Sillaots „Trips, Traps ja Trull“ (1935) jt. Lastele ja noortele kirjutasid paljud tuntud kirjanikud, nagu Tammsaare, Luts, Mälk, Ristikivi jt. Aimeraamat lastele, nt Kustas Põldmaa „Mikroobide jahil“ (1935) jt Palju lastenäidendeid, koolide laialdane teatriharrastus. Esimesi arvestatavaid samme astuti lastekirjanduse uurimisel. Lastekirjandus Eestis 1940–1950. Tendentslik sotsrealism 1940-44: okupatsioonide vahetus, lasteperioodika ümberkujundamine, üksikud väärtteosed (K.Merilaasi lasteluulekogu, M.Sillaotsa jutud) Saksa okupatsiooni ajal. 1945-54: stalinistlik vulgaarsotsioloogiline kirjanduskäsitlus. Varasema lastekirjanduse ärakeelamine, fantaasia ja muinasjutu kahtluse alla seadmine. Esiplaanil ideoloogiline kasvatus ja tendentslik sotsrealism. Positiivsus ja negatiivsus
(kvaliteedimaksiimi rikkumine naine ei tohiks rääkida, kui ta ei teaks täpselt, mis mehe nimi on) M: Ferdinand. N: Ei, Fernan, ma tean seda täpselt. See oli kolmapäeval, 14. septembril, oli jõle ilm, vihma kallas... (kvaliteedimaksiimi rikkumine naine ei tohiks rääkida, kui ta ei teaks täpselt, kuidas oli) M: Sel päeval ei sadanud üldse ja see (anafoor) polnud 14., vaid 11. september. Mina käisin ju talle nime panemas. N: Sa oled tendentslik. (relevantsusmaksiimi rikkumine naine tunneb end solvatuna ja hakkab süüdistama, selle asemel et asjakohast vastust anda või näiteks nõustuda mehega, sest tal tundub õigus olevat) M: Kuidas ma tendentslik olen, kui ma kaitsen fakte? (relevantsusmaksiim mees jätkab naise algatatud tendentslikkuse teemat) N: Säh sulle! (performatiiv) Miks sa nii närviline oled? Miks sa ei võiks istuda lauda ja lõigata tordi lahti?
Eestlased on astumas passiivsest sallivusest teadliku sallivuse poole. Tundub, et varasemad arusaamad eestlaste sallivusest on pea peale pööratud. Ksimus mitte-eestlaste kasulikkuse kohta on piisavalt ldine ja ebamrane, vimaldades hulgaliselt erinevaid tlgendusi. Alates sellest, et pooled eestlased peavad muulasi vaenlasteks ja soovivad nende lahkumist, kuni selleni, et muulasi alahinnatakse. Teadlased aga ei ehita analse üles ühele küsimusele. See on tendentslik ja eksitav. Teaduslikud uuringud on reeglina mahukad, et mta ja hinnata asju eri aspektidest. Ma ei tea, kas ühe shokeeriva küsimuse pinnal ligi poolte eestlaste piiratuse näitamine muudab eestlaste suhtumist. Kas see, kui sulle demonstreeritakse su rumalust, muudab sind sallivamaks, aitab kujundada austust ja lugupidamist kellegi vastu? Kaldun arvama, et mitte eriti. Sallivus ei ole asi, mida saab käsukorras luua - kuulge, eestlased, alates homsest olge sallivad! Sallivus on pikaajaline
Liivimaa ristisõja algus ja eestlaste muistne vabadusvõitlus: § 10 lk 52, 54-55, § 11 lk 56-57 + konspekt sh paljundus Liivimaa ristisõja algjärk 1198-1208: - liivlaste ja latgalite ristimine- koos kaupmeestega hakkasid Läänemere idakaldale jõudma esimesed ristiusu misjonärid. Meinhardile tehti ülesandeks Liivimaa ristiusku toomine. Berthold korraldas ristisõja, et liivlased jõuga alistuma sundida. Pärast mitmeid sõjalisi operatsioone pöördus osa liivlasi vabatahtlikult ristiusku. Ülejäänud liivlased 13. saj. Toimus ulatuslik ristimine ja ehitati kirikuid. Samal ajal võtsid ristimise vastu ka latgalid. - Liivimaa piiskopid, osata iseloomustada ja hinnata piiskoppide tegevust. Meinhard- alustas misjonit Ükskülas, kuhu rajati kirik. Rahumeelne ristimine. Katolik usk levib liivlaste seas. Berthold- siseneb sõjaväega Liivimaale Holmi linnust vallutama. Lahingu võidavad sakslased. Albert- saabus koos ristisõdijate väega Liivimaale, asutas ...
