Herakles Herakles oli Kreeka kõige suurem kangelane, peale Ateena. Ateena jaoks oli kõige suurem Theseus, sest seal hinnati rohkem inimese sisu, mitte nii väga jõudu. Ülejäänud Kreekas oli Herakles kõige kõvem mees. Herakles pidas ennast jumalatega võrdseks. Jumalad vajasid Heraklese abi gigantide vastu võideldes. Herkales kohtles jumalaid nagu teisigi olevusi selles suhtes, et kui näiteks Delfi oraakli preestrinna ei tahtnud talle vastust öelda, siis Herakles haaras kätte kolmjala (preestrinna istus seal) ja ähvardas, et viib selle minema ning asutab oma oraakli. Selliste tülide puhul tavaliselt Zeus sekkus vahele. (See Delfi oraakel oli Apolloni nn pühapaik) Kuigi Herakles vahepeal seal selliseid asju korraldas, siis Apollon austas teda siiski väga
muule, vaid tappis kohe amatsoonid kuninganna, pidades viimast kõhklematult rünnaku eest vastutavaks. Ta suutis ka teistest naissõdalastest jagu saada ja vöö ära tuua. · X. Kümnes töö oli ära tuua Geryoni kariloomad. Geryon oli kolme kerega koletis, kes elas Erythial, ühel läänepoolsel saarel. Teel sinna jõudis Herakles Vahemere lõppu ning oma reisi mälestuseks veeretas ta sinna kaks suurt kaljut, mida kutsutakse Heraklese sammasteks (nüüdsed Gibraltar ja Ceuta). Siis sai ta veised kätte ja vedas need Mükeenesse. · XI. Üheteistkümnes ülesanne oli senistest raskem. Tuli ära tuua hesperiidide kuldsed õunad, ja Herakles ei teadnud, kust neid otsida. Atlas, kes kandis taevavõlvi oma õlgadel, oli hesperiidide isa, ja nii läks Herakles tema juurde ning palus, et too muretseks talle õunad. Herakles lubas senikaua ise hoida taevavõlvi, kuni Atlas ära käib. Atlas oli
poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstanteeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis?
Heraklese kaksteist vägitööd Ülesanded, mis Eurystheus Heraklesele jagas, said koondnimeks "Heraklese kaksteist vägitööd'. Nende vägitegude ajaline järjestatamine on tegelikult üsna meelevaldne tegevus, kuid peale antiikaja õpetlase Apollodoruse (u. 180-119 e. Kr.) kirjanduslikku tegevust, on see kronoloogia n-ö kivisse raiutud. Olgu öeldud, et Apollodoruse järjestus põhines peamiselt kujutaval kunstil (näiteks Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias,
Heraklese 12 vägitegu : 1. Kägistas surnuks haavamatu Nemea lõvi, kandis hiljem tema nahka, mis muutis haavamatuks; 2. Tappis Lerna Hydra (9-pealine koletis, üks pea oli surematu ning iga muu pea maharaiumisel kasvas 2 asemele. H nõbu Iolaos aitas: kõrvetas maharaiutud kohad kinni, siis ei kasvanud enam asemele. Surematu pea mattis H kalju alla.); 3. Püüdis kinni Kerynitia metsas eluneva Artemisele pühendatud emahirve; 4. Püüdis kinni suure metssea Erymanthose mäel jooksutas ja väsitas notsu ära ning ajas siis lumme; 5. Puhastas 1 päevaga Augeiase tallid juhtis 2 jõge kokku ning pani voolama läbi tallide; 6. Ajas ära Stymphalose rahva nuhtluse inimsööjad linnud peletas nad peidust välja ning laskis maha; 7. Tõi Kreetalt metsiku sõnni, kelle Poseidon Minosele kinkinud oli. Ilmselt tegi Pasiphae sõnniga oma tembud enne ära (vt. 19) 8. Tõi ära Traakia...
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
9 muusat: elasid olümposel, olid Apolloni saatjad. Kalliope - eepilise luule ja kangelaslaulude muusa (sulge käes hoidev) Erato - armastusluule muusa (mängis lüürat) Polyhymnia - pühade hümnide muusa (mõtliku näoga) Euterpe - lüüriliste laulude muusa (kaksikflöödiga) Thaleia - komöödia muusa (käes naeratav mask) Melpomene - tragöödia muusa (käes murest murtud mask) Terpischore - tantsu muusa (samuti lüüraga) Kleio - ajaloo muusa (kirjarulliga) Urania - täheteaduse muusa (sümboliks maakera) 3 graatsiat: olümposel elavad 3 õde Aglaia - võluvuse graatsia Euphrosyne - luule graatsia Thaleia - muusika graatsia Adriane lõng - Adriane oli kreeka mütoloogias Kreeta kuninga Minose tütar, kes armus Ateena prints Thesusesse. Thesus läks labürinti koletist Minotaurost tapma, kinnitades lõnga otsa sissepääsu külge ja keris edasi liikudes lõnga lahti. Peale Minotaurose tapmist leidis ta lõnga abil tee labürindist välja. Tänapäeval kasutatakse sed...
