12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis. 1250 eKr Hattusili III sõlmis Ramses II'ga rahulepingu. 9-8 saj eKr Väike-Aasias tugevnes Früügia riik. 7saj - tugevnes Lüüdia riik; Iraanis kujunes Meedia riik. Pärsia suurriik
Väraval kujutati müütilisi loomi ja lõvisid, on üle 600 reljeefi. Kaunistatud värviliste glasuurplaatidega. Semiramise Rippaiad üks vanaaja seitsmest maailmaimest, mis ehitati Nebukadnetsari koduigatsust tundvale naisele Marduki tempel Babüloni kaitsejumal, kelle auks ehitati/pühendati Hammurapi ajal tempel. 90-meetrise templi iga korrus oli pühendatud eri jumalale, viimane-seitsmes Mardukile Indoeurooplased: Algkodu oli Kaspia ja Mustast merest põhja pool asuvates steppides. U 2000 eKr hakati liikuma, tungima väljakujunenud tsivilisatsioonide äärealadele. 2000 eKr lähevad liikvele Hetiidid ja kreeklaste esivanemad 1700 eKr suunduti Indiasse, aarialased ja pärsialased Hetiitide tähtsus ajaloos: sild Vana-Idamaade ja Euroopa vahel u 1300 eKr võtsid hetiidid kasutusele raua, hakkasid sulatama
Suurbritannia rahvaste kujunemine. Indoeurooplased asusid Suurbritanniasse 3. aastatuhandel e. Kr., loomakasvatus, maaviljelus. Pronksiaeg 2. aastatuhandel e. Kr. 10 saj. e. Kr. tulid keldid mandrilt. Keldid haarasid endale suure osa Kesk-ja Lõuna -Euroopat. Prantsusmaal nimetati kelte gallialasteks. Briti saartele asusid keldid germaanlaste survel ja oma hõimutülide tõttu. Keldid olid rauatootjad ja sepad, hinnatud rauakaubad, adrale rauddetailid, raudvikat. Ringiaetav käsikivi. 1. saj. Rooma väed Briti rannikul, Rooma provints Britannia. Wales pani roomlastele vastu. Roomlaste kindlustusvöönd läbi saare, hiljem Hadrianuse vall jne. Sotimaale roomlased ei jõua. 5. saj. Rooma võim langes. 5. saj. germaanlaste sissetung, seal anglid ja saksid enamuses, siit anglosakside nimetus. Germaanlaste vallutatud aladest kujunes hiljem Inglismaa. Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide kel...
Marduk oli Babüloni jumal.Babüloonias peeti teda jumalate kuningaks ja kuningavõimu peamiseks eestkostjaks. 6.Teadussaavutused Matemaatika-kasutati kuuskümmendsüsteemi.Võeti kasutusele süsteem kus arvu suuruse määrab numbrite järjekord. Astronoomia-lahutamatult seotud taevakehade järgi ennustamisega. Kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust,olles seega 11 päeva päikeseaastast lühem. Indoeurooplaste riigid 1.Indoeurooplased Arvatavaks algkoduks on Ida-Euroopa või Kasahstani stepivööndis .On Kaasaaegsete rahvaste esivanemad. 2.Hetiitide impeerium(sajandid ,lühiiseloomustus,saavutused ,usund) Hetiidid asusid Väike-Aasiasse hiljemalt teise aastatuhande esimestel saj. eKr.1700 a. eKr. kujunes neil tugev riik ,mille pealinn oli võimsate müüridega kindlustatud Hattusa Väike-Aasia kesktasandikul.8 saj. eKr sõdisid Hetiidi kuningad Süürias ja Palestiinas Egiptuse Uue riigi
· Astroloogia- ennustamine tuleviku kohta mitmel moel, näiteks ennustati unenägude põhjal, taevakehade liikumise järgi, jumalatele ohverdatud loomade siseelundeid uurides. · Astronoomia- täheteadus, vaadeldi taevakehade liikumist. Targemad tähetargad teadsid enamvähem täpselt ka kuu ja päikesevarjutuste tähtaegu. Astronoomias kasutati palju arvutamist. · Indoeurooplased- Euroopa ja Aasia rahvad, kes räägivad indoeuroopa keeli, algselt asusid indoeurooplased Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased kasvatasid hobuseid, veiseid ja lambaid, kuid tundsid ka põlluharimist. U 2000 a ekr hakkasid indoeurooplased rändama ühest kohast teisse. · Hammurapi- Babüloonia kuningas, valitses aastateil 17921750 ekr. Hammurapi rajas VanaBabüloonia suurriigi
Hiljem segunesid indoeuroopa hõimud põlisrahvastega ja Väike-Aasias, tänapäeva Türgis tekkis esimene suurem riik Hetiidi suurriik. · Nimelt, aastal 1700 eKr ühenati sealsed maa-alad ühtseks riigiks, mille pealinn oli Hattusa. · Hetiidi kuningad polnud niisama tähtsad kui Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Riiki valitses kuningas nõustajate abil. · Esimesena ajaloos hakkasid kasutama indoeurooplased sõjavankreid ning see tagas neile võidu vaenlase üle. Selle rahva sõjaväes istus sõjavankris kaks meest üks laskis nooli, teine juhtis sõidukit. · Aastal 1400 eKr muutis kuningas Supiluliuma selle võimsaimaks riigiks Lähis- Idas. · Aastal 1275 eKr toimus egiptlaste ja hetiitide vahel suur Kadesi lahing, mille tulemusel sõlmiti kuningas Hattusili III ja Ramses II vahel rahuleping. Süüria
INDO-EUROOPA RAHVAD: HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK Indoeurooplased on sugulaskeeli kõnelenud rahvad, kes elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplased on saanud oma nime sellest, et nende keeli kõneletakse Euroopast Indiani. Indoeurooplaste hulka kuuluvad iraanlased, pakistanlased. Agganistanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavalsed, balti hõimud, germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Nad kasvatasid hobuseid, veiseid, lambaid ja tundsid põlluharimist, kasutati vankreid. Hõimupealike juhtimisel rännati paremate karjamaade otsingul ühest kohast teise.
