14. Deinaneira kartis, et Herkales vahetab ta Lole vastu, seetõttu värvis ta Heraklese särgi Kentauri verega ja saatis selle teenriga võidukale Heraklesele. 15. Herakles oli aga särgi tõttu surnud, see põletas ta kehas ära nii kondid kui ka vere. 16. Kui Deianeira seda kuulis, torkas ta end mõõgaga läbi. 17. Heraklest aga ootas peale kangelaslikku elu surematus, tihe pilv laskus tuleriidale ja kandis kangelase Olümposele. Daidalos ja Ikaros 1. Daidalos oli Kreeka suurim meistrimees. Ta õpetas väärikate perekondade lapsi, kuid ta kõige parem õpilane oli ta õepoeg Talos. 2. Kord kuulis Daidalos pealt tööliste juttu, nad arvasid, et Talosest saab veel kuulsam ja parem meistrimees, kui Daidalos. 3. Daidalos sai vihaseks ja meelitas Talose Ateena kindlusesse, lükkas poisi tiheneva pimeduse varjus kindlusemüürilt alla. 4. Atheenale oli Talos meeldima hakanud, seetõttu püüdis ta poisi kinni ja muutis
mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos ärkas siis ei näinud ta midagi, kuid lasi ikkagi lambad koopast välja karjamaale sööma. Lammastega koos põgenes koopast ka Odysseus koos oma kaaslastega. DAIDALOS JA IKAROS Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele.
hinge sisse puhuda ja inimkuju anda. Nad palusid, et jumalanna Themis annaks neile nõu ja ta andiski. Nad mõlemad tegid nii nagu jumalanna ja korjasid kive ning viskasid nad üle oma õla seljataha. Kõik kivid, mida Deuklaion viskas, muutusid meesteks ja kõik, mida Pyrrha viskas, muutusid naisteks. Nõnda tekkis uus inimsugu, visa töös ja vastupidav piinades ning kannatustes. Kivist sündinud ja kivina kõva ning järeleandmatu. Daidalos ja Ikaros : Inimene on ikka soovinud lennata. Müüdi järgi suutsid seda nii Daidalos kui ta poeg Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi,
JÜRI GÜMNAASIUM Vanakreeka müüdid Lugemispäevik Koostaja: Henry-Mario Hallik Juhendaja: Anne Erbsen Jüri 2010 Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu
enda peegelpilti. Ta ei söönud ega joonud. Mehe armuobjekt oli talle väga lähedal aga samas nii kaugel. Nad ei saanud kunagi kohtuda ega üksteist puudutada. Viimaks muutus valu väljakannatamatuks. Narkissos lõi endale pistodaga südamesse. Ta karjus. Poiss vees karjus. Ja kusagil kaugel karjus ka Echo. Narkissos suri ja Aphrodite muutis poisi lilleks, et inimestele juhtunut meelde tuletama. Tänase päevani võib näha nartsisse metsades tiikide kõrval kasvamas Daidalos ja Ikaros Daidalos oli parim meistrimees, kuid kui ta kuulis töölistelt rääkimas, et tõenäoliselt tõuseb parimaks Talos, Daidalose õpilane, vihastas ta. Ühel õhtul kutsus Daidalos Talose jalutama ja lükkas poisi kaljult alla. Athena. Seda juhtumit nägi aga juhuslik möödakäija ja Daidalos mõistis, et peab põgenema. Ta võttis kaasa enda poja Ikarose ja läksid ühele kaugele saarele. Seal võttis neid vastu Minos, kes palus neil ehitada suure labürindi. Pärast ehituse lõppu hakkas Daidalos
ning inimesed ei tohi ennast täis minna. Müüdi “Philemon ja Baukis” põhisõnumiks oli, et kõik, mida teed teistele, tuleb lõpuks endale tagasi. Seda saab järeldada sellest, kui Zeus otsis endale öömaja, siis ta karistas kõiki, kes polnud tema vastu lahked ning soosis neid, kes tegid talle head. Sellest müüdist õppisid inimesed, et tuleb olla lahke ja jumalakartlik. Seda, et ükski kuritegu ei jää karistamata, õppisid inimesed müüdist “Daidalos ja Ikaros”. Näiteks kui Daidalos jäi Ateenas küll karistuseta, siis ei leidnus ta surmani õnne ega rahu. Sellest õppisid inimesed, et tuleb olla töökas ja kuulekas ning austama enda ja teiste elu. Antiikaja inimeste maailmavaade kujunes müütide põhjal, mille peategelasteks olid jumalad. Inimesed õppisid nendest lugudest, et tuleb olla aus, jumalakartlik ja ennast ei tohi kellestki teisest paremaks pidada. Halbade tegude eest saab alati karistada ja kõik teod tulevad endale tagasi, olgu need siis head või halvad