*Rooma Colosseum Rooma amfiteater Rooma linn tänapäeval. Arhitektuur on määratletud kui "kunsti ja teaduse projekteerimine ning hoonete paigaldamine''. VanaRoomlased olid arhitektuuri meistrid. Roomlased ehitasid erinevat liiki ja stiili hooneid sealhulgas linnused, villad, templid, linnad, vannid, suur seinad ja teed VanaRooma arhitektuur on muutnud Euroopa nägu igaveseks. VanaRooma arhitektuur avaldub kõige paremini ehituskunstis. Roomlased võtsid üle vallutatud rahvastelt ehitustehnilisi uuendusi (lubjamört, rooma betoon, põletatud tellis). Need materjalid võimaldasid rakendada ehituste juures võlvimistehnikat. Võlvimistehnikaga ehitati kaarjaid dekoratiivseid sambaid ja nõnda moodustusid kaaristud ehk arkaadid. Roomlased õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste ka...
heeroldi vahendusel, kelle nimi oli Copreus.Edaspidi kandis Herakles lõvi nahka nii, et selle pea moodustas midagi kiivritaolist. Nemea lõvi nahaga kaetud kohtadest oli Herakles järelikult haavamatu.Zeus muutis Nemea lõvi Lõvi tähtkujuks. 2.Lerna Hüdra tapmine-Lerna hüdra ehk Hydra (vanakreeka keeles 'veemadu') oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö.Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava.Hüdra iga maharaiutud pea asemele kasvas kaks uut. Kui mitu pead tal oli, selles suhtes üksmeel puudub. Kirjanikud mainisid sealjuures suuremaid arve kui vaasimaalijad kujutasid. Kõige levinuma seisukoha järgi oli tal 9 pead. Tema üks pea oli surematu, ülejäänud surelikud ehk teisisõnu oli hüdral varem juba 8 korda pea maha löödud.
Antiigi pärand 2. kodutöö Herakles Müüditegelane, kelle valisin, on Herakles. Otsustasin valida võrreldevateks multimeediatekstideks 1983. aastal ilmunud fantaasia-seiklusfilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0085672/) ning 1997. aasta multifilmi ,,Hercules" (http://www.imdb.com/title/tt0119282/). Vastavaks müüditegelaseks valisin Heraklese, kuna ma ei olnud ühtegi temale keskenduvat filmi kunagi vaadanud. Eriti pakkus mulle huvi Disney multikas sellest ajalookangelasest. 1983. aasta filmi valisin üsna juhuslikult, kuna ei oskanud midagi oodata ja lasin filmil ennast üllatada. Esimesed erinevused kahe Heraklese vahel ilmnevad juba filmide algusfaasis. Erinevad on Heraklese nö loomislood. Mängufilmi-Heraklese lõi Zeus kavatsusega, et temast kasvaks
Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav ongi see, kui realistlikult kreeklased sel ajal oma jumalate tõelisusesse suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma jumalaid maapealseteks, on antiikaja populaarseim kangelane, Herakles. Ajaloolased nagu Herodotos ("Ajalugu" 4.raamat, 82.peatükk) või Xenophon ("Sõjaretk" 6.raamat, 2.peatükk) märkisid Heraklese olemasolu oma raamatutes ilma mingi kahtluseta ning kangelase vägitegusid ning muid eluloolisi juhtumisi konstateeriti nagu kõiki teisi ajaloolisi fakte. Ajalooraamatud räägivad ka Heraklese järeltulijatest, herakleididest, kes veel kuussada aastat pärast suure kangelase surma valitsesid Kreeka linnasid. Kuid kes oli see suur ja tänaseni soojalt armastatud Herakles? Mis ja millised olid Heraklese kaksteist vägitööd ning mille poolest meie kangelane veel silma paistis?
1.Inimsoo 5 ajastut Kuldne sugupõlv, hõbedane sugupõlv, pronksine sugupõlv, kangelaste sugupõlv, raudne sugupõlv 2.Missugused olid Prometheuse teened inimkonna ees? Kinkis tule, õpetas loomi taltsutama, õpetas haigustega võitlema, õpetas oraakleid tõlgitsema 3.Kuidas karistas Zeus Prometheust ja kes ta lõpuks vabastas? Zeus kinnitas Prometeuse kalju külge ja saatis iga päev sinna oma kotka kes P maksa ära nokkis. P vabastas Herakles. 4.Iseloomusta Heraklest Miks on Herakles surematu Heraklese isa oli Zeus ja ema surelik inimene. Kuna herakles jõu hera piima sai ta surematuse ja tänu oma vägitegudele andsid jumalad talle surematuse 5.Heraklese 12 vägitegu 1.Nema lõvi nahk 2.Lerna hüdra 3.Keryneia emahirv 4.Sõnniku rookimine Angeiase tallidest 6.Stympholose linnud 7.Kreeta härg 8.Diomedese märad 9. Hippotyte vöö 10.Geryoni kariloomad 11.Hesperiitide õunad 12.Kerberos 6.Mis on müüt müüt- uskumusega seotud pärimuslikud jutustused maailm...
