· Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. · 1898-1903 õppis Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Andis ka viiulitunde, et teenida õpperaha. · 1907-1911 õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Haiguse tõttu pidi õpingud katkestama. ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra") Ametikäik · 1903-1907 Tallinnas Teataja toimetuses · Vaatleja toimetus · Sõnumite toimetus · Vabaajakirjanik (1920-...) · Tõlketöö (näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde, Dostojevski) Isiklik elu · Kirjanikunime Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastal. · Tuberkuloosi süvenedes asus elama peale ülikooli poolelijätmist venna juurde Koitjärvele. · 1912. a. sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · Pärast paariaastast Kaukaasias viibimist tuli taas tagasi Koitjärvele, kust viis tee üsna
Siluett Silueti toimetus kuulus 1957.aasta kevadel asutatud Tallinna Moemaja. Silueti numbrid koostas Harry Liivrand, päised kavanda tippkirjakunstnik Heino Kersna ja peatoimetaja ning moekunstnikuks oli Ell-Maaja Randküla. Siluetti tunti kui nõukogude naise Vogue, mis hakkas ilmuma NLis tähelepanuväärsel ajal Hrustsovi sulaperioodil 1958. aasta suvel, siis ei sündinud see tühjale kohale juba varem oli Eestis ilmunud hulk põhiliselt küll joonistatud piltidega moesurnaale. Üks tuntud
siis võib tervislik toitumine minna väga kiiresti ebatervislikuks. Suur osa tasakaalukusest on ka toidu püramiid, see on tehtud toidu ekspertide poolt ja sealt saab vaadata kuidas organiseerida toiduhulka ja toiduaineid. Taldriku reegel on ka oluline tasakaalukuse teema. See ütleb meile kui palju ja millal on vaja süüa erinevaid toitaineid. Näiteks Hommikul süüa kiudaine rikkaid toitaineid jne. (Tervislik toitumine toimetus, 2018) Kalorid Tähtis pole see mida sa sööd, vaid see kui palju sa sööd. Energia tuleb kõik peamiselt toidust. Peab sööma nii palju kui su keha vajab, sest siis sa väldid ülekaalulisust ja kui sa sööd vähem, kui sa vajad siis su energia tase langeb. (Tervise Arengu Instituut, 2018) Vesi Inimene koosneb peamiselt veest (umbes 75% - 55%). Inimesel läheb vett vaja, et keha üldse töötada saaks. Vesi viib hapnikku ja toitained kehas laiali. Vesi muudab kehas toidu energiaks.
AS Toftan Eva Tasso Eesti Maaülikool Ettevõttest Toodetakse saematerjali kuusest ning männist Asub Võrumaal, Sõmerpalu vallas Asutatud 1995 Suuruselt teine saeveski Eestis ja kolmas Baltikumis 4.11.2013 Eva Tasso Kasutusvaldkonnad Liistud, puusepatooted Aknaraamid, ukse lengid Välisvooder/sisevooder, põrandalauad Liimpuit Roovitused Pakendid, kaubaalused Aiad, tarad, tuulepiirded 4.11.2013 Eva Tasso 4.11.2013 Eva Tasso Tootmismaht kuupmeetrites 450000 400000 350000 300000 250000 Toftan saeveski Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht...
Elukäik Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja Ta sündis helilooja Hillar Kareva perekonnas. Doris õppis 19661977 Tallinna 7. Keskkoolis ning astus 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Ülikoolis tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpingutes. Lõpuks pidi ta asuma kaugõppele. Kooli lõpetas ta inglise filoloogina 1983. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Ta on praegugi ajalehe Sirp toimetuse kolleegiumis. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 19922008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kui 2007. aastal tõlgiti Göteborgi raamatumessi jaoks rootsi keelde 21 eesti kaasaegset kirjandusteost (seda nimetati sajandialguse suurimaks eesti kultuuriekspordiks), oli nende seas ka Doris Kareva luulekogu "Aja kuju". Eesti kutsuti selle raamatumessi pe...
Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline. " Dominic Mills, Toimetus direktori Kampaania Magazine ja samas annab meile mõned uued alustalad, ta küsib nii palju küsimusi tulevikuplaanidest ilma nendele tuttavat käsipuud, kui ta annab vastuseid. Alates eessõnast Adam Morgan direktor EatBigFish ja autor enimmüüdud Eating Big Fish "Kui ainus asi, mida teha, on täita oma missiooni ja aru pidada," idee- eesmärk on suur tulu, mille põhine on õige investeering. Igaüks, kes on kunagi vaidlustanud kahekümnenda sajandi turunduse tavasid -
TOHI! Nagu tal oleks endal probleemid suhetega ja kallistustega. Kohal oli posimehe ajakirjanikud ja õhtule ajakirjanikud, 4 õpilast, 3 lapsevanem,at ja kooli direktor. Toimus Peetri kirikus. Kokkuvõtteks ei suudetud Direktorit veenda, ta jäi kaljukindlaks. Tekkis küsimus, kas koolis kehtivad ikka õiged seadused, või on see Direktori otsus, mida võib, või ei või teha. Õhtulehe toimetus: Mardo Kööp
Hando Runnel · Hando Runnel 1938 Elulugu · Hando Runnel on · Kirjanike Liitu kuulub sündinud 24. novembril 1969. aastast, kutselise 1938. aastal Järvamaal. Keskhariduse omandas kirjaniku põlv algas 1971. Tartu I ja Paide aastal. Runnel on keskkoolis. Töötas a-il korduvalt valitud Kirjanike 1956-66 kodukolhoosis, Liidu juhatusse. 1992. a- õppides samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesi st kirjastuse Ilmamaa luulekatsetusi tegi juba nõukogu esimees ja sarja algkooliajal, tõsisem "Eesti mõttelugu harrastus jääb 50-ndate peatoimetaja. lõpupoole. · Hando Runnel on mitme luulekogu autor, ta kirjutab nii lastele kui täiskasvanutele, on viljakas esseist. Runnel on põhjalikult tegelnud Uku Maasingu, Hendrik Adamsoni ja Jaan Lattiku pärandi uurimisel ja trükiks ette valmistamisel. HARIDUSTEE 1945-19...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878 1940 Sündis Albu vallas Põhja Tammsaare talus. Haridus: · Sääsküla vallakool · Väike Maarja kihelkonnakool (lõpetas 18. aastaselt) · Hugo Treffneri erakool Tartus andis viiulitunde; tegi koolis lihtsamaid töid; esimesed jutustused ajakirjanduses · Tartu Ülikoolis õigusteadus Töö: · ,,Teataja" toimetus · ,,Vaatleja" toimetus · ,,Sõnumete" toimetus · vabakirjanik (1920..) Oli üliõpilasseltsi ,,Ühendus" liige. Juristidiplom jäi Tammsaarel saamata, kuna ta haigestus tuberkuloosi. 1918. aastal tutvus ta endast 18 aastat noorema Käthe Weltmanniga (sel hetkel oli Tammsaare 40. aastane) ning naine pidi sõitma Tammsaarele külla ning pani ajalehte kuulutuse, et: Anton Hansen Käthe Hansen
olla kooliprogrammis , kasvõi sellepärast , et uske on erinevaid ja kõik inimesed ei usu samasid uske . Mardi vastusega lõpetasime ka meie oma töö tänaseks ning panime nende vastuste põhjal kokku väikese artikli õpilaste arvamusest usuõpetuse kohta. Õpilaste vastuseid oli erinevaid , võib öelda , et isegi väga erinevaid . Kes vihastas , et selliseid küsimusi tänapäeval meedia küsib või siis vastupidi oli rõõmust lakke hüppamas. Järelduse põhjal ütleb Õhtulehe toimetus koostöös reporteritega , et usuõpetus peaks siiski olema koolides olemas , kuid mitte kõigile õpilastele. Õpilastele ei tohiks seda uut õppeainet kohustuslikuks teha vaid lasta õpilastel valida ja otsustada kas soovivad teada usuõpetusest ja sellega kaasnevast. Õhtuleht september 2011
aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Alates 2011. aastast on ta ajalehe Sirp kirjandustoimetaja. Luuletaja Maria Lee on Doris Kareva tütar. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Luuledebüüt ajakirjas Noorus 1977, luuletustsükkel kogudes. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Üldse on Doris Kareva välja andnud järgmised teosed: · "Päevapildid" (1978) · "Ööpildid" (1980) · "Puudutus" (1981) · "Salateadvus" (1983) · "Vari ja viiv" (1986) · "Maailma asemel" (1991)
HANDO RUNNELI elu ja looming Hando Runnel sündinud 1938 Järvamaal Isa Eduard ja ema Pärja koos lastega 1946./47. aastal HARIDUSTEE 19451952 Jalgsema, Ambla ja Järva Jaani alevikoolid; Keskharidus Tartu I ja Paide Keskkoolis; 19571962 Eesti Põllumajanduse Akadeemia kaugõppeteaduskonnas agronoomia eriala.(jäi lõpetamata) Hando Runnel Paide Keskkooli lõpetamisel 1956. aastal TÖÖ 19661971 "Loomingu" toimetus; 1971. aastast kutseline kirjanik; 19921993 TÜ vabade kunstide kutsutud professor; 1992 kirjastus "Ilmamaa" asutaja ja esimees. Hando Runnel koos abikaasa kirjaniku Katre Ligi ning 6 lapsega Runneli loomingu kaks põhitahku: Varasem looming: Alates 1970. aastast: PÄIKESELUULE SAATUSELUULE Kirjaniku looming: "Maa lapsed"(1965) "Laulud tüdrukuga"(1967) "Avalikud laulud"(1970) "Lauluraamat"(1972) "Kodukäija" (1978) "Punaste õhtute purpur"(1982) Murranguks kirjaniku luuleteel. Rahvalikkus muu...