Damoklese mõõk oht, mis on alles ka siis, kui kõik tundub turvaline Dionysios kutus Damoklese pidusöögile ning lasi ta pea kohale riputada mõõga, mis rippus vaid hobusejõhviga. Kui Damokles mõõka märkas, palus ta võimalust pakutud mõnudest loobuda. Trooja hobune kavalusega sisse viidud pahatekitaja seest tühi puuhobune, mille abil kreeklased tungisisd Trooja sõja alal Trooja linna. Prometheuse tegevus - Ikarose lend kui Ikaros ja Daidalos vangist pääsesid, lendasid nad ära vahast ja sulgedest tiibadega ning Daidalos ütles Ikarosele, et ta ei lendaks päikesele liiga lähedale, kuid Ikaros lendas ning vaha tiibadelt sulas ära ja Ikaros kukkus merre. Kuldvillak kullast jääranahk Gordioni sõlm keerukat probleemi kiirelt ja efektiivselt lahendama puntrasseaetud rihmade kogum, mille tegi kuningas Gordias ning mille lahtisõlmija pidi saavutama kogu võimu Aasia üle.
Neid on kujutatud koerapäiste vanaeitedena, nahkhiire tiibadega, juuste asemel võivad olla maod, punetavate (verest nõretavate) silmadega. Kartes neid pelgalt nimetamisega välja kutsuda, kutsuti neid ka eumeniidideks (“sõbralikeks”). Neist tuntuim on Megaira, kelle nimi on hakanud tähistama vihast naist (megäär). Vihast, kättemaksuhimulist naist nimetatakse fuuriaks. Koletu raev, metsik kättemaksuhimu Ikarose lend Ikarose isa Daidalos oli kuulus ehitaja, kes oli kavandanud suure labürindi Kreeta saarele, kuningas Minose lossi alla. Karistuseks Theseuse pääsemise eest (selles pidi Daidalose käsi mängus olema) lasi Minos mõlemad – nii isa kui ka poja – paigutada labürinti (tõestamaks, et isegi labürindi ehitaja ei pääseks sealt välja ilma lõngakera abita). Vangist pääsemiseks ehitas ta Daidalos kaks paari tiibu, mille suled olid kokku liimitud vahaga.
Pandora laegas- jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastus es Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp.
lüüraga),Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga),Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 70. 3 saatusejumalannat - Zeusi ja Themise tütred, keda tavaliselt kujutati vanade naistena. Tavaliselt mainiti nende hulgast kolme: Klotho ketras elulõnga, Lachesis määras lõnga pikkuse ja Atropos lõikas lõnga katki. 71. 3 graatsiat- Aglaia - võluvuse graatsia,Euphrosyne - luule graatsia,Thaleia - muusika graatsia 72. Daidalos ja Ikaros- Daidalos andis Ariadnele nõuande, millest Theseusel oli kasu pärast võitlust Minotaurosega: Theseus kasutas labürindist lahkumiseks Ariadne lõnga. Karistuseks hoiti Daidalost koos tema poja Ikarosega vangis. Vangistatud Daidalos valmistas linnusulgedest ja küünlavahast endale ja Ikarosele tiivad ning lendas nendega ära. Hoolimata isa hoiatustest lendas Ikaros liiga kõrgele ning sattus päikesevankrile liiga lähedale
Juba oligi aeg minna ning Phaeton läks. Hobused tundsid, et neid juhib vale käsi ning hakkasid perutama, neid hirmutasid ka Skorpion ning Vähk ja teised taevased tähtkujud. Phaeton pillas suurest hirmust ohjad ning kaarik sütitas maailma põlema. Mäed, jõed, metsad kõik põlesid. Emake Maa karjed kostusid Olümposele, kus jumalad kiirelt asja korrastama hakkasid. Zeus karistas piksenoolega Phaetonit ning Phaeton kukkus surnult Eriadnose jõkke. Daidalos Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreetale Minotauruse labürindi ning õpetas Adrianele, kuidas Theseus sealt välja pääseb. Selle pärast lasi kuningas Minos Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti kinni panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse,
Absyrtos kuningas Aietese poeg, Medeia vend Acheelos jõejumal, oskas oma kuju muuta Achilleus kuulus kangelane, kes oli haavumatu. Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herak...
