Koios on Uranose ja Gaia poeg, Phoibe abikaasa, Leto ja Hekate isa. Kreios on Uranose ja Gaia poeg, Eurybeia abikaasa, Astraiose, Pallase ja Persese isa. Kronos (Aeg) on Uranose ja Gaia noorim ning vägevaim poeg. Rhea abikaasa. Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi isa. Vanarooma mütoloogias vastas talle Saturnus. Mnemosyne on Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Pierias Zeusile üheksa muusat. Okeanos on Uranose ja Gaia poeg. Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Phoibe on Uranose ja Gaia tütar Koiose abikaasa, Leto ja Hekate ema. Phoibe järgi on nime saanud Saturni kaaslane Phoebe. Rhea on Uranose ja Gaia tütar, Kronose õde ja abikaasa, Hestia, Demeteri, Hera, Hadese, Poseidoni ja Zeusi ema. Ta on olümpose jumalate ema. Tethys on Uranose ja Gaia tütar, Okeanose õde ja abikaasa, jõed ja okeaniidid olid nende lapsed. Theia on Uranose ja Gaia tütar, Hyperioni abikaasa, Heliose, Selene ja Eose ema.
Erato kaitses lüürikat e. armastusluulet Euterpe flöödimängu, üldse muusikat Kalliope eepilist luulet Kleio ajaloolist kirjandust, ajalooteadust Melpomene tragöödiat Polyhymnia laulu ja muusikat Terpsichore tantsu Thaleia komöödiat Urania astronoomiat. 3. Nümfid Nümfid on kreeka mütoloogias väiksemad loodusjumalad. Nümfid: Drüaadid, Najaadid, Nereiidid, Okeaniidid, Oreaadid, Limoniaadid, Limiaadid, Napaea. 4. Hoorid ilusad, inimesi soosivad aastaaegade jumalannad, atika lilleja viljajumalused: Thallo õitsemis, Auxo kasvu ning Karpo viljajumalanna. Algselt pidid hoorid olema kasvujumalused, hiljem korraldasid nad aastaaegu, kuusid ja isegi tunde. Hesiodose ajast peale kehastasid nad ka kõlbelisi ideaale: Eunomia (Heaseaduslikkus), Dike (Õigus, õiglus) ja Eirene (rahu). 5
oma kaitsjale- Poseidonile, kes ujutas solvangu eest maa veega üle ja saatis merekoletise Kepheuse kuningriiki laastama. Kuulsamad neriidid on näiteks Amphritite (Poseidoni abikaasa) ja Thetis (kõige tähtsam neriid ja Achilleuse ema). Tavaliselt on iga neriidi nimega seotud mingi kindel kaitsevõime või omadus. Näiteks: Kymo oli lainete jumalanna; Eulimene oli turvaliste sadamate jumalanna; Glauke muutis mere rohekas-halliks; Sao päästis meremehi jne. Okeaniidid ,,Suure jõe nümfid", neriidide nõbud. Okeanose ja Tethyse 3000 (5000?) tütart, ning sama palju oli neil veel vendi. Styks oli okeaniid, kes voolas allilmas jõena, ta voolas aeglaselt ning tema jaheda vee kohal hõljusid vaimud. Ka oli see Styks, kus neriid Thetis oma surelikku poega Achilleust ujutas, et poissi haavamatuks muuta. Samas okeaniid Metis oli Zeusi esimene naine, kelle Zeus alla neelas kui Metis rase oli. Ometi ei
poeg. Rhea abikaasa. 14. Hermes ('piirikivide hunnik') oli vanakreeka mütoloogias rändurite, 3. Okeanos on titaan, Uranose ja Gaia poeg, Tethyse vend ja abikaasa, jõed ja lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, okeaniidid olid nende lapsed. spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Sümboliteks olid reisikaabu, tiivulised 4. Atlas on vanakreeka mütoloogias titaan, kes kannab oma õlul taevavõlvi. sandaalid, heeroldikepp. 5
104 (1923) · Sümfoonia nr.7, C-duur op.105 (1924) · Sümfoonilised poeemid: · ,,Kullervo" (1892) · ,,En Saga" (,,Saaga")(1892) · ,,Vårsång" (,,Kevadlaul") (1894) · ,,Lemminkäinen Suite" (,,Lemminkäise süit")(1895) · ,,Finlandia" (1899) · ,,Pohjolan tytär" (,,Põhjala tütar")(1906) · ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1907) · ,,Dryadi" (,,Drüaad")(1910) · ,,Aallottaret" (,,Okeaniidid")(1914 ) · ,,Tapiola" (1926) Lavamuusika: · Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " (1898) · Arvid Järnefelt: ,,Kuolema" (,,Surm")(1903) · August Strindberg: ,,Svanevit" ("Luigevalgeke") (1908) · W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö" (1909) · Arvid Järnefelt: "Surm" (1911) · W.Shakespeare: "Torm" (1925) Sooloinstrumendile ja orkestrile: · Viiulikontsert' d-moll (1903) · Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile(Nr.1 D-duur (1912))