Hetiidid 2000 eKr oma riik Indoeurooplased Ühiskondlik korraldus oli demokraatia sugemetega, kuningas toetus sõjalisele aristokraatiale Talupojad ja linnaelanikud olid vabad ning teenisid sõjaväes Orjad võisid võtta osa koosolekutest, arvuliselt oli neid vähe Pärsia impeerium jagati satraapideks Suur kuningatee- Susa linnast Lõuna- Iraani Avesta- sisaldas Zarathustra õpetust, mis on kirja pandud Iraani pühade tekstide kogumikku. See koondas endast hümne jumalatele, palveid, ettekirjutusi jumalateenistuseks, legende, õpetusi ja muudki Pärsia kuningad: Kyros II, Dareios Foiniika ja Iisrael Asuvad Vahemere idarannikul Heebrealaste ajalooetapid: *~2000 eKr rändas esiisa Aabraham Kaananimaale(Foiniika ja Iisrael) * 17.-16. saj eKr Palestiina langes Egiptuse võimu alla, algas nn Egiptuse vangipõlv *~1250 eKr Mooses viis oma rahva Egiptusest välja. Moosese käsuõpetus(toora)- 10 käsku *12.-11. saj eKr Kohtumõistjate aeg, elati hõimudena, eesot...
[email protected] 26.oktoober 2016. Hinduism India < Sindhu Bharat/a Harappa ehk Induse kultuur 3000-1500 eKr Draviidid Mojenjo-Daro Harappa Aarjalased < ārya – õilis (proto-indoeurooplased) Veeda usund < vēda – teadmine Veedade keel > sanskriti keel (sam.skr.ta – kokku tehtud) Pānini – 2.saj. ekr Braahmanid Rigveeda Brahma braamatud Upanišaadid Rāmājana Mahābhārata Bhagavadgītā - ( Jumala laul ) Brahma - loojajumalus Shakti – jumalik energia Īšvara – Isand (Issand) Polüteistlik, panteistlik, monoteistlik, monistlik Jumalused: Višnu Avataara – Višnu ilmumiskuju maa peal
Kreeklased ja Mükeene ajajärk (1600-1100 eKr). Umbes 2000 eKr jõudsid kreeklaste esivanemad Balkanile (indoeurooplased). Hobukaarikud tagasid sõjalise üleoleku ning 15. saj eKr vallutati Knossos, ent võeti üle kreetalaste eluviis ja kombed. Mandri-Kreekas kujunes võimu keskuseks loss, eelkõige Mükeene, mida juhtisid valitsejad/sõjapealikud (Agamemnon). Losse ümbritsesid nn. kükloopilised müürid. Umbes 1200 tabas Kreekat vapustus ning 1100 eKr langes ka senine kultuur. Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890).
Kreeta- Mükeene kultuur (ühiskonna korraldus, usk, kultuur, teadus, filosoofia) 2200-200 eKr – kreeklaste esivanemad indoeurooplased Balkani p-s 1) 200-1100 eKr – Kreeta-Mükeene ehk Egeuse ajajärk 2000-1400 eKr Minoiline kultuur Kreeta saarel 1600-1100 eKr Mükeene kultuur Balkani p/s-l koos kreeklastega 2) 1100-800 eKr- Tume ajajärk 3) 300-500 eKr – Arhailine ajajärk 4) 500-338 eKr – klassikaline ajajärk 5) 338-30 eKr - Hellenismi periood Antiikajal Hellas – tänapäeva Kreeka, Hellen – kreeklane Barbar – sõjamaalane
vastuoluline. Kaks peamist seisukohta on Ukraina ja Anatoolia ehk Türgi ning keeleteadlaste seas on kestnud suur debatt, kumb neist on õige. Ise arvan, et Anatoolia, sest keeleteaduslikud tõendid selle kasuks on tugevad. Indoeuroopa keeltes leidub laene näiteks semiidi keelest ja selline laenamine sai toimuda ainult Anatoolias. Seda põhjendatakse ka põllumajandusega. Põllumajandus levis Euroopasse 10 000 aasta eest kindlasti Anatooliast. Kui põllumajandus tuli Anatooliast ja indoeurooplased ka, seega oleks loogiline, et just nemad tõid põllumajanduse, kuigi paljud pole selle teooriaga päri. Aga kui need polnud indoeurooplased, kes siis? Miks pole neist keelejälge jäänud? Sest keel levib tavaliselt koos põllumajandusega. Bantude ekspansioon Aafrikas leidis aset umbes 4500 aasta eest ja on täiesti kindel, et bantu keele kõnelejad levitasid põllumajandust ning säilitasid oma keele. Suur osa Lõuna Aafrikast kõneleb nüüd bantu keeli.