teiste nõukogude teaduse üllitiste lugemisel olla erakordselt ettevaatlik . Järeldused ning teoreetilised arutlused, põhjendused on kahetsusväärsel kombel piiratud ja suunatud ajastu võimaluste ja normidega, mis tänapäeval on kas vananenud või lausa kõrvalelükatud. Samas pakub just 1858. aasta talurahvarahutuste üksikasjalik kirjeldus ning selgitus hea ülevaate temaatikast, mis on toetatud tugeva allikmaterjaliga. Siinkirjutaja ei soovi küll väita, et Kahk oleks oma töös tendentslik, kuid kirjanduse ning kasutatud allikate analüüsis peaks lugeja sellele kindlasti rõhku pöörama.
piirkondlikud erinevused. - Aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, mille olulisemaks põhjustajaks oli peamiste tegevusalade muutumine kütist ja korilasest sai põlluharija ja karjakasvataja. - Laenud naabritelt, näiteks kalmete ehitamisel (laevkalmed). - Kirjalikes allikates on juttu eesti muinasusundist vähe ja see võib olla tendentslik, kuna oli kirja pandud tavaliselt kristlastest vaimulike poolt. Peep Reimer 6 - Palju materjali võib saada 19.sajandi II poolel ja 20.sajandi algul kogutud rahvaluulest ja pärimustest, aga see võib olla teisenenud ja on omandanud kristlikke lisandusi. - Arheoloogiline materjal uskumuste kohta on napp ja raskesti
vallandab selliseid emotsioone nagu süütunne, häbi ja masendus, ning muudab nii negatiivsed enesekohased veendumused püsivaks. Madala enesehinnaguga inimesed on enda vastu väga karmid. Enesekriitika on muutunud nende jaoks eluviisiks. Nad otsivad igat viga või puudust, mis annaksid neile tõestust, et nad ei ole kunagi piisavalt head. Need otsustused ignoreerivad täielikult pildi teist poolt, nii et tulemuseks on pigem tendentslik seisukoht kui tasakaalustatud vaatenurk. Enesekriitiline mõtlemine õõnestab positiivseid tundmusi oma mina suhtes ja surub neid maha. ((www.tlu.ee/.../KNK%20u01afa322c892254dfba5e2c457286bdd.doc) 2.5 Madala enesehinnagu tagajärjed Madala ensehinnagu tagajärjed on erinevad. Enamasti on need kahjuks negatiivsed. Tavaliselt on nende tagajärgedeks just see, millest inimene kõige rohkem tunneb tunnustuse puudust
" "Seda pole." Teda pekstakse metsikult. Ta seotakse kinni, visatakse kaevu, tema pead hoitakse vee all. Ta näeb, kuidas ta naine kinni seotakse. Tema lapsed on jalaraudades. Tema naabrid põgenevad. Kui see kõik lõpeb, vilja ei ole. " Sissejuhatus kirjakirjutamisesse kuningliku kirjutaja Nebmare-nakhti poolt (Miriam Lichtheim, Ancient Egyptian Literature ,University of California Press, 1976, I, pp. 168-173. ) Nebmare-nakhti kirjeldus põllumehe elust võib olla tendentslik, kuid ilmselt on see paljuski täpne. Talunike elu oli kindlasti raske. Tihti röövisid mitmesugused nuhtlused toodangu, mille saamiseks nad olid pikalt töötanud. Ka seadus sundis põllumehi märkimisväärset osa saagist ära andma. Aga siis said nad vähemalt midagi vastu. Ka jäi osa saagist riigiladudesse hädaolukordade tarvis. 3. Tööloomad ja tööriistad Kündmisel kasutati tihti veiste abi. Selleks kinnitati lehmapaari sarvede külge puust ader.
