eesti muinasusundis.Paljudes usundites võib hing siirdhingena rännata või ümber sündida.Loodususundeis võib siirdhing muutuda ka loodusvaimuks ehk haldjaks.Rahvauskumustes ilmneb surnuhing aga kummitusena, mardusena või tondina. Egiptuse mütoloogias koosnes inimhing seitsmest osast: ren, sekhem, akh, ba, ka, sheut ja sekhu. Ren tähendas nime,sekhem oli inimese energia, jõud ja valgus.Akh-säraja.Ba- hing,iseloom.Ka-elujõud.Sheut-vari.Sekhu-inimese jäänused,füüsiline keha. Egiptlased pidasid akhi, bad ja kad hinge surematuteks osadeks. Judaismis ja muinasegiptuses oli arvamus, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing. Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist
Ja samas kui füüsiline maailm, sealhulgas keha, on kirjeldatav matemaatiliselt ja järgib täpseid loodusseadusi, siis vaimumaailm on vaba püüdlema oma mõtete poole. Seda, et vaim pole determineeritud näitab meie võime kasutada keelt ja reageerida olukordadele ettearvamatult. Seda võimet ei saa taandada mehaanilistele printsiipidele ja seega, kui materiaalne maailm on taandatav matemaatilisele teadusele, siis inimhing vajab oma teadust. Berkeley aga eitab ainelist substantsi, ta leiab, et iga materiaalne asi on vaid omaduste kogum. Kõikide objektide omadusi tuleb vaadelda lähtudes nende suhtest subjektiga, kes neid tajub. Kõikide omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi.
Meil oli õnnelik abielu ja see sõrmus tõestas seda veelgi." Mehel oli sõrmede vahel seesama sõrmus ja pinksalt vaatas ta nartsissi õit, mis oli nii habras ja väeti. ,,Pole enam kandjat, kes muudaks selle sõrmuse täielikuks, puudub see sära sõrmuselt." Need olid mehe viimased sõnad enne kui ta tuppa naasis ja ukse pauguga kinni lõi. Nõnda läksid tunnid tunni järel. Tuul oli vaibunud. Inimesed olid kaugustesse hajunud. Ükski inimhing ei astunud enam mööda kord juba tallatud lumekattega teed. Vaikus. Ärev vaikus võttis võimust külatänaval. Kas polegi rohkem inimesi? Keiju Müür 12.D
naabrid, koht kus oleks kool, kasvõi erakool, mille õpilased ei ole suunatud igapäevastesse probleemidesse, vaid saaksid rahulikult õppida, areneda, ei taha oma lapsi panna suvalisse linnakooli, kus palju kaake, narkomaane ja igasugu muid sorti tegelasi, kes näevad elus vaid lõbutsemist, ei hooli ümbruskonnast, naabruskonnast, ning on sunnitud illegaalselt raha teenima, kuna perekond ei ole võimeline pakkuma piisavalt. Reaalsuses tahan pakkuda oma perekonnale kõike, mida inimhing võiks vajada, Valikuid, võimalusi neid teha, neid tahta teha, et majanduslik olukord ei oleks piiriks, vaid ülempiiriks inimese tahtevõime. Kui annad inimesele võimalusi juba noorest peast, suudab ta neid kasutada, kunagi üks tark inimene on öelnud: "Mida rohkem inimene teeb, seda rohkem ta tahab teha." , sellest järeldudes tahan et mu lapsed jõuaksid elus kaugele, et nad ei peaks oma elu jooksul rabelema, tahaksin anda endast
Inimene otsib õnne “Stepihunt” põhjal Õnne otsimine on läbi aegade olnud üks suurimaid liikumapanevaid jõude. Inimesed otsivad meelerahu, täitmistunnet, harmooniat ja oma veendumuste ja üldise olemustunde leidmist. Kõike eelnevat võib kokkuvõtlikult pidada õnneks, kuid on tegelikult seotud rahulikuma nägemuse ja elutunnetusega kui õnn, nagu me seda mõistame. Siiski, milleks on meil vaja otsida õnne ja kuidas seda õigesti teha? Õnne kui õnnistuste, rikkuse, naeru ja igavese rõõmu küllusesarv on üüratu. See oleks isegi kurnav ja ilmselt tüdineks sellest varem kui mitte hiljem. Nii õnn kui õnnetus pole igapäevane ja igavene. Selle nimel peab vaeva nägema ja õppima hindama kontraste. Just nii nagu vajame vihma, et hinnata päikest või soolast, et magusat, on vaja madalamaid aegu, et suudaksime tõeliselt nautida häid ja vastupidi. Elus ette tulevatele tagasilöökidele ei tohi palju keskenduda. Nagu kirjutas ka Hesse,...