järglasest saab kogu Mükeene valitseja. Herakles oli juba imikuna väga tugev, ta kägistas surnuks kaks poamadu. Kuigi hingelt oli ta väga hell ja hoolitsev, nt kui teda õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise. Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise andega Apolloni poeg Linos, keda peetakse rütmi ja meloodia leiutajaks, kes õpetas Heraklesele peamiselt kirjasõna ja muusikat. Kuid õnnetuseks oli Heraklese koolitee edutu. Vähe sellest, et Heraklesel õpingud hästi ei läinud, tal puudus täielikult ka distsipliinitunnetus ning kui Linos ükskord oma õpilasele kere peale tahtis anda, kaotas Herakles lõplikult enesevalitsemise ja lõi Linose kitaraga surnuks. Heraklesele esitati nüüd mõrvasüüdistus, kuid ta kaitses end edukalt, tuginedes väitele, et enesekaitse puhul on õigustatud ka ründaja tapmine.
Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles. Tema ema oli Gaia (maa). Antigone Antinoos Penelope kosilane, kosilaste eestvedaja Aphrodite iludus- ja armastusjumalanna, Zeusi tütar Apollon valguse, ettekuulutamise ja luulekunsti jumal, muusade juht Ares sõjajumal argonaudid kreeklastest sõudjad
Herakles ei protestinud kunagi ühegi karistuse vastu. Mõnikord karistas ta end ise, kui teised olid nõus talle andestama. Zeus võttis endale Amphitryoni kuju ja magas tolle abikaasa Alkmenega. Pärast Zeusi lahkumist magas Alkmenega ka tõeline Amphitryon. Alkmene hakkas kandma kaksikpoegi, kusjuures kummalgi pojal oli erinev isa. Selleks päevaks, mil Alkmenel pidi aeg täis saama, laskis Zeus ennustada, et sel päeval sünnib suur kuningas, aga armukade Hera takistas Heraklese sündi ja kiirendas tema vanaisa vennapoja Eurystheuse sündi, nii et ennustatud päeval sündis hoopis Eurystheus. Herakles ja tema poolvend Iphikles sündisid hiljem. Oma esimese kangelasteo sooritas Herakles siis, kui ta veel hällis lamas. Hera saatis kaks madu teda tapma. Lk 1 Kui need hälli servale ronisid, siis hakkas Iphikles karjuma, aga Herakles haaras kummagi käega erinevast maost ja kägistas mõlemad ära
Zeus võrgutas Leda, tulles tema juurde luigena, ning Leda sünnitas Zeusile poja Polydeukese ja tütre Helena, maailma kõige ilusama naise. Mõne legendi järgi olevat Leda munenud kaks muna, millest lapsed olevat koorunud. Tyndareosega sai Leda poja Kastori ning tütred Timandra, Phoebe, Philonoe ja Klytaimestra. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod.
kes Hesiodose järgi on inimese geenid "eestpoolt lõvi, tagantpoolt Kimääri madu, keskelt kits" tappis Pegasose abiga kahepealisena müütiline kreeka Kimääriks nimetatakse ka kangelane Bellerophon. inimest, kellel on mitme inimese geenid Arezzo Kimäär - Etruski pronksskulptuur Lerna hüdra ehk Hydra Veemadu Elas Argoses Lerna järve juures Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava Minotauros Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele pulli Minos pidi pulli jumalatele ohverdama, kuid palus endale ta tujuparandajaks jätta Minos astus pulliga suguühtesse ja sündisgi Minotaurus Kerberos vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost Sireenid Kolm algselt linnu keha ja naise peaga imeilusat ohtlikku kurja deemonit
Kreeka sõnn Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose
ta kõrval selline valvur on. Heale meeleolule annab muidugi juurde ka suvine miljöö oma erksate, rõõmsate värvidega. "Herakles toob Kerberose põrguväravast" Köler maalis "Herakles toob Kerberose põrguväravast" 1855. aastal. Tehnikaks on õli. Maalil on kujutatud vaid ühe karusnahaga kaetud Heraklest, kellel ühes käes on nui ning teise käega hoiab ta kolmepealisel Kerberosel turjast kinni. Kerberos paistab tugevalt vastu hakkavat, kuid Heraklese jõud tundub temast kergelt üle olevat. Miljöö järgi võib öelda, et nad on kohe väljumas põrgust, sest nende taga on ümbrus maalitud väga põrgulikes värvides, kuid Heraklese kehale paistab eespoolt peale ere, kollane valgus, mis saab märkida kas põrgu lõppu või sada korda kuumemat põrgut. Kaljude värvimuutus punasest naturaalseks siniseks annab aga veel põhjust uskuda, et nad liiguvad ikka põrgust eemale. Maal kujutab kõigest ühte seika