Ajalooline aeg – algas kirja tekkega Muinasaeg jaguneb: Kiviaeg – mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum Pronksiaeg Rauaaeg 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur Kammkeraamika Venekirveste e. nöörkeraamika Aeg ~11 000a. tagasi ~7000a. tagasi - ~5000a. tagasi – 3800a. tagasi - ~7000a. tagasi ~5000a. tagasi Kultuurikandja Europiidid, tuli Karjalast või Valga jõe Indoeurooplased- balti hõimud d Lõunast ülemjooksult – soome- (lät,lee jne) Euroopast ugrilased, Läänemere soomlased Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse
Irdmuistis (relvad, tööriistad, ehted) Kinnismuistis (Linnused, asulakohad). Neoliitikum noorem kiviaeg, 4.-2.aastatuhat eKr. Inimesed kasutasid lust, puust, kivist esemeid. Mesoliitikum keskmine kiviaeg. 8000 eKr. Töö- ja tarberiistu valmistati kivist (tulekivi ja kvarts), sarvest, puust, nahast ja luust. Keraamika? 5000 eKr. Vanimad savinõud sellest ajast, tarbekunstiliik. Soomeugrilased? - soome ugri keelt kõnelevad rahvad, kujunesid kuskil Uurali mägede lähistel. Indoeurooplased? indoeuroopa keelt kõnelevad rahvad, kujunesid ida euroopas. Tulid lõunast. Etnogenees rahvaste kujunemine ja segunemine. Kivikirstkalme - konstruktsiooniks olid suurematest kividest 5-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme on kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Laevkalmed sarnanevad kivikirstkalmetele
Maeti asula territoorimile, vahel elamu alla. Lahkunule kaasa midagi. Kõrgekunstitase. Vooliti loomi, linde, lootes et need kaitsevad . Pärit Põhja-Soome, kuni Ida- Preisimaa. Venekirveste kultuur. 3 aastatuhande algus v umb. 2200 e.Kr. jõudsid lõunast hõimud. Iseloomulikud nöörijäljenditega savinõud. Matmiskombed muutusid tohutult. Kalmistud asulatest eemal. (külili, põlved vastu rinda, 1 käsi pea peal ) Tegeleti algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Indoeurooplased. Hakkasid tekkima balti hõimud. Asva kultuur.( pronksiaeg) Asulaid hakati piirama paekividest tara ja palkidest kaitseseintega. Asva kindlustatud asula Saaremaal. Peamine elatusala oli karjakasvatus. Kõrvalala maaviljelus. Küttimine ja kalapüük. HÜLGED. Pronksist kirved ja odaotsad. Valmistati ka ehteid. Sidemed välismaailmaga- kaubavahetus. Metalliaja kalmed. Varem maeti maasse kaevatud haudadesse, nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi. Kivikirstkalmeid. Ring
5. Millal algas keskaeg Euroopas? 5. sajandil Suure rahvastiku rändamisega 6. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal? Pulli (11 000 a. tagasi) ja Kunda (10 000) 7. Inimränded ja eesti rahva kujunemine: - millal?11 000 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kunda kultuuri päritolu Europiidid - millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse;
Nii hieroglüüfkiri kui kultuuri.Võõramaalastest kaashäälikut, mõjutusi Mesop. kutuurivaramu, Varasenmal ka kiilkiri. Keel indo- teadlased Kultuurist. Tähtis laenatud perioodil Mesop. Kultuuri euroopalik Arhiivraamatu Kiilkiri, savitahvlid kultuuri edasikanmine suur mõju. Saalomoni kogu.Arenenud metallitöö- Keeleliselt indoeurooplased temoel raua töötlemine. Sõjakunst Rahamüntimine Oma foiniikia tähestiku (hobukaarikud) kõrgel mõju tekkinud tähestik tasemel.