Antiikkirjandus 1. Seitse maailmaimet: *Giza püramiidid *Halikarnassose Mauseoleum *Aleksandria tuletorn *Zeusi kuju *Artemise tempel *Rhodose koloss (Heliose kuju) *Babüloni rippaiad 2. Kreeka jumalad: *Zeus taeva-ja äikesejumal *Hera abielu kaitsja *Poseidon merejumal *Hades allmaailma ja surnuteriigi valitseja *Demeter musta mulla jumalanna, põllutööde kaitsja *Ares sõjajumal *Hephaistos tulejumal, lonkur, sepp *Athena sõja-ja tarkusejumalanna *Apollon valgusejumal, luule ja muusika eestseisja *Artemis jahujumalanna *Aphrodite ilu-, armastuse- ja viljakusejumalanna *Dionysos veini-ja sigivusjumal *Helois päikesejumal *Hestia kodukoldejumalanna *Hermes Zeusi käskjalg 3....
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
Nad määrasid inimestele kas hea/kurja saatuse. Neid oli kolm: Klotho, elulõnga ketraja; Lachesis, lõnga pikkuse määraja ja saatuse üle otsustaja ja Atropos, kes ei saanud end pöörata ja lõikas kääridega elulõnga katki. 17. Minotaurus Minotaurus oli koletis, kes oli pooleldi mees & pooleldi härg. Minose naise Pasiphae ja ilusa sõnni ristsugutis, Poseidon pani naise sõnni armastama, kuna Minos ei raatsinud sõnni Poseidonile ohverdada. Daidalos konstrueeris labürindi, kus Minotaurus saaks elada ja kust ta välja ei pääseks. Ta toitus noortest ateenlastest. Ohvrid liikusid seal, aga jõudsid ikka Minotauruse juurde, kui paigale jäid, siis ilmus M nende ette. M'i tappis Theseus Ariadne lõnga abil, mille ta sissepääsu juurde kinnitas ja selle abil välja pääses. Ta tappis looma, kui see magas, rusikatega surnuks tagudes. 18. Midas Ta oli Früügia kuningas, kes oli veits rumal. Ta kohtles hästi
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese
Odysseuse palvel. Kuulutas Odysseusele saatust, neil oli poeg. Kreeka kalendid- aeg, mis kunagi ei saabu. (Rooma kalendri järgi aga iga kuu 1. päev, noorkuu ilmnemise päevad) Kroisos- viimne Lüüdia kuningas, vallutas peaaegu kogu Väike-Aasia lääneosa. Tunti helde ja rikka mehena. Küllusesarv- sarv, mis täidetult puuviljade ja lilledega sai külluse, viljakuse sümboliks. Dionysos andis selle tänutäheks võõrustajale. Labürint- Knossose lähedal paiknes hoone, ehitas Daidalos Minosele. Seal oli palju eksitavaid keerdkäike, kust ei osatud väljuda. Praegugi tähendab eksitavaid käike. Lootosesööjad e lotofaagid- lahke rahvas, toitusid lootoselilledest, mille tagajärjel unustati kodu. Odysseus sundis kaaslasi jõuga laevale minema, kuna nood olid neid söönud. Maailma naba- maailma keskpunkt, Delfi oraakel Medeia katel- Radikaalne noorenduskuur. Tükkideks raiutud härg visati katlasse, välja tuli noor tall. Medusa- 1 3-st gorgost, ainus surelik neist
1. definitsioonid Aimekirjandus – ehk populaarteaduslik kirjandus, on kirjanduse liik, mille eesmärgiks on laiale auditooriumile selgitada teadust kergemini mõistetavas vormis. lasteentsüklopeedia - lühikese ja informatiivse tekstiga ning võimalikult natuurilähedaste piltidega teos, mille pearõhk on sageli illustratsioonidel. fantaasiakirjandus - kirjandusteosed, mis sisaldavad ebareaalseid või üleloomulikke elemente, imepäraseid tegelasi või sündmusi, käsitlevad igapäevamaailma probleeme metafooriselt. narratiiv - ehk lugu, jutustus toimuvast, sündmuste esitamine ajalises järgnevuses kas suuliselt või kirjalikult. alltekst - kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. mütoloogia - Müütide kogum. Teadus, mis tegeleb müütide uurimise ja süstematiseerimisega. müüt - religioosse pärimuse liik, põlvest põlve edasi kanduv usulise tähendusega fantantastiline lugu, mis seletab maailma olemuslikke nähtus...