Auahnus maksab valusalt kätte Me oleme peaaegu kõik valmis andma selleks, et saada paremat elu, kui loomuliikult seda võimalust meile pakutakse. On kerge teha vigu, kui meie ees on üks kindel siht, mida mööda minna. Selletõttu on meil raske näha ette sündmusi ja tagajärgi, mis võivad sellega kaasneda. Vahel peame silmas pidama ka teiste soove. Kui me ei arvesta, siis võime jääda üksinda ja see eesmärk, mida oleme tahtnud saavutada ei tundugi enam see kõige õigem. TÕnu ei kiitnud Kremeri poolt pakutut tehingut alguses heaks ja isegi naeris selle üle, kuid hiljem mõistis, et see on hea võimalus olla teistest parem ja tuleks seda võimalust kasutada. Ta mõtles ainult sellele, kuidas temal endal parem on, Mari jättis aga kõrvale. Prillup ei mõistnud ka seda, kuidas ta Leena õde ära kasutab. Ta ei küsinud kordagi, kas Mari tahab hakkata käima Kremeri juures, vaid tegutses omapäi, püüdes teda igal erineval viis...
rahvast rõhuva ikkega. Nii päris- kui teoorjus on olnud laialt levinud kogu maailmas terve ajaloo vältel ning mitmetes piirkondades on inimest omandina käsitletud veel 20. sajandilgi. Ka viimastel aastatel on palju kõneldud illegaalsete äritegevuste kartellidest, kes ,,värbavad" endale vaeseid töötajaid ning peagi võtavad viimased vangistusse ning kohustavad töötama ebainimlikes tingimustes. Iga inimhing vajab sirgumiseks, arenemiseks ja täienemiseks igapäevaselt valgust ja päikesekiiri nii otseses kui ülekantud tähenduses. Vajame avarust, et õppida piiritult unistama, vabadust, et lasta inspiratsioonil lennata ning lähedust, toetust ja armastust, et õppida väärtustama inimest ennast. Vabadus ja sõltumatus teistest on igaühe olulisim põhiõigus ning kellelgi oleks tohtinud ka ajalooliselt olla õigust sellesse korda sekkuda. Orjapõlve ränk
siduda tuleb. · Naisetapja- laulavad 2 meest, hiljem 2 naist vaheldumisi. Teos räägib, et algul Toomas armastab oma naist, kuid hiljem hakkab põlgama ja vihkama. Otsib tapjat, kuid siis tahab ise naise pea pakule asetada. Hiljem hakkab mees kahetsema, hoiatab teisi, et need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna
Minu elu kutse Minu elu - ainult üks võimalus elada seda nii nagu ei kunagi varem. Just nüüd ja praegu, sest homset ei pruugi kunagi tulla. Öeldud sõnu tagasi võtta ei saa ja tehtud teod olematuks ei muutu. Jäänud on vaid võimalus elada. Hunti kutsub metsa, meremeest merele, kalameest kalale. Aga mina? Olen justkui kutsumuseta jäänud inimhing, kes sihitult ringi uitab. Täna siin, homme seal. On see peidus sügavamal kui pinnapealsel vaatlusel paistab? Loota ju võiks... Ma pole kunagi ühelegi tüdrukule omaselt unistanud valges kleidis oma printsiga valgel hobusel abiellumisest või arstiks, emaks, lastaaia kasvatajaks saamisest. Lasteaias kodu mängides olin koer või kass, sest ema roll tundus hirmutav ja parema meelega joonistasin omaette nurgas, üksi, rahus ja vaikuses