Kiilkiri kultuurist Arenenud metallitöö- raua Saalomoni tempel töötlemine Savitahvlid Tähtis laenatud kultuuri Oma foiniikia tähestiku mõjul Sõjakunst (hobukaarikud) Keeleliselt indoeurooplased edasikandmine tekkinud tähestik kõrgel tasemel Rahamüntimine Sõjaline ülikkond elas Suured linnad, lossid, uhked Linlik elulaad Patriarhaalne perekond, kindlustatud linnades aiad=paradiisiaed Kaupmeeste luksuslik elu mehel võis olla mitu naist Patriarhaalne
paepealsed ning sisemaa kõrgustike servaalad. Iseloomulik oli kamm- ja nöörkeraamika. Arenes edasi savinõude valmistamise oskus. Töö- ja tarberiistu tehti nagu enne luust, puust ja kivist. Lihvimistehnika arenes. 2. aastatuhande algupoolel jõudsid Eesti ala asukateni pronksist tööriistad. Kammkeraamika traditsiooni mehed olid pikemad kui nöörkeraamika mehed. Arvatakse, et kammkeraamika inimesed olid soomeugrilised ja nöörkeraamika inimesed indoeurooplased. Tamula asulakohas on üks Eesti nooremaid kiviaja asula- ja matmiskohti. Surnud maeti asulakohtade lähedale, kus surnu oli elanud. Kaasa oli pandud ka esemeid. Seal on sobiv säilimiskeskkond, sellepärast kõik säilinud.Tamulast on leitud 25 hauda ja põletatud skelette. Põletati, et haigused ei leviks. 3. Pronksiaja lõpu ja rauaaja alguse põllumehed aeg, asustus , tegevusalad, inimene ja ühiskond, matmiskombed, leiud, Kaali asula.
või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. 6.Millised olid vanimate asukate tööriistad, tegevusalad ja päritolu? Vastus. Tööriistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Tööriistad: kivikirved, ahingud, harpuunid, nooleotsad, pistodad. Tegevusalad: kalastamine, jaht, korilus, hülgeküttimine. Päritolu: soome-ugrilased, indoeurooplased 7.Millist kultuuri nimetatakse kammkeraamika kultuuriks? Vastus. U 4000. eKr. Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi. Kammkeraamika kultuur levis Läänemere ääres Põhja-Soomest ja Karjalast kuni Läti aladeni, hõlmates ka Eestit ja Loode-Venemaad. Savinõude välispinnal lohukesed ja väiksemad täkete read. Tehti kammi meenutava hambulise templiga. 8.Mis iseloomustab venekirveste kultuuri ja asukaid? Vastus
Laoruumid ja käsitöökojad näitavad lossi majanduskeskusena. Samas võisid lossid olla usukeskused ja kultuspaigad. Kindlasti oli loss aga valitseja elupaik ja seega poliitilise võimu keskus. Lossid olid kindlustamata, mis näitab kreetalaste rahumeelset eluviisi. Naaberrahvastega aga suheldi (egiplastega, eesaasialastega). Ka kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kunstis domineerivad naised. Kreetalased austasid jumalannasid. Mükeene kultuuri esindajad on ilmselt indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj. eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda .Suheldi tihedalt teistega ja rajati oma tugipunkte ka väljaspoole Kreekat. Ka
...................................................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajandist eKr Mandri-Kreekas. Nime on kultuur saanud Mükeene linna järgi, mis asus Peloponnese poolsaarel peamisel Argolise maakonna kirdeosas. Peamiselt leviski mükeene kultuur Argolises, kuid kultuuriruumi kuulusid ka Tiryns, Pylos, Thebes ja teised linnad sealhulgas Argolisest välja jääv Ateena. Mükeene kultuuris tomineeris sõdalasaristokraatia. Nad tegid mitmeid sõjakäike Egeuse piirkonnas. Mükeene ajalugu
Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. · HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia. Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud. Indoeurooplased- rahvad, kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid) · PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega. Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli
Majad oli 4-nurksed, viilkatusega. Usuti teispoolsusesse (luud maeti maja alla, usuti elu peale surma). Nöörkeraamika (5000-???? a tuh tagasi) Hakkas levima nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur. Tekkisid talud. Rahvas elas maa harimisest ja sai põhitoidu põllult. Olulised olid siiski ka kalapüük ja jahil käimine. Venekirvekultuuri levik tähendas osaliselt uute asukate saabumist ja sellega kaasnes ka konflikte. Nöörkeraamika kandjad olid indoeurooplased (saime neilt välimuse) , aga keele mongoliidsetsetelt soomeugrilastelt. Selle kultuuri rahva tubane elu oli arenenum(olid tooled, lauad ja k magamisasemed). Kiviaja lõpus õpiti kangast kuduma. 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus: Pronksiaeg jõudis Eestisse hilja, u 1800ekr ning kestis kuni 500 ekr See polnud tähtis periood Eestis kuna Eesti maavarades ei leidunud vaske ega tina. Pronksi ei saanud mitte kuidagi, see oli kallis ka ehk seda ei saanud endale lubada ka.
legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega, millest see ongi Minose kultuuri nime saanud. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased, arvatakse, et siin elas osa Egeuse mere piirkonna ja Väike-Aasia põliselanikest. See rahvas oli küllalt tihedates sidemetes Idamaade kõrgkultuuridega ja jõudis umbes 2000 aastat eKr Kreetal oma arengus tsivilisatsiooni tasemele. Mükeene kultuuri esindajad olid aga indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a. eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga, lahingutes kasutati näiteks hobukaarikuid ja 1500 a. eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartalid olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku
Malev-maakonnas moodustatud rühmitus, mis koosnes ratsa ja jalameestest. Venekirveste kultuur-*3at. Algul jõudsid Eestisse uued hõimud, nende sõjakirveste põhjal nim. seda kultuuri nii.*Iseloomulikud olid neile nöörijäljenditega savinõud ja matmiskombed- maasse kaevatud surnu asetati külili. *Venek. hõimud tegelesid algelise loomakasvatusega, kasvatades kitsi, lambaid, veiseid, sigu. *Selle kultuuriga võix seostada maaviljeluse algust Eestis. *Kultuuri algatajad- indoeurooplased. Muinasmaakonnad-Virumaa,Rävala,Järvamaa,Harjum.,Läänemaa,Saaremaa,Ugandi,Sakala. Tegevusalad 2at.algul-peamisex teg. alax oli maaharimine.Tegeldi ka loomapidamisega ning teatud osa oi ka küttimisel ning kalapüügil. Käsitöö arenes- toodeti ja töödeldi rauda. Tegeldi ka kaubavahetusega (vahetuskaubandusega). Ajalooallikad- Läti Henriku Liivimaa Kroonika, millest saame infi 1184-1227 aastate kohta ja Taani hindamisraamat.
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B ning seda osatakse lugeda 4. Tume ajajärk: 1100 800 eX on vähe teada
Tsikuraadi tippu viisid trepid. Imetlusväärsed olid ka Nebukadnetsari aiad, mida nimetati rippaedadeks- 25 m kõrgusele kivisammastele olid laetud võlvid, need kaetud vettpidava materjaliga ja kõige peale kantud paks kiht viljakat mulda, milles siis kasvasid astanguliselt tõusvad puud ja lilled. Kastmisvesi toodi üles tõstukitega. Hiljem muutusid nad hoopis kuninganna Semiramise rippaedadeks. 13. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, albaanlased, iraanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased. Leviala Idast Euroopani. Hetiidid ehk hetid (ka: hitiidid ehk hitid) olid esimene indoeuroopa rahvas, kesjõudis oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Nad hõivasid Väike-Aasia keskosa karjakasvatuseks sobivad tasandikud, ja ümbritsenud oma pealinna Hattusa võimsate kindlustustega, asusid sealt lähtudes laiendama oma võimu ümberkaudsetele mägialadele
Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa. 24. Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?Käisid inglismaal rööv- ja rüüsteretkedel. 1016 alistasid kogu inglismaa. 25. Mis juhtus SBR-s 1066.a.?Hertsog Cuillaume alistas anglosaksid lahingus Hastingsi lähedal 14.okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27
Astroloogia: ennustamine, sodiaagiosad, seostamine jumalatega. Arhitektuur Savi. Templites: tsikuraat, oli üks kompleks. Lossid: Kõrgete kindlusemüüridega. Kaitseehitised: 3 müüri ja 8 väravat. Rippaiad, maailmaime Skulptuur Reljeefid. Kivi oli vähe. Juukseid ja habet ei osatud teha. Kange riietus, nahka vähe. Loomakujutistes olid emotsioonid. Vabaplastika: Kohmakas; Proportsioonid olid väga valed; Seinamaal Mosaiik. 3. Indo-Euroopa Rahvad: Hetiidid ja pärsia kuningriik Indoeurooplased iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased, germaanlased. Kreeklaste esivanemad. Hetiidid aasias. Aarialased indias ja Iraanis. Iraanis pärslased. Keldi Itaali ja germaani rahvad lääne-euroopas. Hetiidid Esimene indo-euroopa rahvas, kes jõudis riikluse ja tsivilisatsiooni tasemele. Pealinn Hattusa. Väike- Aasia keskosa. Kaarikuvägi. Kuninga kõrval oli sõjaline ülikkond. Kasutasid rauda. Pärsia suurriik Algselt Iraani lõunaosas
lõuna poolt uued hõimud. Nende poolt kasutatud venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. Uutele hõimudele olid iseloomulikud veel nöörjäljenditega savinõud ja matmiskombed ( maasse kaevatud haudadesse asetati surnu külili, tugevasti kägardatud asendis, kaasa pandi luuesemeid). Tegeldi algelise loomakasvatusega ja maaviljelusega. Elanikud olid europiidset rassi (indoeurooplased). Olid arvatavasti balti hõimude eelkäijad. Aestid- Rooma geograafide ja ajaloolaste poolt kirjeldatud Läänemere rannikul elavad rahvad- arvatavasti balti hõimud (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Fennid- Rooma geograafid ja ajaloolased nimetasid nii soomlasi. (võibolla loeti nende hulka ka eestlaste esivanemad). Tuudid- Nii nimetati Vene kroonikates eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi.