Iason tahtis siis ise Medeiat tappa, ent viimane sai enne põgenema. PILET NR 12 DAIDALOS Daidalos oli arhitekt, kes rajas Kreeta saarel Minotaurusele labürindi ja kes õpetas Ariadnele, kuidas Theseus võib sellest välja pääseda. Kui kuningas Minos kuulis, et ateenlased olid leidnud labürindist tee välja, teadis ta, et nad ei oleks seda saanud teha ilma Daidalose abita. Kuningas Minos lasi Daidalose ja tema poja Ikarose vangi võtta ning paigutas nad labürinti. Daidalos valmistas kaks paari tiibu. Nad kinnitasid need oma käte külge ja enne lendu tõusmist hoiatas Daidalos Ikarost, et ta hoiduks mere kohal parajasse kõrgusse, sest muidu võivad tiivad lahti rebeneda, kuna päike sulatab kinnitusvaha. Poeg aga ei kuuland isa ja tõusis järjest kõrgemale. Lõpuks ta aga kukkus ja suri meres. Õnnetu isa aga lendas Sitsiiliasse, kus kuningas ta lahkelt vastu võttis. Minos oli väga vihane ja otsustas Daidalose üles otsida. Ta kuulutas kõikjal, et annab
arendavaks, uuris ta suure kirega. Ta pöörast märkimisväärset tähelepanu ka arheoloogia harrastusele, ta oli hästi kursis antiik- ja lähiajalooga. Kolm aastat möödus ilma skulptuure loomata. Kuid ta hakkas lõpule jõudma oma patrooni tellimusega ning Orpheuse kuju näitas suurt arengut, mille ta oli saavutanud. See töö sai üldise kiituse osaliseks ning rajas aluse tema tulevasele kuulsusele. Mitmed grupid järgnesid sellele tööle, nende hulgas Daidalos ja Ikaros, mis on tema noorusea tuntuim töö. Rooma karjäär Veneetsia senat andis Canovale kolmeks aastaks toetusraha, et ta võiks oma õpinguid jätkata. Canovo sai kaasa ka teda tutvustava kirja Veneetsia suursaadiku, Cavaliere Zulianile, jaoks, kes oli ka teadlik ja helde kunsti kaitsja. Canova saabumine rooma 28.detsembril 1780, märgib tema elus uut ajajärku. Siin pidi ta end täiustama hiilgavate antiikreliikviate uurimise kaudu ning panema oma ande tõsiselt proovile,
lõhki Zeusi kolju, et jumalanna Athena saaks sündida. Lüüra- Lüüra on keelpill, mida kasutati juba Antiik-Kreekas. Lüüra erineb harfist selle poolest, et keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. Lüürasid on kahte tüüp. Hermes tegi lehma sooltest ja kilpkonna kilbist kõige esimese lüüra. Apolloni sümboliteks olid vibu, nool ja lüüra. Ikaros-Vastab number 14. Ikaros oli vanakreeka mütoloogias meistrimees Daidalose poeg. Daidalos valmistas vaha abil koos püsivatest sulgedest tiivad endale ja Ikarosele ning hoiatas poega päikesele liiga lähedale lendamast. Ikaros unustas isa hoiatuse ja lendas liiga kõrgele, päikese kuumus sulatas vaha üles ja tiivad lagunesid. Ikaros kukkus merre ja uppus. Ikaría meri on tema järgi oma nime saanud. Poseidon-Vastab number 18.Ta on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark
endale saada Helenat, määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks. Ariadne lõng - Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub.Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Lethe- allilma unustustejõgi, millest surnuteriiki jõudnud pidid jooma, et unustada endine elu. Kükloop – Ühesilmsed hiiglased. Sireen – Neil olid taevalikud hääled, mis ahvatlesid meremehi surma. Pole teada, millised nad olid, sest keegi, kes neid nägi ei pääsenud eluga.
Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Kuuldse Daid põgenemisest, otsustati mees üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. "PERSEUS" Argose kuningal Arkrisiosel oli ainuke laps tütar Danae. Danae oli kauneim naine maal, kuid see ei lohutanud kuningat. Kuningas tahtis poega
pelgas neid pisut. Kuigi nad teadsid laias laastus igaühe saatust, ei ennustanud nad üldjuhul tulevikku. Ariadne lõng- Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Atlantis- Euroopast lääne pool asuv muinasjutuline manner, suurem kui Aasia ja Aafrika kokku. Seda valitsevad rikkad ja võimsad kuningad, kes tahavad alistada kogu maailma, kuid ei saa jagu vaid Ateenast. Atlas- hiiglane, kes maailmaruumi lääneservad hoiab oma pea ja kätega ülal taevavõlvi
Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski... ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13.pilet PHAETON Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei
Selline armastus hakkas hvitama ka Venust ning Küprosel toimunud pidustustel palus Pygmalion, et Venus aitaks tal leida sarnase naise. Venus andis talle märku tuleleegiga ning Pygmalion läks koju. Ta suudles kuju ning talle tundus, et kuju reageeris. Ning tõesti, Venus oli kujust päris inimese teinud. Pygmalion nimetas neiu Galateaks ja nende pulmas oli kohal ka Venus ise. Paarikese poja järgi aga nimetati venuse lemmiklinn. Pilet 11 - Kuldvillaku otsimine Pilet 12 - Daidalos Daidalos andis Ariadnele teada, kuidas pääseb labürindist, ehk kuidas Ariadne saaks päästa Theseuse. See õnnestus ja Minotaurus sai surma. Siis pandi Daidalos ise labürinti kinni, aga tema ja ta poeg põgenesid isetehtud tiibade abil. Pilet 13 - Phaeton Kord tuli Phaeton päikese lossi ja küsis, kas ta on tema isa. Tema ema rääkivat et on, aga poisid koolis naervat ta üle. Päike naeris ja ütles, et on küll. Ta tõotas Styxi nimel, et täidab Phaetoni ühe soovi
Kunstiajalugu Sandra Piir Esimene kunst 3 milj. aastat tagasi - inimeselaadsed jäänused 1milj. aastat tagasi - inimene kahel jalal 40 000 a. tagasi - vanimad kunstipärased esemed 25 000 a. tagasi - Willendorfi Veenus 16 000 eKr - kaunimad koopamaalingud (Lascaux Prantsusmaal ja Altamira Hispaanias) III - II at eKr - vanimad ehitised (megaliitilised) nt. Menhir, Dolmeh, Kromlehh, Stonehenge III - I at eKr - püramiidid III at - sfinksid (lõvi keha ja inimese peaga) Willendrofi Veenus Egiptuse sfinks Lascaux koopamaalingud Menhiri obelisk Vanimad kõrgkultuurid Mesopotaamia Asukoht: Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ning alamjooks Sumerid leiutasid ratta, potikedra, kiilkirja savitahvlitel ning savitellised Sumerite linnriikides olid igal linnal oma kaitsejumal, kellele oli pühendatud astmiktempel e. tsikuraat. Egiptus Asukoht: Niiluse delta ja ülemjooks (Sinine ja Valge Niilus) Võtsid kasutusele ...