aastal; · 7. novembrist 2005. aastal ilmub Postimehe venekeelne väljaanne, mille sisust umbes poole moodustavad tõlked eestikeelsest lehest ja teine pool on originaalmaterjal; · 2013.aasta alguses töötab eesti toimetuses "Postimees" üldiselt 210 inimest, vene toimetuses ainult 37 inimest. Intervjuu venekeelse ,,Postimehe" tõlkijaga: · Intervjuu jooksul saime teada, et ajalehe väljaandmiseks peab olema tugev ettevõte, hea toimetus, maksujõulised reklaamiandjad ja rohkearvuline lugejaskond. Ajalehe rajamiseks on vaja päris palju raha. Kõne all on mitusada tuhat eurot. Postimehe toimetuses töötab kokku umbes 250 inimest. Venekeelse ajalehe lisad ilmuvad paar korda kuus. Täpne arv ja sisu sõltub suures osas reklaamiandjate huvist. Märgatavad erinevused eesti- ja venekeelse ajalehe vahel: · Esimene suur erinevus: eestikeelne leht on märgatavalt paksem tervelt 24 lehekülge,
keskus. Töötajate arv avamisel 1980. aastal oli 600, nüüd teenindab kogu hotellis 200 inimest, kellest 6 on tööl alates hotelli avamisaastast. Olümpia hotell tänapäval Läbi 30 aasta on hotellis ööbinud palju maailma nimekaid isikuid: Alla Pugatsova, Aleksander Rybak, David Copperfield, Kiri Te Kanawa, Montserrat Caballe, The Prodigy, Apocalyptica, Rammstein jpt. Hotellis on asunud ka KGB kontor ja Eesti Ekspressi toimetus. Kuni 1991.a kuulus hotell tervenisti riigile. Seda opereeriti läbi Tallinna Hotellikoondise ja Tallinna Toitlustustrusti. 1991. aastal hotell erastati ning hotelli omanikeks said Eesti Rahandusministeerium, Inn Grupp, Mercury Asset Management ja Baltic Republic Fund. 1997. aastal omandas hotelli Reval Hotelligrupi AS, alates 2002. aastast kuulub hotell Linstow Grupile. Tänapäeval kannab Olümpia hotell nime Radisson Blue Hotel
Regulaarseteks kogumisallikateks on olnud Eesti ajalehtede ja ajakirjade toimetuste ning Eesti Teadeteagentuuri fototeegid, fotograafide jt. eravaldajate fotokogud. Arhiiv teeb omavõtteid, et tagada riiklikul tasandil infofoto olemasolu. Suuremad fotosid sisaldavad arhiivid: Fotograaf Jaan Riet ca 70 000 säilikut aastatest 1885-1948, kirjeldatud 2 260 s; Eesti Teadeteagentuur (ETA) 38 503 säilikut aastatest 1940-1996; Ajalehe Rahva Hääl toimetus 11 909 s 1925-1993; Tallinnfilm 11 188 s 1939-1991; Fotograaf Karl Oras 10 645 s 1935-1972; Ajalehe Õhtuleht toimetus 7463 s 1941-1987; Eesti Televisioon 6 547 s 1900-1991; Fotograaf Karl Akel & Co 5 390 s 1900-1941; Ajakirja Kehakultuur toimetus 4 225 s 1900-1989. Helikogu Säilitatakse helilinte, helikassette, sellak, vinüül- ja laserplaate kokku 18 arhiivis.
ERNST ENNO 1875 1934 Sündis Tartumaal Valgutas. Lapsepõlves kiindus Enno loodusesse ja kodukohta. Tähtsaks elamusallikaks oli uskliku ema ja pimeda vanaema laulude ja pärimuslugude muinasmaailm. Elas 1919 1934 Haapsalus. Haridus: · Kihelkonnakool · Tartu Treffneri gümnaasium · Tartu reaalkool · Riia polütehnikum Töö: · Läänemaa koolinõunik · ,,Postimehe" toimetus · Valga krediidiühingu asjaajaja Enno hakkas luulet avaldama 1896. aastal. Enno luule sai mõjutusi ida filosoofiast ja panteistlik teosoofilistest õpetustest, mille keskmes on idee hingede rändamisest ja valgustumisest. Enno luules on filosoofilised ideed seotud loodus ja koduelamustega. Tema lüürika on tundesoe ja igatsuslik, inimhinge sügavustesse püüdev. Luuletaja poeetilised otsingud on seotud sümbolismi, rahvaluule ning luule vormi ja heakõlaga.