2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: · referente sõltuvus · infosõltuvus · autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: · soovikohasele käitumisele motiveerimine · isiksuslik meeldivus · vägivald (psüühiline, füüsiline) · demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: · sisekonfliktid
2. Leida alternatiivne isik vajaduste rahuldamiseks. Erinevatest sõltuvuseliikidest võib esile tuua: referente sõltuvus infosõltuvus autoriteedisõltuvus Mõjutamisvahendid on: soovikohasele käitumisele motiveerimine isiksuslik meeldivus vägivald (psüühiline, füüsiline) demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid:
Kehtis põhimõte: „nagu mina muile, nii muud minule“ ehk inimese halva käitumise korral võis loodus vastata samaga- uputada, eksitada, haigeks teha jne (tüüpiline arusaam loodusrahvaste juures). *Muinasusundi uurimine on olnud problemaatiline ja ei ole saadud teha kindlaid järeldusi, sest (a) ühtne ja reglementeeritud usund puudus, (b) aja jooksul inimeste usulised vaated muutusid, (c) kirjalikes allikates on juttu muinasusundist vähe ja seegi vähene võib olla tendentslik, sest on kirja pandud kristlastest vaimulike poolt ning (d) arheoloogiline materjal muinasusu kohta on napp ja raskesti tõlgendatav. *Muinasusundi peamiseks asjaks võib pidada väe mõistet. *VÄGI- elujõud, karisma, pole samastatav füüsilise jõuga. Väge leidus inimestes, elusolendites, teatud piirkondades jne. Kõigil ei olnud ühepalju väge (meestel rohkem, naistel vähem: täiskasvanutel rohkem, lastel vähem).
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel Maksumusplaanimine ja -kontroll projekteerimises on: 1. lähteülesande koostamine 2. sobiva lahenduse otsimine 3. projekteerimiskäigu maksumuskontroll Paraku on nii, et maksumusplaanija ajakulu ja pingutuse...
tagab proletaarse revolutsiooni saabumise objektiivsete ajalooseaduste ja eshatoloogiliste visioonide esilemanamise kaudu. Arvati, et töölisklassi lõhenemine on näiline ja ühtsus saavutatakse nagunii Marxi majandusdeterminatsioon ju lubas! 2. Eduard Bernstein (1850-1932) revisionismis ületatakse ühiskondlik fragmentaarumine eetilis-poliitilise algatustega, mida koondab endas ajaloo tendentslik evolutsioon. Tema nägemus juba hülgab ajaloo objektiivse põhjuslikkuse ning neid tühimikke, mis tekivad majandusliku ja poliitilise arengu vahel hakkab vahendama partei. Samas jääb ka Bernstein poliitilist ühtsust mõistma lõppkokkuvõttes klassiühtsuse tähenduses. 3. Georges Soreli (1847-1922) revolutsioonilise sündikalismi käsitluses on ühiskonna ratsionaalne substraat juba täiesti lahustunud ja ühiskondlik reaalsus ise määramatu
Jacobsoni(1968) uurimusest selgus, et algklassides võivad õpetajate eelarvamuslikud ootused üsna oluliselt mõjutada õpilaste üldvõimete arengut. Selliste eelarvamuslike ootuste iseennast teostavat ja võimendavat mõju õpilaste arengule nim Pygmalioniefektiks. Hilisemad uurimused näitasid, et see efekt avaldub nii negatiivselt kui positiivsel kujul ainult kindlates olukordades. Brophy ja Goodi (1997) käsitluse kohaselt ilmneb see efekt vaid siis, kui õpetajal on eelarvamuslik hoiak ja tendentslik suhtumine mõnedesse õpilastesse, kui ta kohtleb õpilasi vastavuses nende hoiakutega ja edastab selgelt oma ootusi õpilastele ning kui õpilased võtavad omaks õpetaja edastatud ootused ja hakkavad käituma vastavuses nendega. 12. Mida kujutavad endast üldistamine ja ülekanne õppimisel. Millised võtted aitavad kaasa õpitu üldistumisele ja ülekandele? (5.1) Õppe kavandamine. Kontrolltöö
Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. 8 ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise
" Minu väljakutse paistab mõnedele teoreetikutele pöörane ja eksitav, sest nad arvavad. et nemad lähtuvad palju süütumast ja järelikult vähem haavatavast kvaalide mõistest. Nad arvavad, et ma sean üles ja raban jalust kujuteldava vastase, ning küsivad seepärast: "Kes ütles, et kvaalid on sõnulsele- tamatud, seesmised, privaatsed ja asjade näimise otseselt hoomatavad viisid?" Kuna minu poolt pa- kutud kvaalide neljakordne olemus võib paljudele lugejatele paista tendentslik, siis võiks olla õpet- lik lühidalt arutada pealtnäha mõõdukamat alternatiivi: kvaalid on lihtsalt "meelekogemus(t)e kva- litatiivsed ehk fenomenilised tunnused, tänu millele nad sarnanevad üksteisega ja erinevad ükstei- sest, kvalitatiivselt vastaval [2665] moel" (Shoemaker 1982: 367). Kindlasti ei kavatse ma ju eitada noid tunnuseid! Ingl. k intrinsic. Omadus, mis asjal on iseenesest, tänu viisile, kuidas ta ise on. Vastandiks on relatsiooniline või väline