“Öine ratsasõit ja Arvid Järnefelt: “Surm” Seitse Runebergi laulu päikesetõus”1907 1911 klaveri saatel 1891 In memoriam, leinamarss W.Shakespeare: “Koselaskuja mõrsjad” 1897 1909 “Torm”1925 “Luonnotar” 1913 “Okeaniidid”1914 Kammermuusika Soololaule klaveri saatel Sümfoonia nr.5, es-duur Keelpillikvartett, B-duur Viis jõululaulu klaveri saatel 1915 1889 1895-1913 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sonaat viiulile ja klaverile, Mitmesuguseid helitöid Sümfoonia nr.7, C-duur E-duur 1915 Vabamüürlaste
maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur. LOOMING "Karelia"1893 Süit "Karelia"1893 "Kevadlaul"1894 "Finlandia"1899 Sümfoonia nr.1, e-moll 1899 Romans C-duur, keelpilliorkestrile 1903 Sümfoonia nr.2, D-duur 1901/1902 "Drüaad"1910 "Pohjola tütar" 1906 Sümfoonia nr.3, C-duur 1907 "Öine ratsasõit ja päikesetõus"1907 In memoriam, leinamarss 1909 "Okeaniidid"1914 Sümfoonia nr.5, es-duur 1915 Sümfoonia nr.6, d-moll 1923 Sümfoonia nr.7, C-duur 1924 "Tapiola" 1926 Sooloinstrumendile ja orkestrile Viiulikontsert, d-moll1903 Kaks serenaadi viiulile ja orkestrile.Nr.1, D-duur 1912 Lavamuusika Adolf Paul: "Kuningas Christian ll " 1898 Arvid Järnefelt: "Surm" 1903 August Strindberg: Svanevit ("Luigevalgeke") 1908 W.Shakespeare: "Kaheteistkümnes öö"1909 Arvid Järnefelt: "Surm" 1911 W.Shakespeare: "Torm"1925 Kammermuusika
valmis heliloojal viieosaline keelpillikvartett "Intiimsed hääled", milles esmakordselt on esiplaanil sügavad, kohati traagilised isiklikud elamused. Keelpillikvartett on otseselt seotud järgneva helitöö IV sümfooniaga. Sümfooniaga oli heliloojal palju ütelda. Võib-olla väljendas ta siin seda üksindust, mida tundis keset modernistlikke kunstikoole. 1914.a. külastas Sibelius Ameerikat. Norfolki muusikafestivaliks kirjutas Sibelius oma järjekordse sümfoonilise poeemi "Okeaniidid". 1914.a. alanud I maailmasõda tõi kitsendusi Sibeliuse kontserdireisidesse, kuid ei võtnud temalt loomisindu. Suurejooneliselt tähistati Soomes 1915.a. Sibeliuse 50ndat sünnipäeva. Juubelikontserdil esitati autori juhatusel esmakordselt tema V sümfooniat. 1917-18ndate aastate keerukate sündmuste reas ei suutnud Sibelius hästi orienteeruda, kuid oma loomingus jäi ta truuks senistele printsiipidele. Aastatel 1921-23 reisis helilooja palju Euroopas
kreeka tervisejumalanna, Asklepiose tütre Hygieia nimest, keda austati Ateenas alates 5. sajanidst eKr. Üldse oli ta väga austatud, kuna ta oli tervise personifikatsioon ning talle püstitati ka palju kujusid. OOKEAN - Tuleb Uranose ja Gaia poja Okeanuse nimest, kes oli ümber maakera, alul, juba Vanade Idamaade rahvaste pärimusis, küll ümber maaketta, voogavate võimsate vetevoogude jumal. Ta oli üle kolme tuhande okeaniidi ning sama paljude poegade, jõejumalate, isa. Okeaniidid olid tema ja ta abikaasa Tethysi tütred, kellest osa olid vetejumalannad nagu Styx, osa aga sugulased nümfidega. AMATSOON - Amatsoonid olid sõjakate, vallutushimuliste naiste kogukond, keda sküüdid nimetasid "meestetapjateks". Nad elasid eraldi väikerahvana Väike-Aasias. Mehi vajasid nad ainult soo jätkamiseks. Neid peetakse kõige rahuarmastavama nümfi Harmonia tütardeks, kuid nende isa olevat kohutav sõjajumal Ares. Ja tütred järgisid oma tegemistes isa, mitte ema eeskuju
Kõigil titaanidel kohutav välimus, olid trotslikud ja ohjeldamatud, Okeanos olla olnud päris kena. 2) kükloobid 3 poega Bronte (müristamine), Sterope, Arges (välgusähvatus) 3) hekatonheirid (sajakäelised ja viiekümnepealised hiiglased) Kottos, Brioreos, Gyes 12. Kronos ja titaanide ülestõus Vt. eelmine pt. 13. Titaanid ja nende lapsed Kronos+Rhea (lapsed Hera, Demeter, Hestia, Hades, Poseidon, Zeus) Okeanos+Tethys (okeaniidid: Metis&co; Kratos, Zelos, Nike kord, töö, rahu) Hyperion+Theia (Helios, Selene, Eos) Koios+Phoibe (Leto Apolloni ja Artemise ema, Astraia) Iapetos+Klymene (Atlas `tala, kandja', Menoitios, Prometheus ettemõtleja, Epimetheus - tagantjäreletark, tuulepea) Kreios /+Eurebeia mittetitaan/ (Astraios /Eose mees/, Pallas /Styxi mees/, Perses) Themis ja Mnemosyne olid pärast Zeusiga abielus, vt. pt. 16 14. Klassikalise (heroilise) mütoloogia ajajärk (põhijooned)
annaabi.ee 