valida ja kohad mida sa varjata tahad tulevad ikka esile ja sealt tuleb juba uus normine, kehakujude üle. Kõigi kehakujud on erinevad ja seda on ju näha, kui vaadata inimesi hoolikalt. Koolivorm ei sobi kõigile ja sellepärast ei tohiks olla see kohustuslik. Kõigil on omad riide eelistused. Koolivormi kandmine vähendab norimist. Kui lapsed kannavad ühesuguseid riideid, siis ei saa nad näpuga näidata ,et vaata kui kole on tema riietus, sest ta ise kannab samasugust riietust. Postimehe toimetus tegi uuringu , mis näitab et riiete pärast kiusamine on koolis levinud. Ja seda sellepärast ,et kõigil vanematel ei ole raha et osta kalleid firma riideid. Kuid koolivormide kandmine oleks koolides kohustuslik oleks norimist riiete pärast palju vähem , või isegi ültse , sest kes ikka tahab norida inimest kellega on tal samasugused riided ja norides teeb ta ka ennast maha. Koolivormi kandmisel on häid ja halbu külgi, kuid minu arvates, ei peaks olema ned kohustuslikud
Tänavaküsitlus: Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse Mari Mets, 30.aprill 2017 Ilusal kevadpäeval käis Poska Sõnumite toimetus Tartu kesklinnas ning küsitles juhuslikke möödaminejaid teemal ,,Kuidas suhtute praeguse aasta ema konkursi reeglitesse?". Aasta ema on tiitel, mida annab alates 1998. aastast iga aasta üle Eesti Naisliit. Kas Teie arvates on see normaalne, et üksikemad ei saa kandideerida aasta emaks ning mida arvate sellest, et soovitakse korraldada alternatiivne aasta ema konkurss, kus saaks iga ema osaleda just sellest rääkisid meile küsitletavad.
Aastal 1982 sai ta Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992 kuni 2008 oli ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretr. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lpus koolialmanahhis Trkithed. Laiema lugejaskonna ette astus ta vrssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid vlja konkursi noorte kirjandussndmus 76 oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku Viis tdrukut ja kaheksa poissi. Peagi jrgnes ka esikkogu Pevapildid. Pikese puhketunnil valgusse sulanud mte kaotades end end leiab. Maailm on alanud. Luuletuse vtsin raamatust Hingring. Vtsin luuletuse kuna mulle meeldib, kui kirjanik vtab paari lausega asja kokku. Andra Teede Andra Teede on sndinud 23
Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................2 1. SISSEJUHATUS......................................................................................3 2. AJALUGU.............................................................................................4 3. OMANIK..............................................................................................5 4. TOIMETUS............................................................................................6 5. AUTORKOND.......................................................................................7 6. STRUKTUUR.........................................................................................9 7. FUNKTSIOONID...................................................................................12 8. SISU...........................................................................................
Kui ta koju jõuab, siis näeb, et Elina petab teda. Raamat põikab sisse veel olukorda, kus vahetult on toimunud hotellist põgenemine. Mees Andreas Kalda viib ta haiglasse, kus töötab tuttav Helena, kes neile aeg-ajalt huvitavaid lugusid oma tööst räägib. Tutvusringkonnas on ka Merike. Andreas ise on koos Merikesega, ent petab teda. Nüüd põigatakse olukorda, kus on toimunud avarii, kus auto rammis kommipoodi ja kaks neidist tahavad ajalehte surmakuulutust panna. Toimetus soovitab Andreas Kaldat, kel näikse olevat mitu ametit nagu hundil. Ta kirjutab lahkunute mälestuseks luuletusi. Merike tahab ühel päeval kirjutada oma sugulase Jaanikale, kes elab Stockholmis. Jaanika teeb pakkumise, et Merike tuleks Andreasega Stockholmi elame. Arvestades Andrease kahtlast minevikku, tundub see hea võimalus olevat. Lõpuks sõidab peategelane koos Andreasega sadamasse, kus Merike pidi järele tulema. Andres on purjus ja teeb lolle luuletusi.
Lydia Koidula 1843-1886 Tartu Kunstikool Keiu Kaur Lydia Emilie Florentine Jannsen ▪ Kirjanikunime sai Carl Robert Jakobsonilt (See nimi tähistas koidu aega) ▪ Koidula on meie esimene naiskirjanik, luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, ajakirjanik ja ühiskonna tegelane. Kodu ja perekond ▪ Koidula sündis 12.detsembril 1843 Vändra lähedal. ▪ Tema lapsepõlve koduks oli kunagine Vändra kihelkonna köstrimaja. ▪ Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen, kes on meile tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja Eesti Postimehe väljaandja, esimese Üldlaulupeo juht. Kodu ja perekond ▪ Koidula ema Emilie Jannsen oli saksa soost, pärit kodanlikust perekonnast ja sellepärast oli Lydia Koidula pere koduseks keeleks saksa keel. ▪ Vanaemalt, isalt ja külarahvalt õppis Koidula rääkima ladusalt eesti keelt. Kool ja elukoha vahet...
tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsi siiski ei köitnud. Ta otsis rakendust oma ühiskondlikule aktiivsusele. Töö Poska advokaadibüroos vältas vaid umbes aasta, 1900-1901. Noored radikaalid tulid kokku ja asutasid ajalehe Teataja. Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts. Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Tal tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leida lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelse ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine-mis hiljem lahenes õnnelikult- polnud ainuke raskus. Kust leida raha, uue lehe asutamiskapital? Ei Pätsil ega hoopiski mitte tema kaaslastel olnud ülemmäärast vara. Kõhklusi tekitas ka lehe tulevane läbimüük. Kas
Johan Laidoneri esivanematest Käesoleval aasta jaanuari lõpus möödus 80 aastat Vabadussõja ühest otsustavamast lahingust, Paju lahingust. Sellest lahingust ja seal surmavalt haavata saanud legendaarsest Vabadussõja kangelasest Julius Kuperjanovist on võimalik lugeda mitmest ilukirjanduslikust ja ajaloolisest teosest. 24.veebruaril on meie vabariigi 81. sünnipäev. Oleme otsustanud ja püüame ka edaspidi ära märkida suuremaid tähtpäevi ja edaspidi pöörata rohkem tähelepanu Eesti riiklusele, rahvastikule ja rahvustundele. Järgnevad kolm lehekülge ongi koostatud sellest lähtudes. Kõigepealt toome Teie ette Eesti Kaitsevägede ülemjuhataja kindral Johan Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga...
Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas
Ilmselt on see panus palju suurem kui praeguses pealiskaudses ajas välja võib paista. Langemets: "1961. aastast kuni 1976. aastani töötas Arvi Siig noorteajakirjas Noorus luuletoimetajana ning tal oli väga oluline positsioon tolleaegsete noorte kirjandushuviliste mõjutajana. Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas
manustada. KASUTATUD KIRJANDUS C-vitamiin. Taust ja tervisenõuded. http://www.kasvaja.net/C-vitamiin/id/329 16.02.2011 Ene Järv. C-vitamiini vägi. http://www.maaleht.ee/news/tarbija/tervis/c-vitamiini- vagi.d? id=23964029 16.02.2011 Merja Rastas. Kasulik teada. http://www.cpluss.com/cpluss.php?&id=14 16.02.2011 Tervise Arengu Instituut. C-vitamiin. http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ 16.02.2011 Vikipeedia. C-vitamiin. http://et.wikipedia.org/wiki/C-vitamiin 16.02.2011 Õhtulehe toimetus. C-vitamiin südamesõber või surmavaenlane? http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=90502 16.02.2011 LISAD Lisa 1 C-vitamiini sisaldavad toiduained
Lehe toimetajaks ja väljaandjaks sai Konstantin Päts ise. Tal oli lehega palju kohustusi: olles väljaandja, pidi ta muretsema kapitali ja otsima organiseerijad. Lisaks oli vaja leida ka lugejaskond. Oodatust raskemaks kujunes ka vene ametnikelt lehe ilmumiseks loa saamine. Lõpuks leiti kapital, nimelt leiti eestlane K.Mend, kes laenas ettevõtmiseks raha3. See raha kasutati arukalt ära ja maksti hiljem tagasi. Ajalehe "Teataja" toimetus asus Toompea külje alla Niguliste kiriku kõrval. Esimene number ilmus 10. novembril 1901., mis äratas ülemaalist tähelepanu. Lehe heaks küljeks oli see, et seda oli kerge lugeda ja mõista, mis tuli kasuks lehe lugejaskonna suurenemisele. "Teataja" populaarsust on võrreldud isegi C.R.Jakobsoni "Sakalaga". Päts poliitikas Eesti poliitiline areng 19.-20.sajandivahetusel oli märgatav. Kujunesid isegi erinevad poliitilised suunad
Tema auks avas skulptor Aleksandr Opekusin aastal 1886 Tartus Raadi surnuaial monumendi, sinna samasse surnuaeda on maetud ka Baer ise. Foto: Karl Ernst von Baeri monument Raadi surnuaial Tartus (http://en.wikipedia.org/wiki/User:RaBOTnik/test/case75) Karl Ernst von Baeri austus Baeri Muuseum See muuseum asub Tartus Veski tn 4.kus Baer elas oma elu viimastel aastatel. Muuseum loodi Maie Remmeli ja teiste bioloogide initsiatiivil, samasse majja on loodud ka Eesti Loodus toimetus. Muuseumis on eksponeeritud Baeri elu ja teadustööga seotud materjalid. Baeri Muuseum kuulub Eesti Maaülikoolile. Karl Erns von Baeri medal Medal loodi K.E von Baeri auks, see asutati 1864 aastal tähistamaks Baweri 50.teadusliku tegevuse juubelit. Medalit vermiti pronksist, kullast ja hõbedast. Pronksmedaleid tehti kokku 1020, selle said kõik kes annetasid preemia jaoks 3 või enam rubla. Baeri kuldmedalit peeti
suurejoonelisest presidendiballist eri firmade tähtpäevabankettideni välja. Kroonika luusib nii Eurovisiooni lauluvõistluse kui ka muude suurkontsertide telgitagustes ja kuluaarides ning kirjutab sellest, mida teised meediakanalid ei pruugi märgata. Lisaks huvipakkuvatele persooni-intervjuudele sisaldab ajakiri kommenteeritud telekava ja tervele perele mõeldud ristsõnu ning nädala horoskoopi.Eesti populaarseimat ajakirja teeb 20liikmeline toimetus, mida juhib peatoimetaja Margus Müil. Kroonika - see on hea ajakiri uudishimulikule inimesele põnevatest isikutest. Nimetatud ajakirjandus väljaannete tiraazi kasv läbi aastate. 3 Millest ajaleht või ajakiri koosneb? Artikkel on põhiline arutlev ajakirjanduszanr, mida kasutatakse ühiskonnaelu käsitledes, ka mitme arutlevat laadi zanri (juhtkirja, kommentaari ja muu sellise) üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt).