asjas oluline teave. Näide: mees ei oska otsustada, sest "peab naisega nõu pidama" 30 8. Tõsta üles desorienteerivalt palju teemasid, punkte, probleeme (millest olulised on vaid 2-3). Sinu positsiooni välja peilimiseks (kõigis punktides) läheks teisel poolel v palju aega tarvis. 7.5. Muljeloomise võtted 1. Faktide selektiivne esitlus 2. Faktide tendentslik tõlgendamine 3. Pettumus, nördimus, õhin v ükskõiksus 4. Faktide käsitlusele eraldatav (v suu või väike) aeg 5. Pühendumise põhjalikkus Nt lisainfo, jooniste, arvandmete... nõutamine 6. Detailide ülekontroll 7. Selgituse, tõestuse, ekspertiisi nõudmine (Kui asi uurimata tõeks võetakse ei paku see huvi) 8. Tippspetsi kutsumine asja arutama 9. Reaktsioonid "väga huvitav" 7.6. Läbirääkimise venitamine
kuju, peatub suure tähelepanuga ka üksikute ajalooliste tegelaste iseloomustamisel. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historograafiasse. Tööd: ,,Anabasis", memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja ,,kümne tuhande" taganemisest. Autor liialdab siin isiklike teenetega, muidu elav ja huvitav jutustus. ,,Hellenikas" Thukydidese teose jätk, püüab X-i stiili jäljendada ent see ei õnnestu. Ajaloolasena on ta liiga pinnapealne, tendentslik, ülistab Spartat, usub jumalate kättemaksu. ,,Kyrupaideia"(,,Kyrose kasvatus")- Pärsia riigi rajaja, kuningas Kyros Vanema elust ja surmast rääkiv teos. Esitab oma valitsejaideaali, rõhutab kõlblusõpetust, sõjalisi tegusid. X-i hinnatakse stiili lihtsuse, voolavuse pärast. 22. Millise filosoofide koolkonna mõjul tekkis Antiik-Kreekas kõnekunst ja miks? Kes olid vanakreeka tuntumaid kõnemehed? Sofistide koolkonna mõjul. Tegelikult tekkis kõnekunst 5. Saj
1.Impressionism ja moodne maailm 2. võitlev avangard - futurism 3. dada ja sürrealism 4. abstraktne ekspressionism 5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - ...
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Võitlus ühiskondliku- ja usuvabaduse eest natsionalistliku vanameelsuse vastu. Mõju ulatus kõikidesse põhjamaadesse (nt H. Ibsen, A. Strindberg, M. Canth ja oli F. Nietzsche vahendaja Põhjamaadesse. Realism Norras (1855-1890) Kirjanduse õitsenguperiood ühiskondliku realismi vaimus. Intensiivne ühiskondlike probleemide 47 lahkamine Norra kirjanduses. 1870. aastate optimism ja individualism ja 1880. aastatel sotsiaalne pessimism. Nn tendentslik kirjandus saavutas Norras kõrge taseme tänu psühholoogilisele dimensioonile. Henrik Ibsen (suri 1906). Skandinaavia suurim näitekirjanik, kes kuulub kogu maailma suurimate draamakirjanike hulka. Kirjutas taanipärases kirjakeeles ja elas 30 aastat välismaal (Taanis, Roomas). Varajaseks meelisteemaks ajastu sotsiaalsete reeglite hukutav mõju aadlikule, hiljem eluvale paljastamine. Näited loomingust: ,,Brand" (1866, luulevormis, taustal poliitilise
„Liivimaa noorem riimkroonika“ (1348) autor on Bartholomäus Hoeneke. Teos käsitleb 14.saj alguse sündmusi. Eriti oluline on Jüriöö ülestõusu kirjeldus 1343. Kroonika on alamsaksa k. Autor kirjutab erapoolikult: saksa feodaalide (eriti Liivi ordu) seisukohalt ja õigustatakse nende seisukohti, samas lisab autor palju detailsed faktoloogiat. Originaal pole säilinud, säilinud teos on proosavormis, taastatud J. Renneri 16.saj ilmunud Liivimaa kroonika teksti järgi. Kroonika on tendentslik, põhjuseid ei otsi. Saksa ordut ja vaimulikke näidatakse kui ohvreid. Balthasar Russowi kroonika pakub teavet alates 12.saj. põhitähelepanu Liivi sõjal. Kroonika on alamsaksa k. Kirjeldab talu- ja linnarahva elu. Hinnangud ordule, aadlile, kirikumeestele on kriitilised. Luterlasena kriitiline katoliku kiriku ja selle poliitika suhtes (nende lodeva eluviisi ja pattude eest jumal olevatki maad karistanud Liivi sõjaga). Kroonika kaitseb linlaste seisukohti.