Kõik esemed ja nähtused jagunevad 2 gruppi: loomulikud (looduslikud) ja ebaloomulikud (kunstlikud). A järgi olid looduse algelemendid tuli, vesi, õhk ja maa. Kogu Universum paikneb kihtidena. Elusolendid on 3 grupis: taimed ainult toitumine ja paljunemine; loomad lisaks veel maailma tajumine; inimesed lisaks veel mõistus ja mõtlemise võime. Looduses toimub pidev areng. Kõik inimkeha komponendid on teatud om. kandjad. näit. verega on seotud inimhing. Elusoojuse kandjaks on meespool, kes annab seda edasi naisele spermaga. Aju on inimesele ebavajalik. Südames toimub mõtlemine, vere keetmine ja rikastamine. Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused mitmesugused
teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. Arvan, et Mefistifeles avaldas Faustile elu mõtte, kuid mees ei suutnud seda
Igaks on oma nne sepp . Lugupeetud siinviibijad. Olen tulnud siia , et veenda teid selles, et igaks on oma nne sepp ! Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: nnelikeks ja nnetuteks inimesteks. hed on need, kellel elus kik nnestub, kellel nib kik olemas olevat, mida inimhing ihaldada oskab; teised aga on n. elu hammasrataste vahele jnud, kellele saavad osaks vaid ebannestumised. Viimastele tundub, et kik, mida nad ette vtavad, jookseb liiva ja seetttu nad sageli enam ei ritagi. Kuidas saada nnelikuks ? - see on ksimus, mida paljud inimesed esitavad, lootes saada retsepti, mida teha, et nnetuste jada katkestada ja nnelikuks saada. Selle koha peal julgen elda, et see lootus on kll lollide lohutus , sest pole olemas hte ja kindlat nn
Elu ilu ja valu Ilmselt on kõik inimesed tundnud oma elus õnne ja kurbust, saanud osa ilust ja valust ning sellest omad järeldused teinud. Minimaalselt leidub tegelasi, kes saavad vastupidist väita ja üldjuhul on nendeks pessimistid, kes ei näe mitte milleski kübekestki headust ega kaunidust. Eelnevalt nimetatud inimesed on pimedad ning ei taipa, mis elus sünnib. Pimedateks saab liigitada ka neid, kes ei näe vihkamist ning kurbust, mida meie maailm kahjuks täis on. Miks inimesed mõtestavad erinevalt tähendusi "ilu" ja "valu"? Kas elu ongi vaid ebaõiglane valu? Inimesi on väga erinevaid. On neid, kes tunnevad rõõmu elust, kui käes on suur rahahunnik või maja ees parklas seisab miljoneid maksev auto. Leidub ka neid, kes arvavad, et elu on siis tore, kui igal sombusel päeval paistab taevavõlvilt päike või kui talvekuudeks ennustatud uudis on vettpidav argument, näiteks maapind on kaetud mõnusalt koheva lumevai...
Nende jaoks jäigi Mõskini puhas ja uutmoodi käitumine igavesti saladuseks ja seda ei suudetud mõista. Ei suudetud panna end mõtlema nagu see hiireke (Mõskin) Me sünnime siia maailma täis saladusi. Saladusi, mis peituvad meie sees ning mida meil endalgi on raske avastada, veel keerulisemad tunduvad need teistele. Nii nagu oli paljudel raske mõista Mõskinit, võib meile endile raske olla mõista mõnd meis esile tulnud uut tunnet, mis on saladuse kattevarju kergitanud. Inimhing on täis keerulisi tunneterägastikke, mis võivad isegi meile endile jääda saladuslikeks. Me hing on kui vari valgusvihus, kuid vari, mis ei kao kunagi.