Jäätis karamelliga Karamellijäätis Konsultant hariduse alal hariduskonsultant Lisand Väär Õige Liköör Vana Tallinna Likööri Vana Tallinn Sõiduauto Fordist Sõiduautost Ford Ralli Valgetele Öödele Rallile Valged Ööd Ajakiri Keele ja Kirjanduse toimetus Ajakirja Keel ja Kirjandus toimetus Romaan ,,Tõde ja õigus" auto Romaani ,,Tõde ja õigus" autor Verb olema'l Verbil olema Liide lik-ul Liitel -lik
rõhutatakse Hõbemedal anti soomlasele Matti Niemile. -ne-, lane-, line- liiteline Muude nimede või nimetaoliste väljenditega ühendites muudetakse ainult ühte komponenti – kas liigisõna või nime. Tavaliselt muutub liigisõna VÄÄR ÕIGE liköör Vana Tallinna likööri Vana Tallinn sõiduauto Fordist sõiduautost Ford ajaleht Virulase toimetus ajalehe Virulane toimetus romaan “Tõe ja õiguse” autor romaani “Tõde ja õigus”… verb olema’l verbil olema Lisandi puudumisel käänatakse nime. Sõitis Fordiga. “Kalevipojast” on palju kirjutatud. Kui nimi või pealkiri käänamist ei võimalda, tuleb kasutada liigisõna lisandina.
Metsadega ei võeta väga midagi ette, neil lastakse olla, vahetevahel käivad inimesed ennast Aokigahara metsas üles poomas aga see on ka kõik. Järelkasvu pärast pole vaja muret tunda. Riik rahuldab oma puiduvajaduse impordiga olles üks suurimaid puidu importijaid maailmas, ise ei ekspordi. Enim levinud puudeks on Jaapani punane mänd, Sinine Jaapani tamm, Prunus zippeliana ja Loquat. Vaevalt on riigis mõni probeem metsaga. See kaart näitab Jaapani elektri tootmis paiku ning elektri toimetus teid, sammuti vahet 60 ja 50 Hz süsteemis. Jaapanis toodetakse elektrit fossiilkütustest( u. 13,7%), gaasist(u. 44,4 %), söest( u. 30,3%), hüdroelektrijaamades (u. 8,5%), Taastuvast energiast (u. 2,2%) ja tuumajaamades(u. 1%). Imporditakse energiaks enamjaolt gaasi ja sütt. Sammuti ka naftat, maagaasi ja ka uraani. Jaapanis kasutatakse energiat aastas 8 459 kW inimese kohta, Eestis on see näiteks 8150 kW mis on üle Euroopa keskmise, Jaapaniga võrreldes ei jää see aga palju maha.
otsustatigi ta UNESCO Eesti vankrit vedama panna. 5 2. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi
krooni igas kuus). Kokku oli sel aastal stipendiaate 16. Alates 2009. aasta algusest on ta ajakirja Meie Pere peatoimetaja. Looming Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974 aastal. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi
Kuigi lääneriikides on kõik hea ja tore, ei taha ta sinna kuuluda. Ta meenutab oma alaväärset päritolu ja tunneb, et ei sobi ka sinna tagasi. Peategelane justkui põgeneb iseenda eest. Doris Kareva Doris Kareva esimesed kirjanduslikud katsetused ilmusid 60-ndate aastate lõpus koolialmanahhis ,,Trükitähed". Laiema lugejaskonna ette astus ta värssidega ajakirjas Noorus 1974. Kui Kirjanike Liidu Tallinna noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "noorte kirjandussündmus `76", oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes esikkogu "Päevapildid". Luule räägib armastusest, selle saamisest ja saamatusest. Andrus Kivirähk Õppis ajakirjandust Tartu Ülikoolis ja tegutseb ajakirjanikuna. Kirjutab jutte, näidendeid ja romaane. 2000.a
reeglid, kombed ja kommete järgimine. Chunqiu - kevade ja sügis annaalid, ajalookroonika. Konfutsiuse enda koduriigi ajalookroonika, sündmused ja nendele hinnang. Kongzi (Konfutsius) 551-479 ema. Esimene suure tähega õpetaja, kelle õpetus on kujundanud Hiina ühiskonda rohkem kui midagi muud. Määras kogu ühiskonna korraldust. Nelikraamat Sishu. Kuuluvad teosed, mis konkreetselt on Konfutsiuse õpetusega seotud. Lunyu vestlus ja vestlus õpetus. Ei ole tema kirjutatud, ainult koostas ja toimetus. Õpilaste kirjapandud ütlused ja vestlused. Kogu õpetuse tuum. Keskmine tavaline Zhongyong. Ühe Konfutsiuse õpetuse väe kategooria lahti seletamiseks. Inimese sisemine vägi, karisma. Daxue räägib haridusest, enesetäiustamisest. Räägib ka taost. Mengzi. Autori ja raamatu nimi. Oli Konfutsiuse järgija, elas hiljem. Võtab kokku Konfutsiuse õpetuse ja toob välja tähtsaimad põhimõtted. Tänu temale jõuab Konfutsiuse õpetus massidesse
Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga ekskursioonid olid pikemad, selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse, Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse. Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski. Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport. Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest, Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest. 8.Traditsioonid. Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii. 9. Kool ja riigivõim.