tähtsamad templid- Karnaki hiigeltempel, Luxori tempel palsameerimine- peale surma keha säilitamine, kus võetakse kogu sisikond välja jne.. Muumia valmistamine. Nofretete- vaarao Ehnatoni naine, Nofretete portreebüst on Egiptuse kunsti üks silmapaistvamaid mälestisi. tähtsamad teadusharud- Arstiteadus- osavad kirurgid, Päikesekalender, geomeetria- ehitustöödeks vajalikud teadmised, Aritmeetika, astronoomia. HETIIDID Indoeurooplased- rahvas, kes elas India ja Euroopa vahel. II aastatuhat eKr - Väike-Aasia poolsaar. Pealinn- Hattusa sõjavanker, kaarik, ratta leiutamine raua töötlemine, sulatamine kiilkiri, eeskuju Mesopotaamiast Pärsia riik tänapäeval Iraan Suur Kuningatee tähtsamad linnad: Susa, Persepolis kuulsamad valitsejad: Kyros II, Dareious, Xerxes Kaananimaad ehk Foinikia= Süüria, Liibanon, Palestiina-Vahemere ääres Maailma esimene tähestik
meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveid. Ohvrikivi on looduslik pühapaik, mille pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1 meetrise läbimõõduga lohud. Maarjamaa oli Liivimaa ja Eesti alade üldine nimetus, milles laskis käibele piiskop Albert. Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning põletasid Sigtuna maha. 3
Riik ja valitsemine 1700ekr koondas kun Hattusilile I hõimud ühtseks riigiks, pealinn Hattusa, kun oli valitseja ja väejuht, toetus sõjalisele ühiskonnale, kujunes impeeriumiks, koosnedes vallutatud sõltlasriikidest, 1200ekr langes kallaletungi tõttu Kultuursulam, kiilkiri, kultuurivahendajad Pärsia suurriik Riigi kujunemine ja langus riigi tuumikala oli Iraani kiltmaa, millel asusid indoeurooplased. Suurriigi rajas Kyros I, vallutades iraani, vaasia, mesop. Ja egiptuse. Parilose I proovimine alistada Kreekat. 330ekr langes Pärsia impeerium makedoonia aleksandri valllutustega Valitsemine ja suhtumine alistatud rahvastesse suurkun sagely õukonnaga ringreisil, straabid, toetuti kohalikele ülikutele, nõudeks maksud, suhteline stabiilsus. Kultuur võeti palju teistelt üle, uhked lossid, teede korrashoid
allilmajõe · Prohvetid- tulihingelised jutlustajad, kes · Surnud söövad savi, põrmu ning neil on edastavad jumala sõnumit tiivad nagu lindudel · Kunagi sündivat taaveti soost salvitud · Jumalatele ehitati tsikuraate. kuningas messias-kes taastab iisraeli muistse hiilguse. 8. Kes on indoeurooplased. Too näiteid Suguluskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud maa-aladel Indiast Euroopani Nt kreeklased, germaanlased, iraanlased, albaanlased, india rahvad, baltlased, keldi ja romaani keelt kõnelejad 9. Kirjelda Assüüria sõjaväge Alaline elukutseline armee, mis värvati peamiselt riigi äärealadelt 3 peamist väeliiki olid kolme-nelja sõdalasega mehitatud kaarikud, soomustatud ja raskelt relvastatud
on seevastu subjektiivne (astronoomiliste põhjendusteta, astroloogia reeglitel ja intuitsioonil põhinev) astroloogiline tegevus. 23)Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled järgmisteks keelerühmadeks: keldi, romaani, germaani, balti, slaavi, iraani ja india keeled (viimased kaks üheskoos on indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka ja armeenia keel. 24)Indoeurooplased olid teistest rahvastest sõjaliselt tugevamad kuna nad olid sõjakamad ja vägivaldsemad, samas kui teised oli kuivõrd niivõrd rahumeelsed. 25)Hetiitidel oli külluses ehituskive, rohkesti puitu, rikkalikult hõbedat, vaske ja hinnatud rauda. 26)27)28)Hetiidi kuninga võim oli piiratud. Ta polnud ainuvalitseja nagu olid Mesopotaamia kuningad või Egiptuse vaaraod. Ta juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukoguga
· Mujal hispaanias nt Madridis · Euroopas (Portugal, Sveits, prantsusmaa · Ameerikas (USA, Argentiina, Uruguay, Brasiilia) Kusjuures Brasiilia keel on rohkem sarnane galeegi keelele kui praegusele ametlikule portugali keelele, milleks on Lissaboni dialekt. Murded Ida-galeegi Kesk-Galeegi Lääne- Galeegi Galeegi keele ajalugu 1. keel kuini ladina keelest eraldumiseni Esimesed elanikud olid eel- indoeurooplased, keelde on tulnud eelindoeuroopsa keelde kuuluvaid sõnu nagu amorodo; lastra; veiga Keldid- keelelised ja kultuurilised mõjutused berce; bugallo; croio Roomlased: jõudsid Galiitsiasse II saj eKr, vallutasid territooriumi alles I saj eKr. Algas aeglane romaniseerumisprotsess. See toimus läbi mitmete eelisseisundite jagamise: rooma kodanikuks saamise ja territooriumide jagamise, samuti läbi abielude. Germaanlased: V saj pKr. Nad võtsid galeegi-ladina keele omaks
jumal(jehoovatunnistajad) Athanasios-Jeesus oli jumal(enamus), see jäi peale, sai üldine tunnustatud õpetus, mis muutus valdavaks kogu Lääne-Eur-s-(Rooma-)katoliku kirik Kirikuriik-tähtsaim Rooma piiskop-paavst. 8saj keskel päästis Pippin Lühike paavsti valdused langobardide käest, kes vastutasuks kroonis Pippini frankide kuningaks. Paavst sai langobardidelt vallutatud alad. Kirikuriigis kuulus paavstile nii vaimulik kui ilmalik võim. 15.Vana-Vene riik Slaavlased-indoeurooplased. 6saj alustasid oma alade laiendamist 1)Lääne-sl e veneedid- poolakad, tsehhid, slovakid(liikusid Poola ja Tsehhi aladele) 2)Lõuna-sl e sklaviinid- vallutasid 6saj Bütsantsilt Balkani ps põhjaosa(Serbia, Bulgaaria) 3)Ida-sl e Andid-venelaste, ukrainlaste, valgevenelaste eelkäijad. Normanni teooria-3 venda tulid põhjapoolsetesse linnadesse(Rjurik), haarasid ohjad. Peale surma sai valitsejaks Oleg, kes 882 võttis ette rännaku dneprist allavoolu, vallutas Kiievi.