Selline käitumisviis viib sageli inimesi ka kuritegevuslikule teele. Raha puudumisel minnakse poodidesse vargile või isegi elamutesse. Noorte seas on populaarne külapoodides vargil käimine, kus enamasti röövitakse tubakatooteid ning kangemat kraami. Areneb tõõvõimetus, inimesed ei jõua enam õigel ajal tööle ning sellega kaasneb vallandamine ja elu hakkabki veerema alla mäge. Perekonnas tekivad lahkhelid, kuna inimhing on töötu ning enamus palgast ta kulutab napsi võtmisele. Tülid ei teki mitte ainult perekonnas vaid ka sõprusringkonnas. Alkoholismi tõttu võib mõne inimese elu täiesti totaalselt muutuda, kui varem oli olemas töökoht, perekond, sõbrad, siis mõne hetkega võib kaotada kõik hea, mis oli ning selles saab süüdistada vaid iseennast. Eestis on kujunenud tõsiseks probleemiks alkoholi tarbides autojuhtimine. Olles
Kalur rohkem kalu. Ühel õhtul hõikas Kalur Merineitsit ja palus teda endale naiseks. Merineitsi ütles, et ta võtab ta vaid siis kui Kalur enda hinge minema ajab. Järgmisel hommikul läks Kalur Preestri maja juurde, et viimane teda aitaks. Preester aga keeldus teda aitamast, kuna hing on väärt kogu maailma kulda ja see oleks patt. Kalur läks turule ja pakkus kaupmeestele oma hinge müügiks. Kaupmehed pilkasid teda ja ütlesid, et inimhing pole hõbetükkigi väärt. Kalurile meenus Nõid, kes elas lahesopis koopas. Kalur pakkus Nõiale viite kullatükki, aga Nõid tahtis hoopis vastutasuks tantsu. Nõid juhatas Kaluri mäe tippu, kus ta pidi seisma valge pöögi okste all ning ootama Nõia tulekut. Täiskuul saabuski Nõid, nad tantsisid ja järsku ilmus kohale tundmatu mees. Kalur lõi meest nähes kartma, tegi oma rinna ees ristimärgi ja hüüdis Jumalat appi. Vaevalt oli ta seda teinud, kui nõiad kriiskasid, tundmatu
"Ei ole midagi huvitavamat kui inimene." Anton Hansen Tammsaare Meie, inimesed, oleme salapärased, kuid ometi nii lihtsad olevused. Paljude jaoks oleme me pealtnäha ainult igapäevased "esemed" maailmaruumis nagu seda on autod. majad ja loomad. Tänaval kedagi kohates ei mõelda selle inimese kujunemise või arengu põhjuste peale. On see liiga keeruline ja salapärane? Jah, usun küll. Inimest ei saa võrrelda ühegi teise looma, taime, linnu, eseme või mistahes nähtusega maailmas. Inimene on sama ainulaadne, nagu seda on iga uus lilleõis, loomaliik või taim. Mis eristab meist kõigist teistest meie ümber elavatest eludest? Minu arvates on selleks meie hing. Hing, mis on igal inimesel ainulaadne ning mis teeb meist inimesed. Läbi hingemaailma tunnetame me valu, armastame, vihkame, nutame, naerame ja lepime. Ma ei julge väita, et seda kõike ei tee ka teised elusorganismid, kuid minu jaoks on selge, et inimhing ja inimloomus on midagi täiesti un...