16. Nähes suurt rahvasumma paraadtrepil ägedalt sissesaamist nõudmas arvas parun kõigepealt et võib-olla on töö juures mingi ränk õnnetus juhtunud. 17. Ootamata vastust lahkus ta toast. 18. Küsiti sosistades mis on juhtunud ja vastati samuti sosistades. 19. Istudes hetke vaikselt ja tehes end mõistlikuks alustas ta uuesti. 20. Vana Lible loobumata oma karvamütsist jäi ringi keskele. 3 . Lisa kirjavahemärgid Postimehe toimetus otsustas pärast pikki vaidlusi valida seagripi lõppeva nädala näoks. Ootan tänast lehenumbrit suure huviga et näha kuidas on kunstnik toime tulnud ülesandega joonistada seagripist tavakohane sõbralik sarz. Sõnadega on paraku küll kõnealust taudi kirjeldada äärmiselt keeruline. Asi pole ainult selles et see gripp öeldakse koosnevat ühekorraga nii inimeste sigade kui lindude gripi segust. Gripiteema käsitlemise muudab tõeliselt raskeks hoopis asjaolu et taud
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
eestikeelset ja algupärast, mis räägib mereröövlitest ja aardejahist. "Aare" ei ole Paju debüüt, ent BAASilegi tundmatu kümnenditagune "Muinaslugu" (Metsarada 1997) on tänaseks päevaks röögatu rariteet. Aare on vormingult lühiromaan, sisaldab mitte-enam-algaja autori kümne aasta töö ometi rohkem vahvaid ideid kui mõni antoloogia. Tõsi, osa neist on tänaseks juba lauskliseed, seega on natuke kahju, et "Algernoni" toonane toimetus enne sajandivahetust teose esimest versiooni avaldamiskõlbulikuks ei pidanud, samas aga on viimistlemine, juurdekirjutamine, settimine ja ehk ka kirjastamisprotsess koos toimetamise ja korrektuuriga lõpptulemusele ainult head teinud. Stiil on Pajul endiselt muhe, kui ehk mõnevõrra täiskasvanulikum, elutargem, kibedam. Huumor on samuti mustemaks läinud. Eellugu Raamatu lugemise lõpptähtaeg hakkas kohale jõudma ja ma teadsin, et ma ei
taaselustamise 40. aastapäeval 1934. aastal avaski olümpiamuuseum uksed. 1993. aastal avati Juan Antonio Samaranchi initsiatiivil muuseumihoones uuendatud Olümpiamuuseum.Tegemist pole aga enam pelgalt muuseumiga, vaid multidistsiplinaarse Olümpiauuringute Keskusega (inglise keeles Olympic Studies Centre), mis tutvustab olümpismi humanistlikke ideid ja spordi harivaid väärtusi.Moodsas muuseumihoones asuvad raamatukogu, arhiiv, auditoorium ning ROK-i ajakirja Olympic Magazine toimetus. 9 KOKKUVÕTE Nüüdisaegsed olümpiamängud ehk kaasaegsed olümpiamängud ehk olümpiamängud on rahvusvaheline spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamängude traditsiooni ning nende õilsat ja rahuarmastavat vaimu. Olenevalt olümpiamängudest toimuvad Olümpiamängud iga nelja aasta tagant. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata
advokaat. Päts hakkas Poska juures kohe algusest peale täie jõuda tööle. Poska jättis endale ainult kõige tähtsamad asjad. Advokaaditöö Pätsile siiski ei istunud. Töö Poska advokaadibüroos kestis vaid umbes aasta, 1900-1901. 1901-1905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". Väljaandja mureks jäid kõikvõimalikud praktilised asjatoimetused, mis kuulusid lehe käivitamise juurde. Pätsil tuli koostada ja organiseerida toimetus, muretseda kapital ja leidja lugejad. Ainuüksi vene ametnikelt ilmumisloa saamine oli omaette keeruline probleem. Loa saamine ei olnud sugugi kerge, sest eestikeelese ajalehe asutamisse suhtusid kahtlustavalt nii baltisakslased kui ka vene ametnikud. Loa küsimine lahenes lõpuks õnnelikult. Kuid see polnud ainuke raskus. Konstantinil ja tema kaaslastel polnud piisavalt algkapitali ajalehe jaoks. Lõpuks leidus keegi ärimees, kes asjasse uskus. See oli eestlane K
vestluspartnerile, et ta on ajakirjanik ja millise väljaande-jaama juurest. Soovitav on teada, mille jaoks infot kogutakse. • Ajakirjanik ei tohi kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Enne vestlust selgitatakse räägitu võimalikke tagajärgi. • Ajakirjanik peab rangelt kinni infoallikale antud lubadustest ja väldib lubadusi, mida ta ei suuda täita. • Ajakirjandusel on moraalne kohustus kaitsta salajast infoallikat. • Toimetus kontrollib, eelkõige kriitilise materjali korral, info tõestust ja allikate usaldusväärsust. Alati. • Lapsi tuleb intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul. Sellest reeglist võib teha erandeid, kui intervjuu kaitseb lapse huve või kui on riigi avalikkuse tähelepanu all. • Ajakirjanik kasutab heli-ja pildiõlesvõtete ning info hankimisel ausaid võtteid, välja
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: süsteemsus, loogilisus, objektiivsus, uuringutel põhinemine, täpsed mõõtmised, kontrollitavus, spetsiifiline keelekasutus. Teadusi eristavad üksteisest; uurimisobjektid, arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus. Teadus jaguneb: ● Reaalteadus (science): täppisteadused (matemaatika, keemia, füüsika, …) ja loodusteadused (bioloogia, arstiteadus, põllumajandusteadus, …) ● Humanitaarteadus (art): humanitaarteadused (keeled, filosoofia, muusika, …) ja ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia, sotsioloogia, …) Sotsiaalteadus: keeruline täpselt mõõta ja eksperimentaalselt tõestada, seetõttu puudub “absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom). Näited: ★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele k...