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigus...
Nende teemadeks on seks, haigused, surm ja häving. Materjalivalikult on Kienholz utiilikunsti e. funk art'i esindaja. Kõikvõimalikest tsivilisatsioonijäätmetest või valmisesemetest ehitab ta moonutatud, tükeldatud kuid äratuntavaid inimkehi ning paigutab neid jõhkralt sokeerivana, naturalistlikult mõjuvasse keskkonda. Kienholzi teosed ei näi taotlevat värsket, ootamatut vaadet maailmale, vaid eelkõige hirmu, õuduse või vastikustunde äratamist. Pingutatult tendentslik, ,,kuum" ühiskondlik meeleolutsemine seob Kienholzi rohkem neodada kui popkunstiga. ANDY WARHOL (1928-1987) Kuulsaim, järjekindlaim ja mõjurikkaim popkunstnik oli siiski Andy Warhol. Ta alustas reklaamijoonistajana, mis võibolla aitas tal äärmuseni arendada popkunstile omase kommertslike ja standartsete valmiskujundite kasutamise. Warholi isiksus oli samuti kõige enam avalikkust irriteeriv. Demonstratiivselt trotsides paljusid ,,peenema
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hin...
huvide kokkupõrked. Xenophon (430-354) Sündis Ateenas, aga oli Ateena demokraatia vastane ja Sparta toetaja. Kirjanduslik portree moodustab uue elemendi, mille Xenophon tõi kreeka historiograafiasse. Ajaloo- alastest teostest tähtsamad "Anabasis"("Sõjakäik") (memuaariline teos Kyros Noorema sõjaretkest ja "kümne tuhande" taganemisest) ja "Hellenikas" ("Kreeka ajalugu") (Thukydidese teose jätk, püüab jäljendada tema objektiivset stiili).Üldiselt on ta aga tendentslik ja pinnapealne. teda hinnati ta stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. Oma teoste arvukuse tõttu sai ta Atika mesilase hüüdnime. 49. Klassikaline tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides) Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest talupojapidustustest. Kreeka draama liigid olid tragöödia, (`sikulaul') mille sisuks oli tavaliselt müüt kangelastest või jumalatest, koos saatürdraamaga, mida saatis saatürite, Dionysose saatjate koor, ja komöödia,
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
2) tekkinud tunnete määratlemine ja pildil kujutatuga seostamine; 3) esmamulje võrdlemine nende tunnetega, mis tekkisid pärast pildi üle mõtlemist, sellest arusaamist ja uute faktide teadasaamist. 113 Kirjeldamisel võivad abiks olla näiteks järgmised küsimused. 1. Milliseid tundeid see pilt tekitab? 2. Kas see pilt tundub objektiivne, tegelikkusele vastav või subjektiivne, tendentslik? 3. Mil määral on võimalik „minna pildi sisse“, mõista inimesi ja tajuda tegevuspaika? 4. Kas pildi kontekst on seotud sündmustega, mis leidsid aset enne pildil kujutatut ja mis võisid juhtuda pärast? 5. Milliseid võimalusi on veel pildi tõlgendamiseks? 6. Kas pildil on sümboleid, mis võiksid mõjutada muljet ja arusaamist pildist? 7. Kas see pilt on analüüsi õppimiseks hea või halb? 8. Kas ja kuidas aitab see pilt õppimisele kaasa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