juhtudel, kuid usun, et neil oleks ilus tulevik olnud. Mulle meeldivad kõige rohkem raamatud, mis panevad mind mõtlema ning mis on kaasahaaravad. Ma tahan end mõne tegelasega samastada ning mõelda, mida mina ise antud olukordades teeksin - "Romeo ja Julia" vastab kõigile kriteeriumitele. Olen ise ka noor neiu nagu Julia ning naljaga pooleks võib öelda, et abiellumisega olen juba kolm aastat hiljaks jäänud, kuid eks minagi loodan ühel päeval endale oma Romeo leida. Inimhing vajab armastust ning leian, et selles teoses on armastusest ilusal, kuid karmil viisil jutustatud. Teine läbiv joon ning suur elutõde selles raamatus on minu jaoks vaenu pidamisest tingitud tagajärjed. Raamat lõppes nii Romeo kui Julia surmaga. Kui noorte vanemad ei oleks omavahel viha pidanud, ei oleks lool olnud nii traagiline lõpp. Julia surma teesklemisel oli tegelikult suur osa ka sellel, et ta ei tahtnud Prince'iga abielluda ning
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk – Ajaloo keerises Teksti sündmuste areng on esitatud kronoloogilises järjestuses ja jutustatakse millestki möödunust. Kui heietatakse mälestusi, siis on need ülejäänud faabulast selgelt eristatud. Sündmused on korrastatud lineaarselt, tegevus liigub ühes kindlas suunas. Tegelased Jaan ja Margit seavad end hommikul valmis vanatädi juurde minekuks. Esmapilgul tundub olevat tegu üsna normaalse päeva algusega, kuid jutustaja toob esile tagantjärele vaadates kurjakuulutavad märgid (ootamatu vihmasadu, läbipõlenud pirn, tolmurull külmkapis ja nii edasi). Ka Jaan tunneb ühel hetkel halba eelaimust, kuid ta ei ütle midagi. Kuigi alguses viidatakse selgelt, et lugu ei lõppe õnnelikult, siis puäanti see siiski ära ei anna. See on oluline, et tekitada lugejas põnevust ja ootusärevust, soovi teksti ühe korraga lõpuni lugeda. Tekstis esineb mitu lühikest p...
hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: „Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.“; „Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väär, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing.“ Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee. Mefistofeles arvab, et Fausti eksirännakud on tingitud kurjusest. Ta ei taipa, et Faust on otsingul ja sellel teel võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. 2. Kurjust võib nimetada edasiviivaks jõuks, sest koos headusega tekib konflikt, mille järel tekib areng. Ainult headusega tekiks stagnatsioon
hoole alla võtsid. Ta on tuntud ka teise nime all ja selleks on Bakchos, mis sümboliseerib Dionysose märatsevat ja ohtlikku külge. Lisanimi Lysios tähendab vabastavat. Vabastaja tähendus tuleb Dionysose kultuses olulisest ekstaasi mõistest. Dionysose järgijad joobusid veinist ning olid hullunud. Kreeklastele tähendas ekstaas inimese hinge lahkumist ajutiselt kehast ning jumalaga asendumisest. Keha võttis üle jumal, kes märatses ja inimhing oli justkui vabanenud kehast. Kreeklaste seas oli ta tuntud ka tsivilisatsiooniedendajana, seaduseandjana, teatri ja põllumajanduse kaitsjana. Dionysose austamisega käis kaasas maskide kandmine. Tihti kujutati seda jumalat kui tokki, mille otsas oli mask. Siit võis alguse saada maskide kasutamine teatris ning seetõttu on Dionysos tragöödiajumal. Ateenas on Dionysosele pühendatud teater, millel on lisanimi Eleutherios. Eleutherios on küla Atikas ning kunagi oli
Elu olemus Artur Alliksaar on öelnud: “Me vajame nii nutuväärselt palju. / Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.” Kirjuta vähemalt 400 sõnast koosnev arutlev kirjand inimolemuse, tõe ja (tahte)vabaduse teemal. Pealkirjasta tekst ise. Humanistlik psühholoogia väidab, et inimese kõige sügavam olemus on hea ja süütu. Inimene sünnib siia ilma “puhta lehena“, saanuna kingituseks midagi väga väärtuslikku – vaba tahte. Inimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tul...