Europe sünnitas Zeusile 3 poega, nende seas Minose. Zeus kinkis talle oda, mis ise märki tabas, pronksist mehe, kes tuld puhus ja võitmatu jahikoersa b. Minos, Europe ja Zeusi üks kolmest pojast, kelle Kreeta kuningas adopteeris. Poseidon saatis talle märguandena kuningaks saamisest merelt sõnni. Minos jättis looma ohverdamata ning Poseidon needis ta ära ning Minose naine Pasiphae armus meeletult sellesse samasse härga. Daidalos valmistas lehmakuju, kuhu Pasiphae sai sisse ronida, et lehmaga ühtida. Selle tulemusel sündis Minotauros. c. Pasiphae, - Heilose tütar, Minose abikaasa. Puust härg jne. d. Minotauros, e. Daidalos, f. Ariadne, - Minose ja Pasiphae tütar, Andis Theseusele lõngakera, et viimane leiaks tee labürindist välja. Lahkus koos Theseusega Kreetalt, ent viimane jättis magava Ariadne Naxose saarele. Dionysos hoolitses tema eest ning võttis ta naiseks
saada Helenat (kõige ilusamat neidu), määras Paris õuna temale. See otsus sai Trooja sõja ajendiks Ariadne lõng Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Prokrustese säng Prokrustes, oli kreeka mütoloogias koletis oli Ta kutsus rändajaid oma majja ning pakkus neile ööbimiseks sängi pikkadele lühikest, lühikestele pikka. Ta raius pikkadel maha üle ääre rippuvad kehaliikmed või tagus lühikesi külalisi haamriga pikemaks, et need sängi sobituksid
Ariadne lõng Ariadne oli müütilise kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa Phaidra õde. Ariadne armus vaprasse Ateena kangelasse Theseusse, kui see otsustas olla üks neljateistkümnest ohvrist, kes labürindis elavale, inimese keha ja härja peaga koletisele, Minutaurosele õgida antakse. Theseusel oli plaanis koletis tappa ning Ariadne lubas teda aidata, kui noormees ta endaga Ateenasse kaasa võtab ja abiellub. Ariadnet õpetas labürindi rajaja arhitekt Daidalos, kes soovitas sissepääsu külge lõngakera otsa kinnitada ja edasi liikudes seda lahti kerida, et hiljem tagasiteed leida. Theseus talitaski nii ja tagus magava eluka rusikatega surnuks. Daidalose ja tema poja, Ikarose lasi kuningas Minos vangi võtta ja paigutas nad labürinti, kust nad omavalmistatud tiibade abil välja pääsesid. Ikaros paraku lendas päiksele liiga lähedale, kinnitusvaha sulas ning poiss kukkus merre.
mõtteid, vähe oma mõtteid), „Eetika“, „Paralleelsed elulood“. Terviklikud romaanid – pikem jutustav proosateos, eraelu, olustikku kirjeldav, nt Longose „Daphnis ja Chloe“ Daidalos Daidalos oli Minosele ehitatud labürindi arhitekt ning ta abistas Ariadnet lõngakeraga, et Theseus sealt välja saaks. Minos sai sellest aru ja karistas Daidalost ning pani mehe koos pojaga labürinti. Daidalos ehitas tiivad ja nad lendasid minema. Poeg Ikaros lendas päikesele liiga lähedale ning tiibade kinnitusvaha sulas üles, poiss kukkus merre. Daidalos läks elama Sitsiiliasse, Minos esitas ülesande, et teda leida. Daidalos vastaski kutsele ja lahendas merikarbi ning niidi ülesande. Minos leidis ta, kuid Sitsiilia kuningas astus talle vastu ja Minos suri. Adonis Aphrodite märkas Adonist juba siis, kui too sündis, ning viis ta Persephone juurde hoiule. Kui Adonis
Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus Ateena kuningas. Amatsioonid Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ...