Ei suuda taluda olukorra koledust Iokaste, kes lõpetab oma elu silmuses, kuna süütu süüdlane Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. "Trahhiinlannad" "Trahhiinlannad" on ainus Sophoklese säilinud tragöödia, milles naiselik armastus on tegevuse juhtivaks jõuks. Herakles on lõpetanud oma viimase vägiteo, vallutades Oichalia linna; nüüd ta tuleb tagasi oma naise Deianeira juurde, kes märkab murega, et Heraklese poolt talle läkitatud vangitaride hulgas on ka Oichalia kuningatütar Iole, kelle vastu Herakles pole ükskõikne. Deianeira ei tunne viha mehe vastu, ta tahab ainult võita uuesti Heaklese armastuse. Selleks otstarbeks saadab ta mehele mantli, mis läbi immutatud Heraklese poolt mürgise noolege tapetud kentauri verest ja mis kentauri enda sõnade järgi pidi taastama kustuva armastuse. Mürk nakatab Heraklese; võimetuna taluma tekkinud piinu ta laseb enda põletada tuleriidal
tagantpoolt madu, keskelt kits". Kimäär pole tingimata pandud kokku lõvi peast, mao sabast ja kitse kerest. Kimääri kirjeldatakse nt ka kahepealisena, kusjuures eespool on lõvi pea, keskel aga kitsepea, mis sülgab tuld. Kimääri tappis Pegasose abiga müütiline kreeka kangelane Bellerophon. Hydra-ehk Lerna hüdra oli vanakreeka mütoloogias koletis, kes elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Neemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. Draakonid-olid hiina mütoloogias armastatud, neid maaliti majade seintele kaitseks kurja eest; draakoniamuletid pidid kaitsma omanikke kurja eest; draakonid olid muistse Hiina vihmavaimud Kerberos-oli vanakreeka mütoloogias Hadese kolmepealine koer. Kerberose äratoomine Hadesest oli viimane Heraklese 12 vägiteost.
HERAKLES / PERSEUS / THESEUS / IASON I HERAKLES Herakles oli kreeklaste armastatuim heeros. Ta sündis Zeusi armusuhtest Teebas maapaos viibiva ALKMENEga. Kui Alkmene mees AMPHITRYON viibis sõjaretkel, moondas Zeus end Amphitryoniks ja sigitas Alkmenega tulevase heerose. Naise juurde tagasi jõudnud abikaasa sigitas Iphiklese. Herakles ja Iphikles sündisid kaksikutena. Niisiis oli kreeklaste vägilase Heraklese ema surelik naine, isa aga peajumal Zeus. Kui Herakles ilmale tuli, viis Zeus imiku hetkeks Olümposele ja poetas magava Hera kaissu, kus poiss kohe naise rinnanibu oma suhu võttis. (Nii tahtis Zeus poja Hera jumaliku rinnapiimaga tugevaks muuta.) Kui Hera liiga ägedalt imeva Heraklese rinna küljest lahti rebis, purskus tema rinnast piim. Seda piima näeme meiegi sügis- ja talveöödel tähistaevas. See on LINNUTEE e. Galaktika (kreeka k.: gala piim)
Ariadne lõng müütilise Kreeka kuninga Minose ja Heliose tütre Pasiphae tütar, Theseuse abikaasa, Phaidra õde. Trooja hobune puuhobune, mille ka danaoslasteks nimetatud kreeklased Odysessuse nõudel ehitasid, et kavalusega Troojat vallutada. Achilleuse kand Achilleuse ainuke nõrk koht, kuna teda taheti surematuks muuta siis olid kannad just need millest kinni hoiti ja need ei saanud ,,pühaveega" kokku. Augeiase tallide puhastamine Heraklese viies vägitöö ühe päevaga. lakooniline kõne lühike, tabav, napisõnaline kõne. Kilbiga või kilbil tagasi pöörduma võiduga või lange. Kilbi kaotamist loeti suureks häbiks, lahinus langenud sõdalane aga kanti koju kilbil. Odüsseia Homerosele omistatav vaakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda.
Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskuse. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus.Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks
Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1. Bouchardon-,,Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" 2. Clodion-,,Saatür"
Kreeka Jumalad Kreeka peajumal, käsutas piksenooli. Oli Piksenooled Zeus abielus oma õega (Hera). Heraklese isa. Abielukaitsja. Abielus Zeusiga. Hera poegadeks Paabulinnu suled ja oli Hephaistosja ja Ares. Hera veise silmad Merede valitseja. Kutsus oma kolmik hargiga Kolmik hark. esile maavennad oli Hera ja Zeusi vend. Poseidon Surnuteriigi valitseja. Zeusi vend. Abielus Hadest kujutatakse Hades Persephoibe.
Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine. Samas ka Zeusi, Demeteri, Eros Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. Hera kiivus ning raev jälitasid tema vaenlasi, nagu näiteks Letot ja Kallistos, võistlejaid ja isegi nende lapsi, nagu näiteks Herakles. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündiale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga.Nad muutusid kõigi troojalaste
Hera ehk Juno Ta oli Kronose ja Rhea tütar ning Zeusi naine, samas ka Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju armukesi, keda ta armastas lisaks Herale. 6 Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele, kui esmasündijale, õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa saates kaks madu imiku eas Heraklese juurde, kägistas Herakles need maod. Herakles lõi ka surnuks Linose. Kui troojalane Paris otsustas Erise kuldõuna anda Aphroditele, solvus Hera koos Athenaga. Nad muutusid kõigi troojalaste vihkajateks. Ixion, kes püüdis Herat võrgutada
Müütilised olendid ja koletised Ragnar Rebane Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik Tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Kentaurid Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised Kimäär Kimäär on vanakreeka Kimääri tappis Pegasose mütoloogias olend abig...
Ainult ninasarvikud ja elevandid, eriti karjas, ei anna lõvidele teed. Erinevalt tiigrist ja enamikust teistest loomadest ei tegutse lõvid kuigi varjatult.Kolmandaks on lõvil vali hääl. Loomariigis suudavad valjemini möirata ainult tiiger, krokodillid ja möiraahv. Lõvi Vana-Kreekas ja selle mütoloogias Kui kreeklastest pere oli üsnagi jõukas, siis oli ta võimeline lõvi kui lemmiklooma üleval pidada. Vana-Kreeka mütoloogis mainitakse lõvi Heraklese ja tema vägitöödes.Heraklese esimeseks vägiteoks osutus haavamatu Nemea lõvi tapmine. See hirmus elukas elas koopas, millel oli kaks sissepääsu. Herakles sulges ühe koopaavause, sisenes teisest ja kägistas lõvi paljaste kätega. Seejärel nülgis ta loomal naha maha, tühjendas kolju ja sai nii endale toreda kiivri ja õlakatte. Lähemalt Nemea lõvist Nemea lõvi oli vanakreeka mütoloogias haavamatu metsloom, kes elas Argolises Nemea linna
o Iseloomulik armastuse teema, vahepeal isegi pornograafia · Omapärane on ka rokokoo-ajastu mood o Tüüpiline soeng hästi kõrge (1-1,5)m o Mehed muutuvad naiselikuks o Barokiajastu sõjakangelane asendub lühikeste pükstega naiseliku ja eputava mehega · Skulptuuris oluline armastuse teema o Vormid pehmemad, õrnemad ja ümaramad o Edme BOUCHARDON "AMOR ENDALE HERAKLESE NUIAST VIBU TEGEMAS" · Maalikunstis peetakse rokokoo stiili algatajaks o Antoine WATTEAU Õrnad, läbipaistvad toonid roosa, helesinine, sinililla, kuldne "TANTS" ja "GILLES" o Francois BOUCHER Kõige tüüpilisem rokokoo esindaja o J.-H. FRAGONARD Kiigeteema o Jean Baptiste Simeon CHARDIN Palju köögiteemalisi maale "BRIOSS" Kujutas ka lapsi
Zeus Grete Käen Zeus Zeus oli peajumal Jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal Päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt Teda kujutati piksenoolte ja tammepärjaga keskeas mehena Zeusi sünd Zeusi vanemad on titaanid Rheia ja Kronos. Kuna Kronos ise oli kastreerinud oma isa, kartis ta sama saatust endale ja neelas kõik oma lapsed kohe pärast nende sündi alla. Uranos ja Gaia andsid Rheiale nõu tuua väike Zeus ilmale Kreetal. Nii ta tegigi ja Rheia andis Kronosele Zeusi asemel lapse mähkmetesse mässitud kivi, mille Kronos kohe alla neelas. Kuid kivi oli kõhus liiga raske ja Kronos oli sunnitud vastu võtma Gaia pakutud rohu, mis ajas ta iiveldama ja ta oksendas välja ka kõik ma varem allaneelatud lapsed. Perekond ja armukesed Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema...