talbad(pisikesed kirved),jne. Kammkeraamika kultuur Algas 4. aastatuhandel. Elanikud oli kütid ja kalastajad soome-ugri päritolu. Tegeleti keraamikaga,mis oli uus tegevusala. Veel tegeldi kalastamise, küttimise ning ka kunstiga. Surnuid austati matustega, nad maeti asula territooriumile, kaasa pandi ka hauapanusid N: nuga, kõõvits, või ehe. Nöörkeraamika kultuur ehk Venekirveste kultuur 2500a ekr. Elanikud Indoeurooplased lõunast. Tegeleti loomakasvatusega(kitsed, sead, vaised) ja algas ka maaviljelus. Inimesi maeti kägaras asendis või külili. Balti hõimud Indoeurooplastele järgnesid balti hõimud, kes on tänepäeva lätlaste, leedukata ja preislaste eelkäijad. 4. Varane metalliaeg ja rooma rauaaeg §3 Missugused uut tüüpi kinnismuistised iseloomustavad pronksiaega? Vanimad pronksist esemed, mis on Eesti aladelt leitud. Vanimad esemed on Muhust
INDOEUROOPA RAHVAD , INDIA JA H IINA Indoeuroopa rahvad Indoeurooplased asuvad maa-alal Indiast kuni Euroopani ning kõnelevad sugulaskeeli. Nende rändkarjakasvatajate algkodu oli Musta ja Kaspia mere põhjarannikul. Indoeurooplaste liikumine: 1) u. 2000 eKr. rändasid Balkani poolsaarele kreeklaste esivanemaid. 2) natukene hiljem jõudsid hetiidid Väike-Aasiasse 3) u. 1700 eKr. tungisid Iraani pärslased ja Indiasse aarjalased. 4) Kesk- ja Lääne-Euroopasse rändasid keldi, itali ja germaani rahvad. 5) 7. saj. liikusid Ida-Euroopasse slaavlased ja baltlased.
tempel).539 eKr- Pärsia kuningatele alistumine. Kiilkiri- savitahvlil kiilukujulise jäljega.Usk igal tähtsal jumalal tsikuraat, preestrite kaudu suhtlemine. Surnuteriigis sünge, rõõmutu põli. Kui jumalad ei ole tasunud, siis tasuvad järglastele. Ennustamine- unenäod, ohverdatud loomade siseelundid. Astroloogia- ennustamine taevakehade liikumise järgi. Astronoomia ja matemaatika. Eepos Gilgamesist. Indoeurooplased. Elasid Musta mere ja Kaspia mere põhjarannikul. Riike neil polnud, tegelesid hobuste, veiste ja lammaste kasvatamisega, harisid põldu. Rändasid. 2000 eKr. Osaliselt asuti Itaaliasse, kreekasse, Väike-, Kesk-Aasiasse, Indiasse. Rahulikult, sissetungiga. Sõjavankrid, mida vedasid hobused- sõjaline üleolek. Indoeuroopa (Euroopast kuni Indiani). Hetiidi riik 1700 eKr ühendas Väike-Aasiasse tunginud hõimudest oma võimuga
vastu. · Peagi tuleb messias (heebrea k salvitu) Taaveti soost kuningas, kes taastab juutide hiilguse ja tuhande aastase rahuriigi. c. Juudid, kui äravalitud rahvas: · Jahve lubas oma rahvale elamiseks Kaananimaa · ja igakülgset toetust, kui järgitakse lepingut Moosesega ja toorat (seadust). Indoeurooplaste riigid 1. Indoeurooplased Sugulaskeeli kõnelevad rahvad, kes aastasadu on elanud Indiast Euroopani. a. Algkodu ja tegevusala: · Musta ja Kaspia mere põhjapiirkonna steppides. · Rändkarjakasvatus, põlluharimine. b. Laialiränne u 2000 eKr lahkusid algkodust: · Indiasse (aarjalased) · Iraani (pärslased) · V-Aasiasse (hetiidid) · Euroopasse (kreeka, itaalia, germaani, slaavi ja balti hõimud) 2
Venekirveskultuur-peale küttimise ja kalapüügi hakati ka põldu harima, tehti savipotte, õpiti ka kangast kuduma. Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama.