Ujuvus Püstivus (näitab, kui palju laev oma normaalasendist kõikuda võib [kiiljahtide hea püstivus]) Uppumatus (7me tärni süsteem) Käikuvus (kui hea on selle laevaga manööverdamine) Juhitavus Kiirus LAEVADE ARENG Polüneeslaste katamaraanid Egiptuse papüüruslaevad Foniikia puulaevad Kreeka galeerid Rooma kaubalaevad Viikingi laevad Purjelaevad 1807 Aurulaevad ÕHUTRANSPORT JA ÕHUSÕIDUKID LENDAMISE ALGED Daidalos [isa] ja Ikaros [poeg] (Kreeka legend, mille juhtmõte on see, et ei tasu lennata liiga kõrgele. Valmistasid omale vahast tiivad, katsid sulgedega, künkalt alla hüpates õppisid liuglema õhus ja lõpuks ka lendama. Läks liiga päikese lähedale, sulatas vaha ära ja kukkus vette ning leidis oma lõpu.) Lauglejad (Saksamaal Alpides, 19. sajandil. Õhkutõusmiseks on vaja laugeid nõlvi, kus hea tuul on.) Tiibade lehvitamisega lennupüüded. Kõrgustest allahüpped. ÕHUPALLILENNUD
Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda
kannab nimetust lineaarkiri B (tp. osatakse tõlkida) 8. Ahhailased: Kreeklased nimetavad oma Mükeene kultuuri aegseid esivanemaid ahhailasteks. 9. Doorlased: Üks kreeka hõime. Elasid Dorises (Kesk-Kreekas), Peloponnesosel (Argolis, Messeenia, Lakoonia), Kreetal, Rhodosel ja Kos'i saarel, Väike-Aasia edelaosas, Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. 10. Joonlased: Joonlasi peetakse Kreekasse rännanud hõimudest vanimaks. 11. Labürint: keerdkäikudega rajatis. Daidalos rajas kuningas Minosele labürindi, kuhu peideti härjapeaga koletis Minotaurus. 12. Kükloobilised müürid: Losse ümbritsevad võimsad kaitseehitised massiivsetest kiviplokkidest. Kreeka pärimuse järgi ehitasid need müürid ühesilmsed hiiglased kükloobid. KREEKA KANGELASED Herakles: (ld.k Hercules) on vanakreeka mütoloogias armastatuim heeros, Zeusi ja Teeba kuninga Amphitryoni abikaasa Alkmene poeg
Odysseus väitis tihti. Et tema leiutas Trooja hobuse, tänu millele võideti Trooja sõda, kuid tegelikult oli sellele mõttele tulnus Athena. Odysseus tegi plaani kuidas koopast pääseda. Ta teritas ühe palgi väga teravaks ja jootis kükloobile veini sisse. Kui kükloop magama jäi siis surus ta palgi Polyphemosele silma. Kui Polyphemos siis ei näinud ta midagi, kuid lasi lambad ikkagi karjamaale sööma. Lammaste kõhtude alla klammerdunult suut Odysseus koopast ära põgeneda. Daidalos ja Ikaros. Daidalos oli kreeka mütoloogias parim ehitusmeister, kujur ja leiutaja. Tema leiutatad olevat sirkel, puur ja veel üht-teist. Eriti hea oli ta arhitektina. Kuid mitte kõik ei läinud tal libedalt. Teda süüdistati õepoeg Talose tapmises. Seepeale Daidalos põgenes koos oma väikese poja Ikarosega Kreeta saarele. Seal ta ehitas kuningas Minose soovil labürindi, kus viimane hoidis koletis Minotaurost. Daidalos aga ei olnud rahul kuninga julmustega ja tahtis saarelt lahkuda
panna. Leiutaja valmistas aga kaks paari tiibu. Isa ja poeg kinnitasid need käte külge ja tõusid lendu. Ikarost oli hoiatatud, et ta ei lendaks liiga kõrgele, muidu sulatab päike vaha, mis tiibu koos hoiab. Ent Ikaros lendas siiski… ning kukkus merre. Isa lendas Sitsiiliasse, kus ta lahkelt vastu võeti. Minos, kuuldes põgenemisest, otsustas mehe üles leida. Ta laskis kuulutada, et annab suure tasu sellele, kes suudab niidi keeruka spiraaliga merekarbist läbi ajada. Daidalos puuris karbi kinnisesse otsa väikese augu, kinnitas niidi sipelga külge, pani sipelga karpi ning sulges selle. Kui sipelgas teisel poole välja jõudis, oli niit läbi karbi jooksnud. Minos teadis, et ainult D suudab sellega hakkama saada ja tuli Sitsiiliasse teda kinni võtma, kuid Sitsiilia kuningas hakkas vastu ning Minos sai surma. 13.pilet PHAETON Ühel päeval tuli Päikese juurde noormees, kelle ema oli surelik, ent kes teada tahtis, kas Päike on tema isa või ei