kreeklased tungisid Trooja sõja ajal Trooja linna. Tänapäeval tähendab see väljend viirust. Achilleuse kand – Thetis kastis noore Achilleuse Styxi jõkke. Kõik, mida jõe püha vesi puudutas, muutus haavamatuks. Aga kuna ema hoidis Achilleust vette kastes kinni tema kannast, jäi see kuivaks ning seetõttu kaitsetuks. Tänapäeval tähendab see väljend nõrkka kohta. Augeiase tallide puhastamine - Augeiase tallide puhastamine ühe päevaga oli Heraklese viies vägitöö. Tänapäeval tähendab see väljend lohakusest tekkinud korralageduse korrastamist. Lakooniline kõne - Sõjaline kord nõudis lühikesi ja täpseid käsklusi. Sellest arenes välja spartiaatide napisõnaline ja tabav väljendusviis ehk lakooniline kõne. Tänapäeval tähendab see väljend samuti napisõnalist ja tabavat kõne. Kilbiga või kilbil - Spartalanna saatis poja sõtta sõnadega: "Kilbiga või kilbil", mis
välja. Kuna Dionysus sündis jumalast, sai temast surematu. Ta oli ainus jumal, kelle mõlemad vanemad polnud surematud. Dionysus 8. Alkmene oli Mükeene kuninga Elektryoni tütar. Ta abiellus oma onupoja Amphitryoniga. Zeus, kes temasse armus võttiski Amphtitryoni kuju ning sigitas temaga kreeklaste kuulsaima kangelase Heraklese. Alkmene mägi vaeva nii suure lapse sünnitamisega ja piinles 7 ööd ja päeva. Hera üritas teda takistada, kuid täna oma teenijale Galanthisele, kes Hera üle kavaldas, sai Herakles sündida. Heraklese sünd 9.Kallisto oli Artemist saatev nümf, kes tõotas jääda igavesti neitsiks. Zeus armus neiusse, ootas ära, mil Artemis ilma Kallistota jahile läheb, moondas end naiseks, kes sarnanes
· Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles Marie Oppenordt (1672-1742) Amalienburgi lossi interjöör Münchenis Balthasar Neumann. Würzburgi lossi rokokookujundusega saal. Skulptuur · Baroki jõuliste vormide pehmenemine, ümaramaks ja õrnemaks muutumine · Kuulus meister Edme Bouchardon (1698-1762) - "Amor, kes endale Heraklese nuiast vibu teeb" väljendab täpselt rokokoolikku valumaadi. · Clodion (1738-1814) - kujutas lõbusaid nümfe ja faune. · Kuulsamaid Rootsi kunstnikke Johan Tobias Sergel - Tema motiivid on enamasti antiimütoloogilised · Jean- Antoine Houdon Diana Rõivamood Maalikunst · Maalid väga dekoratiivsed · Armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust · Õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Tema naine Hera aga veetis suurema osa ajast Zeusi armukesi ja nende lapsi taga kiusates. Müüdi järgi ajas Hera julmus Heraklese vastu Zeusi nii vihaseks, et ta pani oma naise randmeid pidi torni külge rippuma ning kinnitas tema jalgade külge raskused.Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti Maaraputaja nime all.Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi
Ares abielurikkumise eest trahvi maksab. Legendid räägivad veel, et Hephaistos sepistas kõik Olümpose troonid. H valmistatud olevat ka kink, naine nimega Pandora ja tema laegas, mille jumalad inimestele saatsid. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid. Ühe müüdiversiooni järgi varastas Prometheus inimestele tule Hephaistose ääsilt. Seepärast sepistas Hephaistos ka Prometheuse ahelad, mida ei suutnud purustada keegi peale Heraklese. 4. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Hephaistos Hamilton, E. 1975. Antiikmütoloogia. Tallinn: Eesti raamat Day, M. 2007. 100 Tegelaskuju Antiikmütoloogiast Lääne Kunstis. Sinisukk
rohkem kui otsaseinas pluss veel üks. V sajandi alguses kujunes Kreekas välja kõrgreljeefi tüüp, mida ei tundnud vana- idamaade ega egiptuse kunst. Niisuguse reljeefi tekke eelduseks oli ühelt poolt arenenum võime tajuda kolmedimensioonilisi vorme ja teiselt poolt püüd tunnetada kujutavate esemete sisemist struktuuri, et neid kergemini siduda arhitektuuriga. Inimese teadliku vastandamisega jäigale materjalile olid vanad kreeklased kunstis tegelenud juba kaua. Heraklese reljeefis on eetiline moment- kangelase vastupanuvõime on muutunud arhitektuuriliseks pildiks. Parthenoni templi koht on valitud väga huvitavalt. Propüleede poolt vaadates ei paista mitte fassaad, vaid hoone nurk. Esimesel silmapilgul tundub hoone suurem kui ta tegelikult on. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Hoone arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. See Akrpoli peatempel oli pühendatud Neitsilikule Athenale.