muutumist koos teose ja sündmuste arenguga. Teised karakterid olid ka head. Nad olid hästi põhjendatud. Põhirõhku ei olnud pandud küll sündmustele, aga igav ei olnud raamat sellegipoolest. Teose mõte Mõte võis olla sellel teosel selles, et näidata, kuidas igaühes meist on nii palju erinevaid külgi ja kuidas olla nii, et need kõik omavahel läbi saaks ja omavahel harmoneerudes muudaks meid täielikuks inimeseks. Tuleb iseendaga läbi saada. STEPIHUNT Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene
Inimene on saladus Martin Haug 11b Olen vahel mõelnud, miks inimesed teevad midagi, mis juba algusest peale tundub vale või miks öeldakse sõnu, mida ei saa pärast enam tagasi võtta, isegi kui tahaks. Miks eelistame poes ühte kingapaari teisele, kuigi nad kõik on ju sarnased. Inimesed on elanud Maal juba tuhandeid aastaid ja õppinud tundma kõikvõimalikke teadusi, kuid täielikult teadmata, mis toimub meie endi sees, me hinges. Iga inimene on eraldiseisev isiksus ning sellepärast on kõik omamoodi erinevad ja ainulaadsed. Erinev võib olla nii väliselt kui sisemiselt, kuid just inimeste sisu on raske mõista ning tema tõelist "mina" näha. On väga võimalik, et inimene, kes jätab mulje, et on tõeline seltskonna hing kellega kunagi igav ei hakka, võib olla sisemiselt olla väga iseseisev, rahulik ja vaoshoitud. Ta läheb lihtsalt voolug...
veel ühele emale suuremaks motivatsiooniks olla. Kui ma aga tahan seda tunda, siis pean ma ise eeskujuks olema. Laste ees tuleb oma mehele öelda, et armastan teda. Pole vahet, mis arengu ühiskond on teinud, armastus ei muutu mitte kunagi, selle tähendus on, oli ja jääb millekski eriliseks. Loodan südamest, et mu lapsed ei peaks läbi elama valu ning kannatusi, mis kaasnevad vanemate lahku minekuga. See on kõige jubedam asi, mida peaks üks väike inimhing kogema. Ma ei taha, et minu ebakindlate valikute ning probleemide tõttu saaks haiget laste psüühika. Olen selle ise läbi kogenud ning ei soovi, et sama juhtuks minu lastega ning muidugi ei soovi ma ise abikaasana midagi sellist kogeda, kuna ma kujutan ette, mida tundsid minu enda vanemad. Sellepärast tuleb enne elukaaslase, inimese, kellega soovid oma ülejäänud elu jagada, valikut, olla sada protsenti kindel, et see on õige otsus. Siinkohal aga ei tohi ka purunenud armastust
Minu enda tehtud luuletused!!! 1. Jeesus sinu eest kord elu andis , rippus ristil pimeduse sees. Sinu patud kik siis lunastas ja andis , ennast ra , igavese elu veeks. Neid on kolm sa tea ja samas ks , Isa , Poeg ja Phavaim. Kui Neid had , kui neid nuad , antakse ka sulle ettetundmis Aim. Inimhing , kes plgab Taevaisa , teda ootab haud ja surmatee aga mina otsisin ja leidsin , Jeesus kitsas aga ainus ige tee! Kord teid kutsutakse kohtu ette kui te ei vali kitsast teed. Hbi , valu jb te ktte , teie pisaratest Isa Jrve teeb. Autor: I. Viilver 2. Julud Juluvana teel on siia; et meid lapimaale viia. Lastele toob ta kinke; istumiseks laob ka pinke. Kommi toob ka pkapikk; ise on ta hsti virk. Autor: Alvaro-Mati Viilver 3. Julu pidu Nd algab julupidu; kohale tormab vike tigu. Kas kohale ma judsin?; ikka paadiga ma sudsin. Sisse astuski julumemm; tervitusi saatis lumememm. Kohale judis ka julutaat; kaasas tal paat. Autor: Alvaro-Mati V...