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
* Minotauros -sõnnipäine koletis, kes oli Minose naise Pasiphae ja ühe sõnni poeg, kelle heaolust sõltus terve riigi saatus. Tema auks ehitati Knossose palee. * Theseus -Noor kangelane, kes vabastas Minotaurose kohutavatest nõudmistest Ateena ning tappis ta Knossose palee labüruntides. * Ariadne -Kuningas Minose tütar, kes armus Theseusse ning andis talle kuldse lõngakera, millega pääses noormees paleest välja. * Daidalos ja Ikaros -Kuulus Ateenast pärit meister, kes vangistati koos pojaga Knossose paleese. Ikaros oli Ateenast pärit meistri poeg (kes soovitas Ariadnel lõngakera kasutada). Ehitas endale sulgedest ja vahast tiivad, põgenes. Hoolimata isa keelust, lendas ta päikesele liiga lähedale, ning vaha sulas ning noormees kukkus merre ja hukkus. 5) Iseloomusta Kreeta seinamaalide ja reljeefide kujutamislaadi ja motiive! Seinamaale kasuati peamiselt lossi seinte kaunistamiseks
mulda täis. Kõrkjad kasvasid sinna, tuul liigutas neid ja sosistas sama lauset. Narkissos. püha jõe Kiphissose poeg; käis ja vallutas nümfide ja drüaadide südameid, kuid ei hoolinud neist. Echo armus temasse, N tõukas ta ära. Aphrodite karistas teda: N armus oma veepeegelpilti ära. Vaatas seda seni, kuni suri. Nümfid & drüaadid halasid; kasvas lill nartsiss. Echo hulkus mööda metsi, kuni temast jäi vaid hääl kaja. 19. Minos ja tema vennad; Pasiphae, Daidalos ja Ikaros Minos, Rhadamanthys ja Sarpedon olid Zeusi ja Europe pojad. Sarpedon läks Minosega tülli, lahkus Kreetalt ja sai Lüükia kuningaks. (Trooja sõjas osales troojalaste poolel, oli Hektori järel 2. kangelane, langes Patroklose käe läbi.) Minosest sai Kreeta kuningas. Daidalos (`taidur'), Erechtcheuse soost kunstnik, arhitekt ja leidur, pagendati süüdistustega oma andeka õpilase (ja võimaliku tulevase rivaali) Talose tapmises Ateenast, sattus Kreetale.
põgeneda kaosesse. Dadaistid püüdsid maailma mõistusele tuua sokikunsti abil. Nad kasutasid oma loomingus sõnu meelevaldsetes seostes, luues nii vabastava elamuse. Tapatalgute mõttetusele vastandasid nad kunsti keelelise mõttetuse, rikutud tsivilisatsioonile kunsti primitiivsuse ja spontaansuse. Üks tuntumaid dadaiste on Tristan Tzara (18961961). Daidalos kreeka mütoloogias suur ehitusmeister ja leiutaja. Näiteks valmistas Daidalos vahast ja sulgedest kaks paari tiibu, et koos poeg Ikarosega põgeneda vangistusest. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles värsijalad koosnesid ühest pikast ja selle järgnevast kahest lühikesest silbist ( + +). Näiteks: Viltjalu mehed on rippu +++++ koormate pääl ++ hingeaur lehvitab lippu +++++ habemein jää. ++
suutnud neid enam endasse mahutada, sümbolid kasvasid neist kõigiti üle; need monumendid suutsid veel vaevalt edasi anda esialgset traditsiooni, mis oli niisama paljas ja lihtne kui nood maapinnal lebavad monumendid ise. Et puhkeda, vajas sümbol ehitust. Nõnda arenes ehituskunst koos inimese mõttega ja sai tuhandepäiseks ja tuhandekäeliseks hiiglaseks, mis kogu selle ähmase sümboolika sulges põlisesse, käegakatsutavasse, nähtavasse vormi. Sellal kui Daidalos, see jõu sümbol, mõõtis ja Orfeus, see mõistuse sümbol, laulis, hakkasid kirjatähte tähendav sammas, silpi märkiv kaarvõlv ja sõna sümboliseeriv püramiid üheaegselt geomeetria seaduse ja poeesia seaduse põhjal liituma, grupeeruma, ühte sulama, langema ja -tõusma, maa peal üksteise kõrvale asetuma, taevasse tõusma, kuni lõpuks sajandi valitseva idee kohaselt korda läks kirja panna neid imelisi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