· ''Aleksander II'' 4 portreed, ''Aleksander III'' · eesti motiivid: ''Isa ja ema portree'' · A. Weizenberg · rahvusliku skulptuuri rajaja akadeemiline klassitsistlik skulptuur · esimesed rahvusvahelised auhinnad 1878 kuldmedal ''Hamlet'' (anti 10%) · ''Linda'' · Amadeus Adamson · ''Russalka monument'' klassitsistlik, rahva algatusel Tallinnasse püstitatud · arvukalt vabadussõja monumente ''Kalevipoeg'' antiiksete Heraklese kujutiste sarnane · Kuninga kuju 20. sajand · hoogustus rahvuskultuuri areng eestimeelne haritlaskond + majanduslik edenemine · näitustegevus, kunstiharidus, organisatsioonid, kriitika, muuseum · Kristjan Raud ·oma ateljees kunstikool, Tartus 1904 ·uuenduslik looming võrreldes realismiga sümbolims ja juugendstiil ·teemad rahvaluulest ''Kalevipoeg'' illustratsioonid · mõisteti avalikult hukka, Pariisis maailmanäitusel Grand Prix 1937
HESTIA (Vesta): Zeusi õde. Viimane kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukoldejumalanna Tema jaoks hoiti igas linnas igavest tuld · 9 muusat: Kleio- ajalugu Urania- astronoomia Melpomene- tragöödia Thaleia- komöödia Terpsichore- tants Kalliope- eepiline luule Erato- armastusluule Polyhymnia- jumalatele määratud laulud Euterpe- lüürika · 3 graatsiat: Aglaia- Sära Euphrosyne- Rõõmsameelsus Thaleia- Õitseng · Heraklese 12 vägitegu: mis ta sooritas Eurystheuse juures kostil viibides peale oma naise ja laste tapmist Hera saadetud hullusehoos 1. Nemea lõvist jagu saamine 2. sajapealisest Hydrast (kellel iga maharaiutu asemele tekkis kaks uut) jagu saamine 3. Kerynitia hirve püüdmine 4. Erymanthose metssea tapmine 5. Augeiase tallide puhastamine 6. ohtlike Stymphalose lindude äraajamine Arkaadiast 7. Minose kuulsa sõnni (Minotaurose isa) kinnipüüdmine 8
Teiste ilusate surematude hulgas on ta ainuke inetu. ,,Iliases" ütleb Hephaistos ise, et tema häbitu ema heitis 4 ta taeva alla, kui märkas, et poeg oli lonkur; teisal kuulutab Hephaistos, et seda tegi Zeus kes vihastas lonkuri peale, kui too püüdis Hera eest seista. Herakles: Vanakreeka mütoloogias armastatuim kangelane, Zeusi ja Alkmene poeg. Karistuseks templiröövi eest müüdi Herakles orjaturul orjaks. Heraklese ostis kuninganna Omphale, kelle juures veetis Herakles oma häbiväärseima karistusaja. Herakles pidi kuningannale naist etendama. Heraklese 12 vägitööd oli: 1. Nemea lõvi tapmine, 2. Lerna hüdra tapmine, 3. Keryneia hirve kinnipüüdmine, 4. Erymanthose metssea kinnipüüdmine, 5. Augeiase tallide puhastamine, 6. Stymphalose lindude tapmine, 7. Kreeta sõnni kinnipüüdmine, 8. Diomedese hobuste äratoomine, 9. Hippolyte vöö äratoomine, 10. Geyroni kariloomade äratoomine, 11
ebasümmeetrilist, õrna ja kapriisset ornamentikat · Mööbel muutus kergemaks ja lainjamaks · Motiivideks naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja -lehed Skulptuur *baroki jõulised vormid muutuvad pehmemaks, õrnemaks ja ümaramaks *levib pisiplastika (eriti portselanist) * Edme Bouchardon- amor endale heraklese nuiast vibu tegemas *Clodon- lõbutsevad nümfid ja faunid ANTOINE WATTEAU · Soosis värve, uudsust ja spontaansust · Meisterlik õhu, valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine ühtseks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikuks · Õrnad, sageli läbipaistvad värvitoonid(roosa, helesinine, sinililla, kuldne) on kantud lõuendile peenete värvivarjunditega
palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele, Kallisto ja Alkmene. Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks. Herakles lõi surnuks ka oma õpetaja Linose. Hera ja Zeusi tülid olid nii ägedad, et kõigutasid Olümpose mäge. Nende kõige ägedam tüli puudutas seksuaalse armastuse teemat. Nad vaidlesid selle üle, kumb, kas mees või naine, saab seksuaalsest armastusest
(Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koorem Atlas oli Prometheuse vend, keda Zeus karistas üliraske ja koormava tööga: ta pidi oma õlgadel hoidma taevavõlvi. (Tnp. tähistab mingit väga rasket ülesannet.) Pegasos Oli tiivuline ratsu, mis liikus imekiirusel. Tema kabja puudutusest tekkis poeetide armastatud allikas Hippokrene. (Tnp. kunstnike kaitsja) Augeiase tallid Augeias on üks Zeusi poja Heraklese vägitööst. Ta pidi ühe päevaga puhastama tuhandeid kariloomi sisaldava Augeiase tallid. Sidus kokku 2 kõrgemal voolavat jõge ja lasi neil läbi tallide voolata. (Tnp. tähistab see kujund erilist nutikust ja leidlikkust.) Meduusa pilk Meduusa oli üks gorgodestest (väga õel elukas), kelle pilk kivistas. Täna jumalate abile õnnestus Perseusel ta tappa. (Tnp. tähistab see kujund inimese väga halvasti mõjuvat pilku.)