Vabadustunne sõltub suuresti inimese sisemaailmast. ,,Deemon" - valmimine võttis aega 10 aastat. 5 erinevat varianti, enne kui rahule jäi. 2 legendi: 1) langenud ingel, kelle jumal karistuseks taevast alla saadab 2) mägedes elab deemon, kelle suudlus on surmav. Traagiline armastus, keeruline dilemma. Deemon armub, kuid suudelda ei tohi. Autor püüab vaadelda üksinduse teemat. Lermontovi draama Eelkõige psühholoogilise alatooniga, inimhing ,,Imelik inimene" - üksikisik selgelt vastandub ühiskonnale. Meest peetakse imlikuks, sest ta on aus (sellega ei olda harjunud) ,,Maskeraad" - kõrgseltskonna silmakirjalikkus, kaastundeküsimus (millal, kas, kuidas peab inimesele kaasa tundma) Lermontovi proosa ,,Meie aja kangelane" ,,Vürstinna Ligovskaja" - kõrgaadli elu. Vilksamini kõrvaltegelane Petsorin. Kriitika suunatud eelkõige kõrgseltskonnale. Balzac
olemas olla. Samal ajal nähtumuste maailm on ebatäiuslik ja rikutud, paheline, ajaline ja näiv maailm. Ideede maailmaga on seotud ka tema päikese (hüvesuse idee, mis oma "valgusega" teeb meile nähtavaks kõik muu), koopa (inimese tee nähtumuste juurest olemuse juurde ja tagasi) ja joone (selgitatakse tunnetustegevuse eri asbekte) võrdpildid. 2.Käsitlus hingest ja voorusest: Vooruse teadmisest tuleneb ka vooruslik käitumine vooruslikkus. Platon leiab, et inimhing jaotub kolme ossa, seda selgitab meile Kaariku võrdpilt: On kaarik, mille ees on 2 hobust. Üks hobune on paremat tõugu ja kuulab juhti, teine on metsapoolne, kaldub rajast kõrvale. Juht peab hoidma kaarikut siis teel. Kaariku võrdpildis on juhiks hing, mis siis ongi jaotatud kolme ossa mõistuslik osa (vooruseks tarkus), tahteline osa (vooruseks vaprus) ning ihalev osa (vooruseks mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu.
Anaximandros Apeiron-see on alati olemasolnud ja ka igikestev algaine, millest kõik on tekkinud. Järgmised filosoofid on võtnud appi loogika. Demokritos võttis kasutusele mõiste athomos. Kirjeldab kõiksuse tekkimist aatomitest. Kõigepealt oli üks suur tühjus ja selles hõljusid süsteemitult väikesed aineosakesed- aatomid. Aatomid aeg-ajalt omavahel põrkusid ja moodustasid aatomiteahelaid ja need ahelad omakorda erinevalt kombineerudes moodustasid kõik olemasoleva. Inimhing koosnes eriti peenetest aatomitest ja kui inimene suri, siis tema arvates aatomiteahel lihtsalt katkes. See katkemine andis võimaluse uute ahelate tekkimiseks. Nimetatud kolm filosoofi huvitusid maailma tekkimise füüsilistest probleemidest, kuidas ühest või teisest ainest on midagi tekkinud. Kõrvale jäi ühiskond ja inimsuhete valdkond, millega tegelesid sofistid ja Sokrates. Sofistid ja Sokrates järeldasid, et mõisted, mis on inimestele tähtsad nagu hea ja halb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