kaubandus ( mererööv? ) Ühtset riiki arvatavasti ei teki NB! Arenenud laevandus ja ümberkaudsete merede kontroll viib tsivilisatsiooni üldise rahumeelsusele! Kreeta kultuuri allakäik: ~1 500 eKr. - toimus vulkaanipurse Thera saarel. MÜKEENE KULTUUR Mükeene kultuur ( 1 600-1 100 eKr.) : ~1 600 eKr. Kujunes Mandri-Kreekas välja Mükeene tsivilisatsioon. Elanike etniline päritolu indoeurooplased; tänapäeva kreeklaste esivanemad. Kultuuri nimi tuleneb linnast Peleponnesose poolsaarel. Mükeene kultuuri mõjutused Kreeta Minoiliselt kultuurilt: ~15. saj. eKr, pärast Minoilise kultuuri allakäigu algust tungisid kreeklaste esivanemad Kreetale ja allutasid selle. Kreeklaste sõjalise edu aluseks peetakse sõjavankrite kasutuselevõttu. Ühiskonna- ja kultuuritasemelt madalama arengutasemega kreeklased võtsid üle
..................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism....................................................................................................................13 Plotinos (vt Lisa 14)........................................................................................................13 Indoeurooplased...................................................................................................................13 Semiidid................................................................................................................................13 Keskaeg..........................................................................................................................................14 Augustinus (vt Lisa 15).....................................................
Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased Germaanlased on indoeurooplased, nende hõimkond jagunes kolmeks ida, lääne ja põhjagermaanlased. Peamine elulaad: liikuv, tegeleti küttimisega ja algelise põlluharimisega (alepõllundus), põhimõtteline võrdsus, tähtsamaid asju otsustati rahvakoosolekul, tähtis roll oli hõimupealikel (hertsog). Hiljem moodustavad hõimupealikud kuningale nõu andva seltskonna. Ajend: hunnide sissetung Euroopasse (375), põhjuseks ilma jahenemine, maa nappus, toidupuudus. Tagajärjed: tekivad barbaritekuningriigid: 1
Preestrid jälgisid hoolega öist tähistaevast, et lugeda taevakehade trajektooridest ja nende lõikumisest välja jumalate tahet ning vastastikuseid mõjutusi. Eriti tähtsateks märkideks peeti päikese- ja kuuvarjutusi. Niisiis võib öelda, et astroloogia on sündinud Mesopotaamias. Siit levis see edasi naabermaadele ja kreeklaste kaudu ka Euroopasse. 5. INDO-EUROOPA RAHVAD. HETIIDID JA PÄRSIA SUURRIIK INDOEUROOPLASED. Indoeurooplaste all mõistetakse sugulaskeeli kõnelevaid rahvaid, kes asustavad juba aastasadu ulatuslikku maa-ala Indiast Euroopani. Nende hulka kuulub suur osa India rahvaid, iraanlased, armeenlased, albaanlased, kreeklased, slaavlased, baltlased (lätlased, leedulased), germaanlased, keldi ja romaani keelte kõnelejad. Indoeurooplaste päritolu ja varasema ajaloo kohta saab teha vaid oletusi. Paljud teadlased tänapäeval arvavad,
See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene perioodide vahel olid, et mükeenelased olid sõjakad ja linnad ümbritseti müüridega, samuti tuli lineaarkiri B(desifreeritud) Tume ajajärk(u 1100-800eKr): Algas mingi katastroofi tagajärjel. Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast(kiri unustati, rahvaarv kahanes) võeti kasutusele raud, mis tõrjus
Nad on juba põlluharijad ja karjakasvatajas. Juba sel ajal seostati neid indoeurooplaste laialiasumistega indoeuroopa päritolu hõimud, kes asustavad Põhja-Euroopa. Porbleem tekib selles, et miks on juba Baltikumis nii suured keeleerinevused. Eesti ja liivikeel on soomeugri keeles, aga läti ja leedu keel on indoeuroopa keeled. Seal, kus olid kesisemad maaviljelemisalad, jäid domineerima soomeugrilased ja seal, kus olid paremad pinnased, seal seadsid end sisse indoeurooplased. Kõige paremini säilinud soomeugrilased on pärit Lapimaalt, kammkeraamika kultuur jõudis ka Lapimaale. Nad läksid ja jõudsid küllalti kaugele põhja ja õppisid sealseid loodusressursse kasutama õppisid põhjapõtru kasvatama, taimi tundma jne. Rahvaste etnogeneesi uurimine alates 1990natest aastatest interdistsipolinaarne · Keeleteadlsed · Arheoloogid · Geneetikud rahvaste juurdte otsimisel:
Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt: 1) etruskid (Põhi) 2) indoeurooplased, itaalikud+latiinid (Kesk) 3) kreeklased (Lõuna) Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi. Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu
annaabi.ee 