ema poolt päritud nii ema kui ka ema venna geenid), kusjuures erinevates elundites domineerivad erinevad geenid Hydra · Hydra on vanakreeka mütoloogias olend, 9 peaga koletis, kes elas mädasoos. · Üks hydra peadest oli surematu. · Teised pead olid ka ohtlikud, sest kui üks pea maha raiuda kasvas kaks samasugust sedamaid asemele. · Elas Argoses Lerna järve juures (seda järve enam ei ole). · Tema tapmine oli Heraklese teine vägitöö. · Ta oli Typhoni ja Echidna järglane ning seega Nemea lõvi ja Kerberose lähisugulane. · Lerna hüdra mürgine hingus hävitas kõik elava. · Zeus tõstis Hüdra ja Vähi taevasse tähtkujuks. Draakon · Draakon on mesopotaamia mütoloogias olend, kellel on mao pea ja saba, lõvi keha ja esijalad ning pistriku tagajalad. · Draakonid kaunistasid Istari väravat, mis kroonis linna läbivat tseremoniaalset teed.
tunnused:virildunud näojooned,maod juuste asemel ja õudne möirgamine. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks. .Cerberus oli Hadese kolmepealine koer. Tema ülesandeks oli valvata väravat allilma. Ta lasi kõik sisse aga välja ei tohtinud ta lasta kedagi. Teda oli kerge koogitükiga uinutada. Cerberuse äratoomine oli Heraklese 12. vägitegu. .Paan oli kitsekarjuste ning lamburite jumal. Tal oli palju kultuse- ja ohverdamiskohti. Paani kujutati üsna inetuna:kitsejalad,kitsepea ,-sarved. Ta uitas metsades ja mägedes ning mängis karjaseflööti Ta põhjustas tihti segadust, mistõttu on tema järgi nime saanud paanika. .Nümfid on väiksemad loodusjumalad. .Kentaurid olid pool hobused-inimesed,
Laps pärib vaid mehe omadused. Naine on vaid passiivne vastuvõtja. Rühmatöö Võrrelge kaasaegseid ja antiikolümpiamänge. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Õpik lk Makedoonia tõus Kreeka poliste vahel pidevalt sõda Samal ajal tugevnes Makedoonia riik (Philippos II) Peeti lugu kreeka kultuurist, keelest Chaironeia lahing 338 eKr - Philippos sai kogu Kreeka valitsejaks Aleksander Suur Philippos II poeg Valitses 336-323 eKr Pidas end Achilleuse ja Heraklese järeltulijaks Õppis Aristotelese juures Vallutas Foiniikia, Egiptuse ja Pärsia, kõik maad kuni Kesk-Aasiani. Suri 33. aastaselt Hellenism Kreeklaste massiline ümberasumine Lähis-Ida maadesse Hellenismiperiood- aeg, mil kreeklased valitsesid idamaade üle (kuni Rooma võimu kehtestamiseni) 3 hellenistlikku suurriiki: 1) Egiptus 2) Seleukiidide riik Aasias 3) Makedoonia (Kreeka linnriigid kuulusid ka siia) Hellenistlikud linnad
Kreeka mütoloogia · Achilleus- kangelane Trooja sõjast, suri Parise tabatud mürginoole läbi. · Aeneas- Trooja kangelane, kellest rohkem kardeti vaid Trooja tsempionit Hektorit. · Agamemnon- Trooja sõjas kreeklaste sõjapealik, kes suri oma naise armukese Aigisthose käe läbi. · Aias- Oli kreeklaste poolel Trooja sõjas. Tahtis pärast Achilleuse surma saada endale tema relvi, kuid ei saanud neid. · Alkmene- oli Heraklese ema. · Amatsioonid- Naissõdalaste hõim.Trooja sõja ajal võitlesid kreeklaste vastu. · Andromeda- Kassiopeia ja Kepheuse tütar keda taheti ohverdada merekoletisele kuid vapper Perseus päästis ta. · Antigone- Oidipuse ning tema naise ja ema tütar poos end lõpuks üles, kuna ta tahtis oma venda sümboolselt matta. · Aphrodite- Kreeka armastus-, ilu- ja viljakus jumalanna. · Apollon- Zeusi ja titaanitar Leto poeg, jahijumal Artemise kaksikvend. Ennustus,
Achilleuse kand kõige nõrgem koht Achilleuse ema kastis ta vette, et muuta Achilleus surematuks ning selleks hoidis ta kinni tema kannast, mis oli Acheilleuse ainuke nõrk koht Ariadne lõng juhtnöör - lõngakera, mille Ariadne andis Thesusele, et ta leiaks labürindist väljapääsu. Arkaadia harmooniline koht looduses, selle koha leidis Vana-Kreekas Arcas Augeiase tallid lohakusest tekkinud korraagedus, mis vajab kõrvaldamist - Elise kuninga Augeiase suured puhastamata tallid, kust Herakles kaks jõge läbi juhtis, mis tallid sõnnikust puhtaks uhtusid. Erise tüliõun tüli tekitav asjaolu Erist, kreeka tülijumalannat polnud kutsutud ühele pulmapeole ning kättemaksuks viskas ta külaliste sekka kuldõuna, millele oli kirjutatud ,,Kõige kaunimale". Hera, Athena ja Aphrodite läksid selle õuna pärast kaklema. Paris, kes oli kutsutud tüli lahendama, määras õuna Aphroditele ning see otsus sai Trooja sõja ajendiks. Heraklese vägitöö Herak...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