vaatamata kõrgele vanusele polnud märgata produktiivsuse langust. Tema eestvõtmisel kutsuti ellu ka käesolev väljaanne - Tartu Tähetorni Kalender. Vahepeal on ühtteist muutunud. Kui varem arvutasime kalendrit käsitsi, siis nüüd teeb seda elektronarvuti, aga arvutuseeskirjad on peaaegu endised. Nende esialgset varianti, kirjutatud Öpiku enda käega nüüd juba koltunud paberile, säilitab kalendri toimetus kui elavat ajalugu. Öpiku nimi on jäädvustatud taevalaotusel, kus tiirleb temanimeline rändtäht -- väikeplaneet nr 2099. Peamised teedrajavad tööd: Idee termotuumaenergiast tähtedes (1922) 1922 esitab Ernst Öpik idee termotuumaenergiast kui tähtede sisemisest energiaallikast *****Meteooride vaatlusmetoodika ja teooria (1937) 1937 - Ernst Öpik loob tähtede siseehituse teooria ning näitab, et täheevolutsiooni suund on põhijada tähtedest punaste hiidtähtedeni ..
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Suurkõõgi kokk ÕK26 EERO FEDULIN Lydia Koidula Referaat ajaloost Väike-Maarja 2013 SISUKORD: 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 3. Koidula tähtsus Eesti kultuuris 4. Suhted kultuuritegelastega 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud kirjandus 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks Lydia Koidula, sest olen temast palju kuulnud ja tema isiksus pakub mulle huvi. Tema täisnimi on Lydia Emilie Florentine Jannsen. Kirjanikunimega Lydia Koidula -oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega, on Eesti esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Suurim väärtus on siiski tema luuletustel, mille üllas patriotism ja sügav loodustunne on need toonud meie tänapäeva lahutamatuks elusisuks. Oma referaadis annan ülevaate L. Koidula...
Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. 1980. Aastatel ilmunud tekstid toovad
Kodune kontrolltöö Õiged vormid ainsus-mitmus, eitus, ajavormid, võrdlusastmed, käänded ja kaassõnad. Joonige alla vale(d) vorm(id) ja kirjutage õige(d) mõttekriipsu järele. Kui kogu lause ümber teete, kirjutage see samuti mõttekriipsu järele. 1. Mitte mõistes olukorra piinlikkust, jätkas nõmik juttu. Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5. Oht kvaliteedi langemiseks on seetõttu veelgi suurem. Kvaliteedi langemise oht 6. Varem oldi sellest detailplaneeringust kusjuures keeldutud linnavalitsuse poolt. Varem oli linnavalitsus sellest detailplaneeringust kusjuures keeldunud. 7. ,,Liiklusõnnetused saavadki enamasti toimuma siis, kui liiklusmärkidest kinni ei peeta," ütles Kukk. toimuvadki enamasti 8. R...
jäänud oli. Oma kõneluse Valges Majas pidas ta toolil istudes. Veel 1945. aasta märtsis avaldas Roosevelt tugevat arvamust Stalini tegudele, kui too rikkus Yalta konverentsil seatud lubadusi. 29. märtsil 1945 läks Roosevelt Warm Springsi puhkama enne tema ettasted ÜRO konverentsil, mida ta väga ootas. 12. aprilli pärastlõunal ta suri insuldi tagajärjel. Peale tema surma kirjutas The New York Timesi toimetus: ,,100 aasta pärast hakkavad inimesed põlvili tänama jumalat, et Franklin D. Roosevelt oli Valges Majas." 8 8 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 Kokkuvõte Roosevelt innustas rahvast tegutsema selle nimel, et elu paremaks läheks. Tema moto oli järgnev: ``Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud.`` Et suurest majanduskriisist üle saada, tegi ta neli tähtsat reformi. Ta erines eelnevatest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
